Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-24-18265

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest.

määruse

I Asjaolud ja menetluse käik

2-24-18265 Võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, kuna tal on võlgniku vastu nõue, mis ei ole täielikult pandiga tagatud ja kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Harju Maakohus algatas 23.10.2020 määrusega Oilseeds teenused OÜ saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks M. K.. Harju Maakohus kinnitas 25.03.2021 kohtumäärusega võlgniku poolt 23.12.2020 esitatud saneerimiskava. Võlausaldaja esitas 08.04.2024 taotluse saneerimiskava tühistamiseks, kuna võlgnik ei teinud kavajärgset makset, mille tähtpäev oli 31.12.2023 (tasumata summa 75 311.47 eurot). Võlgnik teenis 2024 aastal 81 973.04 eurot kahjumit ning perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 müügitulu teenitud ei ole. Samal perioodil oli võlgniku kahjumi suurus 27 710.27 eurot. Kohus kuulas menetlusosalised ära 06.06.2024. Võlausaldaja jäi kirjalikult esitatud taotluse juurde. Võlgnik taotles ajapikendust, kuna tegutseb põllumajanduse valdkonnas ja see on hooajaline, 2023. aasta oli väidetavalt katastroofiliselt halb. Võlgnik hindas reaalseks, et suudab 31.12.2023 makse tasuda hiljemalt 30.08.2024 ning 31.12.2024 makse vastavalt graafikule 31.12.2024. Võlgnik jättis võlausaldajale makse tegemata. Saneerimisnõustaja teatas 13.09.2024, et tal on jäänud saamata ettevõtjalt raamatupidamisandmed, et anda hinnang majandusliku hetkeseisu kohta. Saneerimisnõustaja on arvamusel, et tõenäoliselt on tekkinud SanS § 51 lg 1 p 3 olukord ehk võlgnik ei ole võimeline saneerimiskavaga võetud kohustusi täitma. Võlgnik on avaldanud, et puuduvad vahendid, mille arvelt saaks käesoleval aastal teostada 31.12.2023 väljamakse summas 75 311.47 eurot. Kohus tegi 29.10.2024 kohtumääruse, millega tühistas Harju Maakohtu 23.05.2021 saneerimiskava ja lõpetas võlgniku saneerimismenetluse. Võlgniku pankrotti ei ole välja kuulutatud. Võlgnik on 13.09.2024 teatanud, et ta ei suuda enda kohustust täita. Võlausaldaja hinnangul võib võlgniku e-kirja teel avaldatut sisustada teatamisega nii avalikkusele kui kohtule suutmatusest kohustusi täita PankrS § 10 lg 4 mõttes, kuivõrd saneerimisnõustaja küsis võlgniku käest teavet seoses saneerimisnõustaja ettekande koostamisega ning ettekande kohtule esitamisega võlgniku maksejõule hinnangu andmiseks. Võlgnik teatas ühemõtteliselt, et võlgnikul võlausaldajale makse tegemiseks raha ei ole. Enda nõude olemasolu on võlausaldaja PankrS § 10 lg 1 mõttes tõendanud. Võlgniku saneerimiskavaga kujundati ümber võlausaldaja nõue, mis tulenes laenulepingu nõudest põhisummas 1 349 062.81 eurot (laenujääk ja intressid) ja kõrvalnõudest summas 94 150.18 eurot (viivis 79 206.16). Lisaks põhivõlgnevusele võlgneb võlgnik võlausaldajale ka võlausaldaja poolt tasutud võlgniku tasud Maaelu Edendamises Sihtasutusele (MES). Võlgniku MES tasude võlgnevus võlausaldaja ees on kogusummas 14 944.02 eurot. Kokku oli võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees saneerimiskavas ja vähendamata ulatuses summas 1 443 212.99 eurot. Summa tuli tasuda saneerimiskavas märgitud osamaksetena, millest võlgnik on tasunud 2021. aasta osamakse summas 18 455.44 eurot ja 2022. aasta osamakse summas 52 267.57 eurot, kokku 70 723.01 eurot. Võlgnikul on võlausaldaja ees pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnevus vähemalt summas 1 372 489.98 eurot. Kuna saneerimiskava on tühistatud, kogu võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ja võlgnik teatas, et tal raha ei ole, siis palub võlausaldaja kohtul kuulutada välja võlgniku pankroti. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on panditud kinnisasja väärtus on kordades madalam, kui võlausaldaja nõue. Võlgnik ja kohus on mõlemad juhtinud tähelepanu võlgnikule 3

2-24-18265 kuuluvale xxx kinnistule. Vastab tõele, et kõnealusel kinnisasjal on võlausaldaja kasuks hüpoteek summas 6,5 miljonit eurot. Hüpoteegi summa on kordades suurem, kui kinnisasja tegelik väärtus. Enda väite tõendamiseks esitab võlausaldaja Elevaatori kinnistu eksperthinnangu 072/0716MK, millega on kinnisasja turuväärtus hinnatud summale 510 000 eurot. Võlausaldaja nõue aga on vähemalt 1 349 062.81 eurot. Eksperthinnangu leheküljel 21 on kirjeldatud hindamismeetodit, mille aluseks on märgitud diskonteeritud rahavoogude meetod. Hindamine diskonteeritud rahavoogude alusel toimub kinnisvara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul laekuvate rahavoogude väärtuse kindlaksmääramisega. See omakorda tähendab, et diskonteeritud rahavoogude meetodil koostatud eksperthinnang on suuresti optimistlikum, kui tegelik hinnang kinnisasja väärtusele olla saaks. Diskonteeritud rahavoogude meetod eeldab, et töötab vilja vastuvõtt ning kinnistul asuvaid ehitisi kasutatakse vastavalt nende sihtotstarbele. Pelgalt paljas kinnisasi, millel majandustegevust ei toimu, on eelduslikult alati väärtuselt väiksem, kui diskonteeritud rahavoogude meetodi abil asja väärtuseks leitakse. Viidatud hinnang eeldab, et tegemist on tuluteeniva kinnistuga, mis genereerib käivet ja on seetõttu kasumlik, suurendades kinnisasja väärtust võrreldes kinnisasjaga, millel majandustegevust ei toimu. Seisva kinnisaja väärtus, ilma majandustegevuseta, on alati madalam diskonteeritud rahavoogude meetodi abil leitud turuväärtusest. Võlausaldaja nõue on kordades suurem, kui kinnisasja väärtus, summas 1 349 062.81 eurot. Elevaatori kinnistut puhul oli algul tegemist ühishüpoteegiga, mis kattis 61 erinevat kinnisasja – võlgnik on „Ostja 3“ ja kandis endist nime OÜ Agraar Invest), kuid võlausaldaja on kinnistuid jooksvalt andnud hüpoteegi alt vabaks ning tänase seisuga katab hüpoteek 6,5 miljoni euro ulatuses vaid Elevaatori kinnisasja vastavalt võlgniku esitatud kinnistusraamatu väljavõttele. Võlausaldaja hinnangul peaks eksperthinnang olema piisav tõend tõendamaks, et Elevaatori kinnisasja väärtus ei ole ligilähedalegi võlausaldaja nõudele ja võlausaldajal ei ole võimalik hüpoteegiga tagatud kinnisasja arvel enda nõuet rahuldada valdavas ulatuses (isegi mitte pooles ulatuses). Võlausaldaja on tõendanud, nõue ei ole tagatud pandiga valdavas ulatuses. Järeldus, et kinnisasja väärtus ületab võlausaldaja nõuet, on ekslik. OÜ Oilseeds Teenused (endise ärinimega Agraar Invest) ja võlausaldaja sõlmisid 20.07.2016 laenulepingu nr 88501634, mille punktist 2 tulenevalt andis sissenõudja võlgnikule laenu summas 1 700 000 eurot. 01.03.2019 leppisid sissenõudja ja võlgnik kokku laenulepingu nr 88501634 muutmises selliselt, et võlgnik maksab laenu jäägi 1 303 333.24 eurot tagasi ühe maksena hiljemalt 22.07.2019. 07.10.2019 leppisid sissenõudja ja võlgnik täiendavalt kokku laenulepingu nr 88501634 muutmises selliselt, et võlgnik maksab laenu jäägi 1 303 333.24 eurot tagasi 10 igakuise tagasimaksega iga kuu 22. kuupäeval alates 22.10.2019. Võlausaldaja palub kohtul jätta arvestamata võlgniku vastuväite, et võlausaldaja ei ole laenu andmist tõendanud. Laenu andmist tõendavad ainuüksi laenulepingu kaks hilisemat muudatust pärast 20.07.2016 laenulepingu sõlmimist. Kui võlgnik ei oleks raha tegelikkuses saanud, ei oleks pooled kokku leppinud ka laenulepingu kahes hilisemas muudatuses, samuti oli nõue võlgniku saneerimismenetluses ja juhatuse poolt kinnitatud. Vaatamata korduvaletele meeldetuletustele võlgnik omapoolset kohustust ei täitnud, mistõttu võlausaldaja ütles 29.06.2020 laenulepingu nr 88501634 võlgnikuga üles. Ülesütlemise teates on toodud esile, et 18.06.2020 oli võlgniku võlgnevus järgmine: põhiosa summas 1 303 4

2-24-18265 333.24 eurot, teenustasud 1 300 eurot, intress kuni 18.06.2020 summas 40 240.85 eurot ja viivis kuni 18.06.2024 summas 9 203.02 eurot. Kokku oli nõue 1 354 077.11 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele võlgneb võlgnik võlausaldajale ka võlausaldaja poolt tasutud võlgniku tasud Maaelu Edendamises Sihtasutusele (edaspidi MES). Laenulepingu nr 88501634 punkti 16 alusel seati võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks käendusleping nr 277T16-2, mille eelduseks on võlausaldaja poolt käendustasu tasumine 4% aastas (käenduslepingu nr 277T162 punktid 2.2 teine lause ja 3.2.3). Võlausaldaja on tasunud arveid kvartaalselt Maaelu Edendamises Sihtasutusele kogusummas 14 944.02 eurot. Selles ulatuses on võlausaldajal võlgniku vastu nõue. 23.10.2020 algatas Harju Maakohus võlgniku saneerimismenetluse kohtumäärusega. Harju Maakohus kinnitas 25.03.2021 kohtumäärusega Oilseeds teenused OÜ saneerimiskava. 29.10.2024 määrusega tühistas kohus Harju Maakohtu 23.05.2021 saneerimiskava ja lõpetas võlgniku saneerimismenetluse. Võlgniku pankrotti ei ole välja kuulutatud. SanS § 51 lg 2 teise lause kohaselt, võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. 29.10.2024 kohtumääruses (lisa 8), millega kohus 23.05.2021 kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava tühistas, märkis kohus p-s 15, et võlgnik ei ole tasunud 31.12.2023 makset ning seda vaatamata sellele, et kohus andis talle makse tegemiseks täiendava tähtaja kuni 30.08.2024. Maakohus luges 31.12.2023 makse tegemata jätmise saneerimiskavast tulenevate kohustuste olulisel määral täitamata jätmiseks. Seejuures arvestas maakohus, et makse on täies ulatuses tegemata vaatamata täiendavale tähtajale ning sellele, et just sügisperiood on ettevõtja hooajalist majandustegevust arvestades see aeg, mil teenitakse kasumit. Maksed, mille võlgnik kohustus tegema on märgitud 29.10.2024 kohtumääruse p-s 12. Kuivõrd saneerimiskava kohased maksed jäid tegemata alates kolmandast maksest (31.12.2023 kolmas makse summas 75 311.47 eurot jäi juba tegemata), siis tasus võlgnik kaks esimest makset summades 18 455.44 eurot ja 52 267.57 eurot, (mis olid saneerimiskava järgsed esimesed kaks makset). Kokku moodustab saneerimises võlgnikult võlausaldajale tasutu 70 723.01 eurot (18 455.44 + 52 267,57 – ehk kahe esimese makse summa). 25.03.2021 määruses, millega võlgniku saneerimiskava kinnitati (lisa 8, lk 3), on tuvastatud ja märgitud, et „OP Corporate Bank plc nõue tuleneb laenulepingu nõudest põhisummas 1 349 062.81 eurot (laenujääk ja intressid) ja kõrvalnõudest summas 94 150.18 eurot (viivis 79 206.16 + MES tasud 14 944.02)“. Lisaks on 25.03.2021 kohtumääruse lehekülje 11 allosas märgitud, et Oilseeds teenused OÜ juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt omab Oilseeds teenused OÜ likviidsuskriisi, mis on tekkinud eelkõige järgmistest lühiajalistest kohustustest: Võlgnevus OP Corporate Bank plc ees summas 1 443 212.99 eurot, mis tuleneb laenulepingu nõudest põhisummas 1 349 062.81 eurot (laenujääk ja intressid) ja kõrvalnõudest summas 94 150.18 eurot (viivis 79 206.16 + MES tasud 14 944.02). Seega on võlgniku juhatus ka ise võlgnevust tunnistanud ning nõude selguse üle vaidlust olla ei saa. Kuivõrd võlgnik on tasunud saneerimise ajal ainult kaks makset, kokku summas 70 723.01 eurot, siis lahutab võlausaldaja VÕS § 88 lg 8 alusel saneerimises tasutud 70 723.01 eurot maha võlgnetavatest viivistest. Järelikult on võlausaldaja nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga vähemalt summas 1 349 062.81 eurot (laenujääk ja intressid) ja kõrvalnõue summas 23 427.17 (viivis 8 483.15 (79 206.16 - 70 723.01) + MES tasud 14 944.02 eurot). Kokku on võlausaldaja nõue vähemalt 1 372 489.98 eurot.

5

2-24-18265 Kuna saneerimiskava on tühistatud, kogu võlausaldaja nõue on sissenõutav ja võlgnik teatas, et tal raha kohustuste täitmiseks ei ole, siis palub võlausaldaja kohtul kuulutada välja võlgniku pankroti. Võlgnik on teatanud, et ei suuda enda kohustust täita. Võlausaldaja tugineb PankrS §-le 10 lg 2 p 4, mis sätestab alusena juhu, kui võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik on 13.09.2024 e-kirjas teatanud, et omanikel raha võlausaldaja ees kohustuse täitmiseks puudub. Ka faktiline olukord tõendab, et praegusega on käes juba aasta 2025. a, kuid raha ei tulnud ka möödunud aasta lõpuks. Faktoloogia kinnitab võlgniku avaldust, et raha puudub ning faktiliste asjaolude pinnalt on avaldus olnud ka ammendav. Viidatud avaldus on olnud suunatud kohtule (või vähemalt mööndes, et see läheb kohtule), kuivõrd T. P. on 13.09.2024 e-kirjas (vt lisa 10) selgelt teavitanud adressaadist võlgnikku, et „peame kohtule selle kohta teavituse esitama täna“. Ei saa olla kahtlust, et V. V. on teavitanud suutmatusest kohustust täita saneerimismenetluses. Ka saneerimisnõustaja M.K. on 13.09.2024 kirjavahetuse adressaadi real, millele V. V. on vastanud. Avaldusena on käsitletav ka saneerimismenetluses võlgniku esitatud majandusandmed, mille põhjal koostas saneerimisnõustaja (viimase) aruande ning võlgniku tegemata maksed, mille põhjal kohus tuvastas, et „tõenäoliselt on tegemist püsiva maksejõuetuse olukorraga“ (p 16, lisa 9). Ka kehtiva kohtupraktika kohaselt võib avaldus sisalduda võlgniku käitumises saneerimismenetluses: Ringkonnakohus nõustub siinkohal võlausaldaja seisukohaga, et kui võlgnik on avaldanud saneerimismenetluses enda majandusandmed ning kui nende andmete põhjal on kohtud eelnevalt jõustunud kohtulahendites tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, siis selline võlgniku käitumine on käsitletav võlgniku kinnitusena kohtule ja võlausaldajatele, et ta ei suuda oma kohustusi täita“ (TrtRnKm 21.04.2021, 2-21-702 p 7). Ka praegusel juhul on võlgniku käitumine ja maksete tegemata jätmine koos 13. septembri e-maili teel tehtud avaldusega käsiteldav avaldusena PankrS § 10 lg 2 p 4 mõttes kohtule, millest saab järeldada vaid üht – võlgnik ei suuda kohustusi täita ja on seda kohtule avaldanud, eelkõike saneerimiskava täitmata jätmisega. Asjakohatu on asuda ka debateerima, kas avaldus pidi olema või oli olemuselt finalistlik, kuna PankrS § 10 lg 1 p 2 sellist eeldust ei sätesta. Võlausaldaja nõue ei ole tagatud pandiga valdavas ulatuses. Hüpoteegiga tagatud kinnisasja turuväärtus võib olla suurusjärgus 510 000 eurot, mida tõendab eksperthinnang, kuid võlausaldaja nõue on vähemalt 1 349 062.81 eurot. Isegi kui kinnisasja väärtus on mingil põhjusel kasvanud, siis ei saa selle väärtus olla kasvanud ligi kolm korda. Võlausaldaja on enda nõude kohaselt põhistanud. Võlausaldaja nõue tuleneb laenulepingust ja fikseeritud käenduslepingust (MES tasud). Enne saneerimist oli võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees summas 1 443 212.99 eurot, mis tulenes laenulepingu nõudest põhisummas 1 349 062.81 eurot (laenujääk ja intressid) ja kõrvalnõudest summas 94 150.18 eurot (viivis 79 206.16 + MES tasud 14 944.02). Saneerimise kestel tegi võlgnik kaks esimest makset, kokku summas 70 723.01 eurot (18 455.44 + 52 267.57). Kuivõrd saneerimiskava on tühistatud, siis omab võlausaldaja võlgniku vastu nõuet, milles on maha arvatud saneerimismenetluses tasutud kaks esimest makset. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu oli pankrotiavalduse esitamise seisuga vähemalt 1 372 489.98 eurot, millele lisanduvad jooksvad viivised. Samuti ei saa võlausaldaja nõue olla aegunud, kuivõrd aegumine peatub võlgniku saneerimisavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel (TsÜS § 160 lg 2 p 31). Oilseeds 6

2-24-18265 teenused OÜ esitas saneerimisavalduse 08.10.2020 (lisa 7 esimene lause). Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (TsÜS § 160 lg 3). 29.10.2024 kohtumäärus, millega saneerimiskava tühistati, jõustus 28.11.2024. Seega võlausaldaja nõude aegumist võimalikuks pidada ei saa.

7

2-24-18265 Võlgnik ei nõustu võlausaldaja väitega, et pant ei kata nõuet täielikult. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on sama, mille tagamiseks on võlgniku kinnisasjale seatud 6,5 miljoni euro suurune hüpoteek. Esiteks ja ennekõike: võlausaldaja esitatud eksperthinnang ei ole asjakohane, kuna see koostati 2016. aastal ehk pea 10 aastat tagasi. Isegi kui tol ajal ei oleks pant tervet nõuet katnud, on kinnisasja väärtus viimase 10 aasta jooksul tõenäoliselt hüppeliselt kasvanud. Eestis on kinnisvarahinnad selle aja jooksul pidevalt kasvanud, ning prognoosid näitavad ka edasist tõusu – see on üldtuntud asjaolu. Seega on kindel, et kõik kinnisvarahinnad, sh tootmismaa hinnad, on tõusnud. On ilmne, et juba kinnisasjal lasuvale hüpoteegile 6,5 miljonilise hinnangu andmisel 2019. aastal olid nii võlgnik kui võlausaldaja kinnisasja väärtuseks hinnatud üle 10 korra rohkem, kui nägi ette viidatud hinnang – see tähendab, pooled olid juba siis teadlikud kõnealusest 2016. aasta hinnangust, kuid ei lähtunud selles toodud väärtusest. Seda poolte käitumist ei selgita mitte ainult kinnisvara hindade kasv, vaid ka kõnealuses hinnangus sisalduvad puudused. Esimene metoodiline puudus – lähtutud on diskonteeritud rahavoogude meetodist. Kõnealune elevaatori kinnistu on tootmismaa, millel asuvad unikaalsed silod, millega võrreldavaid objekte on Eestis vähe ja mille müümine on harv nähtus. Ilmselt sellest tingitult on hindaja lähtunud ka diskonteeritud rahavoogude meetodist, kuna võrdlusbaasi pole. Arvestuse aluseks on võetud ainult see, kui palju tulu saaks Elevaatori kinnistu käitaja lähiaastatel teenida. Sellel lähenemisel on üks suur ja ületamatu puudujääk: see ei anna mistahes infot selle kohta, milline on kõnealuse kinnistu kui sellise turuväärtus, st kui suureks selle ostuhind võiks enampakkumisel kujuneda, vaid selle kohta, mis selle väärtus võiks olla ettevõtjale kelle üks ja ainus huvi on selle senisele otstarbele käitamise jätkamine ja kes peale hindamisperioodi lõppu oleks valmis kinnistust tasuta loobuma. Teine metoodiline puudus – kinnistu tulususele antud hinnang rajaneb vääradele eeldustele. Hindaja jättis arvestamata vilja sisse-välja laadimise tasud põhjusel, et seda tehakse kinnisasjal olevate seadmetega. Kõnealused seadmed on aga selle kinnisasja päraldised TsÜS § 57 lg 1 tähenduses – need on selle kinnisasjaga seotud majandusliku eesmärgi ja ruumilise seose kaudu. Need käibivad kinnisasjaga koos ning need on isegi otsesõnu kinnisasjale seatud hüpoteegiga kaetud (AÕS § 434 lg 1). Hindaja rakendatud meetod irdub seega kehtivast õigusest ehk ei saa anda ei faktiliselt ega õiguslikult korrektset indikatsiooni kinnisasja väärtusest. Sisuliselt on hindaja jätnud tuludesse arvestamata suure, kui mitte valdava, osa kinnistu käitamisega saadavast tulust, kui leidis, et hoiustamise hinda 1 €/tonn/kuu saab arvestada, aga vähemalt kaks korda rakendatavat laadimishinda 3,7 €/tonn ei saa arvestada. Ehk siis – ühe peale ja mahalaadimise tsükli osas on kinnistu rahavoost arvestatud maha summa, mis vastab 88-le kuni 38-le protsendile sellega saadavast tulust. Eelneva valguses on selge, miks pooled 2019. aastal hindasid hüpoteegi väärtuseks 6,5 miljonit eurot – 2016. aasta hinnang ei olnud enam asjakohane, selles kasutatud meetod oli sobimatu ja sisendandmed puudulikud. Olenemata sellest, millisele seisukohale kohus kõnealuse hindamisakti omaaegse kohasuse osas jõuab, ei saa siiski sellest hindamisaktust eeskätt selle vanuse tõttu lähtuda. Võlgnik leiab, et võlausaldaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis näitavad, millises ulatuses nõue jääb pandiga katmata. Arvestades, et kinnistu hüpoteegiks on seatud 6,5 miljonit eurot ja hüpoteegisumma ületab võlausaldaja nõuet mitmekordselt, võib eeldada, et nõue on pandiga täielikult tagatud. Lisaks ei ole kinnistule seatud muid hüpoteeke või isiklikke kasutusõigusi, mis võiksid kinnistu turuväärtust vähendada. Pankrotimenetlus on 8

2-24-18265 võlgnikule üleliigselt koormav kui nõude rahuldamine on võimalik saavutada ka pankrotimenetluseta. Praegusel juhul võiks võlausaldaja oma asjassepuutuvad nõuded maksma panna kinnisasja sundmüügi kaudu, saades seeläbi kätte võlgnetava summa terve hüpoteegi ulatuses. Võlgniku maksejõuetus pole põhistatud. Võlausaldaja pöördus kohtusse ennatliku avaldusega, ilma et oleks täidetud ükski PankrS § 10 lg-s 2 sätestatud eeldus. Võlausaldaja tugineb PankrS § 10 lg 2 p-le 4, väites, et võlgnik kinnitas 13.09.2024 saadetud e-kirjas kohtule, et ei suuda oma kohustusi täita, viidates sellega oma maksejõuetusele. Esiteks on otseselt vale võlausaldaja väide, et 13.09.2024 e-kirja vestlus Tõnis Piirlaga on samastatav kohtule teatamisega oma kohustuste täitmise võimatusest. Võlausaldaja ei ole möönnud millegi kohtule pankrotimenetluses esitamise võimalust, sest on läbivalt olnud seisukohal, et pankrotiavalduse esitamiseks ei ole alust. Mis olulisem – viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud seisukohale, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Viidatud kirjas ütleb võlgniku esindaja, et konkreetne makse on tegemata, aga viitab sellele, et see soovitakse aasta lõpus teha – „kahjuks ei ole ka omanikel enne aasta lõppu raha, et see makse ära teha.“ Eeltoodust lähtudes on oluline eristada, kas võlgnik ei suuda oma avalduste kohaselt üldse oma kohustusi täita või on tegemist ajutise maksejõuetusega. Sel puhul viitab võlgniku avaldus ajutisele likviidsuse puudusele. Võlausaldaja seletab enda seisukohas, et kehtiva kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik on avaldanud saneerimismenetluses enda majandusandmed ning kui nende andmete põhjal on kohtud eelnevalt jõustunud kohtulahendites tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, siis selline võlgniku käitumine on käsitletav võlgniku kinnitusena kohtule ja võlausaldajatele, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Milliseid majandusandmeid võlausaldaja silmas peab, pole seejuures selge, sest neid pole võlausaldaja kohtule esitanud ega nendele viidanud. PankrS § 10 lg 2 p-i 4 kohaldamisel pole asjakohased kohtu poolt saneerimismenetluses avaldatud hüpoteesid tõenäosuste kohta, vaid võlgniku avaldused. Kuivõrd PankrS § 10 lg 2 asjaolusid ei esine, on pankrotiavaldus nõuetekohaselt põhistamata ja tuleb jätta rahuldamata.

9

2-24-18265

2-24-18265 -

-

-

ostjate laekumata arved: võlgnikul on nõue 3 isiku vastu. Akkerlac OÜ kohustus pärineb juba aastast 2019. Miks see on täitmata, pole teada – firma näib olevat maksejõuline. Samas ei saa aga öelda SA Kuivati OÜ suhtes, kellel on esitamata viimase kolme aasta majandusaasta aruanded, olulised maksuvõlad ja vara müüakse täitemenetluses. Oilseeds Trade OÜ (praeguse nimega 24/7 kaubandus OÜ) on pankrotis. Seega nõuete laekumist ei saa pidada kuigi tõenäoliseks. Võlgnik ei ole haldurile teatanud, et ta oleks nõudeid maha kandnud või tasaarvestanud (päring, p 5.3 ja 5.7); tooraine ja materjal: selle kohta pole haldurile andmeid esitatud. Arvestades, et andmed tooraine ja materjali kohta on vähemalt alates 2020. a olnud muutumatud, on tõenäoline, et tooraine ja materjal väärtust ei oma; tütarettevõtte aktsiad või osad: võlgniku andmetel kuuluvad talle Savikoti Agro OÜ osad. Äriregistrist nähtuvalt on firma praegune ärinimi SA kuivati OÜ ja võlgniku osaluse suurus 100%. Alates 2023 ei ole SA kuivati OÜ aastaaruandeid esitanud. SA kuivati OÜ-l on alates oktoobrist 2023 maksuvõlg, hetkel on selle suurus ca 320 000 eurot. Maksuvõla katteks on juba pikemat aega käimas täitemenetlus. Need asjaolud kogumis võimaldavad väita, et tütarettevõtte osal puudub väärtus; materiaalne põhivara: võlgnikult saadud andmetel koosneb tema põhivara tootmismaast S xxx (111 300 eurot), V kuivatist (66 251 eurot) ja teravilja käitlusseadmetest S (948 954 eurot). Katastrinumber näitab, et S kinnistu all mõeldakse Elevaatori kinnistut. V kuivati all mõeldakse ilmselt Teraviljakuivati kinnistut – sest Teraviljakuivati kinnistu soetamise aeg ja V ehitise raamatupidamisel arvele võtmise aeg kattuvad. Ehkki seadmete raamatupidamislik väärtus on märkimisväärselt suur, siis seadmete nimekirja haldurile esitatud pole (päring, p 1.1). Haldurile pole esitatud ka seadmete soetamise dokumente (päring, p 1.6). Majandusaasta aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks viimasel kuuel aastal investeeringuid teinud. Seega on seadmed vähemalt 6 aastat vanad. Kuna viimasel kahel aastal pole võlgnikul müügikäivet olnud, siis on seadmed vähemalt niikaua olnud kasutuseta. Ka pole teada, kas seadmed on komplektsed ja töökorras. Pigem võib selles kahelda, sest võlgnik on alates 2021 enda sõnul otsinud võimalusi S uue kuivatikompleksi rajamiseks (investeeringu väärtus 500 000 eurot) ja seadmete rentimiseks. S kinnistu väärtuseks hinnati 2016. aastal 510 000 eurot. Seejuures kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit, mis prognoosis elevaatori tuluks 115 000 – 127 000 eurot aastas. Võlgniku tegelik rahavoog viimasel kuuel aastal on olnud prognoositust oluliselt väiksem – keskmiselt va 18 000 eurot aastas. Seega jääb S kinnistu tegelik väärtus eelduslikult alla hindamisaktis toodud väärtuse. Hetkel müüakse Eestis vähemalt üht teraviljakuivatiga kinnistut. Müüki alustati kolmveerand aastat tagasi 984 150 euroga ja hind täna on 500 000 eurot. Haldurile väideti, et selle kuivati maht on 8000 tonni (S kuivati 9600 tonni). Kuivati võeti kasutusse 2022, on töökorras ega vaja täiendavaid investeeringuid. Seega on selle kuivati seisund eelduslikult parem kui võlgnik oma, samas kui selle kuivati maht on võlgniku omast mõneti väiksem. Eelnevat arvestades on S teraviljakuivatiga kinnistu väärtus (koos seadmetega) halduri hinnangul mitte enam kui 500 000 eurot. Võlgnikult saadud andmetest järeldub, et V on hoonestatud kinnistu, millel eraldi väärtust omavat sisseseadet pole. Seega lähtub haldur selle kinnistu puhul raamatupidamislikust väärtusest. 11

2-24-18265

Kokkuvõttes puudub võlgnikul igasugune likviidne vara. Põhivara väärtus on hinnanguliselt 570 000 eurot. See hinnang on pigem optimistlik. Nii S kinnistu kui ka V kinnistu on koormatud hüpoteekidega: vastavalt OP Corporate Bank plc kasuks summas 6 500 000 eurot ja Sisne Invest Latvia OÜ kasuks summas 1 400 000 eurot. Võlgnik pole teatanud, et hüpoteegipidajatel oleks tema vastu nõue (päringu p 5.5). Samas on võlgniku väitel tema vastu pikaajalisi nõudeid summas 1 591 373.18 eurot. S kinnistu on alates 05.08.2020 olnud koormatud täitemenetluses seatud keelumärkega. Võlad Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul kohustusi kokku 1 638 830.29 eurot. Haldur hinnang kohustustele: - lühiajalised laenud krediidiasutustelt: võlgniku raamatupidamisest ei nähtu, milliselt krediidiasutuselt lühiajalist laenu on võetud. Faili pealkirjast võib järeldada, et laenuandja on Oilseeds Finants OÜ (kes pole krediidiasutus). Ka SEB panga konto väljavõttelt järeldub, et tegemist on Oilseeds Finants OÜ-lt võetud laenuga. Olgu märgitud, et osad raamatupidamises kajastatud laenusummad võlgniku pangakontodel ei kajastu (nt 08.11.2024, 06.12.2024 ja 12.12.2024 laenud); - lühiajalised laenud omanikelt: võlgnik on saanud laenu OÜ-lt Viljaekspert, millest tagastamata on 610 eurot (13.12.2023 saadud laen). Lisaks on võlgnik saanud perioodil 31.12.2024-07.01.2026 laenu Oilseeds Finants OÜ-lt, millest enamik on tagastamata (summa 13 905.75 eurot). Võlgniku pangakontode pisteline kontroll ei kinnita laenu saamist; - ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest: võlgnikult saadud andmetel on ta võlgu Agerona Estonia OÜ-le; - tarnijatele tasumata arved: võlgnik on võlgu 7-le hankijale. Võlad on tekkinud valdavalt aastatel 2024 ja 2025, mõnel juhul ka 2018. Mh on võlgnik võlgu saneerimisnõustajale ja teda pankrotimenetluses esindanud advokaatidele; - muud lühiajalised võlad: tegemist on võlaga maksuhalduri ees. Võlgniku andmetel oli halduri nimetamise ajal võla suuruseks 1157 eurot (sh määratud intressimakse). Kõige varasem võlg on tekkinud detsembris 2024; - võlad töövõtjatele: võlgnik on juhataja V. V.ile võlgu kolme kuu palga a’ 500 eurot kuus (bruto). Lisaks kajastab raamatupidamine võlana puhkuse reservi. Tekib küsimus, miks juhataja pole puhkust välja võtnud; - intressivõlg: see kajastab intressivõlga maksuhalduri ees. Võlgniku esitatud andmetest nähtuvalt oli halduri nimetamise ajal võla suuruseks 1061.66 eurot. Haldurile esitatud andmetest ei nähtu, et võlgnik oleks raamatupidamises kajastanud muude kohustuste intressi, kui maksuhalduri oma. Ilmselt on selle põhjuseks saneerimine. Samas, saneerimiskava tühistamisel tulnuks arvestada, et saneerimismenetluse tagajärjed langesid tagantjärele ära (SanS § 44 lg 1); - muud: selle kohta pole haldurile andmeid esitatud (halduri päring, p 1.5); - muud pikaajalised kohustused: selle kohta pole võlgnik haldurile andmeid esitatud (päring, p 1.5). Võlasumma 1 591 373 eurot on püsinud muutumatuna alates 2021. majandusaastast. Halduri küsimusele, miks pole võlgnik viie aasta jooksul tasunud 12

2-24-18265 pikaajalisi kohustusi, jättis võlgnik vastamata. Summast võib järeldada, et tegemist on mh kohustusega OP Corporate Bank plc ees. Täiturilt saadud andmetel on võlg tekkinud 21.07.2016 laenulepingust ja selle suuruseks täitmisavalduse esitamisel (s.o 2020 aastal) oli 1 380 155.77 eurot. Sellele lisanduvad täitemenetluse kulud 8828 eurot. Kuna raamatupidamises on võlgnik nõuet aastaid juba kajastanud, tuleks pankrotimenetluses esitatud vastuväide nõude olemasolu kohta jätta halduri arvates tähelepanuta – seda enam, et võlgnik pole vastustanud halduri väidet, et viis aastat pole võlgnik pikaajalisi kohustusi täitnud. Eelnevast nähtub, et tagatisvara väärtus on väiksem kui on hüpoteegipidaja nõue. Kokkuvõttes lähtub haldur kohustuste suuruse hindamisel võlgniku bilansist, s.o kohutuse suurus on hinnanguliselt 1 640 000 eurot. Ehkki võlgniku andmed on poolikud, tooks lahti kirjutamata või ebaselgete kohustuste kõrvalejätmine kaasa selle, et pankrotimenetlust vältida soovivale võlgnikule oleks kasulik jättagi haldurile detailsemad andmed esitamata. Võlgniku bilansist lähtuv lähenemine on siiski pigem konservatiivne, kuna võlgnik ei ole kajastanud raamatupidamises kõrvalnõudeid (v.a maksuhalduri nõue). Arvestades, et pikaajalised kohustused on tekkinud juba aastal 2020, on kõrvalnõuete suurus ilmselt märkimisväärne. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid. Seega ei ole tal jooksvalt võimalik täita kohustusi pankrotivõlausaldaja ees. Ka võlgniku vara realiseerimise arvelt ei ole halduri hinnangul võimalik võlgniku kõiki kohustusi täita, sest vara väärtus on väiksem kui kohustuste summa. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale – et vara väärus on suurem, kui kohustuste summa –, näitab seni toimunu, et võlausaldajate nõudeid ei võimalik mõistliku aja jooksul täita – viimase viie aasta jooksul pole see võlgnikul võimalik olnud. Võlausaldajad on juba praegu pidanud nõuete rahuldamist ebamõistlikult kaua ootama. Sellest tulenevalt on haldur seisukohal, et seisund, kus võlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita, ei ole ajutine. Võlgnik on halduri hinnangul maksejõuetu. Hinnang maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjusele Raamatupidamislikult muutus võlgnik maksejõuetuks 2024. aastal, kui omakapital läks negatiivseks. Omakapitali miinusesse langemise põhjustas asjaolu, et ehkki majandustegevust ei toimunud, jätkas võlgnik kulude tegemist. Maksejõuetus võis aga tekkida varem, kui seda näitab raamatupidamine. Nimelt on näha, et raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud. Nt on 31.12.2025 bilansi kohaselt osakapital 77 700 eurot, kuigi tegelikult on see 8100 eurot. Võlgniku sõnul raskendas raamatupidamise korraldamist saneerimine ja siis selle tühistamine. Arvamus võimalike juhtimisvigade, tagasivõitmiste ja tagasinõudmiste võimaluste ning kuritegude kohta Ajutises menetluses ei ole võimalik välja selgitada kõikvõimalikke rikkumisi – seda enam, et haldurile jäeti suur hulk andmeid esitamata. Haldurile jäi oma ülesandeid täites silma aga järgmine. 13

2-24-18265 -

-

pankrotiavalduse esitamisega on ilmselgelt oluliselt viivitatud. Võlgniku vastusest haldurile järeldub, et pankrotiavaldust ei esitanud võlgnik ise põhjusel, et seda tegi võlausaldaja. Haldur möönab, et olukorras, kus võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, ei ole võlgnikul mõistlik seda täiendavat teha. Samas, olukorras, kus võlgniku juhtkond teab või peab teadma maksejõuetusest, tuleb juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks pidada seda, et võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu; võlgnik on vähemalt viimased kuus aastat töötanud kahjumis. Veel enam, võlgniku tegevus lõppes sisuliselt veebruariga 2023. a. Sellele vaatamata maksti juhatuse liige V. V.ile palka kuni jaanuarini 2026.. a Kuupalk polnud küll suur (a 500 eurot kuus, bruto), aga kogu nimetatud perioodi peale teeb see 18 000 eurot (bruto, lisandus sotsiaalmaks jmt kulu). Selline töötasu ei olnud vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg 2). Seda enam, et käesoleval juhul polnud tegemist nn võõrorganiga, vaid V. V. on ka võlgniku mõlema osaniku juhatuse liige.

Haldur teeb kohtule ettepaneku kaaluda ärikeelu kohaldamist V. V.i suhtes. Hinnang pankrotimenetluse kulude katmise võimalusele Võlgniku varast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

II Kohtu põhjendused

2-24-18265

2-24-18265 lisad 2-5, mis sisaldavad lahti selgitusteta tabeleid jms dokumente, ei tõenda, et võlausaldaja oleks võlgniku eest reaalselt arveid tasunud. Samuti puuduvad tõendid saneerimiskava järgse esimese kahe makse kohta summades 18 455.44 eurot ja 52 267.57 eurot ning puuduvad selgitused laenujäägi intresside ja viiviste arvutamise kohta.

2-24-18265 sundtäitmist vaidlustanud, millest kohus järeldab, et võlgnikul ei olnud vastuväiteid sundtäitmise läbiviimise, s.h sundtäidetava nõude vastu. Samuti nähtub võlgniku saneerimismenetluses (tsiviilasi nr 2-20-14783) 25.03.2021 saneerimiskava kinnitamise määruse lk 11 ja 12, et „Oilseeds teenused OÜ juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt omab Oilseeds teenused OÜ likviidsuskriisi, mis on tekkinud eelkõige järgmistest lühiajalistest kohustustest: Võlgnevus OP Corporate Bank plc ees summas 1 443 212,99 eurot, mis tuleneb laenulepingu nõudest põhisummas 1 349 062,81 eurot (laenujääk ja intressid) ja kõrvalnõudest summas 94 150,18 eurot (viivis 79 206,16 + MES tasud 14 944,02)“ (võlausaldaja 23.01.2025 seisukoha lisa 8). 29.10.2024 saneerimiskava tühistamise määruse punktidest 12-15 (võlausaldaja 23.01.2025 seisukoha lisa 9) järeldub, et võlgnik pidi saneerimiskava kohaselt tegema punktis 12 nimetatud makseid, kuid jättis need vaatamata täiendavale tähtajale alates kolmandast maksest tegemata, millest tulenevalt tühistas kohus võlgniku saneerimiskava. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgnik on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet oma raamatupidamises kajastanud ega ole selgitanud, miks ta viimase viie aasta jooksul ei ole oma kohustusi täitnud, millest tulenevalt tuleb võlgniku vastuväide võlausaldaja nõudele jätta tähelepanuta. Samuti on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja on ise viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Võlausaldaja ütles 29.06.2020 üles võlgnikuga sõlmitud laenulepingu nr 88501634 üles, kuna võlgnik ei täitnud vaatamata korduvaletele meeldetuletustele omapoolset kohustust. Eeltoodust tulenevalt muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks. Võlausaldaja esitas avalduse nõude sundtäitmiseks, mis peatus saneerimismenetluse ajaks. Võlgnik esitas kohtule saneerimisavalduse 08.10.2020, saneerimismenetlus lõpetati saneerimiskava tühistamise tõttu 29.10.2024. Seega taastus SanS § 51 lg 2 ja TsÜS § 160 lg 2 p 3 1 ja lg 3 kohaselt võlausaldaja nõudeõigus. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse 29.11.2024. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja põhistanud oma nõude aluse ja suuruse ning täitmise tähtaja.

2-24-18265 Kõnealused seadmed on aga selle kinnisasja päraldised TsÜS § 57 lg 1 tähenduses – need on selle kinnisasjaga seotud majandusliku eesmärgi ja ruumilise seose kaudu. Need käibivad kinnisasjaga koos ning need on isegi otsesõnu kinnisasjale seatud hüpoteegiga kaetud (AÕS § 434 lg 1). Sisuliselt on hindaja jätnud tuludesse arvestamata suure, kui mitte valdava, osa kinnistu käitamisega saadavast tulust, kui leidis, et hoiustamise hinda 1 €/tonn/kuu saab arvestada, aga vähemalt kaks korda rakendatavat laadimishinda 3,7 €/tonn ei saa arvestada. Ehk siis – ühe peale ja mahalaadimise tsükli osas on kinnistu rahavoost arvestatud maha summa, mis vastab 88-le kuni 38-le protsendile sellega saadavast tulust.

2-24-18265

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on kohtumääruse põhjendava osa punktis

2-24-18265 võlgniku vara realiseerimise arvelt ei ole halduri hinnangul võimalik võlgniku kõiki kohustusi täita, sest vara väärtus on väiksem kui kohustuste summa. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale – et vara väärus on suurem, kui kohustuste summa –, näitab seni toimunu, et võlausaldajate nõudeid ei võimalik mõistliku aja jooksul täita – viimase viie aasta jooksul pole see võlgnikul võimalik olnud. Võlausaldajad on juba praegu pidanud nõuete rahuldamist ebamõistlikult kaua ootama. Sellest tulenevalt on haldur seisukohal, et seisund, kus võlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita, ei ole ajutine. Võlgnik on halduri hinnangul maksejõuetu.

2-24-18265

-

000 eurot aastas. Võlgniku tegelik rahavoog viimasel kuuel aastal on olnud prognoositust oluliselt väiksem – keskmiselt va 18 000 eurot aastas. Seega jääb S kinnistu tegelik väärtus eelduslikult alla hindamisaktis toodud väärtuse. Hetkel müüakse Eestis vähemalt üht teraviljakuivatiga kinnistut. Müüki alustati kolmveerand aastat tagasi 984 150 euroga ja hind täna on 500 000 eurot. Haldurile väideti, et selle kuivati maht on 8000 tonni (S kuivati 9600 tonni). Kuivati võeti kasutusse 2022, on töökorras ega vaja täiendavaid investeeringuid. Seega on selle kuivati seisund eelduslikult parem kui võlgnik oma, samas kui selle kuivati maht on võlgniku omast mõneti väiksem. Seadmed - ehkki seadmete raamatupidamislik väärtus on märkimisväärselt suur, siis seadmete nimekirja haldurile esitatud pole (päring, p 1.1). Haldurile pole esitatud ka seadmete soetamise dokumente (päring, p 1.6). Majandusaasta aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks viimasel kuuel aastal investeeringuid teinud. Seega on seadmed vähemalt 6 aastat vanad. Kuna viimasel kahel aastal pole võlgnikul müügikäivet olnud, siis on seadmed vähemalt niikaua olnud kasutuseta. Ka pole teada, kas seadmed on komplektsed ja töökorras. Pigem võib selles kahelda, sest võlgnik on alates 2021 enda sõnul otsinud võimalusi S uue kuivatikompleksi rajamiseks (investeeringu väärtus 500 000 eurot) ja seadmete rentimiseks; Eelnevat arvestades on S teraviljakuivatiga kinnistu väärtus (koos seadmetega) halduri hinnangul mitte enam kui 500 000 eurot. Võlgnikult saadud andmetest järeldub, et V on hoonestatud kinnistu, millel eraldi väärtust omavat sisseseadet pole. Seega lähtub haldur selle kinnistu puhul raamatupidamislikust väärtusest.

2-24-18265 2020. a kuni 2025. a võlgniku tulud olnud oluliselt väiksemad kui kulud – 2020. aastal lausa 17 korda väiksemad ja 2021. aastal 15 korda väiksemad. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2024. aastal. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik.

7.Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks.

2-24-18265 põhjal kohus tuvastas, et „tõenäoliselt on tegemist püsiva maksejõuetuse olukorraga“ (p 16, lisa 9). Ka kehtiva kohtupraktika kohaselt võib avaldus sisalduda võlgniku käitumises saneerimismenetluses: „Ringkonnakohus nõustub siinkohal võlausaldaja seisukohaga, et kui võlgnik on avaldanud saneerimismenetluses enda majandusandmed ning kui nende andmete põhjal on kohtud eelnevalt jõustunud kohtulahendites tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, siis selline võlgniku käitumine on käsitletav võlgniku kinnitusena kohtule ja võlausaldajatele, et ta ei suuda oma kohustusi täita“ (TrtRnKm 21.04.2021, 2-21-702 p 7). Ka praegusel juhul on võlgniku käitumine ja maksete tegemata jätmine koos 13. septembri e-maili teel tehtud avaldusega käsiteldav avaldusena PankrS § 10 lg 2 p 4 mõttes kohtule, millest saab järeldada vaid üht – võlgnik ei suuda kohustusi täita ja on seda kohtule avaldanud, eelkõike saneerimiskava täitmata jätmisega. Asjakohatu on asuda ka debateerima, kas avaldus pidi olema või oli olemuselt finalistlik, kuna PankrS § 10 lg 1 p 2 sellist eeldust ei sätesta.

23

2-24-18265

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud 24

2-24-18265 büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Oilseed teenused OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 24 töötunni eest 2400 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 24% ehk 576 eurot, kokku 2976 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 24 tundi, millest ta töötas läbi pankrotiavalduse; tegi võlgnikule päringud ja analüüsis saadud andmeid; hankis andmeid registritelt, maksuhaldurilt jmt ja analüüsis saadud andmeid; koostas aruande. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele osaühingule Advokaadibüroo Advocatus. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on osaühing Advokaadibüroo Advocatus käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista osaühingule Advokaadibüroo Advocatus, mis on käibemaksukohustuslane (registrinumber EE100920323), siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2026. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule 2026. a käibemaksu määr 24%.

25

2-24-18265 Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 24 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Katrin Prükki ajutise pankrotihalduri tasu summas 2400 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2976 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele osaühingu Advokaadibüroo Advocatus arvele EEXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub likviidne vara, on ajutine pankrotihaldur palunud välja mõista oma tasu võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud raha arvelt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgniku vara ei ole likviidne ning võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti kohtu määratud summa ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste tarbeks, tuleb ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud raha arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik

26

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.