lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-102550/15

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-102550/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kaaskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2021-04-06
Avaldus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-03-13
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-06
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-27
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2026-02-27
Sissetulev kiri
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2025-05-21

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 444 lg 1, 2, 3, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 404 lg 21Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 405

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102550

Tsiviilasi

Holm Bank aktsiaseltsi hagi S. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2245.18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Holm Bank aktsiaselts (registrikood 14080830); hageja lepinguline esindaja Katrin Teller, e-post XXX; kostja S. K. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 50.54 eurot, intress 0.22 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.05.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) kasuks välja lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 126.17 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1297.54 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg 15.10.2025 15.11.2025 15.12.2025 15.01.2026 15.02.2026

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Lihtmenetlus
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 448 lg 4Täiendav otsus
TsMS § 455Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsMS § 4842
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

Summa (eurot) 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33

2-25-102550

15.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028 15.05.2028 15.06.2028

39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 38.98

4.Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt summas 1297.54 eurot VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.
5.Jätta Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) hagi S. K. (isikukood XXX) vastu rahuldamata lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 65.66 eurot, intressi 6.56 eurot, viivise 2.95 eurot, lepingutasu 1.97 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 222.79 eurot, intressi 171.96 eurot, viivise 45.51 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot osas.
6.Jätta menetluskulud 26% ulatuses Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) kanda ja 74% osas S. K. (isikukood XXX) kanda.
7.Mõista kostjalt S. K.’lt (isikukood XXX) hageja Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) kasuks välja menetluskulud 74% ulatuses s.o summas 273.80 eurot. Edasikaebamise kord

2-25-102550 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1.Holm Bank AS esitas 28.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 29.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 25.02.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 26.02.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 17.03.2025 hagiavalduse S. K. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 116.20 eurot, intress 6.78 eurot, viivis 2.95 eurot, lepingutasu 1.97 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest 5 eurot, viivis alates 18.03.2025 tasumata põhivõlalt (116.20 eurot) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (11,15% aastas ehk 0,030548% päevas), laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1646.50 eurot, intress 171.96 eurot, viivis 45.51 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest 5 eurot, 18.03.2025 tasumata põhivõlalt (1646.50 eurot) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (13,99% aastas ehk 0,038329% päevas), riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 06.05.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX ja 24.10.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingud 04.01.2025 üles. 17.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 02.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 1) eest 320.15 eurot. Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 1 eest peale ümberarvestamist on 33.36 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping nr 1 üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud lepingu nr 1 põhiosa osamaksed kuni 10.02.2025. 10.03.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 0.58 eurot. Alates 10.04.2025 on põhiosa osamaksed tasumata summas 33.36 eurot. Hageja palub

2-25-102550 kostjalt välja mõista lepingu nr 1 intressi, suurusega 3,15% aastas, perioodi eest 10.03.2025 kuni 10.04.2025 suurusega 0.22 eurot. Kostjal on intressi osamaksed tasutud kuni 10.02.2025. Alates 10.03.2025 on intressi osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 1 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõsta lepingu nr 1 sissenõutavaks muutunud põhivõlg 33.36 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 0.22 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot. Kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 2) eest 581.70 eurot. Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 2 eest peale ümberarvestamist on 405.81 eurot, mille hageja loeb kostja poolt tasutuks. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping nr 2 üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud lepingu nr 2 põhiosa osamaksed kuni 15.04.2025. Lepingu nr 2 sissenõutavaks muutunud intressi 105.41 eurot, loeb hageja kostja poolt tasutuks. Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. Hageja on jaganud ümberarvestatud põhiosa maksed võrdselt graafikule. Kostjal on ümberarvestatud põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.05.2025. 15.06.2025 põhiosa osamakse on tasumata osaliselt summas 8.18 eurot. Alates 15.07.2025 on kostjal põhiosa osamaksed tasumata. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole täitnud esialgseid lepingulisi kohustusi ning on alust eeldada, et ta ei täida ka ümberarvestatud tagasimaksegraafikut, esitab hageja käesoleva hagi TsMS § 369 alusel. Hageja palub kohustuste täitmise tuvastamist ja nende sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav. Hageja palub kostjalt ümberarvestuse kohaselt välja mõsta lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. Harju Maakohus võttis 14.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale S. K.’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 28.07.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

2-25-102550 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

2-25-102550 

  

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsinud kostjalt täiendavaid dokumente. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks oleva väikelaenulepingu puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada Hagejale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1700 eurot, kohustusteks 220 eurot ja ülalpeetavate arv 0. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis enda sissetulekuks 1700 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 1639.45 eurot. Hageja on kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks arvesse võtnud 1639.45 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 220 eurot, hageja on arvestanud kostja kohustuseks elatusmiinimumi 303.40 eurot ja liites sellele kostja poolt krediiditaotlusele märgitud igakuise kohustuse 220 eurot ehk kokku kostja kohustusteks 523.40 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt selgitame, et lepingu sõlmimisega ei läinud pank vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja on järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu tarbija kohustuste ega väljaminekute suurus.

2-25-102550 Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

6.02.05.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 1) eest 320.15 eurot. Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 1 eest peale ümberarvestamist on 33.36 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping nr 1 üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud lepingu nr 1 põhiosa osamaksed kuni 10.02.2025. 10.03.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 0.58 eurot. Alates 10.04.2025 on põhiosa osamaksed tasumata summas 33.36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 1 intressi, suurusega 3,15% aastas, perioodi eest 10.03.2025 kuni 10.04.2025 suurusega 0.22 eurot. Kostjal on intressi osamaksed tasutud kuni 10.02.2025. Alates 10.03.2025 on intressi osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 1 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõsta lepingu nr 1 sissenõutavaks muutunud põhivõlg 33.36 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 0.22 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 17.18 eurot. Kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX (edaspidi ka leping nr 2) eest 581.70 eurot. Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk lepingu nr 2 eest peale ümberarvestamist on 405.81 eurot, mille hageja loeb kostja poolt tasutuks. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping nr 2 üles öeldud. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud lepingu nr 2 põhiosa osamaksed kuni 15.04.2025. Lepingu nr 2 sissenõutavaks muutunud intressi 105.41 eurot, loeb hageja kostja poolt tasutuks. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. Hageja on jaganud ümberarvestatud põhiosa maksed võrdselt graafikule. Kostjal on ümberarvestatud põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.05.2025. 15.06.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 8.18 eurot. Alates 15.07.2025 on kostjal põhiosa osamaksed tasumata. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole täitnud esialgseid lepingulisi kohustusi ning on alust eeldada, et ta ei täida ka ümberarvestatud tagasimaksegraafikut, esitab hageja käesoleva hagi TsMS § 369 alusel. Hageja palub kohustuste täitmise tuvastamist ja nende sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav. Hageja palub kostjalt ümberarvestuse kohaselt välja mõsta lepingu nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Alates 15.10.2024 ja 10.11.2024 jättis kostja kõik graafikujärgsed maksed täies ulatuses

2-25-102550 tasumata ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingute ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingust nr XXX tulenev kogu nõue muutunud sissenõutavaks. Lepingu nr XXX alusel tuleb kostjal tasuda sissenõutavaks muutunud põhivõlg 50.54 eurot ja intress 0.22 eurot. Lepingu nr XXX puhul on kostjal ümberarvestatud põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.05.2025. 15.06.2025 põhiosa osamakse on tasumata osaliselt summas 8.18 eurot. Alates 15.07.2025 on kostjal põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt ümberarvestuse kohaselt välja mõsta lepingust nr 2 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1423.71 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingust nr XXX tulenev põhinõue muutunud sissenõutavaks summas 126.17 eurot (periood 15.06.2025-15.09.2025). Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 1297.54 eurot (15.10.2025-15.06.2028).

7.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et lepingud ei ole olnud kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole põhjendatud hageja lepingutasu nõue.
8.Hageja nõuab ka viivist lepingu nr 1 puhul VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (11,15% aastas ehk 0,030548% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 18.03.2025 tasumata põhivõlalt (116.20 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 12.96 eurot. Võttes arvesse, et lepingu nr 1 tähtaeg saabus 10.05.2025, on põhjendatud edasiulatuv viivis alates 11.05.2025. Lepingu nr 2 puhul nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (13,99% aastas ehk 0,038329% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 18.03.2025 tasumata põhivõlalt (1646.50 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 230.35 eurot. Võttes arvesse, et kostjal oli laen tasutud kuni 15.06.2025 ja hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlg, on viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta põhjendatud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 50.54 eurot, intress 0.22 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.05.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 126.17 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1297.54 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

2-25-102550 Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 65.66 eurot, intressi 6.56 eurot, viivise 2.95 eurot, lepingutasu 1.97 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 222.79 eurot, intressi 171.96 eurot, viivise 45.51 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 2001.87 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 1474.47 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 74%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 26% ulatuses hageja kanda ning 74% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja 20 eurot õigusabikulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 66.48 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 283.52 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaks määratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+20) 370 eurot, millest kostja kanda jääb 74% ehk 273.80 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-25-102550 TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja