Hageja: J.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Siim Vahtrus Kostja: T.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve
Kohtuistungi aeg
18. august 2021
RESOLUTSIOON
Kinnitada J.S. ja T.K. vahel 19.10.2021 sõlmitud kompromiss järgmise sisuga:
1.2.Pooled loevad vastastikku lõppenuks kõik käesoleval ajal esinevad poolte nõuded teiste poolte vastu, sealhulgas, kuid mitte ainult kahju hüvitamise, viiviste ja intressi tasumise nõuded, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-21-4077 menetlusega ja/või selles esitatud asjaoludega.
1.3.Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-4077 jäävad poolte enda kanda.
Tühistada 17.03.2021 kohtumäärusega seatud hagi tagamine, millega kohus seadis kinnistusraamatus T.K.le (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek J.S. (S., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 90 000 eurot.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.
Tsiviilasi nr 2-21-4077
Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 750 eurot, mis kanda J.S. (S., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx.
Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud tagatis, s.o 5132,80 eurot, mis kanda J.S. (S., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.S. esitas 16.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi T.K. vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 603 lg-te 1 ja 4 alusel 83 061,19 euro ja nõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni või alternatiivselt VÕS § 1023 lg 1 alusel 29 176,32 euro ja nõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni või alternatiivselt VÕS § 1042 lg 1 alusel 32 418,13 euro ja nõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks ning VÕS § 1023 lg 1 alusel 11 977,28 euro ja nõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt J.S. ning T.K. elasid abielulaadses, ühise majapidamisega kooselus alates 2008. aasta juunikuust. 30.05.2014 soetasid pooled 31 000 euro eest kinnisasja – xxx, registriosa nr xxxxxx. Kinnisasi soetati poolte kokkuleppel kostja nimele. Ostusummast 6200 eurot kandis kostja notari hoiukontole. 24 800 eurot finantseeriti pangalaenuga, mille tagamiseks on kinnisasjale seatud Swedbank AS kasuks hüpoteek summas 32 250 eurot. Hageja kandis kinnisasja soetamisele eelnevalt notaritasudeks jm kinnisasja soetamisega seotud kuludeks kostja pangakontole 300 eurot. Kinnistu oli soetamise hetkel väga halvas seisukorras. Kinnistu parendamiseks tehtud ehitustööde kogumaksumuseks on 88 566,58 eurot. Kinnistu hind renoveerimistööde tõttu on tõusnud umbes neli korda. Lisaks ühise elukoha remontimisele panustas hageja kinnisasjasse ka läbi kodutehnika ja mööbli soetamise ning kommunaalkulude tasumise, kokku summas 4 627,65 eurot. 2017. a novembri lõpus soetasid hageja ja kostja viimase poolt kasutamiseks sõiduauto xxx xxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxx. Hageja on teinud kostja kasutuses olevale sõiduautole kulutusi summas 11 977,28 eurot. Poolte ühise majapidamisega kooselu lõppes 07.09.2020. Hageja ja kostja ei ole pärast kooselu lõppemist leidnud mõlemat poolt rahuldavat kokkulepet hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Hageja esitas samuti taotluse hagi tagamiseks, milles hageja palub hagi tagamise abinõuna seada kohtulik hüpoteek 90 000 eurot T.K.le kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxx).
Tsiviilasi nr 2-21-4077
2.Kohus võttis 17.03.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse ning rahuldas hageja hagi tagamise avalduse. Kohus hagi tagamiseks seadis kinnistusraamatus kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 90 000 eurot.
3.Kostja 12.04.2021 vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudus ühine tahe ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel oli kooselu, ehk siis tekkis vahest vajadus igapaevasteks kuludeks raha jagada. Vastab tõele, et maja juures teostati ehitus-/ remonttöid, kuid ei ole hageja tõendanud, et neid oleks finantseerinud tema. Hageja on oma kulutuste suuruse tõendamiseks esitanud asjatundja arvamuse, mis ei kajasta ehitustööde tegelikku maksumust ega hageja kulutusi. Samuti ei ole asjatundja arvamuse alusandmed õiged. Lisaks ei vastata tõele hageja väide, et renoveerimistööde tõttu on vaidlusaluse kinnisasja väärtus tõusnud neli korda. Mööbliesemed ja tehnika on iseseisvad vallasasjad, mis ei ole kinnisasja osad ning mida saab kinnisasjalt eemaldada. Seega ei oma tähtsust hageja väited mööbli ja tehnika ostmise kohta. Kui hageja kostja kinnistul elas, on loomulik, et mingeid panuseid hageja ka tegi, kuid ei tähenda see, et kostja neid hagejale hüvitama peaks. Kui hageja mitte mingeid panuseid ei oleks teinud, peaks hageja hüvitama kostjale kasutuseelise. Tõele ei vasta hageja väited kostja poolt kinnisasja soetamiseks ja majandamiseks tehtud kulutuste osas. Samuti ei ole hageja väited seoses sõiduautoga xxx korrektsed. Hageja poolt tasutud liisingumaksed on liisinguandja poolt hagejale tagastatud. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud kulutused oleksid olnud seotud selle sõidukiga. Sõidukit kasutasid nii hageja kui ka kostja. Ühtlasi on hageja xxx kasutajana kantud ka liiklusregistrisse. Hageja on asjade elamust eemaldamisega elamut kahjustanud. Kahjustuste kõrvaldamiseks kulub summa 961,20 eurot. Hageja kolis tegelikult välja 20.03.2021. Selleks tegi kostja kohtueelseid õigusabikulusid kokku summas 790 eurot. Kostjal on hageja vastu nõue 1751,20 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja võimaliku nõudega enda vastu.
4.18.08.2021 toimunud kohtuistungil, kus menetlusosalised jäid esmalt esitatud seisukohtade juurde, pooled leidsid, et asjas on võimalik sõlmida kompromissi.
5.Pooled esitasid 19.10.2021 kohtule kostja ja hageja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissi. Kompromissi kohaselt pooled on sõlminud kompromissile vahetult eelnevalt notariaalselt tõestatud võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu xxx kinnistu omandi võõrandamiseks ja üleandmiseks hagejale ning kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks; Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-21-4077 menetluse. Kokkuleppe kohaselt pooled lõpetavad vaidluse tsiviilasjas nr 2-21-4077 tingimustel: hageja loobub hagist kõikidest nõuetest kostja vastu; pooled loevad vastastikku lõppenuks kõik käesoleval ajal esinevad poolte nõuded teiste poolte vastu, sealhulgas, kuid mitte ainult kahju hüvitamise, viiviste ja intressi tasumise nõuded, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-21-4077 menetlusega ja/või selles esitatud asjaoludega ning poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-4077 jäävad poolte enda kanda. Pooled paluvad, et kohus kinnitaks kompromissi kirjalikus menetluses ja lõpetaks tsiviilasja 2-21-4077 menetluse. Pooled teavitavad, et on ühise avalduse alusel palunud kohtu registriosakonnal tühistada tsiviilasjas nr 2-21-4077 seatud hagi tagamine. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest kõikidest tagajärgedest, muu hulgas TsMS § 432 sisust. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani tsiviilasja nr 2-21-4077 menetlust lõpetava kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja palub hagejale tagastada hagi tagamise tagatis summas kokku 5132,80 eurot ning pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 750 eurot. Nimetatud summa palub hageja kanda J.S. kontole nr EExxx.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-21-4077
6.Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.
8.TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ning kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on kompromissis kohut teavitanud, et nad on palunud registriosakonnal tühistada tsiviilasjas 2-21-4077 seatud hagi tagamine. Kohus menetlusökonoomiast tulenevalt loeb teavituse taotluseks ning asub seisukohale, et poolte poolt registriosakonnale esitatud ühine avaldus on poolte taotlus kohtule käesolevas asjas hagi abinõu tühistamiseks ja seetõttu kohus tühistab hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et hagi tagamise tühistamisega omandab kohtuliku hüpoteegi kinnisasja omanik. Kohtuliku hüpoteegi kinnistusregistriosast kustutamiseks tuleb kinnistu omanikul endal esitada kinnistamisavaldus ja hagi tagamise tühistamise määrus kinnistusosakonnale (TsMS § 388 lg 6).
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
10.TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad edasikaebeõiguse tähtaega 1 tööpäevani.
11.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb avaldajale tagastada avalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 750 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole.
12.Hageja taotleb ka tasutud tagatisdeposiidi tagastamist. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamisega,
Tsiviilasi nr 2-21-4077 mistõttu on ära langenud hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise alus. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hageja poolt 16.03.2021 ja 18.03.2021 tasutud deposiidi kogusummas 5132,08 eurot määruse jõustumisel hagejale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.