Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Mustamäe keegel OÜ esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt langes Mustamäe keegel OÜ käive oluliselt COVID-19 kriisi tõttu. Võlgniku kohustused ületavad kordades tema varasid. Avalduse kohaselt on võlgniku varaks üksnes pangakontol olevad rahalised vahendid summas 4,84 eurot. Võlgnikul on kohustusi 54 392,20 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks on COVID-19 kriisist tulenenud järsk võlgniku poolt pakutava teenuse nõudluse langus. Avalduse kohaselt oli võlgniku 2020. aasta käive ca 28 000 eurot ning majandusaasta lõppes ca 38 000 euro suuruse kahjumiga. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku hinnangul on edasine majandustegevus ning kõigi kohustuste tasumise püüdlus perspektiivitu. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. 30.08.2021 määrusega nimetas kohus Mustamäe keegel OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. 20.09.2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri poolt esitatud andmetest nähtuvalt omab võlgnik LHV Pank AS-is arvelduskontot, mille saldo seisuga 05.09.2021 oli 363,40 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole, võlgniku ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis vahendid puuduvad, võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes ning võlgniku nimel ei ole kinnistuid. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara hinnangulises väärtuses 363 eurot, kuid kohustusi 54 392 euro ulatuses. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3000 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on haldurile teadaolevalt lõppenud. Võlgnikul puuduvad töötajad ja vara tegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et piirangute tagajärjel langes võlgniku müügitulu olulises ulatuses, millest tulenevalt ei saanud võlgnik kasumlikult tööd jätkata. Võlgnik toimis halduri hinnangul sisuliselt seotud isikute poolt antud laenudega, mille andmise jätkamisel müügitulu suurt langust arvestades perspektiiv puudus. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 04.10.2021 määrusega tegi Harju Maakohus Mustamäe keegel OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 18.10.2021 ning avaldas 04.10.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 363 eurot, kuid kohustusi 54 392 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses, so piirangute tagajärjel langenud müügitulu, millest tulenevalt ei saanud võlgnik kasumlikult tööd jätkata. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 6,50 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 110 eurot 1 tund, mis jääb alla ajutise halduri tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 715 eurot (6,50 x 110), millele lisandub käibemaks 143 eurot, kokku 858 eurot.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 6,50 tunni eest (alustatud pooltunde 13 x 33) 429 eurot (lisandub käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus selgitab lisaks, et kuivõrd haldur on taotlenud tasu määramist väiksemas ulatuses (so summas 397 eurot (lisandub käibemaks)) kui näeb ette riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus halduri esitatud töötundide eest, siis kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu halduri poolt taotletud määras, so summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri tasu kuulub hüvitamisele võlgniku poolt. Tasu tuleb kanda OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule võlgniku juhatuse liikme A Au vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.