P. K. hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxx kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
6634 eurot 44 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P. K. xxxxxxxxxxx), lepinguline esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja advokaat Kaija Klaasen, e-post [email protected] Kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov, e-post [email protected]
Kohtuistungi aeg
27. september 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
2.Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxx-lt P. K. välja 6143 euro suurune kahjuhüvitis.
3.Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxx-lt P. K. välja 1051 euro 55 sendi suurune viivis ajavahemiku 30. augustist 2019 kuni 19. oktoobrini 2021 eest.
4.Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxx-lt P. K. välja alates 20. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõude (6143 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
2-19-13261 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P. K. ) esitas 29. augustil 2019 xxxxxxxxxxxxxxxxxx) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 6143 euro suuruse kahjuhüvitise ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 6. augustil 2018 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja kui töövõtja restaureerima hagejale kui tellijale kuuluva sõiduki RAF-977 (sõiduk) ja tegema seda maksimaalselt 3,5 kuu jooksul. Kuna kostja andis sõiduki hagejale tööde tegemiseks üle 15. augustil 2018, pidi kostja tagastama sõiduki hagejale hiljemalt 1. detsembril 2018. Tellija pidi tööde eest tasuma tunnipõhiselt 27 eurot tunnis (sh käibemaks) vastavalt töödele kulunud ajale, kuid mitte rohkem kui 616 tunni eest ehk kokku 16 632 eurot (3,5 kuud, arvestusega 40 töötundi nädalas). Kostja esitas ajavahemikus 23. augustist 2018 kuni
6.veebruarini 2019 hagejale kokku viis arvet kogusummas 14 255 eurot. Hageja tasus kõik arved. Kuigi tööd tulnuks lõpetada 3,5 kuu jooksul alates sõiduki üleandmisest ehk 30. novembriks 2018, ei olnud kostja töid valmis teinud veel ka 1. maiks 2019 ehk rohkem kui 8,5 kuud hiljem.
2.mail 2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kuna tööd pole ikka veel valmis, tuleb ta sõidukile 6. mail 2019 järele. Kui hageja läks sõidukit ära tooma, väitis kostja talle selle üleandmisel, et kõik tööd on lõpetatud ja nõuetekohaselt tehtud ning esitas hagejale allkirjastamiseks vastuvõtuakti. Kuna hagejale tundus, et kõik tööd ei ole lõpetatud või on lepingutingimustele mittevastavad, märkis ta vastuvõtuakti, et tema hinnangul on tööd valminud üksnes osaliselt. Hageja soovis lasta asjatundjal hinnata, millises ulatuses on tööd tehtud ja kas need on tehtud nõuetekohaselt. Hageja pöördus kohe riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu poole ja palus tehtud tööde ulatust ja kvaliteeti hinnata. xxxxxxxxxxxx 3. juuli 2019. a arvamuse kohaselt olid tööd osaliselt tegemata ja osaliselt tehtud puudustega. Hageja palus sõidukite restaureerimisega tegeleval AabestCar Autokeskus OÜ-l hinnata, kui palju maksab tegemata jäänud tööde lõpetamine ja tehtud tööde puuduste kõrvaldamine. AabestCar Autokeskus OÜ hinnangu järgi maksab tööde lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine 8520 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei restaureerinud hageja sõidukit nõuetekohaselt. Töövõtulepingu järgi pidi kostja vahetama välja deformeerunud kerekohad ja asendama need uute detailidega, puhastama sõiduki kere ja raamistiku liivapritsiga, kruntima kere ja raamistiku epoga ning taastama sõiduki kere originaaliks. Riiklikult tunnustatud eksperdi xxxxxxxxxxxx arvamuse kohaselt oli sõiduki kere ja raamistik liivapritsiga puhastamata, pinnad olid kromaati sisaldava epo krundiga kruntimata, sõiduki kere restaureerimistööd olid lõpetamata, keevitustööd ei olnud lõplikult tehtud ja lõppviimistlus oli puudustega. Ekspert leidis, et selleks, et keredetailid sobituksid nii omavahel kui ka teiste, hiljem paigaldatavate detailidega, tuleb keretööd osaliselt ümber teha. Kostja vastutab tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna need olid olemas ajal, kui kostja auto hagejale üle andis. Tegu on tarbijatöövõtuga ja selle korral eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal. Kostja andis tööd hagejale üle 6. mail 2019 ja xxxxxxxxxxxx
2-19-13261 kinnitas lepingutingimustele mittevastavust 3. juuli 2019. a arvamuses. Hageja ei pidanud sõiduki vastuvõtmisel aru saama, et tööd on lepingutingimustele mittevastavad. Tellija võib eeldada, et töövõtja on teinud tööd nõuetekohaselt ja ta ei pea tööd vastu võttes kaasama eriteadmistega isikuid. Hageja on tarbija, kes ei oska täpselt hinnata uunikumi restaureerimiskvaliteeti. Ilma eriteadmisteta ei saa hinnata, millised tööd on korrektselt tehtud ja millised mitte. Isikud, kes hagejaga auto vastuvõtmisel kaasas olid, ei olnud restaureerimisspetsialistid. Nad olid kaasas selleks, et aidata sõiduk kärule laadida ja minema viia. Kostja väitel oleks ta võinud tööd lõpetada, kui hageja oleks sõiduki üle vaadanud ja andnud talle puuduolevad detailid ning edasised juhised tööde lõpetamiseks. Tegelikult ei pidanud hageja andma kostjale mingeid sõiduki detaile ega juhiseid selleks, et kostja saaks tööd lõpuni teha. Töövõtulepingust ei nähtu, et hageja pidanuks hankima detailid või andma juhiseid. Samuti ei ole kostja hagejalt kordagi palunud mingeid detaile tuua. Kostja väitis ise vastuvõtuaktis, et kõik tööd on tehtud. Lisaks nõudis hageja korduvalt, et kostja tööd lõpetaks: 3. aprilli 2019. a, 29. aprilli 2019. a ja 2. mai 2019. a e-kirjades. Hageja võis igal juhul 6. mail 2019 sõidukile järele minna, kuna kostja oli töödega hilinenud juba viis kuud. Kuna kostja väitis tööde üleandmisel, et kõik tööd on nõuetekohaselt tehtud, siis ei olnud kostjal endal ka selget ettekujutust, milliseid töid oli vaja teha ja millise kvaliteediga need olema pidid. Seda, et kõik tööd ei olnud 6. mail 2019 valmis, on kostja hakanud väitma alles kohtumenetluses. Kuna kostja oli juba nii kaua viivitanud, siis ei uskunud hageja enam, et kostja tööd valmis teeb ja seega ei saanud hagejalt mõistlikult oodata, et ta jätaks sõiduki määramata ajaks kostja juurde. Kostja väide, et ta pidi tegema lisatöid ehk algselt kokku leppimata töid, ei ole õige. Kostja väidab, et lisatöödeks olid sisemiste talade keevitustööd ja vana tina all olnud rooste eemaldamine. Tegelikult ei olnud need lisatööd, sest töövõtulepingu kohaselt pidi kostja tegema kõik sõiduki keretööd, vahetama välja kõik deformeerunud kohad ja asendama need uute detailidega, kusjuures kere tuli taastada originaaliks. Sisemiste talade keevitustööd ja vana tina all olnud rooste eemaldamine on samuti keretööd ja need olid hõlmatud lepinguga. Isegi kui kostja ei vaadanud sõidukit seda tööks vastu võttes hoolikalt üle ja eksis seetõttu hinnapakkumise tegemisel, ei mõjuta see tema lepingulisi kohustusi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oli üldse juttu mingitest lisatöödest või et lepiti kokku mingeid täiendavaid tähtaegu. Kostja väide, et tema ja hageja arutasid 2018. a lõpus selle üle, miks töid ei ole lõpetatud, on tõendamata. Hageja ei ole kunagi kostjaga kokku leppinud, et tööde üleandmise aega pikendatakse viie kuu võrra või rohkem. Kostja väide, et ta ei pidanudki liivapritsi-, kruntimise ega viimistlemise töid tegema, sest hageja ise palus tal neid mitte teha, on ebaõige. Kostja on seda väites tuginenud hageja 7. märtsi 2019. a e-kirjale, kuid selles palus hageja kostjal plekitööd lõpuni teha ja lubas tulla Võrru selleks, et otsustada, kas ta tellib kostjalt lisaks muudele töödele ka auto värvimise. Auto värvimine ei olnud töövõtulepingus kokku lepitud töö. Lepingus olid kokku lepitud vaid need tööd, mis eelnesid auto värvimisele. Hageja nõuab kahjuhüvitist, mis vastab kulutustele, mida ta peab tegema selleks, et teha ära tegemata tööd ja kõrvaldada kostja tehtud tööde puudused. Seejuures on keeruline eristada tegemata jäänud töid ja puudustega töid. Tegemata jäänud tööde lõpetamise kulusid nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 135 lg-te 1 ja 2 alusel. Tegu on esialgse tehingu ja asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõudega. Puuduste kõrvaldamise kulusid nõuab hageja VÕS § 132 lg 3 alusel kui asja parandamise kulusid. Töövõtulepingu kohaselt oleks hageja pidanud tööde eest kostjale tasuma maksimaalselt 16 632 eurot. Tegemata jäänud tööde
2-19-13261 lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine maksab hagejale lisaks 8520 eurot. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hageja pidanud tasuma maksimaalselt 16 632 eurot, kuid rikkumise tõttu on hageja kulud kokku 8520 eurot suuremad ehk 25 152 eurot. Kuna hageja on kostjale tasunud 14 255 eurot (ehk 2377 eurot lõppsummast vähem), on hageja kahju hüvitamise nõue kokku 6143 eurot (25 152–16 632–2377). Lisaks kahjuhüvitisele on hagejal õigus nõuda kostjalt ka seadusjärgset viivist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Hageja ise palus, et kostja peataks tööd ega teeks liivapritsimise ja kruntimise töid enne, kui hageja on tööd üle vaadanud ja järgmised tööd kooskõlastanud. Selle asemel, et lasta kostjal tööd lõpuni teha, viis hageja sõiduki kostja juurest ära. Asjatundja xxxxxxxxxxxx arvamuses loetletud tegemata tööd on just need, mis kostja oleks pidanud tegema pärast seda, kui hageja seni tehtud tööd üle vaatab. Kostja ei andnud hagejale üle lõpetatud töid – hageja viis sõiduki kostja juurest ära olukorras, kus ta ise oli palunud töid mitte lõpetada. Kui hageja oleks käskinud kostjal kõik tööd valmis teha, siis oleks kostja need ka valmis teinud. Lisaks olid tegemata tööd vaid kosmeetilise iseloomuga ja kostja oleks saanud need lihtsalt ja kiiresti ära teha. Töös esinevad väidetavad puudused ei ole kostjale ette heidetavad ja mitmed neist on ilmselt hiljem tekitatud. Paljud väidetavad puudused on sellised, mida hageja oleks pidanud sõiduki vastuvõtmisel kohe märkama. Vastuvõtuaktis ei ole aga ühtegi puudust märgitud. Seetõttu on hageja kaotanud õiguse puudustele tugineda. Tegelikult neid puudusi sõiduki üleandmise ajal ei olnudki. Pärast seda, kui hageja viis sõiduki ära, on see olnud tema valduses ja kostja ei vastuta sel ajal ilmnenud väidetavate puuduste eest. Tööde järjekord pidi olema alljärgnev: esimene liivapritsimine, keevitustööd, teine liivapritsimine ja kohe samal päeval kruntimine, sest muidu tekib sõidukile rooste. Viimase liivapritsimise ja kruntimise eel vaadatakse sõiduk veelkord üle.
6.märtsil 2019 saatis kostja hagejale e-kirja, lisades sellele fotod selleks ajaks tehtud töödest. Ühtlasi teatas kostja, et kui kosmeetilise poolega jõutakse ühele poole, siis saab asuda tegelema puhastamise (liivapritsimise) ja värvimisega. 7. märtsil 2019 vastas hageja kostjale, et kuna ta on Eestist ära, siis peaks kostja tegema lõpuni plekitöö ning siis tuleb hageja Võrru ja kohapeal otsustatakse, kuidas saab värvimisega. 6. mail 2019 võttis hageja sõiduki tagasi ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil on märge, et hageja arvates on tööd valmis vaid osaliselt. Hageja pidi teadma, et osa töid oligi veel tegemata. Kostja ei saa vastutada lõpetamata tööde eest, kuna hageja teadis, et ta võtab vastu poolelioleva töö. Asjatundja on leidnud, et sõiduki kere oli liivapritsiga puhastamata. Tegelikult oli kere ja raamistik üks kord liivapritsiga puhastatud. Teist korda puhastatakse kere ja raamistik liivapritsiga pärast seda, kui kohe seejärel kaetakse kere krundiga. Kruntimiseks aga hageja kostjale luba ei andnud. Kostja tegi teisele liivapritsimisele eelnenud tööd ära ja selle järel pidi hageja tööd üle vaatama. Väidetavat salongiosa ja juhikabiini vahelist seina deformatsiooni ei olnud sõidukil selle üleandmise ajal 6. mail 2019 ja see on tekitatud ajal, mil sõiduk oli juba hageja valduses. Selline puudus oleks olnud sõiduki vastuvõtmisel silmaga näha ja hageja oleks pidanud selle märkima üleandmise-vastuvõtmise akti. Asjatundja on märkinud, et üheks puuduseks olid kandevkonstruktsiooni läbivad korrosioonikahjustused. Tegemist oli pindmise roostega, mis oleks kõrvaldatud teise liivapritsimisega ja seejärel oleks pind kohe krundiga kaetud. Hageja ise ei lubanud enne teist liivapritsimist ja kruntimist teha, kui ta on tööd üle vaadanud.
2-19-13261 Asjatundja on samuti viidanud sellele, et vahetatud kandevkonstruktsioonidetailid pole kinni keevitatud. Kuna kostja pidi sõiduki taastama originaaliks ja algselt ei olnud konstruktsioonid kinni keevitatud, pidi hageja kohale tulles täpsustama, kas ta soovib algselt lahti olnud konstruktsioonid kinni keevitada või mitte. Asjatundja seisukoha järgi olid valtsitud randid ebaühtlased. Seda puudust ei olnud sõiduki hagejale üleandmise ajal ja see on tekkinud ajal, mil sõiduk oli juba hageja käes. Tegu on silmnähtava puudusega ja seda oleks pidanud märkama juba üleandmisel, mistõttu pidanuks see kajastuma üleandmise aktis. Asjatundja on puudusena välja toonud, et viimistlus oli lõpetamata, sest esistanges ei ole vasakut kinnitusava ja parempoolses esirattakoopas on maha lõikamata nurkraud. Kuna esistange kinnitusava oli roostetanud, siis ei saanud selle järgi uut ava teha. Selleks, et samasugune ava teha, oli vaja stanget, mida hageja kostjale ei toonud. Asjatundja on viidanud ka sellele, et pinnad ei olnud ühtlased, esines astmeid ja painutushälbeid (parempoolse taganurga liistu ja paigaldatud pleki vahele jäi kuni 12 mm lai pilu, küljeukse ja küljepaneeli kereosade vahel oli aste). Tegemist ei ole puudusega, sest pilu oli põhjusel, et puudu olid tihendid, mille pidi tooma hageja. Pärast tihendi paigaldamist tulnuks liistu painutada uue nurga järgi. Alumiiniumliistu ei ole vahetatud, see on originaal. Vahe on tõenäoliselt hiljem tekitatud. Puudust ei ole märgitud ka üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks oli see töö osa lõppviimistlusest ja hageja ei lubanud kostjal seda teha. Samuti ei toonud hageja kostjale tööde lõpetamiseks vajalikke tihendeid ja linke ning kostja ei saanud ilma nendeta viimistlustöid teha. Asjatundja on märkinud, et tagaukse hinged on paigaldatud viltu. Sõiduki üleandmise ajal ei olnud need viltu ja see puudus on tekkinud pärast sõiduki hagejale tagasi andmist. Hinge asukohta on liigutatud sõiduki hageja valduses oleku ajal. Tegemist on ka ülevaatusel silmnähtava puudusega ja see oleks pidanud olema märgitud vastuvõtmisakti. Asjatundja on viidanud ka sellele, et parempoolse tagaratta juures asuv tungraua toetuskoha konstruktsioon on läbi keevitamata ja see ei paikne raami suhtes täisnurga all. Ka see puudus pidanuks olema näha sõiduki üleandmisel ja ka seda pole aktis märgitud. Samuti kuulus see töö lõppviimistluse tööde hulka, mida kostja ei saanud teha enne, kui hageja oli sõiduki üle vaadanud. Üks hageja etteheide on ka see, et ukseavad on ebaühtlased ja et esiukse uksevahe on 2-10 mm, tagaluugil kummalgi pool üle 10 mm. Tegemist ei ole puudusega, sest uste sobitamiseks olnuks vaja tihendeid, mida hageja kostjale ei toonud. Kostja on saatnud hagejale kirja, kus palub tihendeid, kuid hageja kinnitusel ei ole neid vaja. Tagumise ukse vahe on tehtud originaali järgi ja see töö on tehtud ja vastu võetud juba 2018. a detsembris. Asjatundja on seisukohal, et keevitustööd pole lõplikult tehtud ja lõppviimistlus on puudulik. Seda ei saa pidada puuduseks, kuna hageja ise viis sõiduki ära ja kostja ei saanud töid lõpetada. Hageja ei andnud ka juhiseid lõppviimistluse tegemiseks. Kokkuvõttes on hageja kahju hüvitamise nõue tervikuna põhjendamatu. Hageja viis ise ära sõiduki, mille kohta ta teadis, et tööd on lõpetamata. Tööd olid lõpetamata sellepärast, et kostjal ei olnud nende lõpetamiseks vajalikke hageja juhiseid ja detaile. Hageja vaatas sõiduki enne selle vastuvõtmist põhjalikult koos temaga kaasas olnud spetsialistidega üle ja märkis üleandmise-vastuvõtmise akti vaid seda, et tööd on osaliselt valmis. Tööde kvaliteedi kohta ei ole aktis ühtegi pretensiooni. Hageja ei saa kaks kuud hiljem neile puudustele tugineda.
2-19-13261 Hageja teadis, et kõiki töid ei ole algselt kokku lepitud tähtaja jooksul võimalik lõpetada, kuna oli vaja teha lisatöid, mida alguses ei peetud vajalikuks. Näiteks ei pidanud hageja alguses vajalikuks sisemiste talade keevitustöid. Hiljem töö käigus saatis kostja pildid sõiduki seisukorrast, millest nähtus, et need tööd olid siiski vajalikud, mistõttu tööde maht suurenes ja tööde tegemise tähtaeg pikenes. Samuti selgus töö käigus, et vana tina all on olnud rooste tuleb eemaldada ja ka sellega kaasnes lisatöö. Eeltoodut tõendab kostja 2. mai 2019. a e-kiri hagejale. Hageja ei ole tarbija ja talle ei laiene tarbijatöövõtu sätted. Hageja on automuuseumi peremees ja sõidukite restaureerimise spetsialist. Hageja esitatud hinnapakkumises toodud sõiduki restaureerimise lõpetamiseks vajalike tööde maht on üle paisutatud. Hinnapakkumise kohaselt on vajalike tööde maht kokku 211,1 tundi. Tegelik maht peaks olema 10% kõigist töödest, sest hageja ise märkis üleandmisvastuvõtmisaktis, et tegemata on 10% töid. Kuna kogu lepingu täitmisele ei oleks tohtinud kuluda rohkem kui 616 tundi ja hageja on tasunud tööde eest 527 tunni ulatuses, ei saa tööde lõpuleviimiseks kuluda rohkem kui 89 tundi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
5.Kohus käsitleb käesoleva otsuse I osas pooltevahelise lepingu õiguslikku olemust ja hageja nõude üldiseid eeldusi, II osas kostja kohustuste rikkumist seoses tööde õigel ajal valmis tegemata jätmisega (A) ja seoses tööde lepingutingimustele mittevastavusega (B), III osas kostja vastutust rikkumiste eest, IV osas hageja kahju hüvitamise nõuet, V osas hageja viivisenõuet ja VI osas menetluskuludega seotud otsustusi. I. Hageja nõude üldised eeldused ja lepingu õiguslik olemus
6.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist seoses sellega, et kostja on väidetavalt rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on esmalt VÕS § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
7.Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist täitmise asemel, seega tuleb nõude lahendamisel arvestada ka VÕS § 115 lg-tega 2 ja 3, mille kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist või ka ilma täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks
2-19-13261 tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
8.Seega eeldab täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamine seda, et võlausaldaja peab olema kaotanud huvi esialgu kokkulepitud soorituse ehk lepingulise kohustuse täitmise vastu, mistõttu ta soovib edaspidi vaid seda, et talle hüvitataks rikkumise tulemusel tekkinud kahju. Sellise nõude puhul on tegu kahjuga, mis tekib seetõttu, et kohustus jääbki täitmata. Kohustuse täitmisele suunatud võlasuhe muutub sellise kahju nõudmisel kahju hüvitamise võlasuhteks.
9.Hageja nõue kostja vastu on lepinguline kahju hüvitamise nõue ja selle esmasteks eeldusteks on, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, et kostja on lepingut rikkunud ja et ta vastutab lepingu rikkumise eest. Samuti on nõude eelduseks see, et hagejal on kostja rikkumise tõttu tekkinud kahju. Kuna hageja nõuab kahju hüvitamist täitmise asemel, siis peab hageja lisaks olema kas andnud kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, mis on möödunud tulemusetult, või peab rikkumine olema oluline või peab esinema olukord, kus täiendava tähtaja andmine ei oleks ilmselgelt tulemust andnud või see oleks muul põhjusel ebamõistlik.
10.Hageja esitatud töövõtulepinguga (dtl 7-14) on tõendatud, et pooled sõlmisid 8. augustil 2018 töövõtulepingu, mille preambuli kohaselt pidi kostja töövõtjana tegema hagejale kui tellijale kuuluva RAF-977 keretööd. Lepingu kohaselt tuli keretööde käigus vahetada välja kõik deformeerunud kohad ja asendada need uute detailidega. Sõiduki kere ja kogu raamistik tuli puhastada liivapritsiga ja kruntida kromaati sisaldava epoga, sõiduki kere tuli taastada originaaliks. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt võiks eelnimetatud töövõtuleping olla tühine või tühistatud. Seega on lepingulise kahju hüvitamise nõude esimene eeldus – kehtiva lepingu olemasolu – tõendatud.
11.Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei ole kestvusleping. Lepingu eesmärgiks oli teatud tulemuse saavutamine – uunikumsõiduki restaureerimine originaaliks. Seega võlgnes kostja hagejale mitte töö tegemise kui protsessi, vaid kokkulepitud tulemuse saavutamise. Kuigi lepingu p-st 4.3 (dtl 9) võiks justkui järeldada, et töö tulnuks teha etappide kaupa ja iga etapi lõpus koostada tehtud tööde üleandmise akt, on mõlemad pooled selgitanud, et tegelikult mingit akteerimist ei toimunud. Töö eesmärki ja eripära – uunikumsõiduki restaureerimine – arvestades on ka loogiline, et töövõtjal peab endal olema õigus otsustada, millised järjekorras ja kuidas ta tulemuse saavutamiseks vajalikke töid teeb. Seega ei saa praegu tuvastatuks lugeda, et lepingulisi sooritusi oleks tulnud teha kestvuslepingule iseloomuliku korduvusega. Oma olemuselt oli töövõtuleping seega n.-ö korraga (kuigi järkjärguliste tööde tegemisega) täidetav leping, mis tähendab seda, et kui hageja võttis sõiduki 6. mail 2019 kostjalt tagasi, saab õiguslikus mõttes eelkõige tegu olla lepingust taganemisega.
12.Kostja on väitnud, et ta ei pidanud aru saama, et hageja taganes 2. mail 2019 saadetud ekirjaga lepingust, kuna tema arvates tuli hageja 6. mail 2019 Võrru põhjusel, et auto veelkord üle vaadata ja anda kostjale juhised, mida tuleks edasi teha. Samas ütles hageja kõnealuses ekirjas (dtl 154): Tulen esmaspäeval, s.o. 6. mail autole järele. Palun valmistada ette auto üleandmise akt ja ka auto üleandmiseks.
13.TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tõlgendatakse kindlale isikule tehtud tahteavaldust vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus on seisukohal, et kostja pidi eelviidatud e-kirjast aru saama, et hageja soovib lepingu lõpetada. Ka kostjaga sarnane mõistlik isik oleks hageja 2. mai 2019. a e-kirja mõistnud kui lepingust taganemise (lepingu lõpetamise) avaldust.
2-19-13261
14.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja ei ole praegusel juhul tagasitäitmise nõuet esitanud ja nõuab vaid kahju hüvitamist täitmise asemel. Hagejal kui võlausaldajal on võlgniku lepingulise kohustuse rikkumise korral üldjuhul õigus endal otsustada, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab, kuid seejuures peavad olema täidetud vastava õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldused. II. Kohustuste rikkumine
15.Järgmiseks analüüsib kohus kostja kohustuse rikkumist kui hageja kahjunõude eeldust.
16.Hageja on praegusel juhul tuginenud kahesugustele rikkumistele. Osa nõutavast kahjust tuleneb hageja käsitluse kohaselt sellest, et kostja ei teinud kõiki töid valmis ei lepinguga kokku lepitud tähtajaks ega ka viie kuu jooksul pärast lepingu tähtaja möödumist. Osa kahjust tuleneb aga sellest, et need tööd, mis kostja tegi, ei vastanud väidetavalt lepingutingimustele. Hageja selgituste kohaselt on keeruline teha vahet tegemata jäänud töödel ja tehtud, kuid puudusega töödel, mistõttu ei ole tegemata jäänud tööd ja puudusega tööd ka asjatundja arvamuses ega hinnakalkulatsioonis eristatavad. Näiteks asjaolu, et pinnad pole ühtlased, tuleneb nii sellest, et osaliselt jäid tegemata liivapritsi tööd, kui ka sellest, et keretööd olid tehtud ebaühtlaselt.
17.Kostja rikkumiste tõendamiseks on hageja esitanud asjatundja xxxxxxxxxxxx arvamuse (dtl 24-41), millest nähtuvalt olid restaureeritava sõiduki kere ja raamistik sõiduki tagasi võtmise ajal liivapritsiga puhastamata, pinnad olid kromaati sisaldava epo krundiga kruntimata, sõiduki kere restaureerimistööd olid lõpetamata, keevitustööd ei olnud lõplikult tehtud ja viimistlus oli puudustega. Asjatundja seisukoha järgi oli keretööd vaja osaliselt ümber teha, et keredetailid sobituksid nii omavahel kui ka teiste, hiljem paigaldatavate detailidega. Tunnistajana on xxxxxxxxxxxx selgitanud (kohtuistungi protokolli lk 9), et kui ta sõiduki üle vaatas, siis olid tööd lõpetamata, plekitükid olid maha lõikamata, osad kohad olid liivapritsiga pritsimata ja osad olid kas üldse keevitamata või siis oli keevitus lõpetamata. xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt jäi talle mulje, et töid tehti etapiviisiliselt ja ilma autot üles tõstmata: need, kohad, millele põrandalt ligi pääses, olid ära tehtud, aga need, mille tegemiseks olnuks vaja kanalit, olid poolikud. xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei olnud tegemata tööd üksnes kosmeetilist laadi, kuna kogu kandevkonstruktsioon oli fikseerimata ja kui selline auto peaks liikluses osalema, siis vajuks see lihtsalt laiali.
18.xxxxxxxxxxxx ütlustest (kohtuistungi protokolli lk 11) nähtuvalt on tegemata tööde ja puudustega tööde eristamine keeruline, kuid hinnanguliselt võiks pool lõpptulemuse saavutamiseks vajalike tööde mahust olla need tööd, mis on vaja teha halvasti tehtud tööde ümbertegemiseks ja pool mahust need tööd, mis tuleb tulemuse saavutamiseks lisaks teha.
19.Kuna rikkumise olemus, sellele tuginemine ja ka vastutuse alused on tegemata jäänud tööde ja lepingutingimustele mittevastava töö kui rikkumise puhul mõnevõrra erinevad, siis käsitleb kohus neid rikkumisi alljärgnevalt siiski eraldi. A. Tegemata tööd kui rikkumine
20.Lepingulise kohustuse rikkumine kujutab endast poolte vahel kokkulepitud soorituse ja tegelikult tehtud soorituse erinevust. Tööde tegemata jätmine saab seega rikkumine olla eelkõige siis, kui poolte vahel oli kokku lepitud tööde tegemise tähtaeg ja kostja ei teinud selleks ajaks töid valmis.
2-19-13261
21.VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Praegusel juhul ei tulene asjaoludest, et täitmise tähtpäeva oleks võinud määrata hageja.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja läks 6. mail 2019 sõidukile järele ja viis selle ära. Seda kinnitab ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (dtl 22). Hageja käsitluse kohaselt tähendas sõiduki tagasi võtmine seda, et ta oli kaotanud lootuse, et kostja kokkulepitud tööd üldse kunagi ära teeb, mistõttu ta taganes lepingust.
23.Kostja on tegemata jäänud töödest tulenevalt nõudele vastu vaieldes tuginenud esiteks sellele, et ta oleks need tööd ära teinud, kui hageja ei oleks sõidukit 2019. a mais ära viinud, teiseks sellele, et hageja ise keelas kostjal töid edasi teha ja kolmandaks sellele, et tööd jäid tegemata seetõttu, et hageja ei toonud kostjale tööde lõpetamiseks vajalikke detaile (esistange, tihendid, lingid) ega andnud vajalikke juhiseid.
24.Töövõtulepingu preambuli (dtl 8) kohaselt oli töö kestvuseks kuni 3,5 kuud, nädalas 40 tundi. Samas oli märgitud ka seda, et kui töödeks kuluv aeg pikeneb, lasub edasine vastutus töövõtjal. Kostja on menetluses väitnud, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet, et tööd pidid olema valmis hiljemalt 3,5 kuu möödudes alates lepingu sõlmimisest, vaid et lepingus märgitu („töö kestvuseks on kokkuleppeliselt kuni 3,5 kuud, nädalas 40 tundi“) tähendas üksnes seda, et 3,5 kuud ja 40 tundi nädalas oli kokkuleppeline aeg, mis pidi orienteeruvalt kokku kuluma tööde tegemiseks. Kostja arvates ei ole ta lepingut rikkunud, kuna 6. maiks 2019 ehk ajaks, mil hageja sõiduki kostja käest tagasi võttis, ei olnud kostja veel jõudnud teha 3,5 kuu jagu töid. Hageja seevastu väidab, et tema mõistis ajakokkulepet lepingus nii, et 3,5 kuud on maksimaalne aeg, mis kostjal kõigi lubatud tööde tegemiseks kulub.
25.Kui poolte vahel on vaidlus lepingu tõlgendamise üle, tuleb pooltevahelise kokkuleppe kindlakstegemisel juhinduda VÕS §-st 29, mille lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Praegusel juhul on poolte vahel vaidlus selle üle, milline oli poolte ühine tahe, kui töövõtulepingusse märgiti töö kestvuseks 3,5 kuud. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb lepingut sel juhul tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg‐s 5 nimetatud asjaolusid.
26.Lepingu tõlgendamisel saab kohtu arvates praegu arvestada eelkõige poolte käitumist lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel ning lepingu olemust ja eesmärki. Kohtu arvates saab lepingut mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades jõuda järeldusele, et pooled ei saanud pidada silmas seda, et nad ei lepigi tööde tegemiseks kokku mingit lõpptähtaega või et kostja võib selle 3,5 kuu pikkuse tööaja (arvestusega 40 tundi nädalas) oma suva järgi jaotada kindlaksmääramata ajavahemikule tulevikus. Töövõtulepingu olemuseks on mingi kindla kokkulepitud tulemuse saavutamine ja just selle poolest erineb töövõtuleping käsunduslepingust, mille eesmärk on osutada käsundiandjale teenuseid, mitte aga saavutada kindlat tulemust (VÕS § 619).
27.Kohus on seisukohal, et mõistlik isik soovib töövõtulepinguga saavutada tulemuse teatava etteennustatava ajavahemiku vältel. Asjatundja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 9) saab pooltevahelist kokkulepet mõista nii, et töövõtjale tuuakse renoveerimist vajav auto ja see tehakse korda, deformeerinud osad vahetatakse uute vastu ja töö lõppproduktiks on liivapritsitud ja krunditud auto. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx on lepingus sisalduva
2-19-13261 ajakokkuleppe kohta leidnud (kohtuistungi protokolli lk 9), et tavaliselt lepitakse kokku kas tunnihind või tükihind ja kui leppida kokku tööaeg, siis võib juhtuda, et kokkulepitud ajaga toime ei tulda, kuna vanade autode puhul ei ole võimalik kõike ette näha ja siis tuleks sõlmida lisakokkuleppeid. Samas ei vaidle pooled selle üle, et lepingu teksti koostas kostja. Hageja on sellele viidanud oma 2. mai 2019. a e-kirjas (vt dtl 153) ja kostja ei ole sellele asjaolule menetluses ka vastu vaielnud. Seega oli kostjal võimalus kujundada lepingutingimused endale sobivana. Lepingu preambulist nähtub selgelt mh see, et tööde tegemiseks ettenähtud aja pikenemise riisikot kannab kostja („juhul kui tööks kuluv aeg suureneb, siis edasine vastutus lasub tööd teostaval ettevõttel“). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled leppisid töövõtulepinguga kokku, et tööde tegemise aeg on 3,5 kuud.
28.Hageja on väitnud, et ta andis sõiduki kostjale tööde tegemiseks üle 15. augustil 2018 ja seega oleks tööd pidanud olema lõpetatud hiljemalt 30. novembriks 2018. Samas nähtub poolte e-kirjavahetusest, et kostja jätkas tööde tegemist ka pärast eelnimetatud 3,5 kuu möödumist ja hageja talus seda. Kohtu arvates võib poolte käitumisest järeldada konkludentset kokkulepet, et kostja võib pärast 30. novembrit 2018 tööde tegemist jätkata lepingu täitmiseks veel mõistlikult vajaliku aja jooksul. Kuigi lepingu p 9.3 kohaselt võisid pooled lepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel (või ka e-posti teel) ja suulised muudatused ei olnud pooltele siduvad, näeb VÕS § 13 lg 3 ette, et kui lepingus on ette nähtud, et lepingut muudetakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis.
29.Kostja on 6. märtsil 2019 saatnud hagejale e-kirja (dtl 74), mille sisu oli järgmine (kirjaviis muutmata): „Panen pildid hetke seisust. Tegemises on viimane sõlm juhi uks ja selle ümbrus. Järgmise nädala lõpuks andis Madis lootust, et saab ka kosmeetilise poolega ühele poole. Kui ta jõuab ära teha selle nädala esmaspäev kogu juhipoole siis saab järgmise nädalaga lõpetatud ja asuda puhastuse ja värvimisega.“ Kirja manuses oli mh värvimise teenuse hinnapakkumine.
30.Hageja on 7. märtsil 2019 eelnimetatud e-kirjale vastanud (dtl 74), et ta on praegu Eestist ära ja tuleb tagasi 18. märtsil. Hageja kirjutab: „Tehke plekitöö lõpuni valmis (usun, et peaks jõudma) ja siis tulen Võrru ja otsustame, kuidas saab värvimisega. Viimase arve maksaksin siis, kui oleme saanud koos töö üle vaadata ja vastu võtta.“
31.Hageja on 2. aprillil 2019 saatnud kostjale e-kirja (dtl 76): „Me ei tule nüüd enne, kui autol on plekitööd lõplikult valmis. Vaadates pilte, siis mulle tundub, et neljapäevaks see veel nii ei ole? Kui on valmis, saada palun lõplikud pildid, siis plaanime tuleku.“
32.Kostja saatis 3. aprillil 2019 kell 8.53 hagejale e-kirja (dtl 76), milles märkis järgmist: „Uksevahend on paigas ja uksed ees. Vaja on tihendit kõikidele ustele, millega monteeritakse auto hiljem kokku. Alates reede lõunast ei ole mind 2 nädalat Eestis.“
33.Hageja on 3. aprillil 2019 kell 22.19 kostjale vastanud (dtl 76): „Tehke plekitöö täielikult valmis, nii, et te saate öelda: nüüd on valmis ja saatke ka valmis tööde pildid. Siis saame plaanida kohale tuleku. Kohapeal vaatame üle ja otsustame ja lepime kokku, kas värvime teil või ei. Neid uksetihendeid veel ei ole ja need ei muuda ka asja plekitöös. Uksed saab paika ilma tihenditeta, peab jääma lihtsalt tihendi jaoks varu. Kuna lähed reedel Eestist kaheks nädalaks ära, siis on selge, et enne ärasõitu ei jõua enam midagi. Loodan väga, et siis kahe nädala pärast, kui tuled tagasi, on autol plekitöö valmis ja saame sellele osale joone alla.“
34.Hageja on 24. aprillil 2019 kirjutanud kostjale (dtl 75): „Ukselingi augud tuleb teha vanade plekkide järgi, ainult siis saab asukoha ja suuruse 100%. Olen Eestist ära ja praegu ei tea, millal saan tulla. Loodetavasti avaneb võimalus järgmise nädala teises pooles.“
2-19-13261
35.Kostja on 2. mail 2019 kell 11.27 saatnud hagejale e-kirja (dtl 153), milles on märkinud järgmist: „Anname veel kord ülevaate tehtud töödest. Tänaseks oleme teinud töid kokku 844 tundi. Kui teie juures autot vaatamas käisime, siis kinnitasite, et auto tegemisele ei kulu rohkem kui kokkulepitud 616 tundi. Meie pakutu oli ajamahuga 756 tundi. Teie väitel ei olnud vajadust teostada sisemiste talade keevitusi. Hiljem töö käigus saatsime pilte, mis tõestasid väga selgelt, et ikkagi on vajadus nende tööde järele. Samuti ka pilte, kus vana tina all oli rooste. Kinnitasite nende tööde tegemise vajadust. Selgitasime, kui viimati siin käisite, et me ei peida midagi, sest hiljem tuleb see nagunii välja. Olite sellega nõus. Me ei soovi vaielda. Läbi kirjavahetuse jääb mõlemale poolele asju ebaselgeks. See tekitab arusaamatust. Sellepärast olen kutsunud teid ka autot üle vaatama. Viimasel kohtumisel arutasime kruntimist. Me pole veel vastust saanud, millist krunti te soovite. Samuti pole kokkulepet kruntimise ja värvimise hinnas. Oleme teie autole kulutanud rohkem aega kui algselt kokku lepitud. Iga töö eest tahavad töömehed palka saada.“
36.Hageja on 2. mail 2019 kell 11.31 kostjale vastanud (dtl 154): „Viimane kiri ei ole asjakohane, vaid otsib võimalusi ja põhjendusi lepingut mitte täita. Saame lähtuda lepingust, mitte sellest mida keegi on millalgi arvanud. Loomulikult olen juhtinud asjadele tähelepanu, et kõik saaks korrektselt tehtud, ikka nii nagu lubasite ja nii nagu lepingus kirjas. Teie vaatasite auto üle ja tegite vastavalt hinnapakkumise. Mina seda aktsepteerisin. Teie poolt oli koostatud ääretult keeruline leping, mille ka siiski aktsepteerisin. Töövõtulepingus on ju teie praegustele küsimustele vastused selgelt öeldud: "RAF-977 keretööd. Keretööde käigus vahetatakse välja kõik deformeerunud kohad ja asendatakse uute detailidega." Ka kruntimise osas ei ole ju mingit küsimust, selle olete juba ise ette määranud. Liivapritsi ja kruntimise osas on lepingus selgelt öeldud ja isegi krundi tüüp: "Sõiduki kere ja kogu raamistik puhastatakse liivapritsiga ja krunditakse kromaati sisaldava epo-ga". Eraldi oleme küll rääkinud ka auto värvimisest, mille kohta saatsite e-mailil hinnad. Vaadates asjade käiku ja seda pikka venitamist ja segadust, siis annan teada, et ma ei telli teilt auto värvimist. Vastavalt lepingule oleks pidanud auto olema valmis hiljemalt 1. detsembriks. Auto toodi teile 15. augustil 2018 ja töö pikkuseks lubatud kuni 3,5 kuud. Töö valmimine on hilinenud üle 5 kuu. Allpool väljavõte lepingust: "Töö kestvuseks on kokkuleppeliselt kuni 3,5 kuud, nädalas 40h. Juhul kui tööks kuluv aeg suureneb, siis edasine vastutus lasub tööd teostaval ettevõttel." Võttes arvesse kõiki asjaolusid, siis ei ole minul rohkem võimalik oodata ja loota lubadustele. Tulen esmaspäeval, s.o. 6. mail autole järele. Palun valmistada ette auto üleandmise akt ja ka auto üleandmiseks. Kui ülevaatusel selgub, kas kõik on tehtud korrektselt vastavalt lepingule ja saab töö vastu võtta.“
37.Kokkuvõttes nähtub kohtu arvates nii esitatud asjaoludest kui ka eelviidatud kirjavahetusest, et isegi kui tööd pidid esialgu olema valmis hiljemalt 2018. a novembri lõpuks, aktsepteeris hageja tegelikult seda, et kostja ei jõudnud töid selleks ajaks valmis. Mingit kindlat lisatähtaega hageja kostjale siiski ei andnud.
38.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Seega saab poolte käitumist hinnates asuda seisukohale, et kostjal tekkis pärast esialgse 3,5 kuu pikkuse lepingutähtaja möödumist kohustus teha tööd valmis mõistliku aja jooksul. Eeltoodud e-kirjavahetusest nähtub, et alates 2019. a märtsist on hageja kostjale pidevalt märku andnud, et ta ootab, et kostja teeks kõik kokkulepitud tööd lõpuks ometi valmis. Hageja on seda väljendanud nii 7. märtsi kui ka 2. ja
3.aprilli e-kirjades. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 2. maiks 2019 oli mõistlik aeg tööde lõpuni tegemiseks igal juhul möödas, mistõttu rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust teha tööd valmis mõistliku aja jooksul.
2-19-13261
39.Kostja on väitnud, et tööde õigeks ajaks (mõistliku aja jooksul) valmis tegemist takistas ka see, et tööde käigus tekkis vajadus teha lisatöid. Pooled ei ole aga lepingus kokku leppinud seda, milliseid konkreetseid töid on vaja teha, vaid on leppinud kokku tulemuses: restaureeritud auto. Seega ei saa kostja tugineda lisatööde tegemise vajadusele ja kannab töövõtjana ise riski, et ta peab tegema selliseid töid, mille kohta ta alguses arvas, et neid pole vaja teha. B. Tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavus kui rikkumine
40.Töövõtjal on VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt kohustus teha lepingutingimustele vastav töö. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Nagu kohus eespool tuvastas, oli lepingu eesmärgiks sõiduki keretööde tegemine (uunikumauto restaureerimine originaaliks). Seega tuleb tööde lepingutingimustele vastavuse hindamisel teha kindlaks, kas see tulemus (vähemalt osaliselt) saavutati või mitte.
41.Töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks on hageja esitanud asjatundja arvamuse (dtl 24-41). Asjatundja arvamusest nähtub, et selle on andnud autotranspordi mehhaanikainsener xxxxxxxxxxxx, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kui ekspertiiside tegija maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas. Arvamuse kohaselt on hageja lepinguline esindaja tellinud arvamuse 28. mail 2019, asjatundja on arvamusele alla kirjutanud 3. juulil 2019. Sõiduki vaatas asjatundja üle 31. mail 2019 ja 3. juunil 2019 (dtl 25).
42.Arvamusest nähtuvalt küsiti asjatundja käest, kas tööd on tehtud nii, nagu pooled olid töövõtulepingus kokku leppinud. Arvamuse andmisel lähtus asjatundja sellest, et lepinguga lepiti kokku, et „keretööde käigus vahetatakase välja kõik deformeerunud kohad ja asendatakse uute detailidega. Sõiduki kere ja kogu raamistik puhastatakse liivapritsiga ja krunditakse kromaati sisaldava epoga. Sõiduki kere taastatakse originaaliks. Sõiduk tuuakse lahti võetuna, küljes on silladetailid“ (dtl 25).
43.Asjatundja on oma arvamuses märkinud, et arvestades sõidukil esinenud korrosioonikahjustuste ulatust, pole sõiduki taastamine originaaliks vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tehniliselt võimalik. Seetõttu hindas asjatundja tööde kvaliteeti lähtudes sõiduki kollektsioneerimisväärtusest ja eeldusega, et sõiduk taastatakse originaalile võimalikult sarnaseks ning et on tagatud kandevkonstruktsiooni tugevus ja sõiduki välimuse visuaalselt laitmatu ilme.
44.Asjatundja arvamuse kohaselt esinesid sõidukil järgmised puudused: 1) Sõiduki kere ja raamistik pole liivapritsiga puhastatud, haljast metallist valmistatud detailidele pole kantud kaitsvat krundikihti (dtl 25). 2) Sõiduki kaubaruum pole tasapinnaline; kaubaruumi tasapinnalisuse hälve on kuni 28 mm, mistõttu tuleb põrandale paigaldada hälvet kompenseerivad kiilud (dtl 28). 3) Kõrvaldamata on salongiosa ja juhikabiini vahelise seina deformatsioon, parempoolsed esirattaplekid on keevitatud deformeerunud pinnale. Kuna seetõttu on deformeerunud mootorikatte ava, ei istu mootorikate avasse (dtl 29). 4) Esiosas on korrosioonikahjustuse kõrvaldamine tehtud eelnevalt liivapritsiga puhastamata pinnale. Paljude õnaruste hilisem puhastamine on raskendatud (dtl 30). 5) Kõrvaldamata on kandevkonstruktsiooni läbivad korrosioonikahjustused (dtl 31). 6) Kohati ei ole vahetatud kandevkonstruktsiooni elemente kinni keevitatud (dtl 32).
2-19-13261 7) Valtsitud randid on ebaühtlased (dtl 33). 8) Ukseavad on ebaühtlased ja kohati liiga suured: esiuksel on uksevahe 1-10 mm, tagaluugil kummalgi pool üle 10 mm (dtl 34). 9) Lõpetamata on viimistlus: puudub esikaitseraua vasak kinnitusava, parempoolses esirattakoopas on maha lõikamata nurkraud (dtl 36). 10) Pinnad pole ühtlased: esineb astmeid ja painutushälbeid: parempoolse taganurga liistu ja paigaldatud pleki vahele jääb kuni 12 mm lai pilu (dtl 37). 11) Küljeukse ja küljepaneeli keskosade vahel on aste (dtl 37). 12) Esiukse ees olev vihmarenn on ebaühtlase laiusega (dtl 38). 13) Tagauksehinged on paigaldatud viltu, erinevate nurkade alla (dtl 39). 14) Parempoolse tagaratta juures asuv tungraua toetuskoha konstruktsioon on läbi keevitamata ja see ei paikne raami suhte täisnurga all (dtl 40).
45.Kokkuvõttes leidis asjatundja, et sõiduki kere ei ole taastatud nii, nagu lepingus kokku oli lepitud, kuna kere ja raamistik oli liivapritsiga puhastamata, pinnad olid kruntimata kromaati sisaldava epo krundiga, sõiduki kere restaureerimistööd olid lõpetamata, keevitustööd ei olnud lõplikult teostatud ja lõppviimistlus oli puudustega. Asjatundja oli seisukohal, et tehtud keretööd tuleb osaliselt ümber teha, et keredetailid sobituksid nii omavahel kui ka teiste, hilisemal koostamisel paigaldatavate detailidega (dtl 41). xxxxxxxxxxxx on eelnimetatud puuduste olemasolu kinnitanud ka tema tunnistajana ülekuulamisel (kohtuistungi protokolli lk 9-11). Kuigi xxxxxxxxx on väitnud, et puudused olid vaid kosmeetilist laadi, on see ümber lükatud xxxxxxxxxxxx arvamuse ja tema antud ütlustega, samuti asjatundja arvamusele lisatud fotodega (dtl 24-41). See, et kõik puudused olid nn kosmeetilised või et tegemata tööd olid vaid lõppviimistluse tööd, on esitatud asjaoludest nähtuvalt ka võimatu, kuna läbivad korrosioonikahjustused, kaubaruumi kalded, kinni keevitamata osad, ukseavade ja rantide ning vihmarenni kõverused, viltused uksed ja painutushälbed ei ole sellised vead, mida saaks kõrvaldada vaid lõppviimistlusega. Samuti ei saa näiteks tungraua toetuskoha konstruktsiooni kinni keevitamist pidada lõppviimistluseks ja selle tegemata jätmist kosmeetiliseks veaks. Kohus märgib, et kostja vastuväited on kohati ka ebaloogilised. Näiteks on kostja väitnud, et kandevkonstruktsiooni läbivad korrosioonikahjustused olid tegelikult pindmine rooste, mis oleks kõrvaldatud teise liivapritsimisega. Läbiv korrosioonikahjustus (rooste tekitatud auk metallis) ei saa olla pindmine.
46.Kostja on mh esitanud vastuväite, et lepingu järgi oli ebaselge, mida ja kuidas täpselt teha tuli. Kostja on seisukohal, et kuna pole täpselt teada, milline oli sõiduki originaal, siis on ebaselge ka see, kas detailid, mis alguses olid viltu, pididki viltu jääma või mitte. Kostja on väitnud ka seda, et kandevkonstruktsiooni detailid ei olnud kinni keevitatud sellepärast, et algselt ei olnud konstruktsioonid kinni keevitatud ja hageja jättis täpsustamata, kas ta soovib algselt lahti olnud konstruktsioonid kinni keevitada või mitte
47.Kohtu arvates ei ole sellised vastuväited asjakohased. Poolte kokkulepe nähtub lepingust ja seda mõistlikult tõlgendades saab jõuda järeldusele, et sõiduk tulnuks teha nii originaali lähedaseks kui võimalik. Kuna originaalsõidukil (aga ka kollektsioneerimisväärtusega originaali sarnasel autol) ei ole üldteadaolevalt uksed ega raamid viltu või kandevkonstruktsiooni osad kinni keevitamata, siis ei saanud pooled pidada lepingu sõlmimisel silmas, et restaureerimise tulemusena on sõidukil mingid detailid viltu või mingid konstruktsiooni osad lahtised.
2-19-13261
48.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et asjas on tõendatud, et tööd, mida kostja töövõtulepingu järgi tegema pidi, ei vastanud eelnimetatud asjatundja arvamuses väljatoodud ja kohtuotsuse ps 44 märgitud ulatuses lepingutingimustele. Kostja ei ole lepingutingimustele mittevastavust oma tõenditega ümber lükanud. III. Kostja vastutus lepingurikkumise eest
49.Kahju hüvitamise nõude eelduseks on ka see, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Lepinguga kokkulepitud tööde tegemata jätmise puhul saab vastutuse kindlakstegemisel juhinduda VÕS § 103 lg-st 1, mille kohaselt vastutab võlgnik lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Pooled ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks kostja kohustuste rikkumine olla vabandatav VÕS § 103 tähenduses.
50.Töövõtja vastutuse standardi töö lepingutingimustele mittevastavuse eest näeb ette VÕS § 642 ja selle lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega vastutab kostja praegusel juhul tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest juhul, kui need olid olemas 6. mail 2019, kui hageja võttis sõiduki kostjalt tagasi.
51.Kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevale kahjunõudele vastu vaieldes väitnud, et hageja kirjeldatud puudusi (või vähemalt osa neist) ei olnud sõiduki hagejale üleandmise ajal olemas ja need on tõenäoliselt tekkinud hiljem.
52.xxxxxxxxxxxx kinnitas (kohtuistungi protokolli lk 11), et need vead, mis ta loetles oma arvamuses puudustena, on tekkinud töö käigus ja need ei saanud tekkida ka siis, kui sõiduk selle ülevaatamiseks üles tõsteti.
53.Kohus on seisukohal, et tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustega (kohtuistungi protokolli lk-d 911) on tõendatud, et puudused, mis olid tema arvamuses kirjeldatud ja millele hageja praeguses vaidluses ka tugineb, olid sõiduki hagejale üleandmise ajal olemas, kuna nende puuduste iseloom oli selline, et need ei saanud tekkida kuidagi teisiti, kui tööde tegemise käigus. Kohus nõustub asjatundjast tunnistajaga ja leiab, et see, et puudused ei saanud tekkida hiljem, on lisaks ka eluliselt usutav. Kui asjatundja teeb kindlaks, et sõiduki kere ja raamistik pole liivapritsiga ühtlaselt puhastatud ja haljast metallist detailidele pole kantud krundikihti või et korrosioonikahjustused on endiselt alles (asjatundja arvamusele lisatud fotodelt on näha, et osa kahjustusi on silmnähtavad augud metallis), siis saab see olla nii vaid seepärast, et kostja ei teinud neid töid korralikult. Samamoodi saavad asjatundja tuvastatud deformatsioonid, tasapinnahälbed, rantide ja rennide ebaühtlused, astmed uste ja külgpaneelide vahel, viltu paigaldatud detailid, ukseavade ebaühtlased vahed, kinni keevitamata detailid jmt tähendada eelkõige seda, et kostja tehtud tööd olid ebakvaliteetsed. Kostja on üksnes oletuslikult väitnud, et need puudused võisid tekkida pärast sõiduki üleandmist, kuid ei ole seda millegagi tõendanud.
54.Töövõtja vastutuse kontrollimiseks tuleb lisaks tuvastada, ega ei esine erandlikke asjaolusid, mis töövõtja vastutuse siiski välistada võiksid.
55.Kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevale kahjunõudele vastu vaieldes tuginenud esmalt sellele, et kõik hageja väidetud puudused olid silmaga nähtavad ja hageja oleks pidanud neid kohe auto üleandmisel märkama ning need ka üleandmis-vastuvõtmisakti märkima, mistõttu ei saa ta neile nüüd enam tugineda. Samuti on kostja väitnud, et hagejal oli
2-19-13261 auto ülevaatamisel kõrgendatud hoolsuskohustus, kuna ta oli ka ise autode restaureerimisega tegelenud ja tal on vanade autode muuseum.
56.Töö viivitamatu ülevaatamise kohustuse sätestab VÕS § 643, mis näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
57.VÕS § 644 lg 3 järgi vabaneb töövõtja vastutusest, kui tellija ei teata puudusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustust reguleerib VÕS § 644 lg 1 ja selle kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Mõistliku aja jooksul teatamise kohustuse rikkumise tagajärge reguleerib sama paragrahvi lg 3 esimene lause, mis näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega isegi kui kostja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele, ei saaks hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teatanud kostjale sellest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja ongi praegusel juhul tuginenud sellele, et hageja pidi kõigist puudustest teada saama kohe sõiduki tagasi võtmisel ehk 6. mail 2019 ja et hagi esitamine augustis 2019 tähendab igal juhul teatamisega hilinemist.
58.Kohus on seisukohal, et hageja ei sõlminud kõnealust töövõtulepingut oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on füüsiline isik ja selleks, et teda saaks vaidlusaluse töövõtulepingu puhul pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks, peaks ta füüsilise isikuna kõnealust lepingut sõlmides tegutsema ettevõtjana. Kostja on tõendina esitanud artikli (dtl 156160), kus hagejat nimetatakse automuuseumi peremeheks. Kohtu arvates ei saa sellest artiklist järeldada, et hageja sõlmis vaidlusaluse lepingu oma majandus- või kutsetegevuses ehk ettevõtjana.
59.Kuna hageja ei sõlminud lepingut oma majandus- või kutsetegevuses, siis ei olnud tal ka töö viivitamatu ülevaatamise kohustust. Kuid isegi kui hagejal oleks olnud töö viivitamatu ülevaatamise kohustus, ei oleks ta seda praegusel juhul rikkunud, kuna ta pöördus pärast sõiduki tagasi võtmist piisavalt kiiresti asjatundja poole ja lasi töö üle vaadata. Töö viivitamata üle vaadata laskmine tähendab selle üle vaadata laskmist esimesel mõistlikul võimalusel ja kohtu arvates on see nõue praegu täidetud.
60.Tunnistaja xxxxxxxxx ütluste kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 6-7) olid puudused, millele hageja tugineb, sellised, et hageja oleks neid pidanud märkama kohe sõiduki vastuvõtmisel ja need tulnuks seega märkida üleandmis-vastuvõtmisakti. Üleandmisvastuvõtmisaktist nähtub, et pooled on sinna märkinud üksnes selle, et kostja arvates on kõik tööd valmis (100%) ja hageja arvates on valmis ainult osa töid (90%). Sellest ei saa aga kohtu arvates järeldada, et tööde üleandmise ajal pidi hageja kohe aru saama ka sellest, millises ulatuses on tehtud tööd lepingutingimustele mittevastavad, ja seda kostjale kohe ka ütlema. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 11) oli lepinguobjektiks olevate tööde puhul väga raske selgelt eristada, millises ulatuses on tegu tegemata jäänud tööga ja millises ulatuses halvasti tehtud tööga ja seda tuleb kohtu arvates arvestada nii töö ülevaatamise kohustuse kui ka hageja teatamiskohustuse täitmise hindamisel. Töö ülevaatamise ja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamise reegli eesmärk on tagada, et vaidlused lahendataks võimalikult kiiresti ja et tööandja saaks samuti koguda tõendeid, et ennast tellija nõuete vastu kaitsta. Hageja ei märkinud küll praegusel juhul akti konkreetseid puudusi, kuid märkis siiski seda, et tööd on tehtud osaliselt. Sellega andis hageja kostjale sõidukit tagasi võttes kohe märku, et ta ei ole töödega rahul, mistõttu pidi kostja aru saama, et hageja võib kostja vastu nõudeid esitada.
2-19-13261
61.Tunnistaja xxxxxxxxx eelviidatud ütlused, et kõik puudused pidid olema juba sõiduki üleandmisel selgelt nähtavad, on vastuolus tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustega (kohtuistungi protokolli lk 11), kes selgitas ülekuulamisel, et enamus puudustest olid siiski sellised, et nende ulatus oli võimalik kindlaks teha alles siis, kui sõiduk üles tõsteti ja seda lähemalt uuriti. Kohtu arvates on selles küsimuses usaldusväärsemad xxxxxxxxxxxx ütlused. Nimelt korraldas xxxxxxxxx ise vaidlusaluse auto restaureerimist ja seega on ta praeguse vaidluse lõpptulemusest oluliselt enam huvitatud kui xxxxxxxxxxxx, kes on küll hageja valitud ja temaga lepingulises suhtes olnud asjatundja, kuid kes siiski ei ole vaidluse lõpptulemusest isiklikult huvitatud.
62.Riigikohus on asja ülevaatamise kohustuse kohta oma lahendites korduvalt avaldanud seisukohta, et töö ülevaatamise kohustus VÕS § 643 mõttes ei sisalda endas üldjuhul tellija kohustust teha tehtud tööle ekspertiis, kui see väljub tavapärase hoolsuskohustuse raamest (vt nr RKTKo tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 18 ja tsiviilasjas nr 2-17-3860, p 17). Praegusel juhul tellis füüsilisest isikust hageja majandus-ja kutsetegevuses tegutsevalt kostjalt töö, võttis selle vastu ja kuna talle tundus, et tööd ei ole tehtud korrektselt, siis pöördus ta võimalikult ruttu asjatundja poole ja lasi sõiduki üle vaadata. See aeg, mis hagejal kulus töö üle vaadata laskmisele ja võimalike puuduste tuvastamisele, oli mõistlik ja seda saab pidada ajaks, mis läheb nii töö üle vaadata laskmiseks kui ka puudusest teatamiseks ettenähtud mõistliku aja hulka. Praegusel juhul võttis hageja sõiduki tagasi 6. mail 2019, pöördus esmalt advokaadi poole ja seejärel 2019. a mai lõpus advokaadi vahendusel asjatundja poole. Asjatundja omakorda tegi 3. juuli 2019. a arvamusega töös esinevad puudused kindlaks. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja ei ole hilinenud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega, kuna ilma asjatundjat kaasamata ei olekski olnud neid puudusi võimalik selliselt kindlaks teha, et see võimaldanuks hagejal kostja vastu nõude esitada.
63.Kostja vastutus tööde tegemata jätmise eest võib olla välistatud ka siis, kui hageja on ise kuidagi põhjustanud selle, et kostja ei saanud töid kokkulepitud ajaks valmis. Kostja ongi tuginenud sellele, et ta ei saanud töid õigeks ajaks valmis teha seetõttu, et hageja ei toonud talle tööde tegemiseks vajalikke detaile ega andnud tööde lõpetamiseks vajalikke juhised. Selline vastuväide tähendab seda, et kostja tugineb VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
64.Seega tuleb teha kindlaks, kas hagejal oli kohustus hankida kostjale tööde tegemiseks vajalikud detailid ja kas hageja pidi andma kostjale tööde tegemiseks juhiseid.
65.Töövõtulepingust selliseid kohustusi ei nähtu. Lepingu p-s 8.1 on loetletud tellija kohustused, kuid need ei sisalda kohustust hankida töövõtjale tööde tegemiseks vajalikud detailid ega anda tööde tegemiseks vajalikke juhiseid. Kohtu arvates ei saa tihendite, stange ja muude detailide kostjale toomise ega juhiste andmise kokkulepet järeldada ka muudest asjas esitatud tõenditest.
66.Kohtu arvates ei tõenda poolte 2019. a märtsis, aprillis ja mais vahetatud e-kirjad (vt otsuse p-d 29-36) seda, et hageja oleks lubanud tuua kostjale mingid detailid, millest oleks sõltunud seni tegemata tööde valmis tegemise võimalikkus. Hageja on 24. aprilli 2019. a e-kirjas küll öelnud, et ukselingi augud tuleb teha vanade plekkide järgi, kuid sellest kirjast ei nähtu, et hageja oleks pidanud midagi kostjale tooma. Kostja 3. aprilli 2019. a e-kirjas on kostja tõesti väitnud, et tal on uste lõplikuks paikapanekuks vaja tihendeid, kuid hageja on sellele vastanud, et uksed saab ette panna ka ilma tihenditeta. Asjatundjast tunnistaja xxxxxxxxxxxx on tihendite puudumise kohta selgitanud (kohtuistungi protokoll lk 10), et kui kostjal oleksid olnud tihendid, siis oleks ilmselt mõned defektid ka olemata, aga ebaühtlaste uksevahede seisukohast ei ole
2-19-13261 tihenditel väga suurt rolli ja suurimad puudused tulenesid siiski halvasti tehtud plekitöödest. Samuti nähtub xxxxxxxxxxxx ütlustest (kohtuistungi protokolli lk 11), et puuduolevad tihendid ja esistange oleksid ilmselt andnud mõnevõrra parema visuaalse tulemuse n.ö viimase lihvi seisukohast, aga see ei oleks muutnud asjaolu, et enamus puudusi olid seotud ikkagi sellega, et pinnad olid roostes ja raamitalad keevitamata.
67.Kohtu arvates ei saa seda, et hageja on ise rikkunud kohustust tagada kostjale tööde tegemiseks vajalikud osad või materjalid, lugeda tõendatuks ka tunnistaja xxxxxxxxx ütlustega. xxxxxxxxx ütluste kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 5) oli kostjal tööde lõpetamiseks vaja tihendeid ja ukselinke, kostja küsis neid hagejalt ja hageja vastas, et tal ei ole neid. Samuti selgitas xxxxxxxxx, et kostjal ei olnud hagejaga kokkulepet, et kostja peab hankima vajalikud detailid. Kuid selline väide on vastuolus töövõtulepingu olemusega, mille kohaselt teeb töövõtja eelduslikult töid oma vahendite ja materjalidega. Töövõtulepingust ega ka muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtu kokkulepet, et tihendid või mingid muud detailid peab muretsema tellija. Kostja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud. Üksnes xxxxxxxxx ütlustega ei saa sellise kokkuleppe olemasolu kohtu arvates lugeda tõendatuks ja muud tõendid viitavad sellele, et kostja võis küll soovida, et hageja tooks talle mingeid vajalikke detaile, kuid hageja ei pidanud seda tegema.
68.Seega ei ole esiteks tõendatud see, et hageja pidi üldse kostjale mingeid detaile tooma ja lisaks ei takistanud detailide puudumine tegelikult ka töid lõpuni teha. Pigem nähtub esitatud asjaoludest, et kostja oli selleks ajaks, kui hageja märtsis ja aprillis temaga e-kirjavahetust pidas, juba ka ise mõistnud, et töö, mille ta lepingu alusel teha lubas, käib talle üle jõu. xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 9) oli töid tehtud kaootiliselt ja mitte kõige õigemas järjekorras, kuna näiteks mootoriruum oli üldse liivapritsimata ja talad täiesti puhastamata, mida olnuks aga vaja teha enne seda, kui oleks saanud üldse tööde kogumahtu kindlaks teha.
69.Kohtu arvates ei ole tõendatud ka see, et hageja oleks pidanud andma kostjale tööde lõpuni tegemiseks mingeid juhiseid. Kuigi asjaoludest nähtuvalt käis hageja alguses kostja juures töösse antud sõidukit vaatamas, ei muuda see tõsiasja, et töövõtja kui professionaal peab ise teadma, milliseid töid ja millises järjekorras on vaja teha selleks, et saavutada lepinguga kokkulepitud tulemus.
70.Kostja on tegemata töödest tulenevale nõudele vastu vaieldes väitnud ka seda, et hageja ise keelas kostjal rohkem töid teha. Kostja selgituste kohaselt tähendas pooltevaheline ekirjavahetus seda, et hageja pidi tulema autot üle vaatama ja siis tuli otsustada järgmiste tööde tegemine ja kuna hageja ei tulnud 2019. a märtsis ja aprillis autot üle vaatama, siis ei pidanudki kostja rohkem midagi tegema. Kohtu arvates ei ole kostja eelnimetatud väited tõendatud. Asjas tõenditena esitatud e-kirjadest nähtub üksnes see, et hageja palus kostjal korduvalt keretööd valmis teha ja et värvimise osas peeti eraldi lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja käsitlus, justkui oleks teistkordse liivapritsimise ja kruntimise (ja veel enam keevitamise) tööd olnud „värvimine“, on eksitav. Tõenditest nähtub üheselt, et värvimine oli eraldi teenus, mille tellimist kostjalt hageja kaalus ja millest ta lõpuks 2. mai 2019. a e-kirjas loobus. Seda, et sõiduki värvimine oli eraldi teenus, kinnitab mh hageja 3. aprilli 2019. a e-kiri, kus hageja ütleb: „Tehke plekitöö täielikult valmis, nii, et te saate öelda: nüüd on valmis ja saatke ka valmis tööde pildid. Siis saame plaanida kohale tuleku. Kohapeal vaatame üle ja otsustame ja lepime kokku, kas värvime teil või ei.“ Samuti nähtub see, et värvimise teenus ei olnud hõlmatud töövõtulepinguga, kostja hinnapakkumisest (dtl 85), mille kohaselt läinuks sõiduki värvimine lisaks maksma 10 652 eurot 40 senti. Kuigi 2. mai 2019. a e-kirjas on kostja ise hakanud rääkima „kruntimise ja värvimise hinnast“, ei saanud kostja pidada kruntimist algse lepinguga hõlmamata tööks, sest lepingus oli selgelt kirjas, et sõiduk „krunditakse kromaati sisaldava epoga“.
2-19-13261
71.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja oleks keelanud kostjal rohkem töid teha. Vastupidi, kostja 2. mai 2019. a e-kirjast nähtub pigem see, et kostja ise ei tahtnud mingil põhjusel teatud töid enne teha, kui hageja tuleb ja vaatab tehtud tööd üle. Kuid hageja ei pidanud autot enne iga järgmise töö tegemist üle vaatama tulema ega mingeid juhiseid andma. Seda, kuidas ja millises järjekorras töid teha, pidi kostja kui professionaal ise teadma. Kostja väide, et hageja ise palus tööd kuni ülevaatamiseni peatada, ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei ole ka selgitanud, miks takistas see, et värvimise kohta peeti lepingueelseid läbirääkimisi, teistkordset liivapritsimist ja kruntimist.
72.Kohus märgib, et kostja vastuväited on menetluses olnud ka vastuolulised, kuna ta on mh väitnud nt seda, et kui hageja oleks käskinud tal kõik tööd lõpuni teha, oleks ta seda ka teinud (vt kohtuistungi protokolli lk 2). Poolte kirjavahetusest aga nähtubki just see, et hageja palus kostjal korduvalt tööd lõpuni teha (või vähemalt nende tegemist jätkata).
73.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastutusest vabanemise aluseid praegusel juhul ei esine ja kostja vastutab nii lepingu järgi tegemata jäänud töödest kui ka lepingutingimustele mittevastavate tööde tegemisest tuleneva kahju eest. IV. Kahju hüvitamise nõude lubatavus ja kahju suurus
74.Nii tööde õigeks ajaks tegemata jätmisel kui ka lepingutingimustele mittevastava töö tegemisel on tellija esmane õiguskaitsevahend täitmisenõue. Lepingutingimustele mittevastava töö korral on näeb täitmisnõude ette VÕS § 646 lg 1, andes tellijale võimaluse nõuda eelkõige töö parandamist või uue töö tegemist.
75.Hageja ei ole praegusel juhul nõudnud mitte lepingu täitmist, vaid lepingu täitmise asemel kahju hüvitamist ja seega tuleb hinnata, kas hageja oli kaotanud huvi täitmisnõude (tegemata tööde tegemise nõude ja puudustega töö parandamise nõude) vastu.
76.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võis sõiduki 6. mail 2019 kostja käest tagasi võtta. Sisuliselt tähendab see küsimust, kas hageja võis VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingust taganeda, kuna kostja oli kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on oluline lepingurikkumine mh see, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohtu arvates nähtub poolte e-kirjavahetusest (vt otsuse p-d 29-36), et 2. maiks 2019, mil hageja teatas kostjale, et tuleb autole 6. mail 2019 järele, oli tööde tegemise tempo muutunud selliseks, et hageja ei saanud enam uskuda, et kostja kõik lubatud tööd üldse kunagi valmis teeb. Eeltoodust tulenevalt oli kostja rikkumine oluline, kuna kostja käitumine (lubatud tööde algselt kokkulepitud ajaks tegemata jätmine, aga eelkõige see, et vaatamata hageja palvetele tööd ükskord ometi ära lõpetada ei teinud kostja töid valmis ka 2019. a maikuuks, samuti kostja väited, et ta ei saa töid lõpetada, kuna midagi on puudu või hageja pole töid üle vaatama tulnud ega juhiseid andnud) andis hagejale mõistliku põhjuse uskuda, et kostja ei suudagi lepinguga kokku lepitud töid lõpuni valmis teha. Seega on kohus seisukohal, et hagejal oli õigus 2. mail 2019 lepingust taganeda ja sõiduk 6. mail 2019 kostjalt tagasi võtta. Samal põhjusel oli hageja lepingust taganemise ajaks kaotanud huvi lepingu täitmise nõude vastu ja seega on tal kostja rikkumise tõttu õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel.
77.Täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata siis, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 14 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohus jõudis juba eelnevalt järeldusele, et hagejal oli 2. mail 2019 õigus lepingust taganeda, kuna kostja kohustuste rikkumised olid selleks ajaks sellised, et need andsid hagejale
2-19-13261 kui kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. Seega ei pidanud hageja andma kostjale veel mingit tähtaega tööde tegemiseks.
78.Kohus on seisukohal, et nii nagu kokkulepitud tööde tegemata jätmise tõttu, võis hageja ka tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavuse tõttu lepingust taganeda ja seda põhjusel, et hagejalt ei saanud eeldada, et ta kujunenud olukorras oleks palunud kostjal halvasti tehtud tööd ümber teha. Nimelt oli 2019. a maikuuks kujunenud olukord, kus kostja ei olnud suutnud töid ära teha ja eelduslikult ei oleks ta suutnud neid ka mõistliku aja jooksul parandada. Kostja väited, et puudused olid kosmeetilised ja lihtsasti kõrvaldatavad, on asjatundja arvamuse ja tema antud ütlustega ümber lükatud. xxxxxxxxx on küll väitnud, et puudused oleksid olnud lihtsasti kõrvaldatavad, kuid see väide on vastuolus nii AabestCar Autokeskus OÜ hinnapakkumisega (dtl 43) kui ka asjatundja arvamuse ja xxxxxxxxxxxx antud ütlustega. Läbivad roosteaugud, viltused uksed, kinni keevitamata kandevkonstruktsioon jmt ei ole kosmeetilised vead, vaid olulised tööd, mis kõik olid tegemata või puudusega. Kuna kohustuste rikkumise iseloom oli kogumis selline, et see andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi, siis on hagejal õigus nõuda ka puudustega tööde parandamise asemel kahju hüvitamist.
79.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tähendab kahju olemasolu seda, et hageja varalises sfääris peab esinema teatav varaline diferents – hageja vara väärtus peab kostja rikkumise tõttu olema väiksem, kui see olnuks siis, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt.
80.Kahju võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Praegusel juhul nõuab hageja otsese varalise kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 135 lg 2 kohaselt võib kahjustatud lepingupool lepingust taganemisel kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud.
81.Hageja kahjuarvestuse kohaselt on kostja rikkumiste tõttu talle tekkinud kahju suurus 6143 eurot. Hageja tugineb sellele, et töövõtulepingu kohaselt oleks hageja pidanud tööde eest kostjale tasuma maksimaalselt 16 632 eurot. Tegemata jäänud tööde lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine maksab hagejale AabestCar Autokeskus OÜ hinnapakkumise järgi (dtl 43) lisaks 8520 eurot.
82.Kohus lähtub kahju arvutamisel diferentsihüpoteesist ja selle järgi oleks hageja pidanud lepingu eesmärgi saavutamiseks kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt praegusel juhul tegema kulutusi 16 632 eurot. Tegelikult kulub tal aga lepingu eesmärgi saavutamiseks esiteks see summa, mille ta maksis kostjale ehk 14 255 eurot ja lisaks see summa, mille ta peab maksma kolmandale isikule nii tegemata jäänud tööde kui ka tehtud tööde puuduste kõrvaldamise eest ehk 8520 eurot, kokku 14 255 + 8520 eurot = 22 775 eurot. Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejal tekkinud varaline diferents seega 22 775 – 16 632 eurot = 6143 eurot ja see summa ongi hageja kahju.
83.Kahjuhüvitise piiramist reguleerivad VÕS § 127 lg-d 2 ja 3, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis ja mille kohaselt peab lepingulist
2-19-13261 kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mis oli ettenähtav. Kohus on seisukohal, et töö õigeaegse valmimise kohustuse ja töö lepingutingimustele vastava töö tegemise kohustuse eesmärk on mh hoida ära kahju, mis tellijal tekib seetõttu, et ta peab tegema lisakulutusi lepinguga kokku lepitud eesmärgi saavutamiseks ehk puudusteta töö valmis tegemiseks. Samuti peab selline kahju kohtu arvates olema töövõtjale lepingu sõlmimisel ettenähtav. Ka VÕS § 135 lg 2 kinnitab seda, et lepingust taganemise olukorras võib kahjustatud lepingupool kahjuhüvitisena mh nõuda asendustehingust tuleneva hinnavahe tasumist.
84.VÕS § 127 lg 5 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus on seisukohal, et kostja rikkumised (tööde 2019. a maikuuks tegemata jätmine ja tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavus) on põhjuslikus seoses hageja nõutava kahjuga. Kui kostja oleks tööd vähemalt 2. maiks 2019 ära teinud, ei oleks hageja pidanud tellima tulemuse saavutamiseks vajalikke lisatöid kolmandalt isikult. Kui kostja oleks teinud lepingutingimustele vastava töö, ei oleks hageja pidanud tellima töid, mis olid vajalikud puuduste kõrvaldamiseks.
85.Kostja on tuginenud ka sellele, et hageja esitatud hinnapakkumises toodud restaureerimise lõpuleviimiseks vajalike tööde maht on üle paisutatud. Nimelt leiab kostja, et tööde lõpule viimiseks oleks pidanud kuluma üksnes 89 tundi, sest hageja märkis üleandmise-vastuvõtmise akti, et valmis on hinnanguliselt 90% kõigist töödest, mistõttu sai tegemata olla vaid 10% kokkulepitud töödest. xxxxxxxxx ütluste kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 8) oleks saanud hakkama koguni vaid ca 20 tunniga. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, kuna esiteks oli eelviidatud 90% akti märgitud enne seda, kui hageja tagasi võetud sõiduki üle vaadata lasi ja teiseks sisalduvad hinnapakkumises nii tegemata jäänud tööd kui ka puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd. Kuigi xxxxxxxxx on oma ütlustes väitnud, et tema arvates oleks tööde lõplikuks valmistegemiseks ja puuduste kõrvaldamiseks kulunud aeg märkimisväärselt lühem kui hinnapakkumises märgitu, on ka xxxxxxxxx lähtunud ekslikust eeldusest, et töid ei olnud vaja ümber teha ja et see, mida oli vaja teha, oli vaid kosmeetilise iseloomuga. Need eeldused on aga muude tõenditega ümber lükatud.
86.Kokkuvõttes on kohtu arvates tuvastatud, et kostja rikkus lepingut, ta vastutab lepingurikkumise eest ja hagejal on kostja rikkumise tõttu tekkinud 6143 euro suurune kahju, mistõttu tuleb see summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. V. Viivis
87.VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.
88.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka seadusjärgne viivis. Hageja on palunud mõista kostjalt viivise välja alates hagi esitamisele järgmisest päevast kuni nõude täitmiseni.
89.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
2-19-13261 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
90.Seega tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) mõista hageja kasuks välja seadusjärgne viivis 1051 euro 55 senti alates 30. augustist 2019 kuni 19. oktoobrini 2021 ja alates 20. oktoobrist 2021 kuni põhinõude 6143 euro tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. VI. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
91.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
92.TsMS § 177 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
93.Praeguses asjas määrab kohus menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.