Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

128 euro 40 sendi suuruse menetluskulu, siis võttis kohus aluseks hageja taotletava summa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p-de 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kuna kohus rahuldas hagi ja hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot, siis tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivu 100 eurot (50 + 50) ei ole põhjust kostjalt välja mõista, kuna kohus jättis mõlemal korral hagi tagamise taotluse rahuldamata. Lisaks riigilõivule on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja tõendite saamisega seotud kulud, s.o asjatundja Raul Põdersalu arvamuse saamiseks tasutud 250 eurot ja talle kohtuistungil osalemise eest tasutud 340 eurot, kokku 590 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus ei pea põhjendatuks hinnata iga õigusabiteenuse osutamisel tehtud toimingu põhjendatud ja vajalikku mahtu minutilise täpsusega. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja õigusabikulud on mitmete toimingute puhul olnud liiga suured ja mõnede toimingute põhjendatus ja vajalikkus on üldse küsitav. Hageja esindaja keskmine tunnitasu 182 eurot 64 senti (koos käibemaksuga) on mõistliku suurusega. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et vandeadvokaat on osutanud hagejale õigusabi tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o koos käibemaksuga 204 eurot). Vandeadvokaadi abi on hagejale osutanud õigusabi tunnitasuga alguses 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot) ja hiljem 145 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 174 eurot). Sellised tunnitasumäärad on mõistliku suurusega. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kõik kulud, mis on tehtud enne hagiavalduse esitamist, on põhjendamatud. On tavapärane, et advokaat teeb hagi esitamiseks vajalikku tööd juba enne hagi kohtusse esitamist. Hagi esitamiseks on vajalikud toimingud ka need, mida tuleb teha selleks, et koguda hagi esitamiseks vajalikke andmeid ja tõendeid ning neid analüüsida, samuti kulud, mida tehakse selleks, et vastaspoolega enne hagi esitamist suhelda. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest, on menetluskulud TsMS-i mõttes (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi kuni hagi kohtusse esitamiseni kokku 2284 euro 80 sendi ulatuses (1904 eurot + käibemaks). Kulude kirjelduse järgi on need kulud seotud hagi ettevalmistamise ning kohtueelse nõude esitamisega. Maakohus leidis, et need kulud on põhjendatud ja vajalikud, kuna need on otseselt seotud õigusvaidluse asjaolude väljaselgitamise ning hagiavalduse ettevalmistamisega. Põhjendatud ja vajalik TsMS 175 lg 1 mõttes ei ole hagi tagamise taotluste koostamise kulu, kuna kohus jättis mõlemad hagi tagamise taotlused rahuldamata.

Neid lepingulise esindaja kulusid, mis on seotud esindaja ja hageja vahelise pideva ja intensiivse suhtlemisega, ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks. Vastaspool ei pea sedavõrd ulatuslikku suhtlust ette nägema ja seepärast ei saa suurem osa sellest suhtlusest olla ka põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes ehk teiselt poolelt väljamõistetavuse mõttes. Arvestades menetluse olemust, kestust ja menetlustoimingute mahtu, saab kogu menetluse vältel põhjendatud ja vajalikuks ning teiselt poolelt väljemõistetavaks lugeda kulu, mis vastab ühele tunnile tunnitasuga 145 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 174 eurot. Kostja on õigesti viidanud sellele, et igasuguste menetlusdokumentide edastamine ja info andmine menetluse seisu kohta ei võta rohkem aega kui 5 minutit. Kostja taotlusele määrata tagatis eeldatavate menetluskulude katteks vastuse olemust ja mahtu arvestades on selle eest taotletud esindaja kulu liiga suur ning põhjendatud ja vajalik kulu on 2 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 288 eurot. Kostja vastusele vastus on vajalik menetlusdokument ja arvestades kostja vastuväiteid hagile ei ole tegu ka üksnes hagi seisukohtade kordamisega. Siiski on lepingulise esindaja kulu kõnealuse vastuse koostamise eest TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik mitte rohkem kui 6 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot, lisandub käibemaks ehk kokku 1224 eurot. Kompromissi sõlmimise ettepanekut sisaldavale kohtunõudele vastamise ja kompromissiläbirääkimistega seotud menetluskulude suurus on hageja menetluskulude nimekirja järgi 389 eurot ilma käibemaksuta ehk 466 eurot 80 senti käibemaksuga. Maakohus nõustus kostjaga, et 6. mail 2020 kantud kulu 144 eurot ja 11. mai 2020. a kulu 40 eurot 80 senti ei ole arusaadav ja selle seos praeguse tsiviilasjaga ei ole selge. Lisaks on kõnealuses menetlusetapis kantud kulud mõnevõrra üle paisutatud. Maakohus leidis, et ajavahemikus

2021 esitanud selle kohta maksekorralduse. Hageja menetluskulude nimekirjas ajavahemiku

MÄÄRUSKAEBUSED

Hageja esindajad on esitanud oma töö 96 kirjena. Maakohus on asunud hindama neid kuluridasid ükshaaval, hoolimata sellest, et neid oleks pidanud hindama tervikuna, võrdlema kostja menetluskuludega ning üldise kuluga, mis võiks sellise vaidluse puhul olla tavapärane ja mõistlik. Kostja hinnangul ei ole see rohkem kui 3000 – 4000 eurot, ehkki ka see ületab kostja õigusabikulusid enam kui kahekordselt. Hageja nõue oli vaid 6143 eurot. Kuidagi ei saa pidada põhjendatuks seda, et hageja menetluskulud on umbes 2,5 korda kõrgemad kui tsiviilasja hind. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu oli menetluskulude nimekirja kohaselt 170 eurot käibemaksuta, samal ajal kui kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu oli 120 eurot käibemaksuta. Maakohus leidis, et selline tunnitasumäär on mõistliku suurusega. Maakohtu seisukoht on põhjendamata. Kohtupraktikas ei ole kujunenud konsensust, et selline tunnitasumäär keskmise mahu ja keerukusega vaidluse korral oleks mõistlik. Pigem vastupidi, seni aktsepteeritud tavaline tunnitasumäär on 140 eurot käibemaksuta ning suuremaid tunnitasumäärasid on aktsepteeritud vaid keskmisest keerulisemate vaidluste korral, mida käesolev vaidlus ei olnud. Seega on hageja menetluskulude tunnitasumäär põhjendamatult kõrge ning hüvitatavate menetluskulude suurust tuleb vähendada ka sel põhjusel. Ehkki hageja menetluskulusid peaks vaatlema tervikuna ja hindama nende põhjendatust ja vajalikkust just selles kontekstis, on need ka eraldivaadatuna ülemäärased. 5. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. TsMS § 176 lg 6 kohaselt tuleb menetlusosalisel esitada kuludokumente üksnes kohtu nõudmisel ning see, kas kohus sellise nõudmise esitab või mitte, on tema kaalutlusotsus. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ületanud kuludokumentide nõudmata jätmisel diskretsioonipiire. Hageja põhjendatud menetluskulud ei sõltu kostja menetluskuludest. Hageja täpne menetluskulude nimekiri kajastab tegelikult õigusabiteenusele kulunud aega. Seega on alusetu kostja väide, nagu oleks hageja sihilikult näidanud enda kulusid suuremana. Kostja enda menetluskulude avaldus on ebatäpne ega ole järgitav, selles puuduvad õigusteenuse osutamise aeg, täpne kirjeldus ja kestvus. Kostja on näidanud menetluskulusid väiksemana, kui need tegelikult on. Kostja menetluskulude nimekiri ei sisalda mitmeid olulisi kulusid (nt kulusid kostja tagatise taotluse koostamiseks, kompromissi läbirääkimiste kulusid, kostja 1. oktoobril 2020 esitatud 5-lehekülje pikkuse ja kahte lisa sisaldava menetlusdokumendi koostamise kulusid, 22. märtsi 2021. a seisukoha koostamise kulusid, 4 tundi kestnud kohtuistungi kulusid). Seega ei ole kostja lisanud kulunimekirja vähemalt umbes 12–15 tunni ulatuses töötunde. Kostjal oli enda lepinguliste esindajatega kulude hüvitamise osas muud kokkulepped. Kuivõrd poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, ei ole õige võtta menetluskulude põhjendatuse ning vajalikkuse kontrollimisel võrdlusena aluseks vastaspoole ajakulu. Maakohus on hageja kulusid ükshaaval hinnates käitunud õigesti. Lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist tuleb eelkõige hinnata esindaja ajakulu, tasu arvestamise aluste, asja olemuse ja hinna ning õigusteenuse osutamisega seotud kulude suuruse järgi. Kuidas täpselt kohus neid kriteeriumeid kontrollib, on kohtu kaalutlusotsus. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus ei ole piiratud tsiviilasja hinnaga.

Hageja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning praktikas kinnitust leidnud. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt on suuremaid kui 140 eurot (lisandub käibemaks) tunnitasumäärasid aktsepteeritud vaid keskmisest keerulisemate vaidluste puhul. Vastupidi, 180 eurot (lisandub käibemaks) tunnitasumäära on peetud mõistlikuks mitte väga keerukate ja mahukate vaidluste puhul. Hageja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tarbija, kes esitas hagi sõidukite renoveerimisega professionaalselt tegeleva äriühingu vastu. Kostja esitas vaidluse vältel hagile palju ja väga mahukaid tehnilisi ja erialaseid teadmisi nõudvaid vastuväiteid. Hageja ei oma sõidukite restaureerimise erialaseid teadmisi, mistõttu vajas terve menetluse vältel eksperdi selgitusi. Maakohus nõustus kõigi hageja vastuväidetega. Nõuetekohaseks õigusabi osutamiseks ei piisa sellest, kui lepinguline esindaja saadab e-toimikusse lisatud dokumendi kliendile edasi. Lepingulisel esindajal on vajalik saabunud dokumendiga tutvuda, teha sellest järeldused, analüüsida edasised sammud ning panna dokumendi sisu ja kohtumenetluse edasine kulg õigusharidust mitteomavale kliendile selgelt kirja. Ühtegi eelnimetatud toimingut pole võimalik teha 2 minutiga, nagu väidab kostja. Maakohus jättis 21. oktoobri 2019. a määrusega kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata. Seega oli kostja taotlus põhjendamatu. Hageja lepingulisel esindajal oli kohustus vaielda vastaspoole põhjendamatule taotlusele vastu. Kostja on ise eelnimetatud kulud põhjustanud. Kulunud aja hulka kuulub lisaks dokumendi koostamisele ja esitamisele ka vastaspoole taotlusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendiga suhtlemine ja edasise tegevuse arutamine ning päringute tegemine. Esitades põhjendamatuid ja tõendamata väiteid, pidi kostja ette nägema nende ümberlükkamiseks vajalike hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Tähtaja pikendamisega seotud taotluse koostamine on samuti õigusabiteenuse osutamine. Kostja vastus tugines tehnilistele eriteadmistele, hagejal oli arvamuse andmiseks samuti tarvis ekspertteadmisi. Ekspert ei jõudnud kostja seisukohti käsitleda kohtu poolt määratud tähtajaks.

koostamisega, milles hageja vastas kostja taotlusele määrata tagatis eeldatavate menetluskulude katteks. Maakohus leidis, et kuivõrd tegemist oli üheleheküljelise dokumendiga, millele oli lisatud kinnistusraamatu väljavõtted, ei saanud selle koostamisele kuluda rohkem kui 2 tundi. Hageja sellega ei nõustu. Kostja taotlus oli põhjendamatu ning maakohus jättis selle

toimuda nt dokumendi koostamise ja õigusliku positsiooni kujundamise eristamine. Tegemist on olemuslikult seotud tegevustega, mis on vajalikud dokumendi koostamise käigus. Hageja on esitanud oma menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses, näidates lühikeste dokumentide koostamise aega kordades suuremana kui see tegelikult on. Hageja väide, et kohtuasi oli keskmisest keerukam ja mahukam, mistõttu oli tal vaja kasutada kaht esindajat, on ekslik. Asja materjalidest nähtub, et tegemist oli keskmise mahu ja keerukusega vaidlusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et käesolevat vaidlust ei saa lugeda niivõrd keerukaks ja mahukaks, mis õigustaks pidada hageja õigusabi kulu taotletud 87,5 tunni ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepinguliste esindajate ajakulu suures osas ülepaisutatud. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu põhjendused ei ole mitte kõikide hageja menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta põhjalikud (nt hageja määruskaebuses viidatud põhjendused seoses vastuse esitamisega kostja vastusele (hageja 5. november 2019 – 9. detsember 2019 kulud) ning 8. detsembri 2020. a menetlusdokumendi koostamise kulu), kuid põhjendatud ja vajalikuks peetud hageja esindaja kulu kokku 8403 euro (koos käibemaksuga) ulatuses vastab tsiviilasja keerukusele ja mahukusele. Tulenevalt hageja menetluskulude nimekirjast ja maakohtu määrusest vastab nimetatud kulu esindaja 42,5 töötunnile (11,2+1+2+6+1,5+1+7+0,8+7+4,5+0,5). Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Maakohus on sellega määrust tehes ka arvestanud, maakohtu poolt peetud ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, mahule ja keerukusele. Hageja ei ole menetluses esitanud mahukaid dokumente või lisasid tavapärasest oluliselt enam. Kuigi tsiviilasi kestis üle kahe aasta on pooled esitanud asjas materjale ja tõendeid kuni kohtuotsuse tegemiseni umbes 200 lk, mida ei saa pidada keskmisest mahukamaks. Sellise keerukusega asja puhul võib kahe lepingulise esindaja olemasolu põhjendatus, mis õigustaks kahe esindaja kulu väljamõistmist vastaspoolelt, olla küsitav. Maakohus on õigesti sellega arvestanud, vähendades vastavalt hageja menetluskulusid istungiks ettevalmistumise ja istungil esindamise kulude suurust hinnates. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et taotletud ulatuses kliendiga suhtlemise kulu (menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate esindajal kliendiga suhtlemisele üle 10 tunni) ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt välja. Maakohus jättis õigesti ning põhjendatult rahuldamata hageja taotluse seoses hagi tagamise avaldustega seotud menetluskulude väljamõistmiseks. Maakohus jättis hageja tagamise taotlused rahuldamata ning põhjendatud ei ole mõista selle koostamisega seotud kulud vastaspoolelt välja. Hageja ise on põhjustanud endale selle põhjendamatu kulu.

Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, st hagejal ei olnud vaja iseenesest esindaja kulude kohta arveid või nende tasumist tõendavaid dokumente esitada. Kostja ei ole enne määruskaebuse esitamist seadnud hageja menetluskulusid kahtluse alla põhjusel, et on vaja kontrollida, kas ja millises ulatuses on hageja menetluskulusid tegelikult kandnud. Vaidlust ei ole, et hagejat esindasid lepingulised esindajad. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamist. Ka ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda kuludokumente. Hagejat esindasid kaks lepingulist esindajat ning nende tunnitasud olid 120–170 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellises vahemikus tunnitasu suurused on mõistlikud, nt pidas Riigikohus tunnitasu 175 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma mõistlikuks (Riigikohtu 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18; 2. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5942). Maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel muuhulgas lähtus konkreetse toimingu tegemisel nimekirjas kajastatud tunnitasu määrast, mitte keskmisest tunnitasumäärast. Selline lähenemine on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.