2-21-115274/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 24.09.2021 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgnevat: Hageja nõuab kostjalt viivist tarbijakrediidilepingutelt tekkinud võlgnevustelt kokkulepitud määras 44,63% aastas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (5,58 korda). Riigikohtu praktika järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Kuna viivisekokkulepe on tühine, siis saab hageja viivist nõuda üksnes seadusjärgses määras. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 11.06.2020 kuni 27.08.2021 eest 29,09 eurot. TsMS § 367 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 esimese lõike teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 300 eurot alates 28.08.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuvat viivist koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei saa nõuda suuremas summas kui põhivõlg, seega tuleb edasiulatuvat viivist piirata põhinõude summaga. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 77% ulatuses, tuleb kostja kanda jätta hageja menetluskulud 77% ulatuses. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 125 eurot riigilõiv (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 80 eurot hagiavalduselt) ning õigusabikulu 4 tunni eest summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Arvestades tsiviilasja hinda, nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 365 eurot, millest kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse rahuldamisega võrdelises määras 281,05 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik