Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-126522
Tsiviilasi
ParkIt OÜ hagi D. K.i vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1061,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: ParkIt OÜ (registrikood 12135716, Lastekodu 48, 10144 Tallinn); esindajad Hageja seaduslik esindaja: J. B. (e-post: [email protected]); Kostja: D. K. (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt D. K.ilt (isikukood xxx) hageja ParkIt OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja 1000 (üks tuhat) eurot, millest 770 eurot on põhinõue, 190 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulud.
3.Mõista kostjalt D. K.ilt (isikukood xxx) hageja ParkIt OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamise päevast 29.09.2020 põhinõudelt 770 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt D. K.ilt (isikukood xxx) hageja ParkIt OÜ (registrikood 12135716) kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 (kakssada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki Mitsubishi Carisma, numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja 21.03.2014. Sõidukile, mida kostja kasutas, on koostatud 22 leppetrahvi. Sõiduk oli pargitud korteriühistu Kärberi x, x parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt oli parkimine lubatud üksnes kirjaliku loa olemasolul, mis pidi olema eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal.
2.Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parkla operaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 35 eurot.
3.Hagejale on koostatud leppetrahvid igakordses summas 35 eurot 01.11.2017, 27.10.2017, 30.10.2017, 25.10.2017, 24.10.2017, 05.10.2017, 04.10.2017, 30.09.2017, 26.09.2017, 20.09.2017, 16.09.2017, 24.10.2017, 06.09.2017, 02.09.2017, 29.08.2017, 23.08.2017, 22.06.2017, 20.06.2017, 07.06.2017, 31.05.2017, 29.05.2017, 22.05.2017. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja jättis leppetrahvid kogusummas 770 eurot tasumata.
4.Lisaks parkimistasule palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Viivise suurus oli seisuga 28.09.2020 190 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmise kulu VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot. Kostja on viivituses kohustuste täitmisega ning hageja on teinud päringuid kostja andmete teadasaamiseks ning saatnud talle meeldetuletuseks kirju. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 770 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 190 eurot, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
5.Hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 770 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 190 eurot, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 29.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
6.Sõidukile nr xxx on koostatud 22 leppetrahvi. Leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk oli pargitud korteriühistu Kärberi x, x parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt oli parkimine lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loeti sõiduki parklasse
sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisest tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
7.Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 770 eurot on kostja jätnud tasumata. Kuna kostja oli tasumisega viivituses, tuleb tal tasuda viivist. Seisuga 28.09.2020 on sissenõutavaks muutunud viivise summas 190 eurot.
8.Hagiavalduse täienduses 20.10.2021 selgitas hageja uuesti sissenõutavaks muutunud viivise arvestust, tuues esile leppetrahvide numbrid ja nende tasumise tähtajad. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 28.09.2020. Alates hagi esitamisest 29.09.2020 palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et hagejal ei ole õiguslikku alust korraldada KÜ Kärberi x ja Kärberi x territooriumil parkimist. Korteriühistu Kärberi x ja Kärberi x territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on korteriühistu sõlminud lepingu hagejaga. Selle lepingu p 1.1. kohaselt on lepingu objektiks liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll Tallinnas aadressil Kärberi x ja Kärberi x. Lepingu p 1.3. kohaselt on hageja kohustuseks tagada KÜ Kärberi x ja Kärberi x kinnistul kehtestatud parkimiskorra täitmise kontroll vähemalt kaks korda päevas ning reageerimine väljakutsetele.
10.Parklate sissesõitude juurde on paigaldatud infotahvlid koos viitega parkimise tingimusele või viitega sellele, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Infotahvlil on hageja avaldanud selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui juht auto paklasse pargib. Kui sõiduki parkinud isikule sobivad parkimistingimused või tal on parkimisõigust andev luba ning ta pargib sõiduki parklasse, annab ta nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Lisaks infotahvlile on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Kärberi x ja Kärberi x territooriumil on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt parkimine on lubatud ainult parkimisloa alusel.
11.Hageja esitas kohtule fotod paigaldatud liiklusmärkidest ja Transpordiametiga kooskõlastatud liiklusskeemi. Lepingu alusel osutab hageja parkimisteenust KÜ-le Kärberi x kuuluval territooriumil, mida kinnitab kinnistu katastriplaan. Nõue asetada parkimisluba sõidukisse nähtavale kohale ei ole formaalne. Eksponeerimata loaga sõiduki parkimine ei ole formaalne ja väheoluline rikkumine. Parkimisõigust Kärberi x ja Kärberi x parklas ei anna ainult loa olemasolu. Parkimisõiguse annab parkimisloa presenteerimine parkivas sõidukis nähtaval kohal ehk armatuurlaual.
12.Kostja väited, et sõidukiomanikud võivad vabalt parkida vabadele kohtadele, on vastuolus paigaldatud ja Transpordiametiga kooskõlastatud liiklusmärkidega. Kostja on tuginenud KÜ Kärberi x endise juhatuse liikme O. A.i sõnadele. Selline kostja tegevus on kohtu pahauskne eksitamine. Kostja käitumine ilmestab tema suhtumist leppetrahvidesse. Hagiga hõlmatud leppetrahvid ei ole ainsad leppetrahvid, mis hageja kostjale on esitanud ja mida kostja ei ole tasunud. Hageja andmebaasi kohaselt on kostjale koostatud 40 leppetrahvi.
13.Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki nr xxx vastutav kasutaja või omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Hageja andmetel ei ole sõiduk xxx registreeritud aadressil Kärberi x.
14.26.07.2021 seisukohtades osundas hageja, et kostja ei vaidle selle üle, et ta oli ajavahemikul 22.05.2017 kuni 01.11.2017 sõiduki Mitsubishi Carisma, numbrimärgiga xxx, omanik või vastutav kasutaja. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõidukit pargiti 22.05.2017, 29.05.2017, 31.05.2017, 07.06.2017, 20.06.2017, 22.06.2017, 23.08.2017, 29.08.2017, 02.09.2017, 06.09.2017, 12.09.2017, 16.09.2017, 20.09.2017, 26.09.2017, 30.09.2017, 04.10.2017, 05.10.2017, 24.10.2017, 25.10.2017, 27.10.2017, 30.10.2017 ja 01.11.2017 hageja opereeritavatel parkimisaladel Tallinnas K. Kärberi tn x ja K. Kärberi x asuva korterelamu ning garaaži juures. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostjale on väljastatud leppetrahvid, mis asetati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
15.Kostja vaidleb vastu kehtestatud parkimistingimustele, milliseid ta rikkus teadlikult ja süstemaatiliselt. Kuna kostja ei vaidle vastu leppetrahvide saamisele, on need määratud talle kooskõlas hea usu põhimõttega. Ebaõige on kostja väide, et tal oli õigus parkida Kärberi x parklas. Parkimistingimuste kohaselt võisid parklat kasutada ainult registreeritud sõidukid ja parkimisluba pidi asuma sõiduki armatuurlaual. Parkimisõiguse olemasolu tõendas parklas ainult parkimisluba. Igal parkimiskaardil on hologramm, mis välistab loa võltsimise. Kehtiva hologrammita või osaliselt nähtav parkimiskaart muudab kontrolöri jaoks võimatuks loa tuvastamise. Vaidlus puudub selle üle, et leppetrahvide saamise päevadel parkis kostja parklas oma sõidukit. Järelikult sõlmis ta hagejaga lepingu ja vastutab parkimistingimuste rikkumise eest.
16.Parkimisõigust Kärberi x parklas ei anna ainult loa olemasolu, vaid parkimiskaart tuleb asetada klaasi alla nii, et kaardi number ja korteriühistu nimetus oleksid nähtavad. Parkimistingimused ning parkimisreeglid kinnitati ja vastu võeti 25.06.2013 korteriühistu üldkoosolekul. Kostjal ei ole õigust vaidlustada KÜ Kärberi x üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, sest talle ei kuulu korteriomandit elamus Kärberi x. Üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad, kui neid ei ole vaidlustatud. 25.06.2013 KÜ Kärberi x üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks seadusega ettenähtud ajavahemikul ei ole kostja ka kohtu poole pöördunud. Otsuse vaidlustamistähtaeg on möödunud ning otsus kuulub täitmisele.
17.Ekslik on kostja arvamus, et parkimiskohad asuvad territooriumil, mis ei kuulu KÜ-le Kärberi x, mistõttu ei saa hageja ja ühistu vaheline leping kehtida avaliku territooriumi suhtes. Territoorium, kus hageja parkimist korraldab, ei kuulu Kärberi x kinnistu koosseisu omandiõiguse alusel, vaid on antud kokkuleppe alusel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt parkimisalana kasutamiseks KÜ-le Kärberi x. Seega ei teosta Kärberi x kinnistu omanikud parkimisala kasutamisel omandiõigust.
18.Samuti ei ole kostjal kunagi keelatud alal parkida. Kostja võis parkimisalal parkida, kuid pidi järgima parkimiskorda ja – tingimusi. K. Kärberi tn x kinnisasja koosseisu kuuluv õueala on korteriomanike kaasomandis. Lisaks on Tallinna linn andnud lepinguga parkimiseks osa olemasolevast sõiduteest ning parkimistasku suurusega 693 m2. Lepingu eesmärgiks oli võimaldada seal korraldada korteriühistu liikmete sõidukite parkimist. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks olemas korteriomanike kokkulepe või kostja kasuks oleks seatud erikasutusõigus, mille kohaselt oleks kostjal olnud piiramatu õigus kinnistut sõiduki parkimiseks kasutada. Kostjal omandiõigust korterile ei ole.
19.Hageja esitas Transpordiametiga kooskõlastatud liiklusskeemi. Parkimisjärelevalve on teenus ning leppetrahvide esitamine ja nende menetlemine on osutatava teenuse osa. Vastavalt lepingule on hageja kohustuseks tagada aadressil Kärberi x kehtestatud parkimiskorra kontroll, reageerida väljakutsele, kutsuda kehtestatud korra eirajad korrale, sh väljastades hoiatusi ja/või leppetrahve sõidukijuhtidele, kes eiravad territooriumil kehtestatud liiklusskeemi. Vastavalt kokkuleppele KÜ-ga Kärberi x hageja on õigustatud esitama leppetrahvinõudeid enda nimel. Hageja ja KÜ Kärberi x koostööpraktikast tuleneb, et sissenõutud leppetrahvid on jäänud hagejale. Praktika kohaselt jäävad laekunud leppetrahvid hagejale, kuivõrd hageja kannab leppetrahvide sissenõudmisega kaasnevaid riske. Sarnane tava kehtib kõikide parklaoperaatorite ja nende klientide vahel.
20.Tegu on hageja ja KÜ Kärberi x vahelise õigussuhtega, millele antav hinnang ei puuduta kostjat ega kostja kohustust leppetrahvi tasumisel. Kostja ei ole hageja ja KÜ Kärberi x vahelise lepingu pooleks ega saa lepingu pinnalt esitada hageja tegevusele vastuväiteid. Kostja vastuväide on asjakohatu. Parkimiskaarte jaotatakse printsiibil üks parkimisluba ühe korteri kohta. Parkimiskaartide jagamisega tegeleb korteriühistu esindaja ning ühistul on selle kohta olemas elektrooniline register. Sõidukite registreerimisnumbrite nimekiri saadetakse hageja elektroonilisse registrisse. Korteriühistu saadetud nimekirjas on märgitud, et korterile x on registreeritud 2 sõidukit registreerimisnumbritega xxx ja xxx. KÜ esindaja lisatud märkus ,,ignoreerib kaart” tähenduses, et kostja ignoreerib ühistu kehtestatud parkimistingimusi.
21.Kuna kõigile korteriomanikele parkimiskohti ei jätku, ei ole kellelegi määratud konkreetset parkimiskohta. Parkimine toimub parkimisloa alusel ning tingimusel üks sõiduk ühe korteri kohta kuni vabade kohtade täitumiseni. Kostjal ei ole õigust kinnistul oma voli järgi parkida, eirates sellega korteriühistu koosolekul vastu võetud parkimistingimusi.
22.Kostja viide endise KÜ Kärberi x juhatuse liikme O. A.i kinnitusele on asjakohatu. Tema kinnitus on vastuolus paigaldatud ja Transpordiameti kooskõlastatud liiklusmärkidega, millel on selge viide KÜ Kärberi x lubadele. O. A. (endise nimega K.i) parkimisõigus KÜ Kärberi x parkimisplastil ei ole vaidlusalune küsimus ja esitatud tõend on asjakohatu. Kostja on esitanud tõendi kohtu eksitamiseks.
23.Hageja täidab korteriühistu antud ülesandeid parkla opereerimisel. Ülesandeid annab hagejale ühistu esindaja, kes tegutseb vastavalt KrtS § 24 lõikele 1. Hagejale on väljastatud allkirjastatud volitus, millega KÜ Kärberi x esindaja T. S. volitas hageja esindajaid kutsuma kohale rikkujate karistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitseiameti. KÜ Kärberi x liikmetel on õigus kolme esimese leppetrahvi saamisel taotleda leppetrahvi summa vähendamist. Juhtudel, kus leppetrahv on vaidlustatud Kärberi x hoone elaniku poolt põhjusel, et parkimisluba unustati asetada sõidukile nähtavale kohale, on leppetrahve esimesel ja teisel rikkumisel vähendatud. Selline vastutulek on võimalik, kui leppetrahvi saanud isik on käitunud heauskselt ja taotlenud leppetrahvi vähendamist õigeaegselt. Leppetrahvi vähendamise taotlusega peab korteriomanik pöörduma korteriühistu esindaja poole. Kostja ei ole leppetrahvide vähendamise või tühistamise taotlemise õigust kasutanud.
24.Kosja poolt lisatud tõendid ehk korteriühistu ja OÜ X EV vahelised lepingud ei oma õigusjõudu, sest need ei ole allkirjastatud ega seotud antud vaidlusega. Esitatud lepingud käsitlevad prügivedu ehk prügiauto teenuste kasutamist, mitte sõiduauto parkimist kõnealusel parkimisplatsil. Kostjale on ajavahemikul 04.11.2014-03.11.2017 määratud 40 leppetrahvi. Hageja pidas ebausutavaks, et kõik leppetrahvid jäid kostjale märkamatuks ja kostjal puudus võimalus lahendada vaidlust kohtuväliselt. 10.06.2021 tegi hageja kostjale e-posti teel
ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid kostja hageja ettepanekule ei vastanud.
25.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et tema sõiduk on registreeritud aadressil K. Kärberi x. Parkimiskohtade arv ei vasta autoomanike arvule ning ühistul ei ole võimalik kõigile parkimislube väljastada. Seetõttu otsivad sõidukiomanikud ise endale koha vastavalt vabade kohtade olemasolule. Kosja väiteid kinnitab KÜ Kärberi x endine juhatuse liige O. A. (endise nimega K.). Parkla ei ole ainult korteriühistu kasutuses, vaid kuulub Lasnamäe Linnavalitsusele, kes pole pretensioone esitanud.
27.Garaažiühistu Kärberi x juures on silt, et parkimine on lubatud vaid territooriumi omaniku loal. Territooriumi omanikku pole märgitud. Luba tuleb saada sildil märgitud omanikult. Samas väitis kostja, et omaniku luba on tal olemas. Hageja leppetrahvi nõudeid pidas kostja õiguslikku tähendust mitteomavateks ning informatiivseteks, sest hagejal ei ole suhteid omanikuga. Kostja arvates ei ole ka teada, kas nõuded esitati õigel ajal.
28.Kärberi x aadressil on registreeritud ettevõtte OÜ X, mis omandas lepingulise suhte KÜ Kärberi x ja KÜ Kärberi x territooriumi hooldamiseks. See annab õiguse leida sõidukeid ja töötajaid nende aadressidel. Sõiduk registrimärgiga xxx oli tol ajal registreeritud OÜ X kasutusse aadressil Kärberi x. Parkimiskaartide väljastamise kord ei reguleeri sõidukite parkimist, mis kuuluvad ettevõttele, kes pakuvad lepingulisi teenuseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
30.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja kasutuses on sõiduk Mitsubishi Carisma, numbrimärgiga xxx; 2) kostja parkis sõidukit korteriühistute Kärberi x ja Kärberi x parkimisalal, ilma asetamata sõiduki armatuurlauale parkimisluba; 3) hageja koostas kostjale ilma parkimisloata parkimise eest 22 leppetrahvi.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma 22 leppetrahvinõude alusel hagejale põhinõudena 770 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 190 eurot ja võla sissenõudmise kuluna 40 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras.
32.Hageja leidis, et parklasse sisenemisel sõlmis kostja temaga lepingu, mille alusel kohustus kostja täitma parkimistingimusi, mis olid näidatud infotahvlil. Tingimused nägid ette, et parkimiskorra rikkumisel tuleb sõidukijuhil tasuda leppetrahvi 35 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest parkis ilma parkimisluba omamata 22 korral. Parkimisteenuse osutamiseks on hageja sõlminud lepingud korteriühistutega Kärberi x ja Kärberi x. Parkimistingimused on kehtestatud ühistu üldkoosoleku otsusega ja liiklusmärgid on
kooskõlastatud Transpordiametiga. Korteriühistu Kärberi x oli omakorda sõlminud parkimisala kasutamiseks lepingu Lasnamäe Linnaosa Valitsusega.
33.Kostja esmalt leidis, et tema sõiduk on registreeritud aadressil Kärberi x, kus parkimiskohtade arv ei vasta sõidukiomanike arvule ning kõigile ei olnud võimalik parkimislube väljastada. Seetõttu pargivad sõidukiomanikud vabadele kohtadele. Kostja väiteid kinnitab KÜ Kärberi x endine juhatuse liige. Parkla ala ei kuulu ühistule, vaid Lasnamäe LOV-le, kes pole nõuet esitanud. Vastuolus eelnevaga väitis kostja, et tal on sõiduki parkimiseks olemas luba, sest ühistutega sõlmitud lepingute alusel hooldas territooriumi OÜ X, kellel oli õigus sõidukeid vaidlusalusel alal parkida. Kostja sõiduk oli registreeritud ettevõtte kasutusse ning hageja leppetrahvinõuded ei oma õiguslikku tähendust.
35.VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kooskõlas VÕS § 20 lõikega 1 on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
36.VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt võib tüüptingimus sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
37.Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (RK TKo 3-2-1-82-16, p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (RK TKo 3-2-1-68-16, p 31, 3-2-1-82-16, p 22). Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RK TKo 2-15-3430, p 18).
38.Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja tõendanud kostjaga tüüptingimustel parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise. Hageja on tõendanud enda õigust osutada vaidlusalusel alal parkimisteenust. Kostja on rikkunud korduvalt lepingu tingimusi, mille tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus selgitas kostjale 24.05.2021 pöördumises (toimiku lk 149) vajadust põhistada ja tõendada vastuväiteid hageja nõudele. Kohus selgitas, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi sellist vastuväidet, mis võimaldaks jätta nõuet rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei tõendanud.
39.Hageja esitatud infosüsteemi väljavõttest (toimiku lk 25-46) nähtub, et Kärberi x ja Kärberi x
parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest on sõidukile registrimärgiga xxx koostatud leppetrahvinõuded summas 35 eurot 01.11.2017, 30.10.2017, 27.10.2017, 25.10.2017, 24.10.2017, 05.10.2017, 04.10.2017, 30.09.2017, 26.09.2017, 20.09.2017, 16.09.2017, 12.09.2017, 06.09.2017, 02.09.2017, 29.08.2017, 23.08.2017, 22.06.2017, 20.06.2017, 07.06.2017, 31.05.2017, 29.05.2017 ja 22.05.2017. Nimetatud päevadel Kärberi 18 ja Kärberi 4 parkimisaladel parkimise kohta on hageja esitanud fotod sõidukist (toimiku lk 47-59, lk 62-70). Parkimistrahvide teated on fotode kohaselt jäetud sõiduki aknale kojamehe alla. Fotodelt ei nähtu, et sõiduki armatuurlauale oleks olnud asetatud parkimisluba.
40.Hageja esitas kohtule parkimistingimused (toimiku lk 71), milliste punkti 1 kohaselt loeti sõiduki sisenemisel parklasse sõlmituks leping sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel. Punkti 2 järgi pidi parkimist lubav dokument ehk parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Punkti 3 järgi võisid parklas parkida üksnes registreeritud sõidukid. Tingimuste punkt 5 nägi ette, et kui sõidukijuht eirab tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Hageja esitas foto samadest tingimustest, mis on nähtavad Kärberi x ja Kärberi x parkimisala sissesõidu juurde asetatud liiklusmärgi all (toimiku lk 72-73). Eeltoodud tõenditega kogumis on hageja tõendanud, et kostja sõlmis temaga tüüptingimustel parkimisteenuse osutamise lepingu, kuid rikkus seda lepingut.
41.Täiendavalt esitas hageja kohtule kinnistu katastriplaanid koos korteriühistute Kärberi x ja Kärberi x ja hageja vahel sõlmitud lepingutega (toimiku lk 132-136). Sõlmitud lepingute alusel oli hageja kohustuseks kontrollida sõidukite liiklemise ja parkimise reeglite täitmist Kärberi x ja Kärber x parklates. Hageja pidi lepingute punkti 1.3. alusel kontrollima parkimiskorra täitmist vähemalt 2 korda päevas. Lepingu punkti 3.2. alusel oli hagejal õigus vormistada reeglite rikkujatele leppetrahvide nõudeid ning lepingu punkti 3.8. alusel pidi hagejale jääma kogu leppetrahvidest saadav tulu. Hageja esitas fotod parklate juurde paigaldatud liiklusmärkidest (toimiku lk 137-138) ning liikluskorraldusskeemid (toimiku lk 139), millele on andnud kooskõlastuse Tallinna Transpordiamet. Hageja esitas kohtule kontoväljavõtted (toimiku lk 142146), millest nähtuvad korteriühistute Kärberi x ja Kärberi x lepingute alusel tehtud maksed. Samuti esitas hageja korteriühistule arve 50 parkimiskaardi eest (toimiku lk 147).
42.Lasnamäe LOV ja KÜ Kärberi x vahel oli 21.08.2012 sõlmitud kokkulepe (toimiku lk 190192), mille alusel lubas Lasnamäe LOV kasutada ühistul sõidukite parkimiseks olemasolevat sõiduteed ja parkimistaskut aadressil Kärberi x suurusega 693 m2. Lepingu punkti 2 järgi oli selle ala kasutusse andmise eesmärgiks korteriühistu liikmetele sõidukite parkimise korraldamine vastavalt paigaldatud liiklusmärkidele ning lepingu punkti 3 järgi pidi korteriühistu kehtestama parkimiskorra. Lepingu järgi pidi korteriühistu selleks paigaldama liikluskorraldusvahendid. Lepingule lisatud asendiplaanile märgitud liiklusmärkide asukohad on kooskõlastatud Tallinna Transpordiameti poolt. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hagejal oli õigus korteriühistutega sõlmitud lepingute alusel korraldada parkimist ja nõuda parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. KÜ Kärberi x oli omakorda saanud Lasnamäe LOV-lt loa kasutada linnale kuuluvat maad ühistu liikmete sõidukite parkimiseks.
43.Hageja esitas kohtule KÜ Kärberi x 25.06.2013 üldkoosoleku protokolli (toimiku lk 176188), mille päevakorra punktis 10 kinnitati ühistu juhatuse koostatud parkimise eeskirjad. Korteriühistu parkimiskaartide kättesaamise nimekirjast (toimiku lk 193-194) nähtuvalt oli seoses Kärberi x korteriga x väljastatud parkimiskaardid O. K.ile sõidukite parkimiseks numbritega xxx ja xxx. Nimekirjast ei nähtu, et kostjale või mõnele muule isikule oleks väljastatud parkimisluba sõiduki xxx parkimiseks.
44.Hageja esitas kohtule foto parkimisloale kantud hologrammist (toimiku lk 175) ning nagu kohus on juba osundanud, sellise parkimisloa olemasolu kostja kasutuses olnud sõidukis selle parkimise ajal ei nähtu. Kostja väited, milliste kohaselt oli tema sõiduk registreeritud aadressil Kärberi x ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku lk 189) kohaselt kuulub korteriomand Kärberi xxx A. K.i nimelisele isikule ning mitte kostjale.
45.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule O. K.i (uue nimega O. A.) kinnituse (toimiku lk 153-154), mille kohaselt oli ta varem KÜ Kärberi x juhatuse liige ning korteriühistu ees asuvad parkimiskohad ei asu alal, mis kuulub ühistule. Sama kinnituse kohaselt ei ole piisavalt parkimiskohti ja kõigile autoomanikele ei väljastata parkimiskaarte. Edasi leidis O. A., et tal oli õigus parkida sõidukeid krundil. Lisaks väitis O. A., et puudus leping hageja ja korteriühistu vahel, kuid hageja esitatud tõendeid arvestades ei ole tegemist õige väitega.
46.Kinnituses on O. A. väitnud, et ta elab Kärberi x elamus ja sõiduk on sellel aadressil registreeritud. Kuidas need asjaolud välistavad hagi rahuldamise, ei ole kostja selgitanud ega tõendanud. O. K. viibis korteriühistu 25.06.2013 üldkoosolekul (toimiku lk 176-188), kus otsustati kinnitada juhatuse koostatud parkimiskord. KÜ Kärberi x registriandmete (toimiku lk 140) kohaselt oli O. K.i ühistu juhatuse liige ajavahemikul 23.05.2006 kuni 07.10.2014 ning järelikult olid talle kehtestatud parkimistingimused teada. Kas sõidukit parkis leppetrahvide koostamise ajal ilma loata O. K. või D. K., ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, kuid asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada kummalgi isikul õigust korteriühistute parkimisalale parkida sõidukit registrinumbriga xxx.
47.O. A. koostas kohtule 14.06.2021 allkirjastatud kinnituse (toimiku lk 155-156), mille kohaselt kasutas ajavahemikul 2015-2018 OÜ X EV sõidukit registrinumbriga xxx korteriühistute Kärberi x ja Kärberi x teenindamiseks kokkuleppel kostjaga. Samas ei nähtu kostja esitatud tõenditest, millest tulenes kinnituses viidatud ettevõtte õigus parkida sõidukit KÜ Kärberi x ja Kärberi x parkimisalale ilma parkimisloa olemasoluta. Parkimisloa olemasolu ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
48.Kostja esitas kohtule ilma allkirjadeta lepingud (toimiku lk 163-170) OÜ X EV ning korteriühistute Kärberi x ja Kärberi x vahel ning HÜ Sadam vahel. Lepingute sisuks oli olmeprügi äraveo teenus ning OÜ X EV pidi vastavalt kokku lepitud graafikule korraldama olmeprügi äraveo. Lepingutest ei nähtu, et ettevõttele oleks antud õigust parkida mistahes sõidukeid vaidlusalusele parkimisalale. Seesuguse õiguse olemasolu ei saa järeldada ka asjaolust, et OÜ X EV asukohana on äriregistris registreeritud Kärberi x korter x (toimiku lk 157). Seega ei tõenda ükski esitatud tõend kostja või mõne muu isiku õigust parkida vaidlusalusele alale ilma parkimisloata sõidukit registrimärgiga xxx.
49.Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis oleks talle andnud õiguse parkida vaidlusalusel alal ilma parkimisluba omamata. Parkimisloa olemasolu ei ole kostja tõendanud. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse korteriühistu juhatusega (toimiku lk 196197), millest nähtub, et korteriühistu on teatud juhtudel palunud trahve mitte määrata või tühistada, kuid kostja ei ole ise ega ühistu kaudu kordagi soovinud trahvi tühistamist põhjusel, et tal on tegelikult parkimisluba olemas. Hageja 20.06.2021 kompromissettepanekule (toimiku lk 198) kostja ei vastanud.
50.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Kostja rikkus korduvalt ja süstemaatiliselt parkimislepingut ning kostjal oli kohustus sellest tulenevalt tasuda hagejale
leppetrahvi. Parkimiskohtade piiratud arv ei anna kellelegi õigust parkida sõidukit omal suval alale, mille kasutamise õigus on antud vaid luba omavatele isikutele. Sellisel viisil käitudes rikub kostja selliste korteriomanike õigust oma elamu lähedale parkida, kellele on väljastatud üldkoosoleku otsuse ja hagejaga sõlmitud lepingute alusel parkimisluba. Kostja ei ole kehtivat parkimiskorda rikkunud mitte juhuslikult ega ühekordselt, vaid süstemaatiliselt ja tahtlikult, mis ei anna tunnistust heauksest ja teiste isikute õigusi arvestavast käitumisest. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot.
51.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõuded, kuuluvad rahuldamisele ka viivisenõuded. Kostja hageja viivise nõudele ja viivise arvestusele iseseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 190 eurot. Alates hagiavalduse esitamise päevast 29.09.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 770 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
52.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja viivisenõude, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmiskulude nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuludena välja mõista 40 eurot.
53.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.