Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SkyUp MT Limited apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1374,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Lennuabi OÜ (registrikood lepinguline esindaja Nele Mals
14065010),
Kostja SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C 103645), lepinguline esindaja Heiki Tulk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks apellatsioonimenetluses 1374,98 eurot.
2.Välja mõista kostjalt SkyUp MT Limited riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Mõista SkyUp MT Limited’lt Lennuabi OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1295 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-24-116682 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 03.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SkyUp MT Limited (kostja) vastu 7360 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi kostjale 06.05.2024 makseettepaneku. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 11.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.07.2024 hagiavalduse ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5400 eurot, viivise 116,52 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 02.07.2024, sissenõudmiskulud 520 eurot (13 reisijat × 40 eurot) ja viivise põhivõlalt (5400 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 02.07.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt reisisid /nimekiri eemaldatud/ 06.10.2023 kostja opereeritaval lennul U58902 suunaga Hurghada-Tallinn (lennu vahemaa 3654 km). Lend hilines üle kolme tunni ja reisijatel tekkis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
2.1.1.Kostja on mitmetele 06.10.2023 lennu U58902 reisijatele (ca 20 reisijat), keda hageja samuti esindab, juba sama lennu eest hüvitist maksnud ja seda 100 % ulatuses hüvitise summast. Kui kostja kavatseb taotleda eelnimetatud lennu eest hüvitise vähendamist 50% ulatuses, siis tuleb kostjal põhjendada, miks ta kohtleb sama lennu reisijaid erinevalt. Samuti on kostja pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasunud reisija AC hüvitisenõude 600 eurot.
2.2./nimekiri eemaldatud/ reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (lennu vahemaa 3654 km). Lend hilines üle 12 tunni ja reisijatel tekkis määruse 261/2004 art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
2.3./nimekiri eemaldatud/ reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (lennu vahemaa 3654 km). Lend hilines lend üle seitsme tunni ja reisijatel tekkis määruse 261/2004 art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja on nimetatud reisijate 2
2-24-116682 hüvitisenõuded tasunud (1600 eurot tasuti enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning 800 eurot tasuti 17.05.2024, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist).
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja põhjendus sama lennu reisijate ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole põhjendatud. Väljamaksed 100% ulatuses tehti ka reisijatele, kelle hüvitisnõudeid menetleti algselt siinse kohtuasjaga seotud maksekäsumenetluses. Sama lennu reisijaid, kes on pidanud kannatama samasuguseid lennu hilinemisest tingitud ebamugavusi, tuleb kohelda võrdselt ja kostja välja toodud asjaolu, et algselt oli taotlusi vähe ning hiljem tuli rohkem taotlusi, ei anna alust reisijate ebavõrdseks kohtlemiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei tõendanud, et tal on õigus reisijaid esindada ja reisijad olid õigeaegselt lennule registreerunud.
4.2.Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet 4200 euro ulatuses järgmiste reisijate osas, kui hageja tõendab, et need reisijad registreerusid lennule õigeaegselt: reisijate /nimekiri eemaldatud/ osas hüvitis kokku 1200 eurot (50%); reisijate /nimekiri eemaldatud/ osas hüvitis kokku 1800 eurot, reisija SK hüvitis 600 eurot ja reisija AK hüvitis 600 eurot. Hageja ei ole siiani esitanud reisijate pardakaarte. Seega ei ole kostja saanud veenduda, et reisijatel oli õigus hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, s.o sissenõudmiskulu ja viivist.
4.3.Kuna 06.10.2023 lend U58902 hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis vähendab kostja määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijate /nimekiri eemaldatud/ hüvitist 50%, st 1200 euroni. Kostja selgitas, et kuna hüvitistaotlusi oli algul vähe, siis tasus kostja hüvitist suuremas summas, kuid kui hüvitisnõuete hulk hüppeliselt tõusis, sundis lennuettevõtte rahaline olukord kasutama võimalust vähendada hüvitist 50% võrra – nagu lubab määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 11.03.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5400 eurot, viivise ajavahemiku 03.05.2024–02.07.2024 eest 116,52 eurot, sissenõudmiskulud 520 eurot ning viivise põhinõudelt (5400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 03.07.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -
kostja on mitmele 06.10.2023 lennu U58902 reisijale (ca 20 reisijat) nimetatud lennu eest hüvitist maksnud ja seda 100 % ulatuses hüvitise summast;
-
kostja on valmis tunnistama põhinõuet 4200 eurot juhul, kui hageja esitab määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele.
6.1.Siinsel juhul on täidetud lennu hilinemisest tuleneva hüvitise välja nõudmise eeldused, s.o 1) reisijatel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule, ning 2) nad on ilmunud 3
2-24-116682 registreerimisele. Kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida lendude broneeringut, reisijate nimesid, lennule registreerimist ja seda, kas reisijatel on õigus hüvitisele. Kostja on omaks võtnud, et kõik hagis märgitud reisijad läksid lennule. Pardakaart ei tõenda lennule minekut ning kostja etteheited seoses pardakaartide esitamata jätmisega on alusetud.
6.2.Hüvitise vähendamine lennu U58902 puhul 50% võrra ei ole põhjendatud. Sama lennu reisijaid (kes on pidanud kannatama samasuguseid lennu hilinemisest tingitud ebamugavusi) tuleb kohelda võrdselt ning neile tuleb maksta samas suurusjärgus hüvitis. Kostja välja toodud asjaolu, et algselt oli taotlusi vähe ning hiljem tuli taotlusi juurde, ei anna alust reisijate ebavõrdseks kohtlemiseks. Kostjale oli teada hilinenud lennul olnud reisijate arv ning kostja pidi arvestama, et kõigil hilinenud lennul olnud reisijatel on õigus esitada kostja vastu lennuhüvitise nõue 600 eurot.
6.3.Hüvitise maksmist välistavad asjaolud puuduvad. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kuna reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale, siis kuulub hagejale hüvitamisele kokku 5400 eurot. Hageja põhinõue tuleb rahuldada, samuti kuulub rahuldamisele viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue.
6.4.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 5400 eurot ja viivise 116,52 eurot ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega vähendada kostjalt väljamõistetud põhivõlgnevust 1200 euro võrra (s.o 4200 euroni) ja vastavalt viivist ning jätta menetluskulud hageja kanda.
7.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti vähendamata 06.10.2023 Tallinn-Hurghada lennu U58902 lennuhüvitise 50% (1200 euro) võrra. Maakohus eksis määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c kohaldamisel ning rikkus põhjendamiskohustust. Määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c ütleb üheselt, et tegutsev lennuettevõtja võib vähendada ettenähtud hüvitist 50% kui hilinemine on väiksem kui neli tundi reisi puhul, mille pikkus on üle 3500 km. Lennuettevõttele antud õigus vähendada hüvitist 50% ei ole seatud sõltuvusse millegi muuga, kui lennu hilinemise ajaga. Lennuettevõte vaatab iga hüvitise nõude iga juhtumi puhul eraldi läbi. Sel ajal, kui kostja vaatas läbi esimese reisija hüvitise nõuet, ta ei teadnud, et on selline hüvitise vähendamise võimalus, muidu oleks kostja seda kasutanud ka esimese reisija puhul. Asjaolu, et kostja hüvitise vähendamist alguses ei rakendanud, ei tohiks takistada kostjal seda rakendamast tulevaste nõuete puhul.
7.2.Eesti ega Euroopa Liidu õigusaktid ei sätesta üldist ja absoluutset kohustust eraettevõttel kohelda kõiki kliente igas olukorras täpselt ühte moodi. Õigusaktid keelavad diskrimineerimise teatud tunnuste alusel, kuid antud juhul ei olnud tegemist reisijate diskrimineerimisega.
4
2-24-116682 Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuväidete kohaselt on määruse 261/2004 eesmärk tagada lennureisijatele kõrgetasemeline kaitse ning et lennureisijaid koheldakse lennust mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral võrdselt. Kõikidel reisijatel, kes on sarnases olukorras (nt sama lennu hilinemine või tühistamine), on õigus samale hüvitisele. Kui reisijad samal lennul saaksid erinevaid hüvitisi samade tingimuste eest, rikuks see võrdse kohtlemise põhimõtet (tegemist oleks diskrimineerimisega) ja see oleks vastuolus määruse 261/2004 eesmärgiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse vaid põhivõlgnevuse 1200 euro osas, sellelt summalt arvestatud viivise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
10.Määruse 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p c järgi on reisijatel lennu hilinemise tõttu kolm tundi või rohkem õigus saada hüvitist üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul 600 eurot. Kuna lend U58902 hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis leidis kostja, et tal on õigus vähendada määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijatele /nimekiri eemaldatud/ makstavat hüvitist 50%.
11.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostjal on õigus määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c järgi vähendada reisijate /nimekiri eemaldatud/ osas lennuhüvitist 50%, kui kostja on mitmele samal lennul viibinud reisijale tasunud lennuhüvitise täies määras (s.o hüvitist vähendamata).
12.Ringkonnakohus leiab, et määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c annab küll lennuettevõtjale õiguse ettenähtud hüvitise vähendamiseks 50%, kuid arvestades määruse 261/2004 eesmärke ning Euroopa Ühenduse õiguse aluspõhimõtet – võrdse kohtlemise põhimõtet, tuleb õigust hüvitise vähendamiseks kohaldada ühetaoliselt kõikide reisijate puhul. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sama lennu reisijatele tuleb sarnastel asjaoludel maksta samas suuruses hüvitist.
13.Euroopa Kohus on selgitanud, et kõiki ühenduse õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas kogu esmase õigusega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega (mittediskrimineerimise põhimõttega), mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (EKo 14.12.2004, C-210/03, p 70; EKo 10.01.2006, C-344/04, p 95; EKo 10.07.2008, C-173/07, p 39; EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, p 48). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine 5
2-24-116682 erineva kohtlemise tõttu eeldab, et kõnealused olukorrad sarnanevad kõigi neid iseloomustavate asjaolude poolest (EKo 16.12.2008, C-127/07, p 25).
14.Praegusel juhul olid reisijad sarnases olukorras (samal lennul), seega ei ole reisijate ebavõrdne kohtlemine määrusega 261/2004 taotletavate eesmärkide seisukohalt põhjendatud. Ajakaotuse tõttu on kannatanud hilinenud lennu reisijad ühtemoodi (EKo 23.10.2012, C-581/10 ja C-629/10, p 52). Seega tuleb määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c tõlgendada selliselt, et reisijatel on õigust saada samas suuruses hüvitist. Kostja seisukoht kohelda sarnastes olukordades olevaid reisijaid erinevalt, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ka objektiivseid asjaolusid, mis annaksid siinsel juhul alust kohelda reisijaid erinevalt. See, et ajal, kui kostja vaatas läbi esimese reisija hüvitise nõuet, ei teadnud ta väidetavalt, et esineb võimalus hüvitise vähendamiseks ning et algselt oli taotlusi vähe ning neid tuli hiljem juurde, ei ole sellisteks objektiivseteks asjaoludeks määruse 261/2004 mõttes, mis annaksid alust hüvitise vähendamiseks.
15.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta ka maakohtu otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotust.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1295 eurot (käibemaksu ei lisandu). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9 tundi 15 minutit, sh apellatsioonimenetluses tehtud määrustega tutvumine, maakohtu otsuse analüüsimine, apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, suhtlemine kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamine.
20.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
21.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.
22.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1295 eurot (= 9 tundi 15 minutit × 140 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Tsiviilasja hinna muutmine
6
2-24-116682
23.Ringkonnakohus märkis 30.04.2025 määruses, millega kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võttis, tsiviilasja hinnaks ebaõigesti 1200 eurot. Juhindudes TsMS § 136 lg-st 4 muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses ning määrab selleks 1374,98 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: põhinõue 1200 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 03.05.2024–02.07.2024 eest 24,98 eurot ja alates 03.07.2024 TsMS § 367 kohane edasiulatuv viivis 150 eurot (= 1200 eurot x 12,50 %). Apellatsioonkaebuselt tuli kostjal riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 280 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt lõivu 180 eurot, mis on 100 eurot nõutust vähem. Vähem tasutud riigilõiv 100 eurot tuleb TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.