Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
7451,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja N M Kostja SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C 103645), lepinguline esindaja H T Kohtuistungil 21.02.2025 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus 5400 eurot; viivis perioodi 03.05.2024 kuni 02.07.2024 eest 116,52 eurot ja sissenõudmiskulud 520 eurot, kokku 6036,52 eurot.
3.Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhinõudelt 5400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud SkyUp MT Limited kanda.
5.Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulu 2050 eurot.
Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2050 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli G Kil, J Kil, R Kil ja M Kil (broneering xxx) reisile 06.10.2023 SkyUp MT Limited (kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx-Tallinn. Lend pidi saabuma 07.10.2023 kell 02.55, saabus aga hilinemisega 06.10.2023 kell 06.09, seega hilines lend üle 3 tunni. Lennu vahemaa Xxx Tallinn vahel on 3 654 km.
2.K V, Ene A, K A (broneering 315445), S K (broneering 3155805); Anu K (broneering 3154450) reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Xxx. Lend pidi saabuma 03.01.2024 kell 08.15, maandus aga Varssavis ja saabus sihtkohta hilinemisega 04.01.2024 kell 00.08, seega hilines lend üle 12 tunni. Lennu vahemaa Tallinn- Xxx vahel on 3 654 km.
3.K L, M E, M E, E V (broneering xxx) reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Xxx. Lend pidi saabuma 21.09.2023 kell 11.35 aga saabus sihtkohta hilinemisega 04.01.2024 kell 18.58, seega hilines lend üle 7 tunni. Lennu vahemaa TallinnXxx vahel on 3 654 km. 4. Eelnimetatud lendude puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 13 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
5.Hageja esitas 03.05.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7627,04 euro hüvitamise nõudes (põhinõue EU 261/2004 alusel 6800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 560 eurot, riigilõiv avalduselt 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot, viivis põhinõudelt 04.05.2024 kuni 06.05.2024 summas 7,04 eurot). Nõudele lisandus jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 30.05.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles tunnistas reisija A K nõuet 600 eurot ulatuses ning reisijate K L, M E, M E ja E V nõuet summas 800 eurot. Kostja märkis, et kui hageja esitab lisaks hüvitise taotlusele puuduvad materjalid, mis on lennuettevõttel vajalikud hüvitise tasumiseks (koopiad reisijate isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid), siis on kostja valmis tasuma hüvitist vastavalt EU 261/2004 määrusele. Kostja tasus A K tunnustatud nõude osas 600 eurot 08.02.2024 hageja arveldusarvele, mida hageja ei kasuta ja pole nõude tasumiseks kostjale ka edastanud. Kostja tasus 17.05.2024 hagejale reisijate K L, M E, M E, E V eest kokku hüvitist summas 800 eurot.
6.Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024 paludes hagejal esitada koopiad reisijate isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid. Hageja esitas 04.06.2024 kostjale nõude reisijate nõuete loovutamise lepingud mis olid kõik allkirjastatud digitaalset ja vastavate lendude kinnitatud broneeringud. Hageja ei pidanud vajalikuks isikutunnistuste edastamist kuivõrd nõuded on loovutatud hagejale, kõik loovutamise lepingud on allkirjastatud digitaalselt ning isikutunnistuste koopiad on vajalikud allkirjade samasuse tuvastamiseks kui allkiri on antud käsitsi. Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid.
7.Hageja palub kostjalt mõista välja hageja kasuks võlgnevus kokku summas 5400 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 02.07.2024 summas 116,52 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 520 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis põhisummalt 5400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis põhisummalt 5400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud 2(8)
määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni ning jätta menetluskulud täielikult SkyUp MT Limited kanda.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja nõue pardakaartide esitamiseks on alusetu ning reisijate suhtes koormav ning pahatahtlik, nõudes dokumente mida ei pea esitama lennuhüvitise saamiseks EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 alusel. Hageja leiab, et kostja põhjendus sama lennu reisijate ebavõrdse kohtlemise osas ei ole piisavalt põhjendatud, kuna väljamaksed 100% ulatuses tehti ka reisijatele, kes olid algselt käesoleva kohtuasjaga seotud maksekäsumenetluses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
10.21.09.2023 Tallinn Xxx lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni ja kostja on õigeaegselt lennule registreerinud reisijatele hüvitise tasunud. Samuti on tasunud kostja hüvitise 600 eurot 6.10.2023 Tallinn Xxx lennule XXX õigeaegselt registreerunud A Kile.
11.06.10.2023 Tallinn Xxx lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni, kuid alla 4 tunni. Võttes arvesse määrus nr 261/2004 artikli 7 punkt 2. ja Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 vähendab kostja reisijate G K, J K, R K, M K hüvitist 50%, st summani 1 200 eurot tingimusel, et hageja tõendab, et nad registreerusid lennule õigeaegselt. 12. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et: tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule. Euroopa Komisjon on 09.03.2017 andnud juhise määrus nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4 200 eurot kui hageja esitab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele. Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet järgmiste reisijate osas kui hageja tõendab, et need reisijad registreerusid lennule õigeaegselt: G K, J K, R K, M K hüvitis summas 1 200 eurot (50%); K V, E A, K A hüvitis summas 1 800 eurot; S K hüvitis summas 600 eurot ja A K hüvitis summas 600 eurot. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu ja viivist.
13.Hageja esitas reisijate poolsed nõude loovutamise lepingud alles pärast kohtusse pöördumist ja pole siiani esitanud reisijate pardakaarte. Kuna hageja polnud enne kohtusse pöördumist esitanud nõude loovutamise kokkuleppeid ega digitaalselt allkirjastatud volikirju, puudus kostjal kindlus, kas hagejal on õigus esindada reisijat.
14.Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel.
15.Kostja leiab 12.02.2025 seisukohas, et lennule õigeaegset registreerumist saab tõendada pardakaardiga. Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahendi C-474/22 p-is 21 on öeldud, et määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 1 punktist a ja lõike 2 punktist a tuleneb, et seda määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel, et esiteks on neil reisijatel kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja et teiseks ilmuvad nad õigeks ajaks registreerimisele. Kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed, ei saa reisija ilmumist registreerimisele eeldada sellest, et tal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning selle artikli 3 3(8)
lõike 2 punkti a soovitav toime nõuab, et reisijad ilmuksid õigeks ajaks lennujaama, täpsemalt tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde, eesmärgiga lennata ette nähtud sihtkohta, isegi juhul, kui nad on enne lennujaama tulekut ennast juba veebis registreerinud.
16.Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijatel oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Kui reisija ei ilmu õigeaegselt lennujaama registreerumisele, siis ei kannata ta ebamugavusi, mille hüvitamiseks on ettenähtud hüvitis. Kuna lennule registreerumise aeg on EÜ määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt selle määruse kohaldamise aluseks, siis on põhjendatud lennuettevõtte poolne nõue reisijal tõestada oma õigeaegset registreerumist, mida C-474/22 kohtulahendi punkti 16 kohaselt saab teha pardakaardiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab hagi.
18.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude osas. G K, J K, R K ja M K reisisid 06.10.2023 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx Tallinn ja lend hilines üle 3 tunni. K V, E A, K A, S K, A K reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn Xxx ja lend hilines üle 12 tunni. K L, M E, M E, E V (broneering xxx) reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Xxx, lend hilines üle 7 tunni. Lennu vahemaa Tallinn-Xxx ja Xxx Tallinn vahel on 3 654 km. Kostja on mitmetele 06.10.2023 lennu XXX reisijatele (ca 20 reisijat) juba nimetatud lennu eest hüvitist maksnud ja seda 100 % ulatuses hüvitise summast. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4 200 eurot juhul kui hageja esitab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu ja viivist.
19.Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.
20.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014 määrus (EÜ) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul hüvitist (määruse 261/2004 art 7(1)(c)). Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid 6 vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes. Lennu vahemaa 4(8)
Tallinn- Xxx ja Xxx-Tallinn vahel on 3 654 km. Kostja ei vaidlusta, et reisijatel oli broneering kostja opereeritavatele lendudele. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kõik reisijad olid lennul.
21.Vaidluse põhisisu on selles, kas hagejal tuleb esitada hüvitise saamiseks reisijate kohta pardakaardid. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti ning kostja ei ole saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Määruse nr 261/2004 artikkel 3 p 2a sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega.
22.Kostja on seisukohal, et lennule õigeaegset registreerumist saab tõendada pardakaardiga. Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahendi C-474/22 p-is 21 on öeldud, et määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel, et esiteks on neil reisijatel kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja et teiseks ilmuvad nad õigeks ajaks registreerimisele või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama.
23.Kohus leiab, et kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida lendude broneeringut, reisijate nime, lennule registreerimist ja seda kas reisijatel on õigus hüvitisele. Kohtu hinnangul ei ole vaja pardapasse hüvitise välja maksmiseks. Kohus märgib, et eelnimetatud Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahend C474/22 oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva lennu pardale, mis hilines sihtkohta 3 tundi ja 32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist lennu eest mille pardale ta ei läinud. Kohus leidis, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ettenähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva ettevõtja esindaja juurde lennujaama.
24.Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud otsus ei käsitle pardapasse ning otsus ütleb üheselt ja selgelt, et reisija peab ilmuma lennu registreerimisele ja olema hilineval lennul ja selline registreering tehakse vahetult enne pardale minekut väravas ja selle kohta ei saa reisijad esitada tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele. Vastupidi, kostja on omaks võtnud, et kõik reisijad läksid lennule. Pardakaart ei tõenda lennule minekut. Seega on kostja etteheited hagejale seoses pardakaartide esitamata jätmisega alusetud. Eeltoodust tulenevalt on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja nõudmise eeldused täidetud, so 1) reisijatel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning 2) nad on ilmunud registreerimisele.
25.Kohus on seisukohal, et sama lennu reisijad (kes on pidanud kannatama samasugust lennu hilinemisest tulenevat ebamugavust), tuleb kohelda võrdselt ning neile tuleb maksta samas suurusjärgus hüvitis. Kohus nõustub hagejaga, et kostja välja toodud asjaolu, et algselt oli taotlusi vähe ning hiljem tuli taotlusi juurde, ei anna alust reisijate ebavõrdseks kohtlemiseks. Kostjale oli teada hilinenud lennul olnud reisijate arv ning kostja pidi arvestama, et kõigil hilinenud lennul olnud reisijatel on õigus esitada kostja vastu lennuhüvitise nõue summas 600 eurot. Kostjale oli algusest peale teada, et lend XXX suunaga Tallinn-Xxx hilines alla 4 tunni, kuid kostja ei rakendanud lennuhüvitise vähendamise õigust 50% võrra. Seega ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine lennu XXX
5(8)
puhul 50% võrra. Hüvitise maksmist välistavad asjaolud puuduvad. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub reisijale hüvitamisele 5400 eurot. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub eurot hüvitamisele hagejale.
26.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
27.Kohus leiab, et viivisenõue 116,52 on põhjendatud. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni nõude tasumiseni või kuni hagiavalduse esitamiseni 02.07.2024. Kostja on pärast maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist tasunud hagejale 17.05.2024 summa 800 eurot. Seega on viivise arvestus järgmine: viivis põhisummalt 6200 eurot alates 03.05.2024 kuni 17.05.2024 on 31,76 eurot ja põhisummalt 5400 eurot alates 18.05.2024 kuni 02.07.2024 on 84,76 eurot. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 31,76 +84,76 = 116,52 eurot.
28.Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub viivis väljamõistmisele hagejale. Alates 03.07.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5400 eurot kuni põhinõude 5400 euro täitmiseni.
29.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot iga reisija kasuks kostjalt välja mõista, kokku 520 eurot (13 reisijat x 40 eurot). Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 520 eurot hüvitamisele hagejale. 30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.05.2024 kuni 02.07.2024 eest summas 116,52 eurot ja sissenõudmiskulu 520 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 03.07.2024 põhisummalt 5400 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUD
31.Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
6(8)
32.Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 3045 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 2415 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
33.Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured, põhjendamatud ning ülepaisutatud. Hageja on soovinud menetluskulude hüvitamist 50 minuti osas ka maksekäsu kiirmenetluses, kuigi TsMS § 4842 kohaselt on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses piiratud 20 euroga ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kostja arvates on põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi osutamisel olnud vähemalt 3 tunni võrra väiksem.
34.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 630 eurot.
35.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses kantud kuluks 20 eurot. Seega vähendab kohus ajakulu 50 minuti võrra.
36.Kohus vähendab kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungile tuleku ja mineku kulu (hageja on arvestanud nimetatud kuluks kokku 3 tundi 25 minutit). Kohus peab nimetatud põhjendatud kuludeks kokku 1 tund, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja esindaja on spetsialiseerunud nimetatud vaidlustele. Kohus leiab, et arvestades käesolevat vaidlust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas põhjendatud. Kõik hageja esindaja toimingud on menetluskulude nimekirjades esitatud ulatuses vajalikud ning seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 14 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on juristist esindaja kohta liiga kõrge. Kohtupraktikas arvestatakse juristist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku 1400 eurot ilma käibemaksuta.
37.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 2050 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, õigusabikulud 1400 + riigilõiv 630), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
38.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
7(8)
40.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).
41.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.