6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb
tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 18.12.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.L (kostja) vastu 3517 euro 76 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale 19.12.2024 määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 26.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli 16.02.2025 esitanud makseettepanekule vastuväite, milles oli välja toonud, et soovib tasuda võla maksegraafiku alusel, sest ta ei suuda tasuda kogu summat korraga maksta.
2.Tartu Maakohus jättis 17.04.2025 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Kohus selgitas, et pooltel on võimalik sõlmida kompromiss, mille kohus saab TsMS § 486 lg 4 järgi kinnitada määrusega enne hagimenetluse alustamist ning soovitas hagejal kostjaga kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ühendust võtta. Hageja esitas 29.04.2025 kohtule kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostjale pakutud kompromissi, kuid kostja ei ole sellele mingil moel vastanud.
3.Hageja esitas 06.05.2025 kostja vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista 2889 eurot 42 senti, millest 2955 eurot 18 senti on põhivõlg, 296 eurot 42 senti intress, 229 eurot 7 senti viivis, 23 eurot 28 senti lepingutasu, 31 eurot ajatatud kõrvalnõuded, 67 eurot võlakokkuleppe sõlmimise tasu, 66 eurot 37 senti ajatamise tasu, 10 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhivõlalt (2955 eurot 18 senti) alates 07.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni, samuti jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Tartu Maakohus jättis 10.06.2025 määrusega hagi uuesti käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, sh selge nõude esitamiseks, hagi täiendavaks põhjendamiseks ja nõude ümberarvutuse esitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 järgi.
5.Hageja esitas 18.06.2025 täiendatud hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2955 eurot 18 senti, intress 296 eurot 42 senti, viivis 229 eurot 7 senti, lepingutasu 23 eurot 28 senti, ajatatud kõrvalnõuded 31 eurot, võlakokkuleppe sõlmimise tasu 67 eurot, ajatamise tasu 66 eurot 37 senti, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras viivis (14,49% aastas) põhivõlalt (2955 eurot 18 senti) alates 07.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlg 395 eurot 73 senti, intress 31 eurot 01 senti ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue 2116 eurot 54 senti. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskuluna välja tasutud riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.08.2023 laenulepingu nr 52308060020, mille järgi sai kostja laenu 3500 eurot (leping). Lepingu intressimäär oli 14,49%, krediidikulukuse 2
määr 28,60%, lepingu sõlmimise tasu 35 eurot. Leping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.02.2027. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma lepingutasu 06.08.2023 35 eurot, laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 10.09.2023–10.01.2027 iga kuu 10. kuupäeval 125 euro 82 sendi suuruse osamaksena. Viimane osamakse 125 eurot 44 senti tuli tasuda 10.02.2027. Pooled muutsid lepingut 27.11.2023 laenulepingu lisakokkuleppega nr 1 (lepingu lisa 1), millega loeti kehtetuks 06.08.2023 sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Lepingu tagastamise lõpptähtaega ja intressimäära ei muudetud. Lisandus lepingu muutmise tasu 30 eurot, krediidikulukuse määr oli 27,89%. Uue maksegraafiku kohaselt tuli laenu, intresside, lepingutasu ja ajatatud kõrvalnõuete eest tasuda 10.12.2023 41 eurot 83 senti, 10.01.2024 41 eurot 56 senti, 10.02.2024–10.01.2027 131 eurot 77 senti ja 10.02.2027 131 eurot 58 senti. Kuna kostja jäi viivitusse 10.06.2024 ja 10.07.2024 osamaksetega osaliselt ning alates 10.08.2024 on kõik osamaksed tasumata, saatis hageja kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile tasuta teated ning kostja postaadressile tasulise teate järgmiselt: 12.08.2024 saadetud meeldetuletus e-postiga (tasuta), 22.08.2024 saadetud meeldetuletuskirja eest 5 eurot; 12.09.2024 saadetud meeldetuletus e-postiga (tasuta), 24.09.2024 saadetud meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot. Kuna kostja ei reageerinud ka meeldetuletuskirjadele, saatis hageja kostjale 11.10.2024 ülesütlemisavalduse, milles andis kostjale täiendava tähtaja 2 nädalat võla tasumiseks või kokkuleppe sõlmimiseks ning teavitas kostjat, et võla tasumata jätmisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 25.10.2024 olulise lepingurikkumise tõttu ülesöelduks. Hageja luges lepingu alates 25.10.2024 ülesöelduks, sest kostja ei tasunud võlgnevust ega saavutanud hagejaga kokkulepet võla tasumise osas. Hageja edastas kostja eposti aadressile lepingu ülesütlemise teavituse ning kogu sissenõutavaks muutunud võla tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võla tasumiseks. Hageja proovis kostjaga saavutada kohtuvälist kokkulepet ning sõlmis kostjaga 05.11.2024 kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse ajatamise kokkuleppe ajatamise kokkulepe. Pooled leppisid kokku, et võlakokkuleppele lisandub võlakokkuleppe sõlmimise tasu 67 eurot ja ajatamise tasu 796 eurot 48 senti ning kostja tasub sissenõutavaks muutunud võla ajavahemikul 15.11.2024–15.10.2026. Kostja ei tasunud kokkulepitud makseid vastavalt ajatamise graafikule. Kuna Kostja ei tasunud võlga ka peale lepingu ülesütlemist, pöördus hageja kohtusse. Hageja nõue koosneb järgmistest komponentidest: kostja tagastamata põhivõla jääk on 2955 eurot 18 senti (lisakokkuleppe nr 1 maksegraafik),
intress 14,49% 11.05.2024–24.10.2024 eest 296 eurot 42 senti. Kostjal on intressi osamaksed tasutud kuni 10.05.2024, 10.06.2024 intress on tasutud osaliselt 35 eurot 12 senti, edaspidi kõik tasumata,
viivis 14,49% aastas ajavahemiku 11.08.2024–06.05.2025 eest 229 eurot 7 senti. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 06.05.2025;
lepingutasu 23 eurot 28 senti. Lepingutasu 30 eurot maksis kostja osamaksetena kuni 10.05.2024, edaspidised osamaksed tasumata;
ajatatud kõrvalnõuded 31 eurot. Lepingu lisakokkuleppe sõlmimise hetkel kuulus hageja ja kostja kokkuleppel ajatamisele 39 eurot 27 senti, mis oli tasumata intress. Kostja tasus ajatatud kõrvalnõuete osamakseid kuni 10.07.2024, edaspidi on kõik osamaksed tasumata;
võlakokkuleppe sõlmimise tasu 67 eurot;
võlakokkuleppe tühistamiseni sissenõutavaks muutunud ajatamise tasu 66 eurot 37 senti;
Hageja selgitas, et küsis kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet kostjalt endalt ja tegi päringud andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja 28.07.2023 krediiditaotluse kohaselt on kostja igakuine sissetulek 1100 eurot ja kohustuseks 400 eurot. Hageja tegi päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Saadud vastustest nähtuvat puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt oli kostja viimase kuu kuu aritmeetiline keskmine sissetulek 1089 eurot 40 senti, mida hageja arvestas kostjale laenu andmisel. Hageja arvestas kostja kohustusteks 703 eurot 40 senti (liites elatusmiinimumile 303 eurot 40 senti kostja poolt krediiditaotlusele märgitud igakuise kohustuse 400 eurot). Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja hinnangul on hageja lepingu sõlmimisel järginud täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. Hageja lisas, et esitab kohtu nõudel alternatiivse nõudena ümberarvestuse vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7: Kostja on lepingu eest tasunud 1173 eurot 48 senti. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping hagi esitamise ajaks kehtivalt üles öeldud, kostja on täielikult tasunud lepingu põhiosa osamaksed kuni 10.01.2025; 10.02.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt 9 eurot 36 senti, alates 10.03.2025 on põhiosa osamaksed tasumata. Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk on peale ümberarvestamist 395 eurot 73 senti. Ümberarvestuse kohaselt on intress arvestatud lepingu põhiosa (laenujäägilt) maksetelt määraga 4,00% aastas, 4,50% aastas, 4,25% aastas ja 3,15% aastas ja selle tulemusena on kostjal tasumata intress 3,15% aastas ajavahemiku 10.02.2025–10.06.2025 eest 31 eurot 1 sent. Hageja palub kostjalt TsMS § 369 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed 2116 eurot 54 senti. Hageja soovib saada 10.07.2025 põhiosa makse 86 eurot 21 senti, 10.08.2025 88 eurot 2 senti, 10.09.2025 89 eurot 87 senti. Hageja leiab, et uuesti määratud põhiosa maksed tulevikus on maksegraafiku kohaselt (dtl 111).
6.Tartu Maakohus võttis 03.07.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist 23.07.2025 saadetud e-kirjaga. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seonduvat. Kohus käsitleb esmalt tarbija krediidivõimelisuse hindamist (I), seejärel põhivõla ja intressi suurust (II) ning viimaseks muid nõudeid, menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning menetluslikke otsustusi (III). I
8.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja 4
kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 4x– ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
9.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkime ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).
9.1.Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
9.2.Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Kohus leiab, et hageja rikkus kostjaga krediidilepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta. Hageja oleks pidanud kostja kohustuste hindamiseks küsima kostja pangakonto väljavõtet, lähtudes viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast.
10.1.Krediidiandja kontrollis käesolevas asjas kostja varalist seisundit kostja laenutaotlusel esitatud andmete ja maksehäireregistrisse tehtud päringule saadud vastuse põhjal. Krediidiandja lähtus sellest, et kostja sissetulek on 1089 eurot 40 senti Maksu- ja Tolliametilt saadud teabe alusel. Krediidiandja arvestas, et kostja kohustused on 703 eurot 40 senti, liites kostja taotluses märgitud kohustustele 400 eurot elatusmiinimumi 303 eurot 40 senti. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on maksevõimeline. Hagiavalduses leiti, et vastutustundliku laenamise 5
põhimõtet on järgitud ja pank ei läinud vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.
10.2.Kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole tõendanud, et muu teave peale pangakonto väljavõtte oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav. Kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning maksehäireregistri vastusest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on VÕS § 4034 lg 13 kohaselt hageja tõendamiskoormis, hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. II
11.Kohus käsitleb järgnevalt hageja põhinõuet ja intressinõudeid nii sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvas osas. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr. Muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne.
11.1.Õiguskirjanduses on selgitatud, mida tähendab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ümberarvutuse tegemine VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Krediidiandja saab selle asemel, et hüvitada tarbijale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu alusetult saadud summad vähendada krediidi tagasimakseid ehk tasaarvestada tarbijale võlgnetavad summad tarbija võlgnetava krediidi põhiosaga. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (nt on lepingus kokku lepitud, et krediit tuleb tagasi maksta ühe aasta jooksul kaheteistkümne võrdse tagasimaksena) (VÕS-II Komm/Käerdi/Õunpuu § 4034, p 3.3 aa).
11.2.Kohus leiab, et hageja ümberarvutus on ebaselge. Hageja on esitanud 17 leheküljel detailsed arvutused lepingujärgse intressi, lepingutasude ja muude lisakulude saamiseks, mille nõudmiseks puudub tal VÕS § 4034 lg 7 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades alus (dtl 99–111). Hageja on põhiosa maksed välja toodud, vaid osaliselt ning osaliselt sellisel kujul nagu algses maksegraafikus (dtl 55) ning ei ole neid sisuliselt uuesti ümber arvutanud. Erinevad arvutuskäigud on selle kohta, palju kostja on tagasimakseid teinud ning tagasimaksed ei kajastu põhivõla ega intressi arvutuses.
11.3.Kohus leiab, et kui kohus on palunud kahes käiguta määruses esitada ümberarvutused ning esitatud ümberarvutus on endiselt ebaselge ega vasta VÕS § 403 4 lg 7 sisule, ei pea kohus tegema kolmandat käiguta määrust, vaid osas, milles nõue on endiselt ebaselge tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus märgib, et võimalust jätta nõude ümberarvutuse ebaselguse tõttu hagi rahuldamata on tunnustatud ka ringkonnakohtu praktikas (Tallinna RgKo 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995; 03.07.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-145611).
12.Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas on kohtul hageja ebatäpsete arvutuste pinnalt võimalik põhimõtteliselt välja arvutada üksnes sissenõutavaks muutunud põhivõla suurus. Kohus tuvastab, et hageja andis kostjale krediiti 3500 eurot (dtl 39, 99) ning et kostja on hagiavalduse andmetel seni tagasi maksnud 1173 eurot 48 senti (dtl 107, 108).
12.1.Kohus leiab, et kohtulahendi tegemise aja seisuga on kostja põhivõla jääk 2326 eurot 52 senti, kui lugeda kõik kostja seni tasutud maksed tasutuks põhivõla katteks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 25). Osa kostja põhivõla jäägist (2326 eurot 52 senti), on muutunud sissenõutavaks ning hagi rahuldamisel saab põhivõla ses osas kostjalt hageja kasuks välja mõista. 6
12.2.Kuigi hageja esitatud maksegraafik (dtl 55, 99–111), on nõude ümberarvutuse kontekstis ebatäpne, võib sellest järeldada, et hageja on tasunud kogu põhivõla kuni 10.02.2025 osamakseni. Kostjal on 10.03.2025 76 eurot 74 sendi suurusest osamaksest tasumata 45 eurot 55 senti ning alates 10.04.2025 on tasumata kõik põhivõla osamaksed. Hagi tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 540 eurot 74 senti, mis hõlmab sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid perioodil 10.04.2025–10.09.2025 eest kokku 495 eurot 19 senti (78,34 + 79,97 + 81,64 + 83,33 + 85,07 + 86,84) ning osaliselt 10.03.2025 osamakset, millest on veel tasumata 45 eurot 55 senti.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka põhiosa maksed, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. Kohus leiab, et eelmises punktis toodud arvutuse järgi on tulevikus sissenõutavaks muutuv tasumata põhivõla jääk 1785 eurot 78 senti (2326 eurot 52 senti – 540 eurot 74 senti).
13.1.Hageja on vormistanud nõude tabelina (dtl 111), kus osamaksete suurused on ebatäpsed. Hageja on palunud VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 kohaselt, millest viimane sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
13.2.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on esitanud kohtumenetluse käigus ümberarvutuse, mis on ebatäpne, sest selles ei kajastu osamaksed ümberarvutatud suuruses ning kus ta ei ole enne kohtusse pöördumist kostjale VÕS § 4034 lg 7 järgi uut maksegraafikut esitanud, ei ole tulevase nõude täitmiseks hagi esitamine ega sellise nõude rahuldamine põhjendatud. Kohus leiab, et kuni hageja ei ole kostjale ümberarvutustega maksegraafikut esitanud, ei ole võlgnikul olnud andmeid kohaste maksete suuruse kohta ning seega puudub alus eeldada, et kostja ei täida muutunud alustel arvutatud osamakseid. Varasem suurema intressimääraga osamaksete ja täiendavate tasudega osamaksete tasumata jätmine ei anna alust eeldada, et kostja ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise õiguslike tagajärgedega kooskõlas olevat maksegraafikut VÕS § 4034 lg 7 mõttes.
13.3.Kohus leiab, et täidetud ei ole TsMS § 369 kohane eeldus, et on alus, eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida ning selle tõttu ei rahuldata hagi tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete väljamõistmiseks. Selline lähenemine on ka hagejale soodne, arvestades, et alternatiivne võimalus oleks jätta hagi rahuldamata, sest ümberarvutuse ebatäpsustus takistab hagi rahuldamist. See aga välistaks hageja võimaluse kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete tasumist nõuda.
13.4.Lisada võib, et kui hagejal olnukski alus esitada hagi tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumiseks VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 järgi hagi, ei ole selleks kohane haginõue sellisel kujul, kus on palutud kostjalt hageja kasuks välja mõista „edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 2116,54 eurot“. Selline nõue ei ole ka põhjendatud, sest TsMS § 369 eelduste sisustamiseks ei ole välja toodud ega tõendatud ühtegi elulist asjaolu, mis selle kohaldamiseks aluse annaks. Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete väljamõistmiseks TsMS § 369 kohaselt.
13.5.Kohus selgitab, et arvestades seda, et lepingu kohaselt on osamaksete suurus määratud annuiteetmaksetena, oleksid VÕS § 4034 lg 7 järgi õige suurusega tulevikku suunatud osamaksed sellised, kus tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on kajastatud kõrvuti igakuise seadusjärgse intressimaksega selliselt, et iga osamakse on sama suur. Kostja jaoks peab olema arusaadav tema võlgnevuse suurus ja osamaksete kujunemine. Oluline on, et hageja teeks kohased ümberarvutused ja esitaks need VÕS § 4034 lg 7 järgi kostjale.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista pärast VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi seadusjärgse intressi nii sissenõutavaks muutunud osas, kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvas osas. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohased 7
ümberarvutused ka selles osas ebatäpselt, tuleb hagi jätta intressinõuet puudutavas osas rahuldamata nii sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuva intressinõude osas.
14.1.Kohus leiab, et kuigi hageja on esitanud kohtule intressiarvutused (dtl 109–110), ei põhine need õigetel alustel, sest need ei ole kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvutuse ega eespool viidatud arvutustega põhivõla jäägi kohta. Kõrvale on jäetud ka asjaolu, et hageja enda väitel on kostja tasunud seni põhivõlast 1173 eurot 48 senti (dtl 107, 108), mistõttu peaksid tagasimaksed intressiarvutustes kajastuma.
14.2.Kohus leiab, et tulevikus sissenõutavaks muutunud intressinõue lähtub samuti ebaõigest arvutuskäigust ega ole kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvutusega. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole mingil viisil põhjendanud asjaolusid, millest nähtuks, et TsMS § 369 eeldused on täidetud ja esineb alus eeldada, et kostja kohustusi õigel ajal ei täida, ega esitanud nõuet selgel kujul (dtl 114), tuleb hagi tulevikku suunatud intressinõuete saamiseks TsMS § 369 järgi rahuldamata jätta. Oluline on, et hageja esitaks kostjale VÕS § 403 4 lg 7 järgi uue maksegraafiku, kus kajastuks seadusjärgne intress 1785 euro 78 sendi suuruse põhivõla kohta. III
15.Kohus käsitleb järgnevalt hageja ülejäänud nõudeid ning määrab seejärel kindlaks menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, samuti teeb menetluslikud otsustused. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja muud nõuded viivise, lepingutasu, ajatatud kõrvalnõuete ja võla kokkuleppe tasu saamiseks. Mitmed neist jäävad kohtu jaoks arusaamatuks ega ole kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 õiguslike tagajärgedega.
15.1.Hageja on esitanud nõude, milles ta on palunud mõista kostjalt enda kasuks välja: „2889,42 eurot, millest 2955,18 eurot moodustab põhivõlg, 296,42 eurot intress, 229,07 eurot viivis, 23,28 eurot lepingutasu, 31,00 eurot ajatatud kõrvalnõuded, 67,00 eurot võlakokkuleppe sõlmimise tasu, 66,37 eurot ajatamise tasu ja 10,00 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest.“ Kohus leiab, et hageja arvutused on ebatäpsed ning selgitab, et hagejal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 4034 lg 7 järgi õigus kostjalt muid tasusid nõuda. Arusaamatu on ka hageja nõue, milles ta palub TsMS § 369 järgi kohustuste täitmise tuvastamist ja nende sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav (dtl 114). Kohus leiab, et ka selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta, sest nõue ei põhine normidel, selline ei ole ka TsMS § 369 eesmärk.
15.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kostjalt jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (14,49% aastas ehk 0,039699% päevas), sest VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et intressi ja viivist tuleb arvutada seadusjärgses määras. Hagejal ei ole õigust nõuda edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras. Ebaselgeks jääb ka see, millise rahalise kohustusega peaks hageja nõutav viivis seotud olema.
15.3.Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta ka osas, milles hageja on soovinud, et kostjalt mõistetaks välja 23 eurot 28 senti lepingutasu, 31eurot ajatatud kõrvalnõuded, 67 eurot võlakokkuleppe sõlmimise tasu, 66 eurot 37 senti ajatamise tasu ja 10 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest, sest hageja ei ole esitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, millest nähtuks, et tegemist ei ole muuda nõuetega, mille eest hüvitise nõudmine on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt välistatud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muid tasusid hagejale kui krediidiandjale, ei ole asjakohane hageja arvutus muude tasude, näiteks ajatamise tasu kohta (dtl 106, 107). Hageja ei 8
ole välja toonud asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, millest nähtuks, et ajatamine oleks olnud nõude ümberarvutust arvestades VÕS § 4034 lg 7 järgi üldse vajalik.
16.Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada osas, mis puudutab hageja sissenõutavaks muutunud ja kostja tasumata osaga katmata põhivõlga 540 eurot 74 senti 06.08.2023–10.09.2025 eest. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
17.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning hageja menetluskuludest jääb 13% kostja kanda ja 87% hageja enda kanda.
17.1.Hageja on palunud hagi täienduses sisalduvas menetluskulude nimekirjas välja mõista menetluskuluna riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et iseenesest on tegemist hüvitatavate menetluskuludega, sest riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hagejal on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitamiseks 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse TsMS § 172 lg 9 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
17.2.Kohus leiab, et kuivõrd 13% hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda, tuleb kostjalt eeltoodut arvestades välja mõista menetluskulud 66 eurot 30 senti. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.