2-21-112052/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 29.04.2021 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 14.06.2021 Viru Maakohtule hagi K. L.-K. vastu võlgnevuse nõudes ja 05.08.2021 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja B OÜ-ga 06.06.2016 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel ühe osamaksena hiljemalt 01.07.2016. Hageja on tõendanud, et kostjale on kuupäeval 06.06.2016, st enne lepingu sõlmimist saatnud ekirjaga lepingu tingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi infolehe. Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud leping oli sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel (xxxx). Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Samuti oli kostjal võimalus küsimuste korral võtta ühendust laenuandjaga. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks. Laenulepingu koostamisel pooled leppisid kokku intressi, viivise ja krediidi kulukuse määra osas. Kostjaga sõlmitud kokkulepe ei pea olema allkirjastatud. Kokkuleppe

tingimused on kokku lepitud taasesitamist võimaldas vormis s.o e-kirja teel ja tingimustest arusaamist on kostja kinnitanud oma käitumisega s.o asudes seda täitma. Laenuandja on väljastanud kostjale laenu kostja pangakontole. Hageja esitab tõendi väljavõtte kostja väljamakstud laenusumma kohta (dtl 92) ja laenuandja kinnituskirja (dtl 109). Leping lõppes tähtaja saabumisega s.o 01.07.2016. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 41,24 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 56,76 eurot (98 - 41,24). Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 25,68% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel summas 2,10 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 2,10 eurot. B OÜ loovutas 9.03.2020 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 56,76 eurot lepingu lõppemise järgnevast päevast alates s.o 02.07.2016 kuni hagi esitamiseni 14.06.2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 25,68% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 72,18 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 72,18 eurot. Kokkulepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga. Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. VÕS § 415 lg 1 ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Sellise kahjuga seoses on aga Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-120-08 punktis 6 märkinud, et eelkõige võib kahjuks pidada saamata jäänud intressi. Ka siit nähtub, tarbijalt nõutavad summad on seotud lepingus kokku lepitud intressimääraga, mitte näiteks seadusjärgse viivisemääraga. Juhul, kui viivisenõue on suurem kui sissenõutav põhivõlg, peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (nt RKTKo 3-2-1-66-05, p 18, 19; 3-2-1-78-05, p 21, 24). Seda silmas pidades ei ole millegagi põhjendatud võlgniku n-ö kaitse ja viivise piiramine. Viivisemäära selline meelevaldne piiramine kohtu poolt rikub ettevõtete PS § 31 järgset ettevõtlusvabadust, mille alla kuulub muu hulgas ettevõtete õigus kujundada oma hinnapoliitikat, raha kasutamise tasu kujundamist ja viiviste suuruse määramist. Kohustust täitva võlglase suhtes viivist ei rakendata, kohustuse rikkumise korral sõltub tasumisele kuuluv viivise summa otseselt võlglase tegudest, sellest millise summa ulatuses ja kui pikaajaliselt võlglane oma kohustust rikub. Hageja leiab, et viivise nõudmine laenulepingujärgse intressimääraga võrdse viivisemäära alusel on põhjendatud ja õige, samuti peab hageja seda mõistlikuks ja isegi hädavajalikuks. Edaspidi nõuab hageja tuginedes TsMS § 367 viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.06.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 1 ja 2 sätestatust ja lepingu tingimustele. Kõik sissenõudmiskulud olid vajalikud, kostjale on korduvalt edastatud meeldetuletusi võla tasumiseks, kuid isegi siis kostja ei tasunud võlga ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks võla tasumise osas. Kostja on jätnud nõude tasumata suures ulatuses. Kostja on olnud viivitusi maksetega, ta ei ole kokkulepitud tähtaegadeks täitnud oma kohustusi. Laenuandja on kostjale korduvalt edastatud nii tasuta (dtl 99-104) kui tasulisi meeldetuletusi 17.09.2019, 15.10.2019, 19.11.2019, 26.11.2019, 06.12.2019, 09.12.2019, 27.12.2019, 09.01.2020, 19.01.2020, 03.02.2020 (dtl 105-108), millele kostja ei reageerinud. Kostja ei ole ise kordagi laenuandjaga ühendust võtnud ega mingeid selgitusi osamaksete tasumata jätmise kohta andnud. Ka hageja on edastanud kostjale

meeldetuletusi võla tasumise osas 19.03.2020, 25.06.2020, 21.07.2020, 05.08.2020, 15.10.2020, 16.10.2020. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Seega on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 06.08.2021. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 06.08.2021, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 23.08.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule B OÜ 05.08.2021 kinnituskirja nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on 09.03.2020 loovutatud lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja B OÜ vahel 06.06.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud põhinõuet 41,24 eurot, seega põhinõude tasumata jääk on 56,76 eurot (98 - 41,24). VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on

intressinõue summas 2,10 eurot. Mõlemad summad on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 56,76 eurolt laenulepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 25,68% aastas alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 02.07.2016 kuni hagi esitamiseni 14.06.2021, 1809 päeva eest kokku summas 72,18 eurot ning taotleb ka edaspidise viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel seadusjärgses viivisemääras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1162-12, p 20; 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Kohtule jäävad arusaamatuks hageja viited, et hageja kahjuks on saamata intress. Käesoleval juhul oli kostjal vaja tasuda lepingujärgne intress kokku summas 2,10 eurot (tasuda tuligi ainult üks intressi osamakse) ja kohus on selle summa kostjalt välja mõistnud. Seega ei kanna hageja kahju saamata jäänud intressi tõttu. Hageja küll möönab, et võlausaldaja peab tõendama põhivõlga ületava kahju olemasolu, kuid seda ei ole hageja teinud vaatamata sellele, et kohus on kahju tõendamise vajadust hagejale selgitanud. Kahetsusväärselt on hageja 05.08.2021 hagi täiendustes tegelenud põhjalikult küsimusega, miks tuleb antud asjas kohaldada viivisemäärana lepingujärgset intressimäära, pööramata tähelepanu, et kohus ei ole viivise määra osas hagejalt selgitust küsinud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o. summas 56,76 euro. Rahuldamata jääb põhinõuet ületav sissenõutavaks muutunud viivis summas 15,42 eurot. Samadel põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks rahuldada hageja TsMS § 367 alusel esitatud edaspidise täiendava viivise nõuet alates 15.06.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 25 eurot. Hageja esindaja on peale lepingu lõpetamist saatnud kostjale meeldetuletuskirjasid (dtl 55-56, 58). VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja aga piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hageja nõuet ei põhista ka asjaolu, et hageja esindaja on saatnud kostjale rohkem kui kolm meeldetuletust, kuivõrd tasulisi meeldetuletuskirju ei ole peale lepingu lõppemist lubatud saata rohkem kui kolm (vt. VÕS I osa kommenteeritud väljaanne, 2016, § 1132 komm. 7.3.1)

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 161,04 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 20,42 eurot ehk ligikaudu 12% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 75 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada arvestades eelpool märgitud menetluskulude jaotust. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes ja kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt