Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-12206
Tsiviilasi
Ruslan Õunapuu avaldus Võru linn, Liiva tn 12c korteriühistu 3. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja võla puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. juuli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ruslan Õunapuu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ruslan Õunapuu (isikukood
Vastustaja (puudutatud isik): Võru linn, Liiva tn 12c korteriühistu (registrikood 80497256), esindaja juhatuse liige Mati Kriis
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Otsuse tühisust reguleerib TsÜS § 38 lg 2 ja otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1. Kuna oma olemuselt on nii otsuse tühisuse tuvastamise nõue kui ka kehtetuks tunnistamise nõue ühtse õiguskaitse eesmärgiga nõuded, siis hindas kohus otsuse vaidlustamisel nii seda, kas avaldaja esile toodud asjaolude järgi võib olla tegemist tühise otsusega, kui ka seda, kas esinevad otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Seejuures toovad raskemad sisu- ja protseduurivead kaasa otsuse tühisuse ja TsÜS § 38 lg 2 järgi on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kohus oli seisukohal, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda või et otsus oleks vastuolus heade kommetega või rikuks juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Avaldaja on kinnitanud, et talle teatati üldkoosoleku toimumisest nõuetekohaselt. Avaldaja on väitnud, et otsus tuleks kehtetuks tunnistada seetõttu, et talle ei saadetud üldkoosoleku protokolli. Avaldaja on seejuures tuginenud KrtS § 21 lg-le 4, mille kohaselt koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Kohus märkis, et KrtS § 21 reguleerib otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata ja hääletusprotokolli koostamist ning korteriomanikele saatmist. Hageja enda esile toodud asjaolude kohaselt ei võetud vaidlusalust otsust vastu koosolekut kokku kutsumata (ehk kirja või e-kirja teel hääletades), vaid üldkoosolekul. Kui otsus võetakse vastu üldkoosolekul, siis kohalduvad koosoleku protokollimisele ja protokolli kättesaadavaks tegemisele KrtS § 20 lg 1 järgi mittetulundusühingute seaduse § 21 lg-d 6 ja 7. Viidatud sätted näevad ette, et üldkoosolek protokollitakse ja pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Eeltoodust tulenevalt on olukorras, kus otsuste vastuvõtmiseks toimub üldkoosolek, korteriomanikul endal võimalik paluda, et ühistu saadaks talle protokolli. Ilma sellise taotluseta ei pea ühistu protokolli korteriomanikule saatma. Selleks, et korteriomanik teaks, milliseid otsuseid kavatsetakse üldkoosolekul vastu võtta, tuleb korteriomanikule koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatada. Seda on praegusel juhul avaldaja enda kinnituse kohaselt ka tehtud. Seega on ekslik avaldaja arvamus, et vaidlusalune otsus võiks olla kehtetuks tunnistatav põhjusel, et ühistu ei saatnud talle üldkoosoleku protokolli. Avaldaja ei ole esile toonud ka muid otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Eeltoodud põhjustel jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude tunnistada kehtetuks korteriühistu 3. juuni 2019. a üldkoosoleku otsus remondifondi ühekordse makse lisamise kohta. Avaldaja on KrtS § 29 lg 4 alusel palunud ennistada KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja. Kohus leidis, et tähtaja ennistamiseks ei ole põhjust, kuna avaldaja esitatud asjaolusid arvestades ei ole otsuse kehtetuks tunnistamiseks alust. Seega jättis kohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna vaidlusalune otsus ei ole tühine ja pole ka alust seda kehtetuks tunnistada, siis tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja nõue tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda 31. mai 2019. a arvel märgitud remondifondi makset.
Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja ta ei ole menetluskulusid kandnud ka toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt. Avaldaja on tasunud menetlustähtaja ennistamise taotluselt 25 euro suuruse kautsjoni. Kuna kohus jätab tähtaja ennistamata, siis tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 5 teise lause alusel arvata riigituludesse.
maksta 423,78 euro suurust makset 20 kuu jooksul 2019. a maist 2020. a detsembrini, mis teeb igakuiseks makseks 21,19 eurot. Avaldaja kinnitas ka ise maakohtu istungil, et tal ei ole sisuliselt vastuväiteid veetorustiku remondile, vaid teda häiris ühekordse makse ootamatus ja suurus. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt oli üldkoosoleku otsuses nende probleemidega arvestatud ja avaldajal oli õigus tasuda remondifondi makse pikema aja jooksul osamaksetena. See, et avaldajale esitatud arvel seda märgitud ei olnud, ei ole aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaidlusalune otsus ei ole tühine ja pole ka alust seda kehtetuks tunnistada, siis jättis maakohus õigesti rahuldamata avaldaja nõude tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda 31. mai 2019. a arvel märgitud remondifondi makset. Eeltoodud põhjendustel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur Peeter-Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.