Pärnu Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Otsuse avaldamise aeg ja koht
26.09.2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-8422
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
15 287,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SS Kostja XX (isikukood XXX)
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kohtu põhjendused
vastu, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista:
põhivõlgnevuse 9261,93 eurot, intressi 538,62 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3929,75 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;
viivised alates 30.05.2025 kuni põhinõude 9261,93 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 15,90% aastas;
Menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet:
06.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 5338,13 eurot, intressi 304,26 eurot ja viivise 762,29 eurot;
viivised alates 07.06.2025 kuni põhinõude 5338,13 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 15,90% aastas;
tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 15,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni:
Maksepäev
Põhiosa jääk
Põhiosa
Intress
Osamakse
15.06.2025
847,85
278,73
2,23
280,96
15.07.2025
569,12
282,80
282,80
15.08.2025
286,32
286,32
286,32
Menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
kostja sai laenu 11 628 eurot, intress 15,9% aastas, krediidi kulukusemäär 18,84%; 11.05.2021 sõlmiti kokkulepe remondilaenu lepingu nr muutmiseks, mis alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kandis lepingu numbrit Z. Kokkuleppes lepiti kokku, et laenu/võlgnevuse summa on 10 811,17 eurot, intress 15,9% aastas, krediidi kulukuse määr 17,99%; 2
14.06.2022 sõlmiti kokkulepe remondilaenu lepingu nr Z muutmiseks, mis alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab lepingu numbrit W. Kokkuleppes lepiti kokku, et laenu/võlgnevuse summas on 9261,93 eurot, intress 15,9% aastas, krediidi kulukuse määr 18,09% aastas.
rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles lepingu 27.09.2022 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat 28.09.2022 kirjaga.
selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 969 eurot ja kohustustest 0 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 11 628 eurot ning on teinud tagasimakseid 5529,31 eurot, millest hageja loeb tasutud põhiosaks 5442,02 eurot ning tasutud intressiks 87,29 eurot.
kätte toimetatud 11.07.2025 e-posti teel (TsMS § 3141 lg 2). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 25.07.2025). Kohtuotsuse põhjendus
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Z ja 14.06.2022 lisa nr W (dtl 19-38). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt maksegraafikule.
Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%, 30.11.2020 kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% ja 31.05.2022 kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 20,52% = 61,56%, 3 x 20,09% = 60,27% ja 3 x 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määrad olid 18,84%, 17,99% ja 17,99% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 3
tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
andnud viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.09.2022, ning teavitanud, et kui võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Inbank AS-l õigus teenuseleping üles öelda ning õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele (dtl 39). Leping öeldi üles 27.09.2022 (dtl 41). Kohus on tuvastanud, et Inbank AS loovutas nõude hagejale 28.09.2022 (dtl 42).
on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 11 628 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 99-102). Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 969 eurot ja kohustustest 0 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet (118-157). VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline 4
krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata 5
krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja küsis kostalt pangakonto väljavõtte. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks oli töötasu. Rahvastikuregistrist nähtuvalt olid kostja ülalpidamisel alaealised lapsed. Arvestades kostja keskmist sissetulekut 969 eurot kalendrikuus, lepingu sõlmimise ajal kehtinud arvestuslikku elatusmiinimumi 221,36 eurot ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel oli kaks alaealist last, ei olnud kostja kohtu hinnangul laenu andmise ajal maksevõimeline isik, kellele oleks tohtinud anda laenu, mille osamaksed olid esmase laenulepingu alusel 292,84 eurot kuus. Kohtule ei nähtu, et võlausaldaja oleks laenu taotlust läbi vaadates küsinud kostjalt teavet ülalpeetavate kohta ega arvestanud seda asjaolu taotluse menetlemisel. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
4
lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
§ 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa esialgne võlausaldaja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. 6
kostja tagastanud 5529,31 eurot. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 27.09.2022 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
on esitanud ümberarvestuse (dtl 179-180). Kohus on seisukohal, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub juhindudes VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 väljamõistmisele põhivõlg 6188,21 eurot, intress 306,49 eurot ja seisuga 26.09.2025 viivis 1049,16 eurot, viivis määras 15,90% aastas alates 27.09.2025 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas 5139,05 eurot
on leidnud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33). Menetluskulude jaotus
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
põhivõla, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 46%. Seega jäävad menetluskulud 46% ulatuses kostja kanda ning 54% ulatuses hageja kanda.
2050,32 eurot, millest riigilõiv on 980 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 1070,32 eurot.
hageja esindajal toimingutele kokku 6 tundi ja 20 minutit (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule; 06.06.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine). Kohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud ning nendele kulunud aeg on põhjendatud. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 6 tundi ja 20 minutit.
osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 620 eurot (6,2 x 100).
ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa 7
käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus menetluskulud käibemaksuta.
määrab hageja menetluskulude suuruseks 1600 eurot (980+620). Kohus jättis menetluskuludest 46% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 736 eurot (0,46 x 1600). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei saanud kostjal tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja ei mõista.
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.