3757,40 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld Kostja: Q.Y (isikukood XXX) Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Q.Y (isikukood XXX) Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks välja poolte vahel 05.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest: põhiosa 1305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 145,64 eurot.
3.Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-001064-VL tulenevalt põhinõudelt (1305,16 eurot) viivis määraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1305,16 euro ulatuses.
4.Mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks välja poolte vahel 08.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1714,29 eurot, millest põhiosa 1385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 153,50 eurot.
5.Mõista kostjalt Q.Y Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 23-009430-VL tulenevalt põhinõudelt (1385,12 eurot) viivis määraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 1385,12 euro ulatuses. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Välja mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud, s.o riigilõiv, summas 455,00 eurot. 1
2-24-126513
8.Välja mõista kostjalt Q.Y hageja Swedbank AS kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455,00 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.Swedbank AS (edaspidi hageja) esitas 19.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3194,82 euro saamiseks. Kohus tegi 22.07.2024 võlgnikule makseettepaneku millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 6.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, edastati ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 14.08.2024 määrusega hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 27.08.2024 esitati kohtule hagiavaldus ja 28.08.2024 täiendava riigilõivu tasumise maksekorraldus. Kohus võttis hagi 28.10.2024 määrusega menetlusse ja määras mh, et hagi menetletakse lihtsustatud korras. Pärnu Maakohtu 23.12.2024 määrusega jäeti rahuldamata kostja 14.11.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus 06.06.2025 jättis rahuldamata kostja 20.03.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks, määras pooltele seisukohtade ja tõendite esitamiseks lõpptähtaeg 20.06.2025 ja otsuse teatavaks tegemise ajaks 26.09.2025. Hageja seisukohad
2.Hageja palub mõista Q.Y-lt (edaspidi kostja) välja poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest põhiosa 1305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot ning viivis põhinõudelt (1305,16 eurot) 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni ja laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1714,29 eurot, millest põhiosa 1385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot ning viivis põhinõudelt (1385,12 eurot) 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Leping nr 23-001064-VL
3.Hagi asjaolud kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2023 laenulepingu nr 23-001064-VL, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot intressimääraga 18,90%ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 10.12.2024. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 20,900% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise ning, arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 07.02.2024. Lepingust 23-001064-VL tulenev võlgnevus on kokku 1 535,13 eurot, millest põhiosa 1 305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Kostja töötas I E E OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetuleku suurus oli ca 565,63 eurot, s.h töövõimetushüvitis (lisa 7). Kostjal oli kohustus HOLM BANK AS ees kuumaksega ca
2
2-24-126513 30,18 eurot. Olemas olnud krediidikohustuse kuumakse koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (104,83 eurot) oli kokku 135,01 eurot, s.o 23,87% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 430,62 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt olid kostjal eluasemega seonduvad kulud üür 200€, prügi 4,44€, elekter 70€, lisaks telefon keskmiselt 40€ kuus. Seega võimaldas kostja sissetulek katta kõik majapidamiskulud ja krediidikohustused ning jäi ülegi. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal puudusid. Leping nr 23-009430-VL
5.08.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-009430-VL, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 2000 eurot intressimääraga 18,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.01.2025. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 20,830% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise ning arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 07.02.2024. Lepingust 23-009430-VL tulenev võlgnevus on kokku 1 714,29 eurot, millest põhiosa 1 385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Kostja töötas I E E OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetuleku suurus oli ca 693,28 eurot, s.h töövõimetushüvitis. Kostjal oli kohustus Swedbank AS ees kuumaksega 104,83 eurot ja HOLM BANK AS ees kuumaksega 30,18 eurot. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (104,61 eurot) olid kokku 239,62 eurot, s.o 34,56% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 453,66 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt olid kostjal eluasemega seonduvad kulud üür 200€, prügi 4,44€, elekter 70€, lisaks telefon keskmiselt ca 40€ kuus. Seega võimaldas kostja sissetulek katta kõik majapidamiskulud ja krediidikohustused ning jäi ülegi. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal puudusid.
7.10.02.2025 seisukohas kostja hagivastusele märkis hageja, et kostja ühelt poolt avaldab, et ei ole hageja nõudega nõus samal ajal tunnistades põhinõuet öeldes, et ei ole võimeline seda tasuma. Kostja ei ole alates 2023.a novembrist hageja nõuet vähendanud. Kostja seisukoht
8.Kostja ei nõustu hageja nõudega, on seisukohal, et põhisumma on pidevalt kasvanud ja kui pooled sõlmisid kokkuleppeid maksmiseks, olid tal juba raskused, oli töötu, igasugune sissetulek puudus. Kui järgmisel korral kokkuleppeid tegi, siis oli osalise töövõimega ja ainus sissetulek oli 350 eurot töövõimetoetus. Ainuke, mida tunnistab, on panga põhinõue, kuid ei ole võimeline seda tasuma. Sissetulek on vanemahüvitise näol olemas, kuid suurenenud on ka kohustused. Lapse isa on maksejõuetuks tunnistatud ning temalt saab tuge lapsega tegelemisel, uid tööd ja seega sissetulekut lapse isal ei ole. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa 3
2-24-126513 summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Hageja nõuded tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingutest. Hageja esitas kohtule poolte poolt 05.01.2023 allkirjastatud lepingu nr 23-001064-VL (lisa nr 1) ja 08.02.2023 allkirjastatud lepingu nr 23-009430-VL (lisa nr 5). Allkirjastatud digikonteiner sisaldab laenulepingu tingimusi ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Hageja ei ole märkinud, millega kavatseb tõendada, et mõlema lepingu alusel on kostjale väljamaksed kokkulepitud summas tehtud, kuid kuna kostja hagivastuses tunnistab hageja põhinõuet, saab asuda seisukohale, et hageja on enda lepingulised kohustused mõlema lepingu puhul täitnud.
12.Kohus on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et poolte vahel 05.01.2023 ja 08.02.2023 sõlmitud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse VÕS § § 402 lg 1 mõttes. Swedbank AS oli ja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja. Kostja on füüsiline isik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostja tegi tehingud, mis seostuvad tema majandus- ja kutsetegevusega. Seega on kostja hagejaga lepingud sõlminud tarbijana (VÕS § 1 lg 5).
13.Esmalt kontrollib kohus, kas lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr jääb VÕS § 406 2 lg 1 sätestatud piiridesse. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal (05.01.2023 ja 08.02.2023) krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 45,93%. Hageja nõude aluseks oleva 05.01.2023 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oli hagiavalduse kohaselt lepingu sõlmimisel 20,900% aastas ning 08.02.2023 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 20,830% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, laenulepingus kokkulepitud intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus.
14.Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning sai mõlema hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul tulemuseks 20,63%. Kuivõrd kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks.
4
2-24-126513
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.VÕS § 4034 lg 2 ütleb, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
18.Hageja kinnitusel on enne mõlema lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisuse hindamisel hinnatud kostja arvelduskonto väljavõtet ning koos hagiga kohtule esitatud väljavõtted hõlmavad kuut kuud enne lepingute sõlmimist. Kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel aluseks võetud ajavahemik piisavalt pikk. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on kummagi lepinguga seoses aluseks võetud tema arvelduskonto väljavõttelt tuvastatud töötasu ning samast väljavõttest tuvastatud kohustused. Ka on hageja kontrollinud välisest andmebaasist (lisa nr 9), et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõtetega ja hagiavalduses toodud selgitustega, on seisukohal, et hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisele eelnenud kostja krediidivõimelisuse kontroll on läbi viidud nõuetekohaselt ning krediidiandja on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja oli maksevõimeline.
19.Kostjaga on lepingud sõlmitud natuke rohkem kui ühekuulise vahega, mõlema lepinguga seoses omavad kostja krediidivõimekuse hindamise mõttes sisulist tähendust kostja kontoväljavõttel nähtuv perioodil 01.08.2022 kuni 05.01.2023. Nimetatud perioodis nähtub igakuine töötasu laekumine. Juulis 2022 on kostja arvelduskontole lisaks töötasule laekunud ka töötutoetus. 2023 aasta jaanuaris on kostja samuti saanud töötasu ning kuni 08.02.2023 lepingu sõlmimiseni ei nähtu arvelduskonto väljavõttelt kandeid, millest võiks eeldada, et kostja töösuhe on lõppenud. Seega oli lepingute sõlmimise ajal kostjal olemas püsiv sissetulek töötasu näol.
20.Kostja väited poolte vahel täiendavate kokkulepete sõlmimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hagiavaldusest ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid, millega oleks muudetud hageja nõuete aluseks olevate lepingute tingimusi.
5
2-24-126513
21.VÕS § 416 lg 1 ütleb, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
22.Hagiavalduse lisana 3 on hageja esitanud 11.01.2024 teatise lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingute ülesütlemise tahteavalduse. Teatises on kostjale teatatud lepingutest nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL tuleneva võlgnevuse suurus ning antud kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Teatise kohaselt peab kogu võlgnevus koos lisanduvate maksete ja viivistega olema tasutud hiljemalt 06.02.2024. Samuti sisaldab teatis selgitust, et teatist käsitletakse lepingute ülesütlemise tahteavaldusena ning täiendava tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt üles öelduks. Teatis on adresseeritud kostja lepingust nähtuvale elukoha aadressile.
23.Hagiavalduse kohaselt tekkis kostja laenulepinguga nr 23-001064-VL põhivõlgnevus alates 10.11.2023 ning ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024 põhiosa maksed kogusummas 255,30 eurot. Samuti olid kostjal alates 1.11.2023 tasumata intressimaksed. Laenulepinguga nr 23-009430-VL seoses tekkis kostjal põhivõlgnevus samuti 10.11.2023 ning ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024 põhiosa maksed kogusummas 250,96 eurot. Samast lepingust tulenevad intressimaksed olid kostjal tasumata alates 10.07.2023.
24.Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et lepingud nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL on hageja poolt korrektselt 07.02.2024 üles öeldud.
25.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 32-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla.
26.Kostja sai poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 23-001064-VL alusel hagejalt laenu 2000,00 eurot. Laenuleping öeldi üles kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja ülesütlemise hetkeks oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1305,16 eurot. Laenulepingu nr 23-009430-VL alusel sai kostja hagejalt laenu 2000,00 eurot. Laenuleping öeldi erakorraliselt üles, kuna kostja rikkus enda lepingulisi kohustusi ja ülesütlemise hetkeks oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1385,12 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr 23-001064-VL põhivõlgnevuse summas 1305,16 eurot ja laenulepingu nr 23-009430-VL põhivõlgnevuse summas 1385,12 eurot.
27.VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla
6
2-24-126513 üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
28.Pooled on lepingutes nr 23-001064-VL ja 23-009430-VL kokku leppinud kohalduvas intressimääras 18,900% (vastavalt lisa 1 ja lisa 5). Hageja on intressi arvestanud alates esimesest tasumata intressimaksest kuni lepingute ülesütlemiseni ning palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevus vastavalt hagiavalduse lisades nr 4 ja 6 arvestusele.
29.Laenulepinguga nr 23-001064-VL seotud arvestuses nähtub, et kostja ei ole hagejale tasunud 10.11.2023 intressimakset summas 22,23 eurot, 10.12.2023 intressimakset summas 20,70 eurot, 10.01.2024 intressimakset summas 21.39 euro ning ajavahemiku 11.01.202407.02.2024 eest summas 20,01 eurot. Intressivõlgnevus eelnimetatud lepingust kokku on 84,33 eurot. Laenulepinguga nr 23-009430-VL seotud arvestusest nähtuvalt ei ole kostja hagejale tasunud järgmisi intressimakseid: 10.07.2023 summas 27,08 eurot, 10.08.2023 26,71 eurot, 10.09.2023 26,35 eurot, 10.10.2023 25,08 eurot, 10.11.2023 23,68 eurot, 10.12.2023 21,90 eurot, 10.01.2024 22,63 eurot ja alates 11.01-07.02.2024 21,17 eurot. 31.10.2023 on kostja intressivõlgnevuse katteks hagejale tasunud 18,93 eurot, seega lepingust tulenev intressivõlgnevus on 175,67 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 23-001064-VL tuleneva intressi 84,33 eurot ja laenulepingust nr 23-009430-VL tuleneva intressi 175,67 eurot.
30.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.Pooled on hageja nõude aluseks olevates lepingutes kokku leppinud, et kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (lepingute tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja (hagiavalduse lisa 2) järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o käesolevalt mõlema lepingu kohaselt 18,900% aastas ehk 1,05 eurot päevas (hagiavalduse lisad 1 ja 5). Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist järgnevalt: lepingu nr 23-001064-VL alusel summas 145,64 eurot ning lepingu nr 23-001064-VL alusel 153,50 eurot. Kostja ei ole hagejale teinud makseid alates 2023 novembri kuust ehk kahtlust pole selles, et kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohus on seisukohal, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
32.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33.Hageja palub mõlema nõude aluseks oleva lepingu puhul mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis lepingust nr 23001064-VL tulenevalt põhivõlgnevuselt 1 305,16 eurot viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingust nr 23-009430-VL tulenevalt 7
2-24-126513 põhivõlgnevuselt 1385,12 eurot viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
34.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
35.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 23-001064-VL tulenev võlgnevus kokku 1535,13 eurot, millest põhiosa 1305,16 eurot, intress 84,33 eurot ja viivis 145,64 eurot ning viivis põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatus. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 23-009430-VL tulenev võlgnevus kokku 1 714,29 eurot, millest põhiosa 1 385,12 eurot, intress 175,67 eurot ja viivis 153,50 eurot ning viivis põhinõudelt viivisemääraga 18,9% aastas alates 28.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatus. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldab hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
39.Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 111,16 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 343,84 eurot, kokku 455 eurot, mille hageja palub jätta kostja kanda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
40.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb TsMS §§ 139 lg 2, 124 lg 1 ja RLS § 59 lg 1. Riigilõivu summas 455 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisast nr 1. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
41.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab taotluse.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 8