Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Kostja Aurora Nova OÜ (registrikood 14324456), lepinguline esindaja Ervin Nurmela
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 15.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.03.2021 otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata summas 369,65 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas, ning uue otsusega rahuldada hagi täiendavalt põhinõude summas 369,65 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas.
2.X apellatsioonkaebus ja Aurora Nova OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista Aurora Nova OÜ-lt X kasuks välja 9563,06 eurot.
3.3.Jätta rahuldamata X hagi Aurora Nova OÜ vastu 6969,87 euro saamiseks.
3.4.Mõista Aurora Nova OÜ-lt X kasuks välja viivis põhinõudelt (9563,06 eurot) seisuga 12.10.2021 summas 701,88 eurot ja alates 13.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2-20-16641 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 12.11.2020 Harju Maakohtule hagi Aurora Nova OÜ (kostja) vastu kahju 16 532,93 euro hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y ja kostja 27.11.2017 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (edaspidi müügileping), mille alusel kohustus kostja müüjana ehitama ja võõrandama ostjale korteriomandi aadressil Astangu tn 18//20// Jalami tn 1 nr 114 (käesoleval ajal korter nr 115) koos panipaiga ja parkimiskohaga (edaspidi korter). 30.10.2019 Y ja poolte vahel sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.1. kohaselt on esialgne ostja Y ja käesoleva vaidluse pooled kokku leppinud, et kõik müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle antud hagejale.
3.Hageja väitel otsustati 19.03.2019 näidiskorterit külastades Premium siseviimistluspaketi brošüüri ja parketi näidisliistu mulje alusel osta korterisse Standard 1 asemel Premium siseviimistluspaketi, mille eest tasuti korteri ostuhinnale juurde 4000 eurot. Tegelikult paigaldati hageja hinnangul korterisse mittenõuetekohane parkett. Hageja juhtis puudustele tähelepanu 21.08.2019 korteri esmakordsel ülevaatamisel ja 30.09.2019 esitas ta pretensiooni e-kirja teel. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja survestas sõlmima asjaõiguslepingut. 31.10.2019 sõlmiti asjaõigusleping, millega omandas vaidlusaluse korteri hageja. Sama päeval võttis hageja korteri valduse vastu, kuid tugines endiselt parketi puudustele. 26.11.2019 andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja tunnistas nõuet osaliselt ja 29.01.2020 vahetas välja 10 katkist parketilauda.
4.Hageja on tarbija. Korterisse ei ole paigaldatud parkett kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada, lähtudes Premium siseviimistluspaketis sisalduvast parketi reklaamist. Arvestades, et mustade laikude ja triipudega on kaetud ligi 77% korterisse paigaldatud parketist, ei ole mõistlik ega võimalik vahetada välja vaid musta värviga liistusid, vaid arvestades töö mahtu, on mõistlik ja otstarbekam vahetada välja kogu korteris olev parkett. Kuivõrd enne parketi väljavahetamist ei ole võimalik paigaldata korteriomandisse ka mööblit, ei ole hagejal käesoleva ajani olnud võimalik korteriomandit sihipäraselt kasutada ja oma koduks ostetud korterisse sisse kolida.
5.Korteri kasutusele võtmisel avastas hageja lisaks, et duši kasutamisel ei voola vesi põrandas oleva äravoolutrapi kaudu täielikult ära, vaid osa veest valgub mööda põrandat laiali, tekitades põrandas veeloike, sh koguneb vesi dušinurga kõrval asetseva WC-poti ette. Hageja pöördus
2-20-16641 korduvalt kostja poole palvega vannitoa dušinurga äravoolu probleem lahendada. Mitme kuu möödumisel hageja esmasest pöördumisest käis kostja koos spetsialistiga vannituba kontrollimas. Kostja teatas hagejale, et vannitoa põranda kalle on normaalne ning vesi ei voola ära vaid juhul, kui seista kasvõi osaliselt trapi peal ja takistada vee äravoolu. 09.04.2020 esitas hageja kostjale veelkord nõude vannitoa puuduste likvideerimiseks. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja leidis, et vannitoa põrand on vastavuses korteri müügilepingu tingimustega. Hageja on vannitoa põranda kallete ja äravoolu ehitusnõuetest arusaamiseks kostjalt korduvalt nõudnud vannitoa ehituse tööprojekti esitamist, kuid kostja on keeldunud hagejale vastavaid ehituse alusdokumente esitamast.
6.Vannituppa paigaldatud WC-poti ja dušinurga klaasseina vahe ei vasta juhendteatmiku RT 93-10932 nõuetele. WC-pott on paigaldatud klaasseinale liiga lähedale, kusjuures selle nihutamine vajalikule kaugusele klaasseinast oleks tööde algsel tegemisel olnud võimalik, sest teisel pool WC-potti on ruumi piisavalt. Seega tuleb vannitoa põranda ümberehitamisel nihutada ka WC-potti.
7.Hagejale tekkinud kahju seisneb ebakvaliteetse parketi vahetamise eeldatavates kuludes (ebakvaliteetse parketi ülesvõtmine ja uue parketi paigaldamine). Nimetatud kahju on vältimatu likvideerida, kuivõrd kuni parketi vahetamiseni ei ole hagejal võimalik tellida korteriomandisse mööblit ega asuda korteriomandit sihipäraselt kasutama. Samuti on hagejale tekkinud kahju tulenevalt vajadusest ehitata vannitoa põrand viisil, et oleks tagatud äravool, ja paigutada WCpott õigele kaugusele klaasseinast. Eeltoodud tööde tegemiseks on vajalik vahetada lisaks põrandale ka osaliselt seinaplaate. Kahju oli kostjale ettenähtav, kuivõrd hageja informeeris kostjat parketi mittevastavusest juba enne korteri valduse vastuvõtmist ja ka parketi paigaldamise ajal. Vannitoa puudustest informeeris hageja kostjat juba novembris 2019 ja nõudis korduvalt mittevastavuste likvideerimist. Kostja hageja nõudmistele ei reageerinud.
8.Parketi vahetamisega seotud materjalide kulu on 4357,71 eurot ja tööde eeldatav maksumus 2485,80 eurot, kokku 6843,51 eurot. Vannitoa mittevastavuste likvideerimise materjali maksumus on 1984,85 eurot ja tööde eeldatav maksumus 7704,57 eurot, kokku 9689,42 eurot. Seega on korteri puuduste ehk mittevastavuste (parkett + vannituba) likvideerimise hinnanguliseks maksumuseks ehk hageja kogukahjuks kokku ca 16 532,93 eurot (6843,51 + 9689,42), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10.Poolte vahel puudus kokkulepe, et Premium paketi raames paigaldatud naturaalne tammeparkett peab olema ilma oksakohtadeta. Samuti ei teavitanud hageja müügilepingu sõlmimise eelselt toimunud lepingueelsetel läbirääkimistel kostjat, et hageja jaoks on parketi puhul oluline oksakohtade puudumine.
11.Premium siseviimistluspaketi näidiskorteri fotolt nähtub, et korteri põrandal on tammeparkett, millel on oksakohad. Kuna hagejale pidi enne Premium siseviimistluspaketi valimist olema arusaadav, milline parkett on Premium paketis, siis on hageja etteheide kostjale põhjendamatu. Naturaalsel tammeparketil võivad olla oksakohad ja see on puitpõranda korral tavapärane. Oksakohtade olemasolu naturaalsel tammeparketil ei ole käsitatav lepingu eseme puudusena.
12.Seoses vannitoa põrandakallete väidetava puudusega selgitas kostja, et viis vannitoa
2-20-16641 põrandakallete nõuetele vastavuse osas läbi auditi. Auditi tegi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud PP, kelle hinnangul vastavad põranda tasasus ja kalded kontrollitud osa ehitusnormidele ja duši kasutamise ajal vee valgumine mööda põrandat ei viita ehitusnormide rikkumisele. Vesi voolab mööda põrandat tavapärasest kaugemale, kui duši kasutamise ajal seista kasvõi osaliselt trapi peal ja takistada vee äravoolu. Klaasseina alt vee läbitungimise takistamiseks tuleks täiendavalt paigaldada mastiksit. Kostja on olnud valmis paigaldama klaasseina äärde täiendavalt mastiksit. Tegemist ei ole puudusega, mis otseselt takistaks vannitoa kasutamist.
13.Hageja ei ole oma etteheite, et põrandatrapi äravoolutoru on liiga kitsas ja see ei võimalda vee normaalset äravoolu, tõenduseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja hinnangul vastab paigaldatud trapp nõuetele. Märgitu tõendamiseks esitab kostja trapi paigaldaja Baltimir Group OÜ kinnituse, millele kohaselt paigaldatud trapp vastab sertifikaadile ja nõuetele, antud kinnitusele on ühtlasi lisatud ka trapi sertifikaat, mis tõendab, et trapp vastab Euroopa Liidus kehtivatele ehitusnõuetele.
14.Hageja ei ole etteheidet WC-poti klaasseinast nõuetele mittevastava kauguse kohta enne hagi esitamist kordagi esitanud. Pooled ei ole kokku leppinud juhendteatmiku RT 93-10932 kohaldamises ja hageja viidatud juhendteatmikust ei nähtu hageja väidetud asjaolusid. Kostja ei ole hagejale müünud invavannitoaga korterit, vaid tegemist on tavalise vannitoaga korteriga.
15.Kuigi kostja leiab, et hagis esitatud väited lepingu eseme puuduste kohta on põhjendamata, esitab kostja vastuväited ka hagis kirjeldatud kahju suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada hageja olukorda, milles ta oleks olnud kui lepingurikkumist ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole hageja asetamine paremasse olukorda. Hagiavalduses kirjeldatud kahju suurus on selgelt ülepaisutatud. Hageja poolt esitatud materjalide maksumus on oluliselt kõrgem kui oleks põhjendatud ning hageja esile toodud töö tegemise maksumused on samuti üle paisutatud. Hageja ei ole hagis kirjeldatud kulutusi tegelikkuses kandnud, seega tuleb kriitiliselt hinnata, kas hageja väidetud materjalide maksumused vastavad poolte vahel kokkulepitud materjalide keskmisele maksumusele ja kas hageja kirjeldatud tööde maksumused on turu keskmised töö maksumused. Maakohtu otsus
16.Maakohus rahuldas 29.03.2021 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 9193,41 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
17.Esmalt võttis maakohus seisukoha selles, kas kostja on müügilepingut korteri parketti puudutavas osas rikkunud, milleks tuli tuvastada, millistele tingimustele pidi vaidlusalune parkett vastama. Premium-paketi kirjelduses puudus täpsem info parketi omaduste ja kvaliteedi kohta. Kirjeldusest nähtus üksnes asjaolu, et Premium-siseviimistluspakett on nõudlikumale maitsele, parkett on „kvaliteetne tammeparkett“ ning tegemist on 1-lipilise tamme naturaalparketiga. Kohus järeldas poolte seisukohtadest, et puudus konkreetne kokkulepe või dokument, millest ilmnenuks vaidlusalusesse korterisse paigaldatava tammeparketi liik. Hagejale ei olnud asjas esitatud tõendite kohaselt teada, et kostja poolt korterisse paigaldatav parkett on kõige madalama tasemega OAK Super Country parkett. Kostja professionaalse müüjana ei täitnud tarbijast hageja suhtes nõuetekohaselt oma teavitamiskohustust. Abstraktse „nõudlikumale maitsele“ vastava tamme naturaalparketi lubamine Premium siseviimistluspaketi koosseisus ei ole piisav teavitus parketi põhiomaduste kohta olukorras, kus
2-20-16641 ainuüksi tammeparketi üldliike on viis ja need omakorda jagunevad täpse välimuse kirjelduse ja kvaliteedi osas alaliikideks. Lisaks teavitamiskohustuse täitmist kinnitavate tõendite puudumisele nähtub teavitamiskohustuse rikkumine ka OÜ Ehitusekspert auditist, milles asjatundja ÜL vastas eitavalt küsimusele, kas Premium siseviimistluse paketi eluruumide põranda osas esitatud naturaalparketi kirjelduse ja näidise põhjal võis nimetatud parketi valija eeldada või aru saada, et tegemist on oksliku tammeparketiga rustic, mille suured praod ja oksakohad on seejuures parandatud musta värvi kitiga. Asjatundja ÜL arvamusest järeldub, et korterisse paigaldatud parkett ei vasta naturaalse tammeparketi kvaliteedile, mida hageja kostja poolt saadud info põhjal Premium paketi raames eeldas, mistõttu on parkett lepingu tingimustele mittevastav.
18.Hageja on VÕS § 1 lg 5 järgi tarbija. Premium siseviimistluspaketi kirjelduse alusel ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et korterisse paigaldatav parkett oleks kaetud süsimustade laikude ja/või triipudega. Seega ei ole korterisse paigaldatud parkett kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada, lähtudes mh Premium siseviimistluspaketis sisalduva parketi reklaamist (sh viide „nõudlikumale maitsele“). Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma informeerimiskohustust, siis ei oma tähtsust PPi arvamus, et korterisse paigaldatud parkett oli hea kvaliteediga. Probleem ei ole antud juhul mitte kõige madalama tasemega OAK Super Country parketi kvaliteedis kitsamas tähenduses, vaid asjaolus, et kostja teavitamiskohustuse rikkumise tulemusena ei võinud hageja eeldada enda korterisse sellist alaliiki parketi paigaldamist. Kohus asus seisukohale, et hageja korterisse paigaldatava parketi täpse liigi ja välimuse osas oli hagejal äratuntav oluline huvi (VÕS § 14 lg 2), eriti olukorras, kus hageja oli otsustanud tavapärasest kallima Premium siseviimistluspaketi kasuks ja võis sellega seotud „nõudlikuma maitse“ reklaami kohaselt eeldada ka tavapärasest eksklusiivsema parketi paigaldamist. Seetõttu ei vastanud hageja korterisse paigaldatud süsimustade laikude ja/või triipudega parkett müügilepingu tingimustele.
19.Hageja on paigaldatud parketi puudustele korduvalt ja õigeaegselt tähelepanu pööranud, mh asjaõiguslepingus ja korteri valduse üleandmisel. Ekslik on kostja arusaam, nagu pidanuks hoopis hageja ise kostjale oma erisoove parketi osas kirjeldama ja küsima konkreetset mudelit. Kostja on professionaalsest kinnisvaraarendajast müüja, kes tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses, ning hageja on füüsilisest isikust tarbija. Seda, mida täpsemalt tähendas kostja poolt reklaamitud naturaalne tammeparkett „nõudlikumale maitsele“ mõeldud Premium siseviimistluspaketi raames, pidi teadma ja sellest hagejale teada andma just nimelt vastava pakkumise tegija ehk kostja, mitte aga hageja, kellele vastav reklaam suunatud oli.
20.Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt mittenõuetekohase parketi paigaldamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Tuleb eeldada, et kostja kohustuste rikkumine mittenõuetekohase parketi paigaldamisel ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kohtu hinnangul on kostja vastava kahju tekitamise eest vastutav. Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav ja kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg-d 2 ja 3). Samuti esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahel, sest kui kostja oleks paigaldanud korterisse poolte kokkuleppele vastava parketi, siis ei tekiks hagejal parketi vahetamisega seotud kahju.
21.Kohtu arvates võib hagiavaldusest järeldada, et tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 ja Riigikohtu praktikale (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 26) ei ole kahju hüvitamise nõude eelduseks, et hageja oleks kõik puuduste kõrvaldamise kulud kandnud, vaid otsese varalise kahjuna on käsitletavad ka puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavad kulud.
2-20-16641
22.Kohus asus seisukohale, et parketi vahetusega seotud materjalikulu hulka tuleb arvata ka liistude eemaldamisega seoses tekkiva kahju kõrvaldamise materjalide kulu 168,55 eurot, mida tõendab Bauhausi hinnapakkumine nr HP300432 ning vahetatavate põrandaliistude paigaldamise kulu 460,80 eurot, mida tõendab RM Stuudio hinnapakkumine nr 12435. Kohus leidis, et odavama pakkumise olemasolul ei ole õige lähtuda kahe pakkumise keskmisest, seega kohus ei arvesta HansaFloor kallima põrandaliistude pakkumisega. Kohus ei nõustunud kostjaga, nagu sisalduks liistude eemaldamisega seoses tekkiv materjalide kulu hagile lisatud Vivamees hinnapakkumise ridadel 3 ja 4, sest Vivamees pakkumise p-d 3 ja 4 käsitlevad pahteldamist ja värvimist, mitte liistude eemaldamisega seotud materjali kulu. Ühtlasi nõustus kohus hagejaga, et olukorras, kus põrandaliistud on nii liimitud kui kruvitud seinte külge ja neid ei ole eemaldamisel võimalik taaskasutada, on uute põrandaliistude paigaldamisega seotud materjalikulu vajalik kulu. Kostja ei tõendanud oma väidet, et vanu põrandaliiste oleks võimalik pärast eemaldamist kvaliteetselt tagasi paigaldada.
23.Uue parketi maksumuse osas on hageja kohtu hinnangul põhjendamatult oma kahjunõude aluseks võtnud pakkumiste keskmise. Kostja tõendas, et 1-lipiline naturaalne tammeparkett on saadaval ka odavama hinnaga, näiteks Linconas 35,90 eurot/m2. Kohus leidis, et odavama pakkumise olemasolul tuleb aluseks võtta just kostja esitatud odavam pakkumine, mitte hageja esitatud kallimad pakkumised. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et parketi materjali tuleb arvestada ligikaudu 64 m2, siis lähtus sellest ka kohus. Seega on uue parketi kulu kokku 2297,60 eurot ning uue parketi ja lisamaterjalide maksumus kokku 2926,95 eurot.
24.Parketi vahetamisega seotud tööde maksumuse osas lähtus kohus hageja esitatud odavamast pakkumisest (Vivamees pakkumine nr 201107 01) summas 2204,40 eurot. Kohus leidis, et parketi vahetuse puhul ei ole odavama mõistliku pakkumise olemasolul õige lähtuda kahe pakkumise keskmisest, seega ei arvestanud kohus RKM Ehitab OÜ kallimat hinnapakkumist nr 2312/04.11.2020. Kostja esitatud Metropoli Ehitus hinnapakkumist ei saa lugeda usaldusväärseks, sest pakkuja kostjaga seotuse tõttu puudub alus arvata, et samasugust hinda pakuks Metropoli Ehitus ka hagejale. Samuti on Metropoli Ehituse pakkumise hinna kujunemine arusaamatu ja selles ei ole lahti kirjutatud parketi vahetuseks vajalike tööde etappe ja nende hinda. Kohus ei pidanud võimalikuks lähtuda kostja esitatud Bildstan OÜ hinnapakkumisest, sest sellel puuduvad pakkuja rekvisiidid. Bildstan OÜ pakkumise tööde nimekiri on hageja esitatud pakkumistega võrreldes oluliselt lühem ja kohtul puudus nii pakkumise sisu kui vormistust arvestades veendumus, et Bildstan OÜ pakkumise alusel oleks ka tegelikult võimalik hageja korteris parkett vahetada.
25.Arvestades eeltoodut, on hageja kahju tema korterisse paigaldatud mittevastava parketi vahetusega 5131,35 eurot (2926,95 + 2204,40).
26.Järgnevalt hindas kohus hageja nõuet seoses korteri vannitoa väidetavate ehituslike puudustega. Kohus leidis, et tõendamata on hageja väide, et vannitoa põrandakalded ei vasta nõuetele. Asjatundja PP on leidnud, et kontrollitud põranda tasasus ja kalded vastavad kontrollitud osas ehitusnormidele. Kohus nõustus kostjaga, et riiklikult tunnustatud eksperdi PP objektiivsust ei sea kahtluse alla ainuüksi asjaolu, et ta teostas vaidlusaluse ehitise omanikujärelevalvet. Kuigi algselt asus hageja poolne asjatundja ÜL seisukohale, et põranda kalle ei ole diagonaalsuunas nõutaval määral tagatud, siis oma kohtuteesides on hageja kinnitanud, et duši äravoolu ehk trapi juures on kalded õiged ning ÜL auditi p-s 3.4.1. (1) toodud mõõtmise tulemus oli ekslikult märgitud mittevastavana. Hageja kinnitas, et dušialas on kalded tõepoolest nõutaval tasemel. Eelnevat arvestades pidas kohus õigeks lähtuda PP arvamustest ja luges nimetatud arvamustega tuvastatuks, et hageja vannitoa põranda tasasus ja kalded vastavad kontrollitud osas ehitusnormidele (siiski ei võtnud kohus seisukohta selles, kas
2-20-16641 põranda kalded on nõuetele vastavad ka WC-poti ees, kus hageja väitel on madalam koht ehk lohk).
27.Korteri vannituppa paigaldatud WC-poti asukoht ei vasta kehtivatele nõuetele, mis on tuvastatav asjatundja ÜL erakorralise auditiga. Kostja ei ole asjatundja poolt tuvastatud WCpoti asukohta ega kaugust klaasseinast vaidlustanud. Kuivõrd asjatundja leidis, et kostja on rikkunud WC-poti paigaldamise nõudeid hageja korteris olevas tavavannitoas, siis ei ole asjakohased kostja vastuväited, et kostja pole müünud hagejale invavannitoaga korterit. Kohus leidis, et hageja korterisse valesse asukohta paigaldatud WC-pott ei olnud kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada. Kohus nõustus hagejaga, et WC-pott tuleb uues kortermajas paigaldada ehitusnorme järgides ja nii, et oleks tagatud kasutajamugavus.
28.Kohus ei nõustunud kostjaga selles, justkui oleks hageja VÕS § 220 lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda WC-poti asukoha mittevastavusele seetõttu, et hageja ei esitanud vastavat pretensiooni enne hagi esitamist. Kuivõrd hagejal puuduvad eriteadmised WC-poti nõutava asukoha osas, sai hageja WC-poti paigaldusega seotud puudusest täpsemalt teada alles ÜL auditist juunis 2020 ning üritas enne kohtusse pöördumist oma advokaadi abiga leida korteriga seotud probleemidele kohtuvälist lahendust, siis on mõistlikult vabandatav hageja poolt WCpoti paigaldusega seotud mittevastavusest kostja informeerimine 12.11.2020 hagiavalduses. Antud juhul võib WC-poti osas lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et hageja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kuna asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja raske hooletuse tõttu.
29.Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt mittenõuetekohase WC-poti paigaldamisega ja selle asukoha muutmisega hagejale tekkiva kahju hüvitamist. WC-poti asukohta ei ole võimalik muuta ilma vannitoa põrandat lõhkumata ja uusi plaate paigaldamata. WC-poti ümbertõstmisest ja vannitoa põranda vahetamisest on omakorda tingitud vannitoa seinaplaatide vahetamise kulud.
30.Hageja väited, et vannitoa põranda ümberehitamiseks on tarvis ehitada uuesti ka ehitusnõuetele vastav hüdroisolatsioon, mis ulatub kuni 1 m kõrgusele seinani ning hüdroisolatsiooni ehitamiseks on vajalik eemaldada põrandalt ülespoole vähemalt kaks rida seinaplaate, on mõistlikud, kuid hageja esitatud hinnapakkumised vannitoa plaatide vahetamiseks ja hüdroisolatsiooniks olid kohtu hinnangul liialt kallid.
31.WC-poti ümbertõstmisel remondi käigus vajalike plaatide kogumaksumuse puhul lähtus kohus BPK plaadisalongi odavamast pakkumisest nr 201104 summas 1576,44 eurot. Kohus leidis, et odavama mõistliku pakkumise olemasolul ei ole õige lähtuda kahe pakkumise keskmisest, seega ei arvestanud kohus Plaadipunkt AS kallimat hinnapakkumist. Plaatide maksumuse ning vannitoa remonditööde maksumuse osas ei pidanud kohus võimalikuks arvestada Metropoli Ehitus kinnitust, kuivõrd Metropoli Ehitus on kostja enda töövõtja. Samuti põhineb Metropoli Ehituse kinnitus plaatide maksumuse osas sellele, millise ühikuhinnaga plaat on minevikus hageja korterisse paigaldatud. Sellest ei saa aga järeldada, et sama hinnaga samaväärseid plaate oleks eraisikust hagejal võimalik osta ka tänasel päeval. Lisaks eeltoodule luges kohus põhjendatuks vannitoa remondiga kaasneva lisamaterjalide kulu 292,50 eurot.
32.Vannitoa remonditööde maksumuse osas võttis kohus aluseks kostja esitatud Expo Ehitus OÜ pakkumise nr HP:27, mille kohaselt on hageja korteri vannitoa remonditööde maksumus koos vanade plaatide eemaldamise, uute paigaldamise, hüdroisolatsiooni ja muude töödega kokku 1833,12 eurot. Kohus leidis, et odavama pakkumise olemasolul tuleb aluseks võtta just kostja esitatud odavam pakkumine, mitte hageja esitatud tunduvalt kallimad pakkumised.
2-20-16641 Kuivõrd Expo Ehitus OÜ pakkumises ei sisaldu WC-poti ümbertõstmisega kaasnevat kanalisatsiooni ümbertegemist, siis selles osas lähtus kohus Vivamees pakkumisest nr 201107 02, mille kohaselt kanalisatsiooni ümbertegemine koos WC raamiga maksab 300 eurot + käibemaks ehk kokku 360 eurot.
33.Arvestades eeltoodut, asus kohus seisukohale, et hageja kogukahju tema korterisse mittenõuetekohaselt paigaldatud WC-poti asukoha muutmisega ehk mittevastavuse kõrvaldamisega moodustab 4062,06 eurot.
34.Kohus märkis, et kuna WC-poti ümbertõstmise remonttööde käigus vahetatakse vannitoa põrandaplaadid, siis selle töö käigus saab lisakulutusteta kõrvaldada ka praeguses WC-poti asukohas WC–poti ees väidetavalt oleva lohu. Seetõttu ei pidanud kohus menetlusökonoomia huvides võtta seisukohta poolte vaidluse kohta selles, kas põranda kalded on nõuetele vastavad ka WC-poti ees.
35.Kohus rahuldas osaliselt viivise nõude ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudelt (9193,41 eurot) alates hagi esitamisest 12.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus asus seisukohale, et kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust ei VÕS § 140 ega § 139 alusel.
37.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, pidas kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatus rahaliselt on ligikaudu 55,6% ja hagi jääb rahuldamata ligikaudu 44,4% ulatuses ehk peaaegu pooles ulatuses. Kohus pidas menetluskulude poolte enda kanda jätmist õiglaseks ka põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole pooled näidanud üles piisavat kompromissivalmidust ja on tekitanud seetõttu endale ise ülemääraseid menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
38.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 6598,61 eurot, ja menetluskulude jaotuse osas, ning palub teha uue otsuse, millega täiendavalt hageja kasuks mõista välja põhinõue 6598,61 eurot ja viivis ning jätta menetluskulud kostja kanda.
39.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui järeldas, et hageja esitatud parkettide maksumused on liiga kallid ja kostja poolt Lincona kodulehel toodud parkett on 1-lipiline naturaalne tammeparkett ja seega vastab Premium paketis lubatule (s.o naturaalparkett, tamm, 14x189x860 mm, 1-lipiline, faasitud, õli). Kostja pakutud parkett oli 3-lipiline matt parkett. Seega mõistis kohus ebaõigesti hagejale välja ebasobiva parketi kulu 2297 eurot olukorras, kus kohus oleks pidanud mõistma välja hageja nõutud ja Premium paketis toodud nõuetele vastava odavama parketi kulu 3629,17 eurot (RM Stock OÜ hinnapakkumine). Seega tuleb hagejale täiendavalt välja mõista parketikulu 1332,17 eurot.
40.Maakohus rikkus vannitoa mittevastavuste analüüsimisel TsMS § 436 lg 1 ja § 232 lg 1 ning jättis kostjalt tõendite väljanõudmisel ebaõigesti kohaldamata § 283 lg 2. Hageja on alates hagi esitamisest väitnud ja tõendanud, et vannitoa üks peamisi mittevastavusi on asjaolu, et vannitoa ainukesest äravoolust, milleks on duši äravool, ei voola vesi ära. Ekspertiisiaktiga tõendas hageja, et vannitoa trapp ei võta nõutavat veekogust vastu. Seega ei vasta vannitoa äravool seadusega sätestatud nõuetele. Kohus leidis ebaõigesti, et olukorras, kus hageja tõendab
2-20-16641 vannitoa mittevastavuse ehk asjaolu, et trapp ei võta nõutavat veekogust vastu, pidanuks hageja veel täiendavalt tõendama mittevastavuse olemust või et nimetatud mittevastavus ei kuulu kohtu poolt hindamisele, kuivõrd hageja ei ole esitanud konkreetse trapi kulu kahjunõudena. Hageja ei esitanud trapi kulu kahjunõude osana, ent hageja esitas kahjunõudena duši äravoolu ümberehitamise tööde kulud. Millisel põhjusel vesi äravoolust ära ei voola, selle tõendamiskoormis ei lasunud hagejal, vaid kostjal.
41.Kostja ei täitnud kohtunõuet, milles kohus kohustas kostjat esitama korteriomandi vannitoa veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekti koos seletuskirjaga ja jooniste- ning spetsifikatsiooniga. Kostja esitas kohtule ainult joonised, millest hageja nõutud infot äravoolu osas ei nähtu. Seega tuleb TsMS § 283 lg 2 alusel lugeda tõendatuks hageja väited, et vannitoa äravool on nõuetele mittevastav ja selle likvideerimiseks tuleb äravool ümber ehitada, mis eeldab kogu vannitoa põranda lõhkumist ja sellega seonduvalt ka seina lõhkumist ehk sisuliselt kogu vannitoa ümberehitamist.
42.Maakohus jättis ekslikult vannitoa mittevastavustega seoses hagejale välja mõistmata tegeliku kahju. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja esitatud vannitoa mittevastavuste likvideerimise tööde maksumused on liiga kallid ning põhjendatud on lähtuda kostja esitatud Expo Ehitus OÜ pakkumisest nr HP 27, mille kohaselt on kõikide vannitoa mittevastavuste likvideerimistööde maksumus kokku 1833,12 eurot.
43.Kohus asus ebaõigele järeldusele, et hageja kahju vannitoa mittevastavuste likvideerimise osas seisneb vaid mittenõuetekohaselt paigaldatud WC-poti asukoha muutmises. Kohus jättis arvestamata, et põhiline mittevastavus seisneb selles, et vannitoa ainuke äravool ehk duši äravool ei võta dušist tulevat veekogust vastu, mistõttu voolab vesi mööda vannitoa põrandat laiali ja koguneb mh WC-poti ette, kus on lohk. Hageja nõustub kohtuga osas, et põranda plaatide vahetamisel on võimalik likvideerida ka WC-poti esine lohk ning uute plaatide paigaldamisel saab tagada põrandale õiged kalded. Samas ei arvestanud kohus, et dušinurgas normaalse äravoolu tagamiseks tuleb ära lõhkuda ka kogu dušinurk ja uuesti ehitada vastav kanalisatsioon. Asjaolu, et nõutav vee äravool ei ole vannitoas tagatud, ei ole kohus üldse hinnanud. Lisaks on kohus tööde maksumuse hindamisel võrrelnud omavahel võrreldamatuid pakkumisi ja seega ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tulemusel jõudis kohus ebaõigele järeldusele vannitoa mittevastavuste likvideerimistööde maksumuse osas. Kostja pakkumine ei ole reaalne tööpakkumine, kuna seal puuduvad olulised tööd. Seega tuleb vannitoa likvideerimistööde eeldatava maksumusena hagejale lisaks kostjalt välja mõista 5266,44 eurot.
44.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et menetluskulude poolte enda kanda jätmine on õiglane. Kogu poolte läbirääkimiste ajal ei pakkunud kostja hagejale kompromissina nõutavat ja mittevastavusi likvideerivat lahendust. Seega on ainetu kohtu etteheide, justkui oleks hageja ise endale tekitanud ülemääraseid menetluskulusid. Hageja ei pea kompromissina vastu võtma lahendust, mis ei likvideeri kostja tekitatud mittevastavusi. Samuti on ebaõige kohtu etteheide hagejale, justkui oleks hageja kohtusse tulnud piisavalt ettevalmistamata nõudega. Hageja tõendas menetluses, et vannitoa äravool ei vasta ettenähtud nõuetele. Asjaolu, et hageja ei esitanud asendatava trapi maksumuse nõuet olukorras, kus ta on esitanud äravoolu ümberehitamise nõude ja tõendanud selle maksumust, ei anna alust väita, et hageja nõue ei olnud piisavalt ettevalmistatud. Samuti on ainetud ja põhjendamata kohtu etteheited hagejale, et ta ei nõustunud teisel kohtuistungil enam kompromissi arutama. Hageja tegi kostjale konkreetse ettepaneku läbirääkimiste lõpus parketi osas, mis vastas Premium paketi nõuetele ja märkis, et selle parketi paigaldamisega oli hageja nõus. Kostja hageja pakkumisele ei vastanud ja hakkas hoopis sisulisel kohtuistungil hagejale näitama arvutist mingisuguseid parkette. Seega
2-20-16641 käitus hoopis kostja pahatahtlikult, jättes hagejale läbirääkimiste ajal vastamata ja katkestades seega poolte läbirääkimised. Seega tulnuks menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
45.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja menetluskulud poolte enda kanda jättis, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
46.Maakohus eksis parketiga seotud nõude rahuldamisel tõendite hindamisel ja materiaalõiguse kohaldamisel. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled ei olnud müügilepinguga ega lepingueelsetel läbirääkimistel kokku leppinud korterisse paigaldatavas konkreetses parketi mudelis. Maakohtu esitatust võib järeldada, et teise poole teavitamine kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, on ühepoolne kohustus ehk vastav kohustus lasus käesoleval juhul üksnes kostjal kui müüjal. Kostja leiab, et see on kahepoolne kohustus, s.t vastav kohustus on nii müüjal kui ka ostjal.
47.Pooled olid kokku leppinud, et müüja paigaldab korterisse 1-lipilise tammeparketi. Paigaldatud parkett on 1-lipiline tammeparkett. Ekspert PP on leidnud, et paigaldatud parkett on hea kvaliteediga. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja poolt korterisse paigaldatud parkett on kõige madalamat liiki parkett. Ekspert ÜL ei ole parketi kvaliteedi hindamisel, lähtudes tammeparketi liikidest, viidanud mitte ühelegi normile, mis ütleks, et rustic tüüpi tammeparkett on kõige madalama kvaliteediga tammeparkett.
48.Müüja täitis oma informeerimiskohustuse, andes ostjale teada parketi põhiomaduse (1-lipiline tammeparkett). Esialgne ostja ei esitanud müüjale kordagi informatsiooni, et ostjal oleksid parketi täpse mudeli osas mingid kindlad ootused või erisoovid. Samuti sõlmis hageja korteri ostmise lepingu, teades täpselt, milline parkett korteris on. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud täpses tammeparketi mudelis, siis pidi kostja lepingu täitma VÕS § 77 lg 2 kohaselt keskmise kvaliteediga.
49.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et parketi paigalduse puhul ei saa aluseks võtta odavamaid pakkumisi. Kohus ei juhtinud kostja tähelepanu, et Bildstan OÜ hinnapakkumine kui tõend oleks puudustega. Hageja ei vaidlustanud Bildstan OÜ hinnapakkumist. Kui ringkonnakohus leiab, et parketiga seotud nõue on siiski põhjendatud, on põhjendatud kahjuhüvitiseks 4653,75 eurot (parketi ja lisamaterjalide maksumus 2926,95 + töö 1726,8).
50.Vannitoaga seotud nõude osas leiab kostja, et WC-poti asukohaga seotud nõude rahuldamine on põhjendamatu, ja alternatiivselt, et nõude rahuldamise ulatus on põhjendamatu.
51.Kostja leiab jätkuvalt, et hageja kaotas õiguse tugineda WC-poti väidetavale mittevastavusele VÕS § 220 lg 3 alusel. Asjas on tuvastatud, et ostja sai väidetavast mittevastavusest teada juunis 2020, kuid teavitas kostjat sellest alles 12.11.2020. Väidetavast mittevastavusest õigeaegselt, s.o 2 kuu jooksul, teavitamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav. Kui WC-poti asukoht on tegelikult probleemiks, oleks hageja vastava puuduse saanud tuvastada ka ilma eksperdi abita korteri valduse kättesaamisel. Kui WC-poti asukoht ei sega aga WC-poti eesmärgipärast kasutamist, siis ei ole tegemist asja puudusega VÕS § 217 lg 2 mõistes.
52.Alternatiivselt leiab kostja, et ebaõige on maakohtu järeldus, et WC-poti asukoha muutmist ei ole võimalik teostada ilma vannitoa põrandat lõhkumata ja uusi plaate paigaldamata. WC10
2-20-16641 pott on kinnitatud seinas olevale nišile ja WC-poti asukohta saab muuta, lõhkudes seinaniši ja nihutades WC-potti. Kuna vannitoa põranda lõhkumiseks ja uuesti plaatimiseks puudub vajadus, siis tuleb BPK plaadisalong pakkumisest (1576,44 eurot) lahutada põrandaplaatide maksumus 676,80 eurot (564 eurot käibemaksuta) ja Expo Ehitus OÜ pakkumisest (1833,12 eurot) lahutada põrandaga seotud tööde maksumus (põranda plaadi eemaldus, hüdroisolatsioon põrandale, põrandaplaadi paigaldus (sh silikoon ja vuugitäide) kokku 285,12 eurot (237,60 eurot käibemaksuta). Seega tuleb WC-poti asukohaga seotud kahjunõude summat (4062,06 eurot) vähendada kokku 961,92 euro võrra.
53.Kuna kostja on seisukohal, et hagi tulnuks jätta rahuldamata, leiab kostja, et poolte kõik menetluskulud tulnuks jätta hageja kanda. Alternatiivselt, kuna kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kostja kohtumenetluses kompromissina pakkunud, tulnuks jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel samuti hageja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
54.Menetlusosalised vaidlevad vastaspoole kaebusele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
55.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata summas 369,65 eurot ja uue otsusega rahuldada hagi täiendavalt 369,65 euro ja sellelt arvestatud viivise ulatuses. Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
56.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi 740,91 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
57.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ostis kostjalt korteriomandi, mis asub Astangu tn 18 // 20 // Jalami tn 1 Tallinnas, mille eriosaks on korter nr 115. Hagejale anti korteri valdus üle oktoobris 2019. Pooled on kokku leppinud, et korter viimistletakse vastavalt Premium paketile. Hageja väitis, et müüdud korteril on järgmised puudused: 1) paigaldatud parkett on oksakohtade ja pragudega, mis olid parandatud musta kitiga, mistõttu ei vasta parkett lepingus kokkulepitule; 2) vannitoa põrand on ebaõige kaldega (väitest hageja menetluse käigus loobus) ja äravool ei võta piisavalt dušist tulevat vett vastu, mistõttu valgub vesi vannitoa põrandale, jäädes osaliselt WC-poti ees olevasse lohku; 3) WC-pott on paigaldatud dušinurga ja WC-poti vahelisele klaasseinale liiga lähedale. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, soovides kahjuna kulude, mis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks, hüvitamist. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et korter vastab kokkulepitule, ja juhul, kui kohus leiab, et korter on puudustega, siis on hageja nõutud kahjuhüvitis liiga suur.
58.Ringkonnakohtu arvates on maakohus ekslikult leidnud, et pooltevahelisele müügilepingule kohalduvad tarbijale müügi sätted. Kuna tarbijalemüügina käsitletakse VÕS § 208 lg 4 tähenduses vallasasja müüki, kuid hagejale müüdi kinnisasi (korteriomand), pole tegemist tarbijalemüügiga nimetatud normi tähenduses. Samas eeltoodu ei mõjutanud maakohtu lahendit, kuna maakohus pole asja lahendamisel kohaldanud spetsiifilisi tarbijalemüügi sätteid (nt puudustest teatamisel).
2-20-16641
59.Ringkonnakohus leiab, et esitatud asjaoludel saab hageja kahjunõude esitada nii VÕS § 115 kui ka VÕS § 222 lg 5 alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-17, p 13). Maakohus on eelviidatud normide järgi vaidluse lahendanud.
60.Maakohus on vaidlustatud otsuses kohaldanud VÕS § 115 lg 1, kuid teinud seda ebaõigesti seotuna VÕS § 114 lg 2 esimese lausega. VÕS § 114 lg 2 esimene lause sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse leping, siis tuleb pooltevahelist suhet hinnata ühtse lepingulise suhtena (Riigikohtu 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega lepingueelsed kohustused muutuvad lepingulisteks kohustusteks ja nende rikkumise eest vastutatakse nagu lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Hageja väidete kohaselt tekkis talle kahju sellest, et müüdud korteri põrandale pandud parkett ei vastanud poolte kokkuleppele, mitte sellest, et kostja jättis talle lepingueelsetel läbirääkimistel olulised asjaolud parketi kohta avaldamata. Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtu otsuse põhjendusi VÕS § 14 lg 2 kohaldamise osas muuta ja jätta vastavad põhjendused välja.
61.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ja p 2 sätestab, et kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei vasta asi lepingutingimustele siis, kui see ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
62.Maakohus pidi esmalt tuvastama, milline oli poolte kokkulepe korteri ehituskvaliteedi ja siseviimistluse osas. Vaidlus oli poolte kokkuleppe sisu üle puutuvalt korterisse paigaldatud parketti. Korteri kvaliteedi osas on kokku lepitud 27.11.2017 müügilepingu p-s 3.6, mille kohaselt peab korter vastama Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele ja kvaliteedi hindamise aluseks võetakse RYL 2000 klass II. Märtsis 2019 sõlmiti kokkulepe, et korteri siseviimistlus peab olema teostatud Premium paketi nõuetele vastavalt, mille eest tasus hageja täiendavalt 4000 eurot, kusjuures eelnev kokkulepe oli Standard paketis viimistluse kohta. Pooled ei vaielnud, et hageja tutvus kostja koostatud Premium viimistluspaketi reklaammaterjaliga ja kostja näitas talle Premium paketi näidiskorterit. Vastavalt kostja koostatud Premium paketi kirjeldusele oli tegemist paketiga nõudlikumale maitsele. Põranda materjaliks oli kirjelduse kohaselt 1-lipiline faasitud ja õlitatud tamme naturaalparkett mõõtudega 14x189x1860 mm. Seega olid pooled kokku leppinud üldises standardis, millisele kvaliteeditasemele korter pidi vastama. Täpset ja selgesõnalist kokkulepet parketi kvaliteedi, sh parketi liigi osas, poolte vahel ei olnud.
63.VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lg 5 järgi tuleb tõlgendamisel arvestada eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna Premium paketi reklaamlehel oli märgitud, et tegemist on paketiga nõudlikumale maitsele, siis siseviimistlustööd ja kasutatavad materjalid pidid olema tavaliselt kasutatavast kõrgema kvaliteediga. ÜL arvamuse kohaselt müüakse tammeparketti järgmistes kvaliteediklassides alates kõige kvaliteetsemast: erivalik-tamm (exquisit), valiktamm (select), looduslik tamm (natur), vöödiline tamm (gestreift) ja okslik tamm (rustic). Musta kitiga oksakohtade parandamine on omane rustic parketile (I kd, tl 161-162). Arvestades Premium paketi kirjeldust ja seda, et Premium paketi reklaamfotolt nähtuv parkett ei ole musta kitiga parandatud
2-20-16641 oksakohtade ja muude parandustega (I kd, tl 21), järeldab ringkonnakohus, et kostja avaldatust sai hageja järeldada, et müügilepingus kokkulepitule vastav parkett on ilma oluliste paranduste ja oksakohtadeta. Seega sõlmides viimistluse kokkuleppe Premium paketis toodud kvaliteedis, oli ringkonnakohtu arvates poolte kokkuleppe sisuks, et parkett ei ole olulises osas musta kitiga parandatud oksakohtade ja pragudega, s.t ei ole tegemist rustic liiki parketiga. Hageja väide, et Premium paketi tutvustamiseks talle näidatud korteri põrand oli kvaliteetse parketiga, ja kostja väide, et hagejale näidatud korteri põrandal oli rustic parkett, on tõendamata. Hageja ei nõustunud, et kostja poolt kohtule esitatud foto on samast korterist, mida talle näidati. Eeltoodu tõttu ei saa kohus neist poolte väidetest kokkuleppe tõlgendamisel lähtuda.
64.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhul, kui kostja soovis Premium paketi viimistluse kokkuleppe olemasolul paigaldada korterisse kõige madalama kvaliteediga parketi, mida tal kokkuleppe sisust eeldatavalt õigust teha polnud, oleks ta pidanud hagejale enne lepingu sõlmimist selgitama, milline on paigaldatava parketi täpne kvaliteediklass ja kas sellel võib olla oksakohti ning parandusi. Kuna kostja seda ei teinud, siis pidi ta paigaldama parketi, millel ei ole olulises määras oksakohti ja musta kitiga tehtud parandusi.
65.Kostja vastuapellatsioonkaebuses toodud käsitluse kohaselt sai hageja korteri omanikuks 31.10.2019 ehk siis, kui parkett oli juba korterisse paigaldatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei tähenda, et poolte vahel poleks olnud kokkulepet korteri viimistluse, sh paigaldatava parketi, osas. Korteri müügilepingu sõlmis ostjana 27.11.2017 Y, kuid 30.10.2019 Y ja poolte vahel sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.1. kohaselt on esialgne ostja Y ja käesoleva vaidluse pooled kokku leppinud, et kõik müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle antud hagejale. 30.10.2019 tehingu sõlmimisega said hageja ja kostja vahelise lepingu osaks kõik kokkulepped, mis oli eelnevalt seoses lepingu esemega sõlmitud. Seega on hagejale üle läinud ka kokkulepe siseviimistluse Premium paketi kohta.
66.Kostja väitis vastuapellatsioonkaebuses, et rustic (okslik) kvaliteediklassiga parkett vastas keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 2). Kostja esitatud ehitusinsener PP arvamuse kohaselt ei ole toonierinevused ja parandused parketi puuduseks, vaid tegemist on taotluslikult rustikaalset stiili iseloomustavate elementidega. Hageja on tõendanud, et parketil olid olulises määras oksakohtade ja pragude musta kitiga tehtud parandused (I kd, tl 22, 162 pöördel-165). Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kuna eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et pooltel oli kokkulepe paigaldatava parketi omaduste kohta ja selle kohaselt ei lepitud kokku rustic kvaliteediga parketi paigaldamises, siis ei saa kostja poolt kohustuse täitmist pidada lepingule vastavaks.
67.Arvestades eeltoodut on kostja lepingut rikkunud ja maakohus on selle lõppjäreldusena õigesti tuvastanud. Tekkinud kahju oli viimistluse kohta kokkuleppe sõlmimisel kostjale ettenähtav, kuna kostja võis eeldada, et kokkuleppele mittevastava parketi paigaldamisel tekib hagejale kahju. Samuti on kostjapoolse lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Hageja on parketi mittevastavusest teatanud kostjale mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1). Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale lepingu rikkumisega tekkinud kahju.
68.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldusi lepingule mittevastava parketi asendamisega hagejale tekkiva kahju suuruse kohta. Hageja kahjuks oli asendatava parketi ja asendamise tööde maksumus. Kulutusi hageja veel teinud ei ole ja tulevaste kulutuste tõendamiseks esitas ta tööde ja materjalide hinnapakkumised.
2-20-16641
69.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus võttis parketi maksumuse tuvastamisel aluseks kostja pakkumise ja jättis nõude rahuldamata 1332,17 euro ulatuses. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et parketi paigaldamisega seotud tööde maksumus on 2204,40 eurot, väites, et põhjendatud kulu on 1726,80 eurot.
70.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õige on maakohtu järeldus, et kahju suuruse määramisel ei saa võtta aluseks esitatud hinnapakkumiste keskmist, vaid hinnata tuleb iga pakkumist eraldi.
71.Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus võttis parketi maksumuse arvestamisel ebaõigesti aluseks kostja esitatud Lincona tootevalikus oleva 1-lipilise tammeparketi maksumusega 35,90 eurot/m2 (I kd, tl 128), kuna see ei vastanud poolte kokkuleppele parketi kvaliteedi osas. Ebaõige on hageja väide, et tegemist on 3-lipilisele parketiga. Tõendi kohaselt on tegemist rustic tüüpi 1-lipilise parketiga. Kuna hageja on menetluses korduvalt rõhutanud ja maakohus tuvastas, et pooltel ei olnud kokkulepet parketi, mis on olulisel määral oksakohtadega, paigaldamiseks, s.t puudus kokkulepe rustic liiki parketi osas, siis leiab kolleegium, et hageja apellatsioonkaebuse väide on põhjendatud ja maakohus on ebaõigesti arvestanud kahju suuruse tuvastamisel Lincona tootevalikus olevat rustic liigi parketti maksumusega 35,90 eurot/m2.
72.Hageja väitel on parketi kulu 3629,17 eurot, mis on tõendatud RM Stuudio 02.11.2020 pakkumisega nr 12427 (I kd, tl 46). Pakkumine on tehtud parketile nimetusega „Wicanders Tamm NATURE ESSEX“ hinnaga 47,60 eurot/m2 (59,50 eurot miinus allahindlus 20%). Vastavalt ÜL arvamusele kvaliteediklass nature iseloomustab keskmise kvaliteediga materjali, millel ei ole musta kitiga parandatud oksakohtu ega pragusid. Seega on tegemist parketiga, mis vastab poolte kokkuleppele. Eeltoodust tulenevalt on asendatava parketi maksumus 3629,17 eurot, mis on 1332,17 euro võrra suurem, kui maakohtu poolt tuvastatud. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi põrandaliistude vahetamise kulu kohta.
73.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse järeldust, mille kohaselt on parketi vahetamise tööde maksumus 2204,40 eurot. Maakohus tuvastas selle lähtuvalt OÜ Vivamees 07.11.2020 pakkumisest (I kd, tl 48). Kostja väidete kohaselt tuleb tööde maksumus tuvastada Bildstan OÜ hinnapakkumise järgi (I kd, tl 149). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et OÜ Bildstan pakkumine on konkretiseerimata ja selle põhjal ei saanud kohtul tekkida veendumust hinnapakkumise tõepärasuses. Hinnapakkumine ei sisalda näiteks põrandaliistude eemaldamisel tekkivate seinte viimistluse kahjustuste parandamise kulusid ega transpordikulusid, mis tavapäraselt ehitustöödega kaasnevad.
74.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kokkulepitule mittevastava parketi asendamisega tekkinud hageja kahju kuulub hüvitamisele maakohtu otsuses väljamõistetule lisaks 1332,17 euro ulatuses ehk kokku 6462,92 eurot.
75.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks, mis tulenes kostja poolt nõuetele mittevastava vannitoa duši äravoolu ehitamisest. Hageja tõi hagiavalduses esile, et duši kasutamisel ei voola äravoolutrapi kaudu kogu vesi ära, vaid osa valgub mööda põrandat laiali, kusjuures osa vett koguneb WC-poti ette. Kostja on keeldunud hagejale vannitoa projektdokumentatsiooni üleandmisest. Hageja selgitas, et vannitoa põrandakalded on WC-poti poole negatiivse kaldega ja WC-poti ees on põrandas lohk, kuhu koguneb vesi. Väitest, et põrandakalded on ebaõiged,
2-20-16641 hageja menetluse käigus loobus. Kostja väitis, et põrandakalded on normidele vastavad ja paigaldatud trapp vastab Euroopa Liidu kehtivatele nõuetele ja elamu projektile. Kostja selgitas, et probleemi võib põhjustada see, et dušist tulev veehulk on liiga suur (norm on 0,2 liitrit/sekundis). Põrandas oleva lohu kohta väitis kostja, et põrand vastab kehtivatele normidele.
76.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõude seonduvalt vannitoa ebapiisava äravooluga lahendanud puudulikult. Hageja ei väitnud ainult seda, et põranda kalded on ebaõiged, vaid põhiline etteheide oli see, et dušist tulev vesi ei lähe trapi kaudu kanalisatsiooni. Hageja on väitest, et põranda kalded dušinurgas on ebaõiged, loobunud ja 22.03.2021 menetlusdokumendi p-s 2.2 (II kd, tl 52) kinnitanud kallete õigsust, mistõttu maakohus ei pidanud eelviidatud asjaolu kontrollima, küll aga jäi vaidluse alla see, kas vannitoa äravool toimib nõuetekohaselt.
77.TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited. Seega pidi hageja tõendama seda, et vannitoa trapp ei vasta lepingule. Pooled ei vaielnud selle üle, et vastavalt tehnilistele nõuetele peab paigaldatava trapi toru läbimõõt olema vähemalt 50 mm ja see peab vastu võtma 0,8 liitrit/sekundis.
78.Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks ÜL arvamuse, mille p-st 3.5 nähtub, et dušist 5-6 minuti vältel vee voolamisel ei voolanud kogu pealetulev vesi trapist kanalisatsiooni, vaid valgus osaliselt mööda ruumi põrandat laiali. Võimaliku põhjusena on välja toodud trapi defekt, paigaldusviga või vee äravoolutorustikus olev takistus (I kd, tl 172). Äravoolutorus oleva takistuse kohta on hageja apellatsioonkaebuses esile toonud, et kostja spetsialist on kontrollinud kaameraga takistuste puudumist, mistõttu saab olla mittevastavuse põhjuseks kas ebaõige trapp või trapi ebaõige paigaldus (II kd, tl 82 pöördel). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja ei pidanud tõendama, milles täpselt trapi puudus seisnes, piisav oli tõendada, et paigaldatud trapp ei võta dušist tulevat vett vastu ja seda asjaolu on hageja tõendanud.
79.Kostja on esitanud anud GE arvamuse, kes on vastanud kostja päringule, et paigaldatud trapi, mille tootja on HL Hutterer & Lechner GmbH, põhiparameetrid vastavad kanalisatsiooni projektis toodule (I kd, tl 145-148). Arvamus on antud kostja poolt arvamuse andjale esitatud projektdokumentatsiooni ja trapi dokumentide alusel.
80.Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et ta ei saanud tõendada trapi mittevastavust, kuna kostja jättis esitamata veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekti koos seletuskirja, jooniste ja spetsifikatsioonidega vaatamata sellele, et maakohus kohustas kostjat nimetatud dokumendid esitama. Hageja käsitluse kohaselt tuleb eeltoodu tõttu TsMS § 283 lg 2 järgi lugeda hageja väited ebaõige või ebaõigesti paigaldatud trapi kohta tõendatuks. Taotluse tõendite esitamiseks esitas hageja 04.01.2021 menetlusdokumendis, selgitades, et vee äravoolu takistus võib olla põhjustatud mitmest erinevast tegurist või nende koosmõjust, viidates ebaõigetele kalletele ja lohule põrandas ning vigadele trapis või selle paigaldamises. Hageja pidas kostja esitatud asjatundjate arvamusi ebaõigeteks ja seetõttu palus kohtul kohustada kostjat esitama taotluses toodud dokumendid (I kd, tl 152-157). 05.01.2021 e-kirjas teatas kohus kostjale, et tal tuleb esitada hiljemalt 11.01.2021 taotletud dokumendid või vastuväited taotlusele. 11.01.2021 esitas kostja veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta joonised (I kd, tl 194-195). Kostja selgitas 09.02.2021 kohtuistungil, et esitatud jooniste järgi on hageja korteri duširuum ehitatud. Kohus määras samal istungil, et ülejäänud taotluses toodud dokumentide esitamist kostjalt ei nõuta (II kd, 8 pöördel). Seega on ebaõige ja eksitav hageja väide, et kohus on hageja taotluse tõendite esitamiseks rahuldanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja taotlusest tõendite
2-20-16641 esitamiseks ei ole võimalik aru saada, milliste trapiga või äravooluga seonduvate asjaolude tõendamiseks olid tema poolt nõutud dokumendid vajalikud.
81.Kolleegium leiab, et ebapiisav äravool duširuumi trapist on tõendatud ja selles osas ei vastanud korter tunnustatud ehitusnormidele vaatamata sellele, et kostja on tõendanud, et paigaldatud trapp vastab projektile.
82.Samas ei anna eeltoodu alust hageja nõude rahuldamiseks. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise tulemusena ei tohi kahju kannatanud isik rikastuda. Hageja on küll esile toonud, et trapi mittevastavus või äravoolu takistus on põhjuseks, mis ei lase veel ära voolata, kuid oma kahju hüvitamise nõude on hageja esitanud viisil, kus ta leiab, et lõhkuda tuleb vannitoa põrand, ehitada uued kalded, paigaldada uus põrandaküte ja hüdroisolatsioon ning vahetada ka seinaplaadid (I kd, tl 51-52), mis ei ole seostatavad trapi vahetamisega. Hageja väited, et trapi vahetamisega seoses tuleb ka põrand lõhkuda, on jäänud paljasõnaliseks ja on tõendamata. Ühestki pakkumisest ei tulene, milline on uue trapi ja selle paigaldamise maksumus. Seega pole hageja tõendanud, milline kahju tekkis talle seonduvalt trapi vahetamisega. Seda, et põrandas olev trapi avaus on vee äravooluks piisav, on kinnitanud ka hageja ise 04.01.2021 menetlusdokumendis, selgitades, et järelkontrolli käigus, kui eemaldati trapi siseosa korpusest ja lasti dušisegistist vett põrandale, ilmnes, et vesi läheb vabalt äravoolu ega valgu põrandale (I kd. tl 156). Seega väide, et tuleb lõhkuda ka põrand, ei ole ka usutav. Maakohus on lõppjäreldusena jätnud nõude eeltoodud osas õigesti rahuldamata.
83.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus tuvastas, et WC-pott ei ole paigaldatud vastavalt juhendteatmiku RT 93-10932 nõuetele ja on liiga lähedal dušinurga klaasseinale, ning tuvastas mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalikud kulud ehk hageja kahju. Eeltoodud osas on maakohtu otsuse vaidlustanud kostja, kes leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja on mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul, mistõttu tuleb nõue jätta rahuldamata. Alternatiivselt vaidlustas kostja väljamõistetud hüvitise suuruse, väites, et hüvitise suuruse tuvastamisel on ebaõigesti arvestatud põranda asendamise töödega. Hageja vaidlustas kahju hüvitise suuruse, leides, et see ei kata kõiki kulusid. Pooled ei ole vaidlustanud seda, et WC-poti asukoht pidi lepingu kohaselt vastama juhendteatmiku RT 93-10932 nõuetele ega seda, et tegelikult asus WC-pott dušinurga klaasseinale lähemal, kui RT 93-10932 nõuded ette nägid, mistõttu on kostja lepingut rikkunud.
84.VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. TsMS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 p 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu.
2-20-16641
85.Hageja on esile toonud, et WC-poti asukoha mittevastavusest lepingule sai ta teada juunis 2019, kui ÜL esitas talle arvamuse vannitoa kohta, kus vastav asjaolu oli p-s 4.6 välja toodud. Lepingule mittevastavusest teatas hageja kostjale esmakordselt 12.11.2020 hagiavalduses. Maakohus leidis, et hageja poolt teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav, kuna hagejal puuduvad ehitusalased eriteadmised ja hageja püüdis enne kohtusse pöördumist kostjaga kohtuväliselt vannitoaga seotud probleeme lahendada. Lisaks leidis kohus, et hageja võis mittevastavusele tugineda sõltumata teatamisest VÕS § 221 lg 1 p 1 järgi, kuna mittevastavus oli tekkinud kostja hooletuse tõttu.
86.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt kostjale mõistliku aja jooksul WCpoti juhendteatmiku RT 93-10932 nõuetele mittevastavast asukohast teatamata jätmine ei võta VÕS § 221 lg 1 p 1 alusel hagejalt võimalust kahju hüvitamise nõudmisel sellele tugineda, kuna mittevastavus on tekkinud kostja kui müüdava korteri ehitaja raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg1 p 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kostja on müügilepingu p-s 3.6. kohustunud järgima müüdud korteri ehitamisel Eesti Vabariigis kehtivaid kvaliteedinorme. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et ehitamisel tuli järgida juhendteatmiku RT 93-10932 (Eluaseme projekteerimine) nõudeid. WC-poti kaugus seinast on määratletud nii eluaseme kasutaja mugavust silmas pidades kui ka ohutuse tagamiseks ja kostjal kui müüdud korteri ehitajal oli kohustus tagada ehitamist reguleerivate normide täitmine. Kostja ei ole järginud oma kutsetegevuses sõlmitud müügilepingu täitmisel tavaliselt eeldatavat hoolsusstandardit, et tagada ostjale nõuetele vastava korteri müümine. Kostja pole vaidlustanud, et WC-poti paigaldamine vastavalt teatmiku RT 93-10932 nõuetele on võimalik.
87.Seega on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust ja andnud hagejale üle korteri, mille WC-poti asukoht ei vasta ehitamisele kohalduvatele nõuetele. Kostja ei ole esile toonud, et tema rikkumine oleks vabandatav. Paigutades WC-poti nõuetele mittevastavale kohale, oli kostjale ettenähtav, et selle ümberpaigutamisega tekib kahju, samuti on kostja lepingurikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
88.Arvestades kostja apellatsioonkaebuse väiteid hüvitatava kahju suuruse kohta, leiab ringkonnakohus, et maakohus on kahju hüvitise 4062,06 eurot osaliselt määranud ebaõigesti. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hüvitada kahju määras, mis on vajalik, et asetada hageja olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 87, et WC-poti asukohta pole võimalik muuta ilma vannitoa põrandat lõhkumata ja hüdroisolatsiooni ning uusi plaate paigaldamata. Selle üle, et WC-pott on kinnitatud seinale, ei ole poolte vahel vaidlust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et seinale kinnituva WC-poti puhul ei ole vajalik lõhkuda vannitoa põrandat.
89.Maakohus lähtus kahju suuruse tuvastamisel materjalide osas BPK plaadisalongi pakkumisest (I kd, tl 49), mille kohaselt oli plaatide maksumus koos käibemaksuga 1576,44 eurot, sh põrandaplaadid 676,80 eurot (564 eurot + käibemaks). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et põrandaplaatide maksumust hüvitada ei ole põhjendatud.
90.Vannitoa remontööde osas võttis maakohus kahju suuruse tuvastamisel aluseks Expo Ehitus OÜ pakkumise (I kd, tl 150). Ringkonnakohus ei jaga hageja apellatsioonkaebuse seisukohta, et Expo Ehitus OÜ pakkumises ei ole märgitud suurt osa kulukaid töid ja maksumused on liiga väiksed. Hageja väide, et plaatide eemaldamise töö maksumus on tavapärasest väiksem, on jäänud paljasõnaliseks ja hageja hinnangut, et tegemist on fiktiivse pakkumisega, ei kinnita kohtu ette toodud asjaolud ega esitatud tõendid. Hageja esitatud Ecomerc Ehitus OÜ (I kd, tl 51) pakkumise järgi ei ole võimalik kontrollida tööde mahtusid ega ajakulu, kuna sellest ei
2-20-16641 nähtu maksumuse kujunemise aluseks olevaid ühikuid. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et tehtavate tööde maksumuse osas on põhjendatud lähtuda Expo Ehitus OÜ pakkumisest. Hageja väitest, et maakohus pole arvestanud WC-poti tagasi asetamise kulu, ei anna teha hageja poolt soovitud järeldust. Maakohus võttis WC-poti nihutamisega seotud kulu maksumuse OÜ Vivamees pakkumisest summas 360 eurot (I kd, tl 52). Ringkonnakohtu arvates pakkumises toodud kanalisatsiooni ümbertegemise maksumus seonduvalt WC-poti asukohaga hõlmab ka WC-poti tagasi paigutamise kulu. Kuna maakohus on Expo Ehitus OÜ pakkumises sisalduvatest töödest pidanud hageja kahjuks ka põrandaplaatide eemaldamise ja uue põranda tegemise töid, mis ei ole WC-poti õigele kohale paigutamisega seostatavad, siis tuleb nimetatud kulud 285,12 eurot (237,60 eurot + käibemaks) jätta hüvitamata. Kokku tuleb jätta WC-poti õigele kohale paigaldamisega seonduvatest töödest hüvitamata 961,92 eurot ja väljamõistmisele kuulub 3100,14 eurot.
91.Vannitoa põrandal WC-poti ees paikneva lohu kohta selgitab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses ei ole tuvastatud, kas tegemist oli lepingule mittevastavusega, vaid kohus tõi esile, et vesi koguneb sinna, kuna trapist ei voola vesi ära. Seega oli mittevastavus ennekõike see, et vee äravool ei olnud piisav. PP arvamuse kohaselt on põranda tasasuse hälve kahele meetrile + 1 kuni + 2,5 mm, mis vastab RYL 2013 nõuetele. Lisaks ei ole hageja esitanud oma nõuet viisil, kus ta on soovinud lohu kõrvaldamist.
92.Arvestades eeltoodut tuleb kokkuvõttes hagejalt kostja kasuks välja mõista 9563,06 eurot. Hagi jääb rahuldamata summas 6969,87 eurot.
93.Hageja nõudel tuleb alates hagi esitamisest, s.o 12.11.2020, hüvitamisele kuuluvalt summalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis perioodi eest 22.11.2020 kuni 12.10.2021 on 701,88 eurot. Alates 13.10.2021 tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
94.Maakohus on menetluskulud jätnud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati ca pooles ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtu poolt hagi rahuldamine täiendavalt 369,65 euro võrra ei muuda oluliselt hagi rahuldamise proportsiooni, mis annaks aluse menetluskulude jaotamiseks maakohtust erinevalt. Seega jääb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata.
95.Ringkonnakohus ei nõustu pooltega, et maakohtu menetluskulud tuleks jätta TsMS § 163 lg 2 järgi hageja väitel kostja ja kostja väitel hageja kanda, kuna kohus rahuldas hagi poole poolt pakutud kompromissiga sarnases ulatuses. Kostja on pakkunud hagejale, et vahetab parketi hageja poolt soovitu vastu ja vahetab trapi või paigaldab vajadusel dušinurgale ukse, millega hageja ei nõustunud. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja kompromissipakkumine sarnases ulatuses sellega, millises ulatuses hagi rahuldati. Nii ei ole kostja nõustunud WC-poti ümberpaigutamisega ega pakkunud hagejale rahalist hüvitist sarnases määras, milles kohus hagi rahuldab. Hageja omalt poolt täpsete tingimustega kompromissipakkumist, mis võiks sarnane olla hagi rahuldamise ulatusele, kostjale teinud ei ole.
96.Kuna poolte apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt, siis TsMS § 163 lg 1 järgi on põhjendatud apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-20-16641
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.