N. K. hagi Aurora Nova OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
17 855,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx/xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann (Advokaadibüroo PRIORE; asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: Aurora Nova OÜ (registrikood 14324456; asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela, Nurmela & Co Law Firm, asukoht Salme 40a, Tallinn, e-post: [email protected]
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
09. veebruar 2021 ja 22. märts 2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann Kostja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista kostjalt Aurora Nova OÜ välja hageja N. K. kasuks kahjuhüvitis summas 9193,41 eurot.
4.Mõista kostjalt Aurora Nova OÜ välja hageja N. K. kasuks viivis põhinõudest (9193,41 eurot) alates hagi esitamisest 12.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-20-16641 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja N. K. esitas 12.11.2020 Aurora Nova OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid N. K. ning Aurora Nova OÜ (edaspidi kostja) 27.11.2017. a notariaalse korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel kohustus müüja ehitama ja võõrandama ostjale korteriomandi aadressil Xxxx (käesoleval ajal korter nr xxxx) koos panipaiga ja parkimiskohaga (edaspidi korter). Korteri siseviimistluspaketiks oli määratud Standard 1. 19.03.2019. a külastas N. K. koos tütre, N. K.ga (edaspidi hageja) kostja poolt näidatavat näidiskorterit, mille siseviimistlus oli tehtud Premium siseviimistluspaketi alusel. Hageja ja N. K. otsustasid Premium siseviimistluspaketi brožüüri ning parketi näidisliistu mulje alusel osta korterisse Standard 1 asemel Premium siseviimistluspaketi, mille eest tasuti korteri ostuhinnale juurde 4000 eurot. Seega eeldas hageja, et korterisse paigaldatakse Premium paketi raames kvaliteetne naturaalne tammeparkett.
2.21.08.2019. a käisid hageja ja N. K. esimest korda vaatamas valmivat korterit. Korteris olid tööd pooleli ja mh oli paigaldamisel lubatust oluliselt erinev parkett, mille liistud olid enamjaolt suurte süsimustade laikude ja triipudega. Müüja survestas N. K.t korteri valdust vastu võtma, ent viimane keeldus, kuivõrd korteril oli hulgaliselt puudusi, tööd olid lõpetamata ja paigaldamisel oli vale, lubatud kvaliteedile mittevastav parkett. 21.08.2019. a keeldus N. K. seega korterit vastu võtmast, kuivõrd korteril olid mitmed puudused, sh ei vastanud paigaldatav parkett parketile, mis oli Premium siseviimistluspaketi raames korterisse ostetud. Kostjal paluti puudused likvideerida. Kostja parketti puudutavaid puudusi ei likvideerinud.
3.30.09.2019. a esitas N. K. kostjale e-posti teel uuesti pretensiooni parketi kohta. Ta juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et korterisse paigaldatud parkett ei vasta Premium parketis näidatud parketile, et tegemist on ostja petmisega ning palus parketi vahetada. Vastuseks ostja pretensioonidele edastas müüja N. K.le e-kirja, milles eitas parketi mittevastavust ning teatas, et asjaõiguslepingu eeldused on müüja poolt täidetud ning ostja kohustub korteri vastu võtma, vastasel juhul taganeb müüja lepingust ostjapoolse lepingu rikkumise tõttu ning jätab leppetrahvina endale ostja poolt tasutud 10% ostuhinnast.
4.8.10.2019. a käis N. K. koos hagejaga taas korterit vaatamas. Korteris olid endiselt mitmed puudused, sh mittevastav parkett. Ostja keeldus puuduste tõttu taas korterit vastu võtmast ja nõudis kostjalt puuduste likvideerimist. Ostja pretensioonidele kostja ei reageerinud, korteris olevaid puudusi ei likvideerinud ning vastusena ostja nõudele puudused likvideerida, esitas kostja ostjale 11.10.2019. a notariaalse täiendava tähtaja andmise ja lepingust taganemise avalduse. Avalduses teatas kostja, et tema hinnangul on kõik asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused täidetud ning ostja kohustub korteri vastu võtma.
2-20-16641 Juhul, kui ostja keeldub korterit vastu võtmast, ähvardas kostja lepingust taganeda ning jätta leppetrahvina endale ostja poolt tasutud 10% korteri maksumusest. Kostja survestas seega ostjat sõlmima asjaõiguslepingut ja võtma vastu oluliste puudustega ja müügilepingule mittevastava korteri, ähvardades vastasel juhul ostjat lepingust taganemise ja leppetrahviga. 31.10.2019. a sõlmiti korteri suhtes asjaõigusleping, millega omandas korteri hageja.
5.Hageja võttis korteri valduse vastu, ent tugines endiselt eelnevates ehitustööde ülevaatuse aktides toodud puudustele, mis olid jäänud likvideerimata, sh asjaolule, et korterisse oli paigaldatud Premium paketi kvaliteedile mittevastav parkett. Hageja korduvatele nõuetele mittevastav parkett välja vahetada kostja ei reageerinud. 26.11.2019. a edastas hageja esindaja kostjale nõude puuduste likvideerimiseks koos täiendava tähtaja andmisega, milles esindaja selgitas, et kui kostja mittevastavat parketti välja ei vaheta, kõrvaldab hageja mittevastavused ise ning esitab kostja vastu kohtusse kahjunõude. Kostja esitas hageja nõudele vastuse, milles ei tunnistanud hageja nõuet, et parketil olevad mustad laigud ja triibud ei vasta Premium paketis toodud parketi kvaliteedile ja keeldus parketti välja vahetamast. Kostja tunnistas parketi mittevastavust vaid osas, milles parketis esinesid katkise spooniga lauad. 29.01.2020 vahetas kostja korteriomandis 10 katkist parketilauda. Parketi mittevastavust Premium paketi kvaliteedile parketiliistudel esinevate süsimustade laikude ja triipude tõttu (ca 77% parketist) kostja ei tunnista käesoleva ajani.
6.Korteri kasutusele võtmisel avastas hageja lisaks, et duši kasutamisel ei voola vesi põrandas oleva äravoolutrapi kaudu täielikult ära, vaid osa veest valgub mööda põrandat laiali, tekitades põrandas veeloike, sh koguneb vesi dušinurga kõrval asetseva WC-poti ette. Võimalik, et duši nurgast vee äravooluks on paigaldatud trapp, mille äravoolutoru on liiga kitsas ning mis seetõttu ei võimalda duši all pesemise ajal kasutatava vee normaalset äravoolu. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega vannitoa dušinurga äravoolu probleem lahendada. Kostja käis koos oma spetsialistiga vannituba kontrollimas alles mitme kuu pärast hageja esmasest pöördumisest. Kostja teatas seejärel hagejale, et vannitoa põranda kalle on normaalne ning vesi ei voola ära vaid juhul, kui seista kasvõi osaliselt trapi peal ja takistada vee äravoolu. Samas ajal, mil kostja esindaja oli korteris, kontrollis vannitoa äravoolu ning vesi jooksis, mitte keegi trapil ei seisnud ega vee äravoolu ei takistanud, ent ometi ei voolanud vesi korralikult ära ja valgus osaliselt WCpoti ette. 09.04.2020. a esitas hageja kostjale viimase nõude vannitoa puuduste likvideerimiseks, hoiatades kostjat, et kui viimane keeldub puudusi likvideerimast, pöördub hageja vastava kahjunõudega kohtusse. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja leidis, et vannitoa põrand on vastavuses korteri müügilepingu tingimustega.
7.Hageja on vannitoa põranda, sellele ettenähtud kallete ja äravoolu ehitusnõuetest arusaamiseks kostjalt korduvalt nõudnud vannitoa ehituse tööprojekti esitamist, et täpselt välja selgitada, millest on tingitud vannitoa põranda ja äravoolu mittevastavused. Kostja on keeldunud hagejale vastavaid ehituse alusdokumente esitamast, mistõttu on käesoleva vaidluse lahendamise jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalik kohtu poolt kostja kohustamine vannitoa tööprojekti kohtule esitamiseks. Nimetatud tööprojektist peab nähtuma, millised pidid olema vannitoa põranda kalded, kus täpselt peaks asetsema wcpott ning milliste parameetritega trapp peaks olema paigaldatud duši nurga äravoolu sisse. Kuivõrd kostja on keeldunud hagejale vannitoa tööprojekti esitamast, taotleb hageja käesolevaga kohtu poolt kostja kohustamist kohtule korteri vannitoa tööprojekti esitamiseks.
8.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping. Lepingu esemel esinevad olulised puudused. Hageja ja kostja sõlmisid korteri müügilepingu võlaõigusseaduse (edaspidi
2-20-16641 VÕS) § 208 lõike 1 mõistes, mille alusel pidi kostja hagejale üle andma uue korteri, mis on ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusstandarditele. VÕS § 217 lõige 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 1 p 1 ja p 2 sätestavad, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. On iseenesest mõistetav, et kui isik tellib korterisse naturaalse tammeparketi, siis ei eelda ta parketti, mis on läbivalt süsimustade täppide ja laikudega. Samuti on iseenesest mõistetav, et uue korteri puhul jookseb duši all käies vesi normaalselt äravoolust ära ning ei ujuta üle kogu vannitoa põrandat.
9.VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Juhul, kui hageja oleks teadnud, et Premium siseviimistluspaketis näidatud naturaalse tammeparketi näol müüs kostja hagejale väidetavalt parketi, millel on läbivalt süsimustad laigud ja triibud, ei oleks hageja kõnealust siseviimistluspaketti valinud. Eellepingu p 3.6 kohaselt vastutab kostja korteris, sh vannitoas ülalkirjeldatud mittevastavuste puhul RYL2000 normide järgimata jätmise eest. Seega on kostja eellepinguga võtnud endale kohustuse järgida korteri ehitamisel RYL ehitusnorme ja nõustunud seega, et korteri mittevastavuse hindamisel lähtutakse mh nimetatud normidest ja standarditest. Nõuded märgruumi põrandale (sh vannituba) on reguleeritud sisetööde RYL 2013 peatükis 54 (plaatimine) järgmiselt: Märgades ruumides peab põranda kalle olema selline, et vesi valguks takistusteta põranda trappi. Põranda nõutav kalle on vähemalt 1:100 ja trapi ümber umbes 0,5 m raadiuses 1:50. Käidavatel aladel tohib põrandakalle olla maksimaalselt 1:12,5 (punkt 541.3. Plaatimise alus) Märkus. Nimetatud suhtarvule 1:12,5 (väljendatuna millimeetrites meetri ehk kaldosa kõrguse ja pikkuse suhet mm/m) vastab suhtarv 1:80 ja kalle kraadides 0,7°.
10.Käesoleval juhul on korteri vannitoa põrand ning dušši äravoolutrapp paigaldatud järgnevalt. Korteri vannituba on jaotatud klaasist dušiseinaga kaheks. Klaasitud osa pikkus on 900 mm ja duši osa laius, kus asub põrandatrapp, on ~ 890 mm. Duši ala põranda mõõtmisel saadi järgmised tulemused: Mõõtmisel 1000 mm latiga diagonaalselt üle trapi, kui mõõtelati otsad olid põrandal ühel kõrgusel ehk latt oli loodis, saadi trapi peal mõõduks 13 mm, mis näitab, et trapp on mõõdetaval lõigul põranda keskosas 13 mm madalamal ehk kalle on ~ 1:80, millega on kalle põrandal diagonaalsuunas küll tagatud, kuid mitte nõutaval määral (min 1:50). Mõõtmisel 2000 mm latiga teist pidi diagonaalselt üle trapi ehk duši alas vasakust nurgast paremale suunaga ukse poole, kus lati asend põranda kalde mõõtmisel oli duši ala vasakus nurgas 0 mm ehk mõõtelatt oli horisontaalne, saadi järgmised tulemused ehk vaheks mõõtelati ja põranda vahel mõõdetuna erinevates punktides: 0, 18, 22, 25, 26, 24, 20 mm.
11.Eeltoodu näitab, et dušialal vasakust nurgast mõõtes diagonaalselt üle nimetatud ala, on põrandal vajalik kalle trapi suunas olemas. Trapi juures oli trapp dušiala nurgaga võrreldes 25 mm madalam, mis annab põranda kaldeks 1:40 (Märkus. Erinevus eelneva mõõtmisega tuleneb sellest, et trapp ei ole dušiala keskel). Kontrollides põranda kallet trapi juures risti dušiosa alal ehk suunaga klaasseina poole mõõtepikkusel 600 mm, kus mõõtelatt oli pandud loodi, olid näitajad järgmised: 0, 5, 6, 8, 9 mm. Eeltoodu näitab, et trapi juures on trapi ja klaasseina vahelisel põranda osal kalle sealoleva dušiseina ning WC-poti poole ehk
2-20-16641 tegemist on vee äravoolu puhul negatiivse kaldega, mida ei tohi olla. WC-poti esise ala põranda mõõtmisel saadi järgmised tulemused: Mõõtmisel 600mm latiga põranda kallet WC-poti ees (risti klaasist vaheseinaga), kus mõõtelatt oli horisontaalne, saadi järgmised mõõtetulemused ehk vaheks lati ja põranda vahel (paremalt vasakule): 0, 4, 7, 9 mm, mis annab mõõtepikkusel suhtearvuks 1:15 ehk kaldeks ~ 1:67 ja milline näitab, et klaasist vaheseina mõlemal pool ning WC-poti ees on põrandakattes madalam koht ehk lohk. Mõõtmisel 1000mm latiga põranda tasasust WC-poti ees (suunaga ukse poole), kus mõõtelatt oli loodis, saadi analoogselt järgmised tulemused (paremalt vasakule): 0, 8, 9, 7, 0 mm (mõõtmispunktid on sealolevate põrandaplaatide 20x20 cm keskel). Mõõtmisel 2000mm latiga diagonaalselt üle WC-poti esise ala, kus mõõtelatt oli loodis, saadi järgmised tulemused (paremalt vasakule): 0, 9, 13, 14, 10, 0 mm. Nimetatud arvnäitajad osutavad sellele, et WC-poti ees on põranda pind võrreldes ülejäänud piirkonna pinnaga madalam. Teostatud mõõdistamised näitavad, et WC-poti ees oleval põranda alal kuni klaasist vaheseinani on kalle trapi suunas, kuid samas on põrandakattes lohk, kuhu koguneb duši avamisel sinna sattunud vesi.
12.Korteri vannitoas tehti hageja ja hageja tellitud eksperdi paikvaatluse ajal veekatse: hageja avas dušisegisti ning vett lasti voolata ruumi dušiala põrandale ~ 5-6 minutit. Katse ajal valgus vesi vähesel määral klaasseina alt läbi WC-poti poole, kuid põhimahus täitis vesi esmalt põranda trapi ümbruses (arvestades kaldeid trapi ümber) ning seejärel kogu dušiosa ala. Kuna põrandatrapp ei võtnud dušist tulevat veehulka vastu, siis hakkas põrandal olev vesi valguma ukse poole ja edasi ümber klaasist vaheseina otsa WC-poti poole, kuna põrandas on selle suunaline kalle, täites suure ala WC-poti ees. Vee sulgemisel jäi sellesse piirkonda põrandale arvestatav hulk vett, kuna WC-poti ees on põrandal lohk ja klaassein ning põranda kalle ei võimaldanud põrandale kogunenud veel ära voolata.
13.Eeltoodud põhjusel on duši kasutamise järgselt WC-poti kasutamine ilma põrandat suurest veekogusest kuivatamata välistatud. Vastavalt kehtivatele ehitusnõuetele peab vannitoa põranda kalle olema selline, et vesi voolaks takistamatult põrandatrappi. Teostatud veekatse tulemusel selgus, et dušialas olev põrandatrapp ei ole võimeline võtma dušist tulevat veekogust vastu, mille tõttu täidab vesi esmalt dušialuse ala ja voolab seejärel nimetatud alast välja vannitoa põrandale ja WC-poti ette. Põhjuseks saab olla kas trapi defekt, paigaldusviga või vee äravoolutorustikus olev takistus. Vaatamata sellele, et hageja on pikka aega kostjat probleemist teavitanud, ei ole kostja probleemi lahendatud. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt ka info esitamist korteri vannituppa paigaldatud trapi tüübi ja margi kohta, ent kostja on keeldunud hagejale vastavat infot esitamast. Seega ei vasta korterisse paigaldatud parkett ega vannitoa põrand ja duši äravool müügilepingu tingimustele, kuivõrd need ei vasta keskmisele nõutud kvaliteedile, mistõttu on tegemist müügilepingu oluliste puudustega.
14.Hageja on tarbija. VÕS § 217 lõige 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 6 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Premium siseviimistluspaketi brožüüri, ning parketi näidisliistu põhjal oli hagejale arusaadav, milline näeb paigaldatav parkett välja ning hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et korterisse paigaldatav parkett oleks kaetud süsimustade laikude ja/või triipudega. Seega ei ole korterisse paigaldatud parkett kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada lähtudes Premium siseviimistluspaketis sisalduva parketi reklaamist nimetatud paketi tellimisel. Korteri omandamisel, eelkõige
2-20-16641 uue korteri omandamisel on põhjendatud eeldada, et ehitatud vannitoa põrand ning duši äravool vastavad neile esitatud nõuetele, mh on põhjendatud eeldada, et vesi voolab duši all käies normaalselt ära ning ei voola laiali vannitoa põrandale, sh ei kogune loiguna tualetipoti ette.
15.VÕS § 218 lõige 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega vastutab müüja ostja ees mittevastava parketi ja defektse vannitoa põranda, sh ebapiisava äravoolu kui müügilepingule mittevastavuste eest. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.
16.Käesoleval juhul on hageja korduvalt, sh enne korteri vastuvõtmist nõudnud kostjalt parketi asendamist nõutud kvaliteedile vastava parketiga. Arvestades, et mustade laikude ja triipudega on kaetud ligi 77% korterisse paigaldatud parketist, ei ole mõistlik ega võimalik vahetada välja vaid musta värviga liistusid, vaid arvestades töö mahtu, on mõistlik ja otstarbekam vahetada välja kogu korteris olev parkett. Kuivõrd enne parketi väljavahetamist ei ole võimalik paigaldata korteriomandisse ka mööblit, ei ole hagejal käesoleva ajani olnud võimalik korteriomandit sihipäraselt kasutada ja oma koduks ostetud korterisse sisse kolida. Korteriomandi vastuvõtmise järgselt on hageja lisaks kostjalt mitmete kuude vältel nõudnud vannitoa põranda ja äravoolu mittevastavuse likvideerimist ning normaalse äravoolu tagamist, et vesi ei koguneks pesemise ajal vannitoa põrandale ja WC-poti ette. Kostja ei ole ka vannitoa mittevastavusi likvideerinud. Kuivõrd käesolevaks ajaks on selgunud, et kostja ei kavatsegi korteris esinevaid mittevastavusi likvideerida, ei ole hagejal muud võimalust, kui pöörduda kostja vastu kahjunõudega kohtusse.
17.VÕS § 101 lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid lepingu rikkumisel kasutada. Sama sätte teine lause täpsustab, et igal juhul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamist nõudes saab nõuda mh asja parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (VÕS § 128 lg 3). Korteri sihipäraseks kasutamiseks on sinna mh vajalik paigaldada mööbel. Mööblit ei ole aga võimalik paigaldada enne mittevastava parketi väljavahetamist, mis toob aga hagejale kaasa märkimisväärsed kulutused, mida hagejal ei ole olnud võimalik seoses korteri omandamisega tekkinud kulutustega kanda ega ka ette näha. Seega nõuab hageja kostjalt korteril lasuvate puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist. Vannitoa sihipäraseks kasutamiseks tuleb tagada, et vesi voolaks äravoolust normaalselt ära ning ei koguneks vannitoa põrandale ja WC-poti ette. Selleks tuleb võtta üles kogu vannitoa põrand (sh võimalik, et ka põrandaküte) ja ümber ehitada duši äravool. Tuleb välja selgitada, miks ei voola dušialas vesi läbi trapi piisavalt ära ning seejärel paigaldada trapp, mis tagab vannitoas nõutava vee äravoolu, ehitada põranda kalded nõuetekohaseks, paigaldada vajadusel uus põrandaküte ning parandada põranda remontimisel põranda hüdroisolatsioon ja liita see seinaga.
18.Eelkirjeldatud puuduste kõrvaldamine vajab korteri vannitoa põranda ümberehitamist kooskõlas vastavate ehitusnõuetega, kuna on tegemist korteri normaalset ekspluatatsiooni takistavate puudustega. Korteri vannitoa põrand ei vasta olulises osas müügilepingu
2-20-16641 tingimustele ega võimalda seetõttu vannitoa sihipärast kasutamist. Lisaks, põranda ülesvõtmisel on vajalik võtta lahti ka seinaplaatide alumine rida. Kuivõrd vannitoa seinale paigaldatud plaate hagejale teadaolevalt jaemüügis enam saada ei ole, tuleb koos põranda vahetusega kahjuks välja vahetada ka kõik vannitoa seinaplaadid.
19.Täiendavalt peab hageja vannitoa puuduste osas vajalikuks märkida järgmist. Vastavalt juhendteatmikule RT 93-10932-et „Eluaseme projekteerimine“ on hügieeniruumides WCpoti jaoks vajaliku ruumiosa suurus 800 x 1200...1300 mm, mis tähendab, et kui WC-poti laius koos kaanega on maksimaalselt 400mm, siis peab vaba ruumi kummalegi poole jääma vähemalt 200 mm, et oleks tagatud kasutusmugavus. Käesoleval juhul on aga vannituppa paigaldatud WC-poti ja dušinurga klaasseina vaheline vahe ainult 125 mm, milline ei vasta nõuetele. WC-pott on paigaldatud klaasseinale liiga lähedale, kusjuures tema nihutamine vajalikule kaugusele klaasseinast oleks tööde algsel teostamisel olnud võimalik, sest teisel pool WC-potti on ruumi piisavalt. Seega tuleb vannitoa põranda ümberehitamisel nihutada ka WC-potti.
20.Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt käesolevaga ka ülal kirjeldatud vannitoa puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist. Hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lõike 1 alusel kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena ja tegemist on kahjuga kui hageja tulevikus kantavate kuludega. Oluline ei ole, et hageja oleks kulutused juba kandnud, mistõttu ei pea hageja seda ka tõendama (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-12, p 13 eelviimane lõik). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleval juhul on kostja oma müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuivõrd ta andis hagejale üle olulise puudusega korteri ning kostja on keeldunud kõnealuseid puudusi likvideerimast hoolimata hageja korduvatest nõuetest ja mitmete täiendavate tähtaegade andmisest. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Järelikult on käesoleval juhul kahju hüvitamise eesmärgiks luua olukord, milles hageja oleks olnud, kui ta oleks saanud korteri koos lepingu tingimustele vastava parketi ehk naturaalse tammeparketiga ilma sellel asuvate mustade laikude ja triipudeta ning vannitoa, mille põrand ja duši äravool on vastavuses nõutud ehitusstandarditega, kus on tagatud normaalne vee äravool ning kus WC-pott asetseb selleks ettenähtud kohas.
21.Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-100-15 punktides 20 ja 21 rõhutanud: VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): - võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); · võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); · võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); · kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud, kuivõrd hagejale üle antav parkett pidi vastama Premium siseviimistluspaketis kirjeldatud kvaliteedile, mis tähendab, et hageja ei saanud eeldada, et paigaldataval parketil esineksid süsimustad laigud ja triibud. Samuti pidi hagejale üleantava korteri vannituba vastama elementaarsetele tingimustele vee äravoolu, vannitoa põranda kallete ja WC-poti asukoha
2-20-16641 osas, mis ei ole aga käesoleval juhul täidetud.
22.Hagejale on seega tekkinud kahju, mis seisneb mh ebakvaliteetse parketi vahetamise eeldatavates kuludes, milleks on Premium paketis lubatud parketi asenduskulu ning töökulu, mis seisneb ebakvaliteetse parketi ülesvõtmises ja uue parketi paigaldamises. Nimetatud kahju on vältimatu likvideerida, kuivõrd kuni parketi vahetamiseni ei ole hagejal võimalik tellida korteriomandisse mööblit ega asuda korteriomandit sihipäraselt kasutama. Samuti on hagejale tekkinud kahju, mis seisneb mittevastavalt ehitatud vannitoa põranda ülesvõtmises, uue, nõuetele vastava põranda paigaldamises, vannitoa põranda äravoolu parandamises ja põranda ülesvõtmisest ja vahetusest tingituna ka vannitoa seinaplaatide vahetuses ning WC-poti asukoha muutmises. Kahju oli kostjale ettenähtav, kuivõrd hageja informeeris kostjat parketi mittevastavusest juba enne korteri valduse vastuvõtmist ja ka parketi paigaldamise ajal ning palus parkett vahetada. Vannitoa puudustest informeeris hageja kostjat juba 2019. a novembris ja nõudis korduvalt mittevastavuste likvideerimist. Kostja hageja nõudmistele ei reageerinud.
23.Põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel seisneb selles, et lepingutingimustele vastava parketi paigaldamisel ja lepingutingimustele vastava vannitoa põranda (sh dušinurga äravoolu) ehitamisel ei oleks hageja pidanud kandma kulutusi parketi vahetamiseks ja vannitoa põranda ümberehitamiseks, WC-poti asukoha muutmiseks ja sellest tuleneva seinaplaatide vahetamiseks ehk juba tehtud tööde ümbertegemiseks. Käesoleval juhul on hageja lepingu tingimustele mittevastava korteri omandamise tõttu olukorras, kus ta ei ole saanud juba enam kui aasta vältel oma püsikoduks ostetud korterisse sisse kolida ega korterit kasutada. Mööblit ei ole korterisse enne parketi vahetamist võimalik ega otstarbekas paigaldada ning vannituba ei ole samuti kuni põranda ja äravoolu ümberehitamiseni võimalik sihtotstarbepäraselt kasutada. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Ülaltoodust tulenevalt on käesoleval juhul täidetud kõik kahju hüvitamise eeldused ning kostja vastutab lepingu eseme puuduste eest ja kohustub seega hüvitama hagejale tekkinud eeldatava kahju täies ulatuses.
24.Hagejale tekkiva kahju ehk puuduste likvideerimiseks vajalikud eeldatavad kulud koosnevad ühes osas vahetatava parketi ja lisamaterjalide maksumusest ning parketi vahetuseks vajalike ning sellega kaasnevate tööde kulust ja teises osas vannitoa põranda ülesvõtmisest, normaalse äravoolu ehitamisest, uue põranda paigaldamisest (vajadusel koos põrandaküttega), WC-poti ümbertõstmisest ning vannitoa põranda vahetamisest tingitud vannitoa seina plaatide vahetamise kulust. Parketi ja lisamaterjalide eeldatav maksumus: Parketiga on korteris kaetud 62 m2 põrandapinda. Parketi pakkumistes pannakse alati juurde 5% parketi mahust, mis on vajalik parketi liistude lõikamisel tekkiva kao korvamiseks. Nimetatud mahus on seega vajalik hankida uus, Premium paketile vastav kvaliteetne naturaalne tammeparkett koos põrandaliistudega. Kuivõrd põrandaliistud on korteris kleebitud seina külge, siis tuleb liistude eemaldamisel uuesti värvida ka tubade seinad osas, milles liistude äravõtmine seina kahjustab. Nimetatud probleem ilmnes juba siis, kui kostja vahetas korteris katkised parketiliistud. Sel põhjusel tuleb kahju hulka arvestada ka liistude eemaldamisega seoses tekkiva kahju kõrvaldamise materjalide kulu, summas 168,55 eurot. Naturaalne tammeparkett, 1-lipiline ehk selline nagu kostja oleks pidanud korterisse paigaldama, vahetatavas ruutmeetrite mahus maksab keskmiselt 3629,17 - 3808,29 eurot. Seega tuleb vahetatava parketi eeldatavaks kahjusummaks lugeda pakkumiste keskmine kulu ehk 3718,73 eurot. Seina külge paigaldatavad põrandaliistud vahetatavas mahus maksavad keskmiselt 460,80 - 480 eurot. Seega tuleb vahetatavate põrandaliistude eeldatavaks kahjusummaks lugeda pakkumiste keskmine kulu ehk 470,40 eurot. Eelnevast nähtuvalt moodustab parketi vahetamisega seotud kõikide materjalide kogu kulu ehk hageja vastav eeldatav kahju kokku 4357,71 eurot (168,55 + 3718,76 +
2-20-16641 470,4).
25.Parketi vahetamisega seotud tööde eeldatav maksumus: Korteri parketi vahetuse teenuse maksumuse hindamiseks on hageja võtnud kaks hinnapakkumist erinevalt äriühingult. Pakkumistest nähtuvalt moodustab parketivahetusega seotud kõikide tööde kogumaksumus keskmiselt 2204,40 – 2767,20 eurot. Seega tuleb parketi vahetusega seotud kogutööde eeldatavaks kahjusummaks lugeda pakkumiste keskmine kulu ehk 2485,80 eurot. Eelnevast nähtuvalt moodustab hageja eeldatav kogukahju korterisse paigaldatud mittevastava parketi vahetusega ehk mittevastavuse likvideerimisega seoses 6843,51 eurot (4357,71 + 2485,80).
26.Vannitoa põranda ja seina plaatide ning muu vajaliku materjali maksumus: Korteri vannitoa plaaditud seina maht moodustab 21 m2 ja plaaditud vannitoa põranda maht on 5,4 m2. Korterisse paigaldatud plaadile kõige sarnasema kvaliteediga plaadid vahetatavas mahus (seinad ja põrand) maksavad keskmiselt 1576,44 - 1808,26 eurot. Seega tuleb vahetatavate vannitoa plaatide eeldatavaks kahjusummaks lugeda pakkumiste keskmine kulu ehk 1692,35 eurot. Täiendavalt lisandub vannitoa plaatide vahetusega ka lisamaterjalide kulu, nt põrandasegu, vuugitäide jne, summas 292,50 eurot. Kuivõrd vannitoa mittevastavuste detailne põhjus selgub käesoleva kohtumenetluse käigus, võib vannitoa mittevastavuste kõrvaldamiste kogukulu menetluse käigus muutuda, sh suureneda. Käesoleval ajal ei ole selge, kas vannitoa põranda ja äravoolu kooskõlla viimisel ehitusnõuetega on põranda ümberehituse käigus vajalik vahetada ka põrandaküttesüsteem või ei ole olemasolevat küttesüsteemi tarvis puutuda. Samuti ei ole selge kas dušinurga äravoolu ümberehitamisel on vajalik vahetada äravoolutrapp nõutava vee äravoolu tagamiseks või mitte. Eelnevaga seoses võivad vannitoa ümberehitustöödel tekkida lisakulud. Kuivõrd hagejal on menetluse kestel õigus nõuet suurendada või vähendada, siis kulutuste põhjendatud suurenemisel jätab hageja endale õiguse käesolevat nõuet suurendada. Ülaltoodust nähtuvalt moodustab käesoleval ajal vannitoa mittevastavuste likvideerimiste kulude materjali maksumus ehk hageja eeldatav kahju nimetatud osas kokku 1984,85 eurot.
27.Vannitoa mittevastavuste likvideerimise tööde eeldatav maksumus: Vannitoa mittevastavuste likvideerimiseks on hageja võtnud kaks hinnapakkumist. Esimene hinnapakkumine on esitatud koos materjalide maksumusega. Teine on esitatud ilma materjalide maksumuseta. Kui arvestada esimesest pakkumisest maha materjalide hinnanguline maksumus ülaltoodud materjalide kulu summa alusel, on esimese pakkumise tööde maksumuseks hinnanguliselt 7051,15 eurot (9036 – 1984,85). Vannitoa mittevastavuste likvideerimise kulu jääb seega vahemikku 7051,15 – 8358 eurot. Seega tuleb vannitoa mittevastavuste likvideerimistööde eeldatavaks kahjusummaks lugeda pakkumiste keskmine kulu ehk 7704,57 eurot. Eelnevast nähtuvalt moodustab vannitoa mittevastavuste likvideerimise eeldatav kogukahju hageja jaoks summas 9689,42 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on korteri puuduste ehk mittevastavuste (parkett + vannituba) likvideerimise hinnanguliseks maksumuseks ehk hageja kogukahjuks kokku ca 16 532,93 eurot (6843,51 + 9689,42), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
28.Hageja palub välja mõista Aurora Nova OÜ-lt N. K. kasuks kahjuhüvitis summas 16 532,93 eurot. Samuti palub hageja välja mõista Aurora Nova OÜ-lt N. K. kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
29.04.01.2021 esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja leidis, et kostja esitab kohtule teadvalt ebaõiget informatsiooni, eesmärgiga eksitada kohut tegelike asjaolude osas.
2-20-16641 Kostja väidab vastuse p-s 1.2, et poolte vahel puudus kokkulepe, et naturaalne tammeparkett peab olema ilma oksakohtadeta. Kostja nimetatud väide on asjakohatu. Tegemist ei ole lihtsalt oksakohtadega parketiga. Naturaalsel parketil on tõepoolest oksakohad, aga need on siiski sama parketi värvi, kergete pruunide variatsioonidega, mida eeldas ka hageja. Käesoleval juhul ei ole korterisse paigaldatud parketi oksakohad naturaalsed, vaid need on täidetud ja pahteldatud süsimusta värviga ning selliseid liiste on kogu korterisse paigaldatud parketis ligi 77%, mis riivab oluliselt silma ja rikub parketi naturaalsuse ning ilme. Kostja väidab oma vastuse p-s 1.4, et hageja külastas enne Premium paketi valimist näidiskorterit, millesse oli paigaldatud sama parkett nagu korterisse. Nimetatud väide on samuti teadvalt vale. Hageja külastas koos emaga näidiskorterit, millesse paigaldatud parketil ei olnud süsimustasid oksakohtasid. Hageja külastas korterit, millesse oli paigaldatud parkett, mis on nähtav kostja kodulehel kortereid tutvustaval videol ajavahemikus 1 minut 12 sekundit kuni 1 minut 41 sekundit1. Viidatud videost nähtub, et korterisse paigaldatud parketil on naturaalsed oksakohad, aga mitte ükski nimetatud oksakohtadest ei ole täidetud ega pahteldatud süsimusta värviga.
30.Kostja viidatud näidiskorterit ei saanudki hageja külastada, kuivõrd hageja külastas näidiskorterit 19.03.2019. a, aga kostja viidatud näidiskorter valmis alles 14.08.2019. a. Seega esitab kostja kohtule teadlikult valeinformatsiooni, eesmärgiga viia kohut eksitusse vaidluse tegelike asjaolude osas. Lisaks tutvus hageja kallima paketi valimisel ka parketi füüsilise näidisliistuga, mis ei olnud illustratiivne. Ka näidisliistul ei olnud musti triipe ega musta värviga täidetud auke. Seega ei saanud hageja kui tarbija oodata, et korterisse kallima paketi raames ostetud naturaalne tammeparkett koosneb suures osas süsimustadest pahteldatud aukudest ja triipudest, millel ei ole naturaalsete oksakohtadega mingit pistmist. Järelikult on kostja hagejat Premium paketis kirjeldatud naturaalse tammeparketi osas eksitanud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta korterisse paigaldatud parketi kvaliteet hageja poolt tellitud naturaalse tammeparketi kvaliteedile ja kostja on hagejat kui tarbijat Premium paketi tutvustamisel eksitanud. Seega on ainetu ka kostja vastuse p-s 1.7 toodud järeldus, et hagejale pidi näidiskorterit külastades olema arusaadav, et Premium paketi puhul on parketil naturaalsed oksakohad, kuivõrd hageja ei saanud ei näidiskorteriga, Premium parketi näidise ega näidisliistuga tutvudes eeldada, et oksakohad on täidetud ja pahteldatud süsimusta värviga, mis on kõike muud kui naturaalne.
31.Ü. L., kes on riiklikult tunnustatud ekspert EKEI nimekirjas ning kelle erialaks on mh ehitustehnilised ekspertiisid, on koostanud ehitise erakorralise auditi ehk ekspertiisi (edaspidi ekspertiis) korterisse paigaldatud parketi vastavuse osas Premium paketis lubatule. Ekspertiisi p-s 3.2.1. märgib ekspert järgmist: Sisetööde RYL 2013. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“ kirjeldab punktis 752 Parketitöö parkettkatete ehitamise nõudeid ja juhiseid järgmiselt: Parkettkatted (p. 752.1) Nõuded. Parketid peavad olema standardi EVS-EN 13489 nõuete kohased. Parketitoodete servad peavad olema terved, rööpsed ja täisnurksed. Pinnakihis ei tohi olla putukakahjustusi ega sinetumist. Vähesel määral on lubatud väikesed kuivamispraod. Need peavad olema kititud pinnakihi puiduliigi värvi kitiga. Korterisse paigaldatud parkett ei ole kititud puiduliigi värvi kitiga, vaid süsimusta värvi kitiga.
32.Ekspertiisi p-s 3.3 analüüsib ekspert korterisse paigaldatud parketi vastavust Premium paketis lubatud parketile. Muuhulgas leidis ekspert, et põrandate katmiseks on kasutatud naturaalparketti okslik tamm (Rustic), mis ei vasta Premium siseviimistluspaketis toodule, kus on ette nähtud eluruumide põrandate katmiseks kasutada tammepuidust naturaalparketti, st olulise elemendina on määratlemata tammeparketi liigitus, antud juhul Rustic. Kuna tammeparketi rustic puhul on tegemist üldise okslikkusega, mida tammeparketi teiste liikide puhul ei ole lubatud, siis sellest tuleb ostjat teavitada, mida
2-20-16641 käesoleval juhul tehtud ei ole. Müüja esindajana M.-L. P. kirjutas oma 15.11.2019.a. emailis Ostjale, et rustic viitab sorteerimata lauale, millel on oksakohad ja värvi variatsioonid lubatud. Eeltoodu on õige, kuid Ostjale on jäetud teatamata, et rusticu puhul on kvaliteedi osas tegemist tammeparketi kõige madalama liigiga. Kui Premium siseviimistluspakett on mõeldud nõudlikumale maitsele, siis Ostjat teavitamata on muudetud algselt ettenähtud parketi liiki rusticu kasutamise näol ehk algselt parketile ettenähtud kvaliteedinõudeid on alandatud.
33.Kuna rusticu paigaldamisega korteri nr xxxx eluruumidesse on ehitustehnilisest seisukohast kasutatud kõige madalama kvaliteediga tammeparketi liiki, mis ei vasta reklaamitavas Premium paketis parketi osas esitatule, siis on arusaamatu ja teadmata (Müüja vajalikku detailset infot Ostjale ei väljastanud), milles seisneb ostuhinna suurenemine 4000.- Eur ehk ostuhinna muutus, sh parketi osas, kusjuures rusticu puhul on tegemist sorteerimata lauaga, mille hind on tammeparketi liikidest, tulenevalt tema kvaliteedi tasemest, kõige madalam. Ekspertiisi kokkuvõttes järeldab ekspert korterisse paigaldatud parketi kvaliteedi osas mh järgmist: Seega Premium siseviimistluspaketi valija ei saanud eeldada ega võinud aru saada, et parketi sortimendina on valitud sorteerimata tammepuidust naturaalparkett liigina rustic, millel on üldine okslikkus ja suurte pragude ning oksakohtade parandamiseks kasutatakse musta värvi kitti. Premium paketi valija ei saanud eeldada ega võinud esitatud näidise alusel aru saada, et tegelikult paigaldatakse nimetatud parketti valides müüdavasse korterisse tammest naturaalparketi liik rustic, mis on kvaliteedilt tammest parkettide osas kõige madalama kvaliteediga toode – tegemist on oksliku tammega, rääkimata musta värvi kiti kasutamisest, mis ei sobi igaühele ja igasse interjööri. Põrandakatteks on paigaldatud tammest naturaalparkett, mille liik on rustic (okslik tamm). Seega nähtub ülaltoodud ekspertiisist, et korterisse paigaldatud parkett ei vasta naturaalse tammeparketi kvaliteedile, mida hageja kostja poolt saadud info põhjal korterisse Premium paketi raames tellis, mistõttu on parkett lepingu tingimustele mittevastav.
34.Kostja märgib oma vastuse p-s 2.2, et vannitoa põrandakallete osas viis läbi auditi riiklikult tunnustatud ekspert P. P., kes leidis, et vannitoa põrand ja äravool vastab ehitusnõuetele. Kostja üritab tõendada oma vastavat väidet lisaga 2. Hageja tõendab järgnevaga, et kostja esitatud lisa 2 ei tõenda kostja väiteid ning kostja nn ekspert ei saa samuti kostja väiteid tõendada. Esiteks on kostja palganud ekspertiisi läbi viima eksperdi, kes teostas ehitise valmimisise, sh korteri valmimise osas omaniku ehitusjärelevalvet. Nimelt teostas P. P. kogu ehitise, sh korteri ehitamise osas omaniku ehitusjärelevalvet, mis nähtub mh OÜ Park Projekt, läbi mille P. P. tegutseb, kodulehel toodud projektide nimekirjast, mille osas P. P. on teostanud omanikujärelevalvet. Esimesena on nimetatud nimekirjas märgitud Aurora Nova, Tallinn. Seega üritab kostja tõendada, et vannitoal ei ole puudusi isiku ekspertiisiga, kelle ülesandeks oli teostada korteri ehituse üle ehitusjärelevalvet. On selge, et nimetatud isik ei ole objektiivne ning kui ehitisel või konkreetsel korteril on puudusi, siis tähendab see seda, et järelevalve on oma tööd puudulikult teostanud, mida vastav ekspert loomulikult tunnistada ei saa. Eelnevast nähtuvalt on P. P. ́il vastavas küsimuses huvide konflikt ning ta ei ole käsitletav käesolevas vaidluses objektiivse eksperdina.
35.Lisaks ei ole kõnealuse eksperdi ekspertiis adekvaatne ka alljärgnevatel põhjendustel. Vannitoa põrandakalded on valed. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü. L. viis korteris läbi ka teise ehitise auditi (edaspidi audit), mis oli teostatud korteri vannitoa põranda ja dušiosas oleva põrandatrapi osas. Auditi p-s 3.2 analüüsib ekspert mh nii kostja viidatud ekspertiisi kui ka hageja poolt eelnevalt tellitud ekspertiisi vannitoa puuduste hindamisel. Kostja on oma vastuses hagile ette heitnud, et hageja ei ole lisanud tõendit selle kohta, kes on teinud hagis viidatud mõõdistused. Hageja lisab vastava tõendi, milles ekspert on põhjalikult
2-20-16641 analüüsinud nii vannitoa vaidlusaluseid ehituspraake kui ka kostja esitatud nn ekspertarvamust. Auditi p-s 3.4.1. on ekspert mõõtmiste tulemusel objektiivselt järeldanud, et trapi juures on trapi ja klaasseina vahelisel põranda osal kalle sealoleva dušiseina ning WC-poti poole (Foto 5) ehk tegemist on vee äravoolu puhul negatiivse kaldega, mida ei tohi olla.
36.Ekspert on samuti hinnanud kostja eksperdi P.P. hinnangut ja leidnud, et eeltoodud mõõtmissuunal ehk trapist WC-poti poole ekspert P. P. põranda kallet ei kontrollinud. Põranda sealoleva negatiivse ehk nõuetele mittevastava kalde olemasolu ja selle mõju näitab veekatse dušisegisti avamisel, kui vesi tungis vähesel määral põrandal läbi klaasseina ning põranda vahelise mastiksist tihendi teisele poole klaasist vaheseina WCpoti ette. Samasugune olukord tekkis ka ekspert P. P. veekatsetusel (vt auditi töö nr 290420 p. 2.4). Auditi lk-l 7 p-s 3 kinnitab ekspert, et teostatud mõõdistamised näitavad, et WCpoti ees oleval põranda alal kuni klaasist vaheseinani on kalle trapi suunas, kuid samas on põrandakattes lohk, kuhu koguneb duši avamisel sinna sattunud vesi. Nimetatud lohku põrandas ekspert P. P. uurinud ja fikseerinud ei ole. Ülaltoodud auditist nähtub seega, et kostja nn ekspert on teostanud korteri vannitoa ülevaatust valikuliselt ja erapoolikult, jättes tegelikud puudused teadlikult fikseerimata ja esitades oma järeldused endale sobivalt, kuivõrd vannitoa ehituse puuduste tunnistamisega tunnistaks nimetatud ekspert ka enda poolt teostatud omaniku ehitusjärelevalve puudulikkust.
37.Vannitoa dušinurgas ei voola vesi ära ja wc-pott on paigaldatud vaheseinale liiga lähedale. Kostja hinnangul vastab vannitoa dušinurka paigaldatud trapp nõuetele, mille kinnituseks on ta esitanud trapi väidetava sertifikaadi ja vannitoa puudustega ehitanud osaühingu esindaja kinnituse. Kostja esitatud väidetavad tõendid ei tõenda kostja väiteid. Lisaks on kostja vastuse p-s 2.5 leidnud, et hageja ei ole kostjale müünud invavannitoaga korterit, vaid tavavannitoaga korterit. Nimetatud väide ei ole asjakohane ja jääb arusaamatuks. Ehituses kehtivad erinevad ehituslikud normatiivid. Ehitajal puudub kohustus tellijaga kokku leppida kõikides detailsetes ehitusnormides, mida ehitaja peab järgima, ent sellest hoolimata peab ta järgima kõiki kehtivaid ehitusnõudeid. Sh peab ehitaja järgima ehituse head tava, mis sisaldab mh kõikvõimalikke ehitustehnilisi nõudeid, standardeid, norme, määruseid jms ning ka insener-tehnilist kirjandust. Seega puudub vaidlus, et kostja pidi vannitoa ehitamisel ja mh wc-poti paigaldamisel järgima ka juhendteatmikust RT 9310932 tulenevaid nõudeid, millele viidatakse RYL ehitusnõuetes ja mille järgimise kohustuse võttis kostja endale ka müügilepingus (27.11.2017. a müügilepingu p 3.6).
38.Kuivõrd kostja ei ole hagejale väljastanud vannitoa tööprojekti ega ka vannitoa veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt koos seletuskirjaga ja jooniste- ning spetsifikatsiooniga, ei ole võimalik tuvastada, et kostja poolt esitatud sertifikaadid vastavad trapile, mis pidi olema vannituppa paigaldatud või isegi trapile, mis tegelikult vannituppa paigaldati. Kostja on oma 04.01.2021. a seisukohtadele esitanud G. E. ́i arvamuse. Kostja leiab, et nimetatud arvamus on tänu selle pealkirjale käsitletav ekspertarvamusena ning üritab sellega tõendada, et vannituba on ehitatud vastavuses ehitusnõuetega. Hageja märgib, et nimetatud arvamuse näol ei ole tegemist ekspertarvamusega. Nn ekspert on oma arvamuse koostanud tuginedes vaid kostjalt saadud infole ega ole seetõttu pädev ega erapooletu adekvaatselt hindama põhjuseid, miks ei voola korteri duširuumis vesi korralikult ära. Isegi, kui lähtuda eeldusest, et vannituppa on paigaldatud trapp, mis on sinna ette nähtud, ei tee see olematuks vannitoa äravooluprobleeme ega selgita, miks ei voola dušinurgas vesi vastavalt nõuetele ära.
39.Eksperdi seisukohtadest nähtub, et hageja poolt omandatud uue korteri vannitoa ehitus ei vasta isegi elementaarsetele ehitustehnilistele nõuetele, kuivõrd vesi ei voola duši all ära ja
2-20-16641 voolab hoopis wc-poti ette, mis on omakorda paigaldatud vannitoa klaasseinale lubatust 0,75 mm lähemale. Eelnevast nähtuvalt on ebaõiged ja paljasõnalised kostja väited, et vannituba on puudusteta ja ehitatud kooskõlas kehtivate ehitusnõuetega. Uue korteri puhul on elementaarne, et duši all käies voolab vesi normaalselt ära, et põrandakalded on õiged ja et wc-poti ees ei ole lohku, kuhu koguneb duši vesi, mis tuleb käsitsi iga kord ära koristada. Samuti on elementaarne, et wc-pott paigaldatakse järgides ehitusnorme ja nii, et oleks tagatud tavapärane kasutajamugavus.
40.Ekslikud ja tõendamata on kostja väited, et hageja kahjunõude arvestuses toodud materjalide maksumused on ülepaisutatud. Hageja on toonud välja materjalide maksumused, millised peavad vastavalt Premium paketile olema korterisse paigaldatud ning toodud on keskmiste pakkumiste vahemik. Arvestada tuleb siinjuures asjaoluga, et nii materjalide kui ka töövõttude pakkumised tehakse pakkujate poolt kindla ja lühikese kehtivusajaga. Tänaseks on pakkumiste kehtivusajad möödas ja hinnad tõusevad järjepidevalt. Kuivõrd ka eeldatava kahju hüvitamine peab hagejale tagama hüvitamise aja seisuga õiglase hüvitise ja käesoleval ajal ei ole selge, millal nimetatud aeg saabub, on põhjendatud arvutada kahju summasid keskmise hinnavahemiku põhjal, kuivõrd kahju tegeliku hüvitamise ajaks ei ole enam odavaimaid pakkumisi võimalik saada.
41.Arusaamatuks jääb kostja vastuse p-s 3.4.3 küsimus, miks peab vahetama ka põrandaliistud, kuivõrd neid on väidetavalt võimalik uuesti paigaldada. Esiteks vahetas ka kostja ise katkiste parketilaudade vahetamisel välja ka vastavad põrandaliistud. Seda seetõttu, et põrandaliistud on nii liimitud kui ka kruvitud seina külge ja nende eemaldamisel on liistud rikutud ning neid ei ole enam võimalik taaskasutada. Arusaamatuks jääb ka kostja vastuse p-s 3.4.4. väide, et hageja tahab asendada ukseliistud. Hageja toodud materjalide hinnapakkumise uusi ukseliistusid ei ole. Ukseliistude eemaldamine ja tagasi paigaldamine on hageja esitatud tööpakkumistes, kuivõrd nimetatud tööd on vajalikud põhjusel, et ukseliistud on paigaldatud parketi peale ning ilma ukseliiste eemaldamata ei ole võimalik vahetada ka parketti.
42.Kostja ei mõista oma vastuse p-s 3.5.1, miks on vannitoas vajalik asendada koos põrandaga ka seinaplaadid. Hageja on seda hagiavalduses juba selgitanud, ent märgib täiendavalt järgmist. Selliseid seinaplaate, mis on käesoleval ajal korteri vannituppa paigaldatud, enam ei toodeta. Selleks, et ehitada ümber vannitoa põrand, on tarvis ehitada uuesti ka ehitusnõuetele vastav hüdroisolatsioon, mis ulatub kuni 1 m kõrgusele seinani. Hüdroisolatsiooni ehitamiseks on seega vajalik eemaldada põrandalt ülespoole vähemalt kaks rida seinaplaate. Kuivõrd samu plaate enam müügil ei ole ja käesoleval ajal on põranda- ja seinaplaadid stiililt ja mustrilt kokkusobivad, siis peavad ka ümberehitatava vannitoa põranda- ja seinaplaadid mustril ja stiililt kokku sobima, mis eeldab lisaks põrandale kahjuks ka kogu vannitoa seinaplaatide vahetust.
43.Kostja leiab oma vastuse p-s 3.5.2. ja 3.5.3, et põhjendamatu on hageja esitatud plaatide ja vannitoa tööde maksumused. Kostja on esitanud oma väite tõendamiseks kostja enda ehitaja koostatud hinnapakkumised. Kostja vastuväited on sisutühjad ja kostja esitatud dokumendid kostja väiteid ei tõenda. Hageja on nii plaatide kui ka tööde hinnapakkumised võtnud mitmelt erinevalt pakkujalt, kes ei ole hagejaga seotud. Seega on tegemist turu keskmiste objektiivsete pakkumistega selliste plaatide osas nagu Premium paketi kohaselt võimalikult sarnased plaadid peaksid vannitoas olema ja vajalike tööde osas. Kostja pakkumised on teinud kostja enda töövõtja, kes on hoone ehitanud. Esiteks on selge, et kostja enda ehitada võib kirjutada pakkumisse mis iganes hinnad, mida kostja soovib, seega ei ole kostja esitatud dokumentide näol tegemist objektiivsete pakkumistega ega seega arvestatavate tõenditega. Lisaks, isegi juhul, kui nimetatud pakkumisi võiks käsitleda
2-20-16641 kasvõi osaliselt tõepärastena, on tegemist pakkumistega, mis on tehtud mitmete hoonete jaoks, seega kümnete vannitubade ehitamiseks hulgi pakkumisena ja mis ei ole seetõttu võrreldavad pakkumistega, mis tehakse ühe vannitoa plaatide ja tööde teostamiseks, mis on oluliselt kallim. Ülaltoodust nähtuvalt ei ole kostja enda omaniku ehitusjärelevalve eksperdi ja kostja ehitaja polt esitatud dokumentide näol tegemist objektiivsete ega usaldusväärsete tõenditega ning need tuleb vaidluse lahendamisel jätta arvestamata kui ebausaldusväärsed tõendid.
44.18.01.2021 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja väited, et korterisse paigaldatud parkett on hea kvaliteediga ning et hageja oleks pidanud teadma, et parkett, mille eest ta Premium paketi näol juurde maksis, pidi tulema süsimustade laikude ja triipudega, on vale. Oma vastuses hagiavaldusele ei väitnud kostja kordagi, et korterisse paigaldatud parketi näol on tegemist rustic tüüpi parketiga. 11.01.2021. a menetlusdokumendis muutis kostja oma eelnevat positsiooni ja tuli lagedale väitega (vt kostja vastuse p 1.4.3), et korterisse on paigaldatud rustic parkett, mis on hea kvaliteediga. Ekslik on kostja seisukoht, et nimetatud parkett on hea kvaliteediga. Hageja märgib, et Premium paketti tellides tellis hageja korterisse naturaalse tammeparketi, mis nagu Premium paketi brožüüris märgitud, oli mõeldud nõudlikumale maitsele, mitte aga rustic parketi (vt hagiavalduse lisa 2). Näidiskorteris, mida hageja külastas, oli siseviimistlus teostatud Premium paketi, mitte Standard viimistluspaketi alusel. Seega esitab kostja kohtule taas teadvalt ebaõigeid väiteid. Nimetatud väite tõendamiseks esitab hageja veel ühe video täpselt samast korterist erinevalt filmituna (https://www.youtube.com/watch?v=wPBrUMwisis). Nimetatud videos 28-29 sekundil on näha, et korteris seisab Premium paketi stend, mille järgi on teostatud korteri siseviimistlus. Lisaks on stendil näha ka füüsiline naturaalse tammeparketi näidisliist, millel ei ole ühtegi musta laiku ega triipu.
45.Kostja väited, et korterisse paigaldatud parkett on hea kvaliteediga ning et hageja oleks pidanud teadma, et parkett, mille eest ta Premium paketi näol juurde maksis, pidi tulema süsimustade laikude ja triipudega, on vale. Oma vastuses hagiavaldusele ei väitnud kostja kordagi, et korterisse paigaldatud parketi näol on tegemist rustic tüüpi parketiga. 11.01.2021. a menetlusdokumendis muutis kostja oma eelnevat positsiooni ja tuli lagedale väitega (vt kostja vastuse p 1.4.3), et korterisse on paigaldatud rustic parkett, mis on hea kvaliteediga. Ekslik on kostja seisukoht, et nimetatud parkett on hea kvaliteediga. Hageja märgib, et Premium paketti tellides tellis hageja korterisse naturaalse tammeparketi, mis nagu Premium paketi brožüüris märgitud, oli mõeldud nõudlikumale maitsele, mitte aga rustic parketi (vt hagiavalduse lisa 2). Näidiskorteris, mida hageja külastas, oli siseviimistlus teostatud Premium paketi, mitte Standard viimistluspaketi alusel. Nimetatud väite tõendamiseks esitab hageja veel ühe video täpselt samast korterist erinevalt filmituna (https://www.youtube.com/watch?v=wPBrUMwisis). Nimetatud videos 28-29 sekundil on näha, et korteris seisab Premium paketi stend, mille järgi on teostatud korteri siseviimistlus. Lisaks on stendil näha ka füüsiline naturaalse tammeparketi näidisliist, millel ei ole ühtegi musta laiku ega triipu.
46.Seega on tõendatud hageja väide, et ainuüksi Premium paketis stendi, brožüüri ja näidisliistu pinnalt pidi hageja aru saama, et korterisse paigaldatakse naturaalne tammeparkett ja hageja ei saanud eeldada ega oodata, et parkett on kaetud süsimustade laikude ja triipudega. Kostja väited, justkui ei oleks hageja eksperdil pädevust hinnata parketi vastavust Premium paketis lubatud parketile, on asjakohatud. Kostja ei ole pädev otsustama, mida riiklikult tunnustatud ekspert saab hinnata ja mida mitte. Antud juhul on vaidluse keskne küsimus korterisse paigaldatud parketi puhul see, kas parkett vastab Premium paketi raames lubatud naturaalsele tammeparketile või mitte ja kas naturaalset tammeparketti nõudlikumale maitsele tellides Premium paketi kirjelduse kohaselt pidi
2-20-16641 hageja eeldama või teadma, et paigaldatav parkett on täis musti laike ja triipe.
47.Hageja esitatud ekspertiisis on ekspert põhjalikult analüüsinud erinevaid parketiliike, sh korterisse paigaldatud parketi tüüpi, Premium paketis kirjeldatud parketi tunnuseid ja asunud õigele järeldusele, et korterisse paigaldatud parkett ei ole parkett, mida hageja tellis, mistõttu on kostja hagejat kui tarbijat eksitanud. Ekspert analüüsis parketi tehnilisi näitajaid ja nende vastavust Premium paketis lubatud parketile. Nimetatu näol ei ole tegemist õigusliku vaid tehnilise hinnanguga, millist hinnangut andma on ekspert kvalifitseeritud. Kas kostja on lepingut rikkunud või mitte, on õiguslik küsimus ja seda hindab kohus. Hageja eksperdi väide, et korterisse paigaldatud tammeparkett rustic on kõige madalama kvaliteediga tammeparkett, on õige ja kostja vastupidised väited ei väära nimetatud fakti. Korterisse paigaldatud parkett on tüübilt Super Country (lisa). Hageja ei soovinud korterisse laminaatparketti, seega on ainetud kostja vastavasisulised väited. Hageja soovis naturaalset tammeparketti, mis Premium paketi kohaselt oli mõeldud nõudlikumale maitsele ning nii Premium paketi brožüüri kui ka näidisliistu põhjal pidi olema tegemist naturaalse tammeparketiga.
48.Hageja ei pidanud kostjale ütlema, et ta ei soovi parketti mustade täppide või laikudega, sest hageja ei saanud eeldada ega oodata, et naturaalse tammeparketi pähe paigaldatakse korterisse tammeparketi kõige kehvemast kvaliteedist omakorda kõige kehvema alaliigiga parkett. Seega on ka ebaõiged ja ainetud nii kostja kui ka kostja „ekspertide“ väited, justkui oleks tegemist hea kvaliteediga parketiga. Tegemist on kõige viletsama Super Country tammeparketiga, mis ei vasta naturaalparketi kvaliteedile, mida hageja Premium paketti omandades tellis ja mis on ka rustic parketitüüpidest kõige viletsam. Kostja viide VÕS § 14 on õige, ent kostja tõlgendus nimetatud sättest on ekslik. Hageja ei pidanud kostjale teatama, et ta ei soovi parketti mustade laikude ja triipudega, sest hageja tellis korterisse siseviimistluspaketi, mis oli mõeldud nõudlikule maitsele ning mitte ühestki nimetatud paketiga seotud infoallikast ei saanud hageja aimata, et tellitav parkett oleks midagi muud kui naturaalne tammeparkett või et sellel oleksid mustad laigud ja triibud.
49.Hageja ei pidanud kostjat erisoovidest informeerima nagu kostja märgib, kuivõrd hagejal ei olnud erisoove. Hageja tellis korterisse naturaalse tammeparketi, mis pidi olema naturaalset tammevärvi. Kui kostja teadis, et nõudlikumale maitsele on mõeldud kõige viletsam eksisteeriv tammeparkett, mis on täis musti laike ja triipe ja kui kostja teadis, et leidub inimesi, kellele ei meeldi rustikaalses stiilis oksakohtade ja toonierinevustega parkett, nagu korja oma vastuses märgib, siis oleks kostja pidanud hagejat parketi nimetatud erilistest omadustest informeerima. Kostja aga hagejat sellest ei informeerinud. Seega on ekslik ka kostja tuginemine VÕS § 77 lõikele 2, kuivõrd kostja ei täitnud lepingut korterisse paigaldatud parketi osas nõutud kvaliteediga ning ka mitte keskmise kvaliteediga, vaid kõige viletsama turul saadava kvaliteediga olukorras, kus siseviimistluspakett pidi olema parem kui Standard pakett ja mõeldud nõudlikumale maitsele. Eelnevast nähtuvalt on kostja teadlikult Premium paketi reklaamimisel hagejat kui tarbijat eksitanud ja paigaldanud korterisse oluliselt madalama kvaliteediga parketi, mis ei vasta Premium paketis toodud kirjeldusele ega omadustele.
50.Kostja leiab oma vastuse p-s 2.9.1, et nii naturaalset tammeparketti kui ka vannitoa põranda- ja seinaplaate on võimalik osta odavamalt hinnast, mida hageja on oma kahjunõudes toonud. Kostja vastavad väited on ebaõiged ja hageja on kostja enda ehitaja hinnapakkumistele juba eelnevalt vastu vaielnud. Hageja jääb oma vastuväidete juurde, mh et kostja esitatud hinnapakkumised ei ole objektiivsed ning selliste hindadega ei ole ühele vannitoale võimalik Premium paketis toodud kvaliteedile vastavaid materjale osta. Lisaks ei ole kostja pakkumised ka eluliselt usutavad. Premium paketi raames on kostja
2-20-16641 reklaaminud ka vannitoa plaate kui stiilseid ning luksuslikke keraamilisi plaate. Ei ole usutav, et luksuslik vannitoa põrandaplaat maksab 8 eur/m2. Sellisel juhul tekiks ka küsimus, et kas Standard paketi raames paigaldas kostja vannituppa põrandaplaadid pea olematu hinnaga.
KOSTJA VASTUVÄITED
51.Kostja esitas 07.12.2020 hagivastuse, milles kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja on kostjale ette heitnud, et korterisse paigaldatud parkett on puudusega. Puudusena käsitleb hageja naturaalse tammeparketi oksakohtasid. Kostja leiab, et poolte vahel puudus kokkulepe, et Premium paketi raames paigaldatud naturaalne tammeparkett peab olema ilma oksakohtadeta. Samuti ei teavitanud hageja müügilepingu sõlmimise eelselt toimunud lepingueelsetel läbirääkimistel kostjat, et hageja jaoks on parketi puhul oluline oksakohtade puudumine. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. VÕS § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Hageja ei avaldanud enne müügilepingu sõlmimist ega ka enne Premium siseviimistluspaketi valmimist kostjale kordagi, et tema jaoks on naturaalse parketi puhul oksakohtade (nn mustad laigud) olemasolu välistatud või mitte soovitav.
52.Samas on hageja hagis omaks võtnud (hagiavalduse punkt 1.1.), et hageja külastas enne Premium siseviimistluspaketi valmist kostja näidiskorterit, mille siseviimistlus oli tehtud Premium siseviimistluspaketi alusel. Kostja esitab Premium siseviimistluspaketi näidiskorteri foto. Fotolt nähtub, et põrandal on tammeparkett, millel on samuti oksakohad (oksakohad, mida hageja kostjale täna ette heidab). Kuna hagejale pidi enne Premium siseviimistluspaketi valimist olema arusaadav, milline parkett Premium paketiga kaasneb, siis on hageja etteheide kostjale põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu hageja tuginemine 3D fotodele (hagiavalduse lisa 2 – Premium paketi kirjeldus). 3D fotode puhul võib alati olla erisus päriseluga ja hagejat (nagu igat teist ostjat) sellest ka informeeritakse. Premium paketi failis on olemas märkus „Kõik pildid on illustreerivad“. Paigaldatud parkett on naturaalne tammeparkett nagu Premium siseviimistluspaketis lubatud. Naturaalsel tammeparketil võivad olla ka oksakohad (rõhk sõnal „naturaalne“, puidul on teatavasti oksakohad). Kui hageja soovis saada ilma oksakohtadeta põrandakatet (sellisest soovist hageja lepingueelsetel läbirääkimistel kostjat ei teavitanud) oleks kostja soovitanud hagejale pigem kunstmaterjali (nt laminaatparketi paigaldust). Kostja juhib tähelepanu, et poolte vahel puudub vaidlus, et parketil esinenud muud defektid kõrvaldati (osa parketilaudadest vahetati välja). Oksakohtade olemasolu naturaalsel tammeparketil ei ole käsitletav lepingu eseme puudusena võlaõigusseaduse mõttes. Hagejale pidi näidiskorterit külastades olema arusaadav, et Premium paketi puhul on parketil naturaalsed oksakohad.
53.Vastuväited vannitoa põrandakallete väidetavale puudusele: Hageja on hagis ette heitnud, et vannitoa põrandakalded ei vasta normidele. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ka põrandakallete mittevastavust. Samas ei ole hageja lisanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kes hageja poolt hagis kirjeldatud mõõdistused on teinud. Kostja viis vannitoa põrandakallete nõuetel vastavuse osas läbi auditi. Auditi teostas riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud P. P.. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud ekspert P. P. auditi järeldused olid järgnevad: - Eksperdi hinnangul vastavad põranda tasasus ja kalded kontrollitud osa ehitusnormidele. - Duši kasutamise ajal vee valgumine
2-20-16641 mööda põrandat ei viita antud juhul ehitusnormide rikkumisele. Vesi voolab mööda põrandat tavapärasest kaugemale kui duši kasutamise ajal seista kas või osaliselt trapi peal ja takistada vee äravoolu. - Klaasseina alt vee läbitungimise takistamiseks tuleks täiendavalt paigaldada mastiksit. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud isik on seega kinnitanud, et põrandakalded vastavad normidele. Kostja on olnud valmis paigaldama klaassina äärde täiendavalt mastiksit. Kui hageja seda soovib saab mastiksi paigaldada ka enne garantiitööde lõppu, kuigi tegemist ei ole kostja hinnangul sellise puudusega, mis otseselt takistaks vannitoa kasutamist.
54.Hageja on täiendavalt ette heitnud, et põrandatrapi äravoolutoru on liiga kitsas ja see ei võimalda vee normaalset äravoolu. Hageja ei ole oma väite tõestuseks ühtegi tõendit esitanud. Kostja hinnangul vastab paigaldatud trapp nõuetele. Märgitu tõendamiseks esitab kostja trapi paigaldaja Baltimir Group OÜ kinnituse, millele kohaselt paigaldatud trapp vastab sertifikaadile ja nõuetele, antud kinnitusele on ühtlasi lisatud ka trapi sertifikaat, mis tõendab, et trapp vastav Euroopa liidus kehtivatele ehitusnõuetele. Seoses hageja poolt esmakordselt hagis esitatud väitega, mille kohaselt paigaldatud WC poti kaugus klaasseinast ei vasta väidetavalt nõuetele märgib kostja järgnevat. Esiteks ei ole hageja vastavat etteheided enne hagi esitamist kordagi esitanud. Teiseks, pooled ei ole kokku leppinud juhendteatmiku RT 93-10932 kohaldamises. Kolmandaks, ei nähtu hageja viidatud juhendteatmikust hageja väidetud asjaolusid. Kostja juhib tähelepanu, et kostja ei ole hagejale müünud invavannitoaga korterit, vaid tavavannitoaga korteri.
55.Vastuväited seoses väidetava kahju suurusega: Kostja leiab, et hagis esitatud väited lepingu eseme puuduste osas on põhjendamata. Samas peab kostja vajalikuks esitada vastuväited ka hagis kirjeldatud kahju suurusele juhuks, kui kohus peaks tuvastama, et lepingu esemel on siiski hageja kirjeldatud puudused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Eelnevast tuleneb, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada hageja olukorda, milles ta oleks olnud kui lepingurikkumist ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole hageja asetamine „paremasse“ olukorda. Hagiavalduses kirjeldatud kahju suurus on selgelt ülepaisutatud. Hageja poolt esitatud materjalide maksumus on oluliselt kõrgem kui oleks põhjendatud ning lisaks on hageja kirjeldatud töö tegemise maksumused samuti selgelt üle paisutatud. Hageja soovib läbi kahju hüvitamise enda asetamist paremasse olukorda kui ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Oluline on ka märkida, et hageja ei ole hagis kirjeldatud kulutusi tegelikkuses kandnud, seega tuleb eriti kriitiliselt hinnata, kas hageja esile toodud materjalide maksumused vastavad poolte vahel kokkulepitud materjalide keskmisele maksumusele ja kas hageja kirjeldatud tööde maksumused on turu keskmised töö maksumused.
56.Parketiga seotud kahjunõude suurus. Hagiavalduse punktis 3.7.1 kirjeldatud kulu 168,55 eurot (liistude eemaldamisega seoses tekkiva kahju kõrvaldamise materjalide kulu) sisaldub juba hagile lisatud hinnapakkumises, Vivamees pakkumise rida 3 ja 4 (seinte pahteldamine põrandaliistude kohal, seinte värvimine pahteldatud kohtades, abimaterjalid). Hageja väidab hagis (hagiavalduse punkt 3.7.1), et naturaalse 1-lipilise tammeparketi maksumus on 3629,16-3808,29 eurot, ehk 56-59,5 eur/m2. Arusaamatuks jääb, miks lähtub hageja pakkumiste „keskmisest“ maksumusest, kui hageja on ise esitanud mh ka odavama pakkumise. Kostja leiab, et 1-lipiline naturaalne tammeparkett on saadaval ka oluliselt odavama hinnaga kui 56-59,5 eur/m2, näites Linconas 35,9 eur/m2 (1-l tamm VÄRVITU 3305 õlivaha)(lisa 5). Seega ei ole parketi vahetuse korral parketi maksumuse
2-20-16641 kulu põhjendatud suuremas summas kui 2 297,6 eur (35,9 X 64 m2)(hageja väidetud 3 718,73 eurot). On arusaamatu ja põhjendamatu miks soovib hageja välja vahetada ka põrandaliistud (nende osas ei ole hageja etteheiteid teinud). Põrandaliistud on võimalik eemaldada ja taas paigaldada. On arusaamatu ja põhjendamatu miks soovib hageja välja vahetada ka ukseliistud (nende osas ei ole hageja etteheiteid teinud). Ukseliistud on võimalik eemaldada ja taas paigaldada.
57.Parketi vahetuse töö maksumuse osas on arusaamatu, miks lähtub hageja kahe pakkumise keskmisest. Hageja on esitanud pakkumise (hagi lisa 17 – Vivamees pakkumine), mis on odavam (2204,40 eur). Parketi vahetuse töö maksumuse osas lisame tõendina OÜ Metropoli Ehitus e-kirja, milles nähtub, et parketti vahetus koos materjaliga maksab 2 453,8 € pluss viimistlusparandused mis on ca 200-300€, millest materjali (parketi ja liistude kulu) on 1 780,8 eurot (1627,5 + 153,3), st töö maksumusekeks on 873 eurot (2453,8+200 – 1780,8).
58.Vannitoaga seotud kahjunõude suurus. On arusaamatu ja põhjendamatu miks soovib hageja välja vahetada ka seinaplaadid. Hageja on ette heitnud põrandakallete puudust. Põhjendamatu on ka hageja toodud plaatide maksumus (42 eur/m2 käibemaksuga). Hageja korterisse on paigaldatud põrandaplaat maksumusega 8 eur/m2 ja seinaplaat maksumusega 17 eur/m2. Märgitu tõendamiseks lisas kostja hoone ehitaja OÜ Metropoli Ehitus kinnituse. Põhjendamatu ja ülehinnatud on ka hageja poolt esitatud vannitoa tööde maksumus. Hageja on lähtunud näiteks plaatimistöö ja hüdroisloatsiooni töö ühikhinnast 80 eur/m2 + käibemaks st 96 eur/m2 (hagiavalduse lisa 21). Plaatimise põhjendatud maksumuseks on 23 eurot/m2 ja hüdroisolatsiooni töö põhjendatud maksumuses on 11 eur/m2. Märgitu tõendamiseks esitas kostja hoone ehitaja OÜ Metropoli Ehitus kirja.
59.11.01.2020 menetlusdokumendis palus kostja palub materjalide hulga arvata Ekspert P. P. kommentaarid Ü. L. tööle C-0920 ja Priore advokaadibüroo 04.01.2021 vastusele. Antud tõendiga soovib kostja tõendada järgnevat: 1. Dušširuumi põrandakalded on tagatud ja normide kohased (arvamuse punktid 3.1, 3.2 ja 3.3.). 2. Vee äravoolu probleem on tõenäoliselt seotud lokaalse takistusega, küsimus ei ole ebaõigetes põrandakalletes (arvamuse punkt 3.4.) 3. Korterisse paigaldatud parkett vastab tootja ja Sisetööde RYL`i nõuetele. Hinnang, kas parkett vastav müüja ja ostja vahelisele kokkuleppele ei ole eksperdi hinnata, tegemist on õigusliku küsimusega. Ehitusekspert saab anda hinnangu parketi puudustele ja kvaliteedile. Korterisse paigaldatud parkett on hea kvaliteediga (arvamuse punkt 4.1).
60.Samuti esitas kostja korteriostja kinnituskirja. Hageja väitis 04.01.2021 seisukohas (p 2.1.2) järgnevat: hageja külastas koos emaga näidiskorterit, millesse paigaldatud parketil ei olnud süsimustasid oksakohtasid. Hageja külastas korterit, millesse oli paigaldatud parkett, mis on nähtav kostja kodulehel kortereid tutvustaval videol ajavahemikus 1 minut 12 sekundit kuni 1 minut 41 sekundit. Viidatud videost nähtub, et korterisse paigaldatud parketil on naturaalsed oksakohad, aga mitte ükski nimetatud oksakohtadest ei ole täidetud ega pahteldatud süsimusta värviga. Kostja selgitab, et hageja viitab teisele näidiskorterile (videol nähtuv näidiskorter nr xxxx) ning üritab seeläbi kohut eksitada, üritades jätta muljet, et hagejale lubati videol nähtavat parketti. Antud näidiskorteri puhul ei olnud aga tegemist Premium siseviimistluspaketiga korteriga (naturaalne tammeparkett) ja korteri põrandal ei ole mitte naturaalne tammeparkett, vaid laminaatparkett. Antud tõendiga soovib kostja tõendada, et kinnituse andnud ostja omandas Xxxx asuva korteriomandi nr xxxx, mis oli Aurora Nova projektis videol http://endover.ee/auroranova/galerii/#gallery42 kajastatud korter. Korteri puhul oli tegemist standard viimistluspaketiga ja videol nähtav näidiskorterisse paigaldatud parkett on laminaatparkett. Korteri müümisel andis müüja
2-20-16641 antud asjaolude kohta ausat ja tõest informatsiooni. Ka standard paketi kirjeldusega soovib tõendiga tõendada, et hageja viidatud videol oli tegemist standard viimistluspaketiga ja korteris oli mitte naturaalne tammeparkett, vaid laminaatparkett. Hageja ei saa võrrelda kunstmaterjali (laminaatparkett), naturaalse tammeparketiga. Hagejal oli võimalus osta korter standardpaketiga, millisel juhul oleks hageja saanud videol nähtava laminaatparketi. Hageja soovis aga naturaalset tammeparketti.
61.Kostja esitas seisukoha hageja 04.01.2021 uutele väidetele. Hageja väidab, et kostja üritab kohut näidiskorteriga seonduvalt teadvalt eksitada. Antud väide on vale. Kostja esitas Premium paketi näidiskorteri näidisfoto, kuna hageja ostis Premium siseviimistluspaketi ja kostja eeldas, et hageja külastas valiku tegemisel just Premium paketiga korterit. Millist korterit hageja külastas, kostja tagantjärgi kindlaks teha ei suuda. Ka hageja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Hoopis hageja üritab hageja viidatud videoga kohut eksitada. Kostja on tõendanud, et hageja poolt internetist leitud ja 04.01.2021 menetlusdokumendis viidatud videol nähtub standard viimistlusega korter, mille põrandal on mitte naturaalne tammeparkett, vaid laminaatparkett. Miks põhjendab hageja parketi mittevastavust hoopis teistsuguse toote (laminaatparketiga korteri) videoga on arusaamatu. Kui hageja soovis sellist parketti nagu videol, siis selline võimalus hagejal oli, hageja oleks pidanud ostma korteri standard viimistluspaketiga ja oleks saanud videol nähtava laminaatparketi. Samuti ei ole usutav, et hageja soovides valida Premium siseviimistluspaketi läks vaatama standard viimistlusega korterit ja tegi oma valiku Premium paketi kasuks standard viimistlusega korteri põhjal. Hageja väited on tõendamata, paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad.
62.Hageja väide, et ta tutvus enne Premium paketi valimist parketi näidisliistuga ja seal ei olnud musti oksakohti, on tõendamata. Kostja selgitab, et näidisliistuks kasutatakse täpselt seda parketti, mis korterisse paigaldatakse. Hageja ekspert Ü. L. väide, et korterisse paigaldatud parkett ei vasta Premium siseviimistluspaketis toodule (hageja 04.01.2021 menetlusdokumendi p 3.3.4) on ebaõige. Ehituseksperdi pädevus ei ole hinnata seda, kas paigaldatud parkett vastab kokkuleppele. Tegemist on õigusliku hinnanguga. Ekspert saab anda hinnangu paigaldatud parketi kvaliteedile. Kuna hageja palgatud ekspert on otsustanud anda õiguslikke hinnanguid, mis kuuluvad kohtu pädevusse, siis näitab märgitud asjaolu kostja hinnangul hageja valitud eksperdi ebaobjektiivsust. Hageja ekspert Ü. L. väide, et naturaalne tammeparkett rustic on kõige madalama kvaliteediga tammeparkett (hageja 04.01.2021 menetlusdokumendi punkt 5), on ebaõige. Ekspert P. P. arvamuse kohaselt korterisse paigaldatud parkett vastab tootja ja Sisetööde RYL`i nõuetele. Kindlasti leidub inimesi, kellele ei meeldi rustikaalses stiilis oksakohtade ja toonierinevustega parkett, kuid see ei anna alust pidada Rustic parketti ebakvaliteetseks või nõuetele mittevastavaks tooteks. Hinnang, kas parkett vastab müüja ja ostja vahelisele kokkuleppele ei ole eksperdi hinnata, tegemist on õigusliku küsimusega. Ehitusekspert saab anda hinnangu parketi puudustele ja kvaliteedile. Korterisse paigaldatud parkett on hea kvaliteediga. Ekspert P. P. on leidnud, et korterisse paigaldatud naturaalne tammeparkett rustic on hea kvaliteediga.
63.Kostja leiab, et pooled ei olnud kokku leppinud täpses naturaalse tammeparketi mudelis. Hageja ei avaldanud kordagi, et tal on naturaalse tammeparketi osas mingid kindlad erisoovid või välistused. Hageja ei avaldanud enne müügilepingu sõlmimist ega ka enne Premium siseviimistluspaketi valmimist kostjale kordagi, et tema jaoks on naturaalse parketi puhul oksakohtade (nn mustad laigud) olemasolu välistatud või mitte soovitav. Kuna kostja paigaldas korterisse naturaalse tammeparketi ja hageja ei avaldanud kordagi ühtegi erisoovi parketi valiku osas, siis ei osanud kostja mõistlikult oodata, et hageja jaoks on oluline mingi kindel naturaalse tammeparketi valik. Kuna pooled ei olnud kokku
2-20-16641 leppinud täpses naturaalse tammeparketi mudelis, siis pidi kostja lepingu täitma VÕS § 77 lg 2 kohaselt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga.
64.Ekspert P. P. on arvamuses leidnud, et paigaldatud parkett on hea kvaliteediga. Hageja väide, et ekspert P. P. ei ole objektiivne, ei ole asjakohane. Asjaolu, et riiklikult tunnustatud ekspert P. P. teostas antud hoone ehitise omanikujärelevalvet ei sea kahtluse alla tema sõltumatust. Vastupidi, sõltumatu ehitise omanikujärelevalve teostajana on antud isik kursis ehituse käigu ja detailidega ehk pädev. Omanikujärelevalve on sõltumatu isik. Ehitusseadustiku § 20 lg 2 kohaselt majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Ehitise omanikujärelevalve sõltumatust rõhutab ka MKM 02.07.2015 määrus nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (korra § 2 lg 3 ja lg 4). Hageja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat asjaolu, mis seaks kahtluse alla P. P. erapooletuse.
65.Vannitoa kallete küsimuses, on ekspert P. P. tutvunud hageja esitatud arvamusega ning ekspert on leidnud, et põrandakalded on normide kohased. P. P. on oma arvamuses ühtlasi esitanud ka põhjendused, miks ta loeb põrandakalded normide kohasteks. Seoses hinnapakkumiste maksumusega on hageja leidnud, et kostja pakkumised on teinud kostja enda töövõtja, kes on hoone ehitanud. Kostja märgib, et on lisaks OÜ Metropoli Ehitus pakkumisele esitanud 04.01.2021 ka teiste töövõtjate pakkumised, mis on samuti oluliselt odavamad hageja väidetust. Hageja eesmärgiks on läbi kahju hüvitamise alusetult rikastuda. Seda ilmestab selgelt näiteks asjaolu, et hageja väidab uue parketi materjali maksumuseks 56-59,5 eur/m2, samas kui naturaalset tammeparketti on võimalik osta hinnaga 35,9 eur/m2 (hagi vastuse lisa 5). Samuti soovib hageja korterisse paigaldada keraamilised plaadid maksumusega 42 eur/m2, samas kui kostja on tõendanud, et hageja korterisse paigaldati põrandaplaat maksumusega 8 eur/m2 ja seinaplaat maksumusega 17 eur/m2 (hagi vastuse lisa 7). Kahju hüvitamise eesmärk ei ole hageja panemine paremasse olukorda kui ta oleks olnud ilma kahju hüvitamise kohustuseta. Hageja ei saa seega läbi kahju hüvitamise nõude esitamise nõuda endale kallimate materjalide paigaldamist kui olid materjalid, mis hageja korterisse müügilepingu alusel paigaldati.
KOHTU PÕHJENDUSED
66.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja kui Xxxx korteri nr xxxx omanik on esitanud käesolevas menetluses kahjunõude seoses nimetatud korteri väidetavate puudustega. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet seoses korterisse väidetavalt poolte kokkuleppele mittevastava parketi paigaldamisega (I); seejärel hindab kohus hageja nõuet seoses korteri vannitoa väidetavate ehituslike puudustega (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III). I
67.Vaidlus puudub selles, et 27.11.2017 sõlmiti notariaalne korteriomandi võlaõiguslik müügileping, mille alusel kostja kohustus ehitama ja võõrandama hagejale korteriomandi aadressil Xxxx (käesoleval ajal korter nr xxxx) koos panipaiga ja parkimiskohaga (I kd, tl 12-20). 31.10.2019 sõlmiti asjaõigusleping, millega omandas vaidlusaluse korteri hageja (I kd, tl 27-34). Hageja väitel otsustas ta Premium siseviimistluspaketi brožüüri ning parketi näidisliistu mulje alusel osta korterisse Standard 1 asemel Premium
2-20-16641 siseviimistluspaketi, mille eest tasuti korteri ostuhinnale juurde 4000 eurot. Tegelikult paigaldati hageja hinnangul korterisse mittenõuetekohane parkett, mille liistud olid enamjaolt suurte süsimustade laikude ja triipudega.
68.Otsustamaks selle üle, kas kostja on müügilepingut korteri parketti puudutavas osas rikkunud, tuleb tuvastada, millistele tingimustele pidi vaidlusalune parkett vastama. Kostja möönab, et poolte vahel puudus kokkulepe konkreetse parketi mudeli paigaldamiseks (I kd, tl 192). Kohus märgib, et Premium-paketi kirjelduses (I kd, tl 21 pöördel) puudub täpsem info parketi omaduste ja kvaliteedi suhtes. Kirjeldusest nähtub üksnes asjaolu, et Premium-siseviimistluspakett on nõudlikumale maitsele, parkett on „kvaliteetne tammeparkett“ ning tegemist on 1-lipilise tamme naturaalparketiga. Hageja järeldab sellest, et Premium paketis ei lubatud hagejale mitte rustic parketti, vaid naturaalset tammeparketti. Kostja leiab, et täpne parketi liik jäeti lahtiseks. Kostja kohtuistungil antud seletuse kohaselt „Sisuliselt jäeti see lahtiseks, kuna me ei olnud kokku leppinud kindlat mudelit, siis võis müüja paigalda selle parketi vastavalt oma äranägemisele, aga see pidi olema naturaalne tammeparkett“ (II kd, tl 10 pöördel).
69.Kohus järeldab poolte seisukohtadest, et puudus konkreetne kokkulepe või dokument, millest ilmnenuks vaidlusalusesse korterisse paigaldatava tammeparketi liik. Hagejale ei olnud asjas esitatud tõendite kohaselt teada, et kostja poolt korterisse paigaldatav parkett on kõige madalama tasemega OAK Super Country parkett (vt I kd, tl 161 pöördel). Kuna puuduvad tõendid hageja teavitamisest paigaldatava tammeparketi liigist, siis selgitas kohus pooltele 09.02.2021 kohtuistungil, et asjas võib esineda kostjapoolse informeerimiskohustuse täitmise probleem (II kd, tl 10 pöördel ja tl 11). Kostja on iseenesest õigesti viidanud lepingueelsetele läbirääkimistele (VÕS § 14) ja sellega seotud teatamiskohustusele. Poolte kokkuleppe osaks võib olla ka teavitamiskohustus. Riigikohtu 26.09.2007 otsuses nr 3-2-1-71-07 p 13 on rõhutatud kostja kohustust teatada hagejale kui lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Riigikohus on lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud mitmetes lahendites (vt nt Riigikohtu 19.11.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14; 05.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel esitada ka VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõude.
70.Kohus on seisukohal, et kostja professionaalse müüjana ei ole täitnud tarbijast hageja suhtes nõuetekohaselt oma teavitamiskohustust. Abstraktse „nõudlikumale maitsele“ vastava tamme naturaalparketi lubamine Premium siseviimistluspaaketi koosseisus (I kd, tl 21 pöördel) ei ole piisav teavitus parketi põhiomaduste kohta olukorras, kus ainuüksi tammeparketi üldliike on viis ja need on omakorda jagunevad täpse välimuse kirjelduse ja kvaliteedi osas alaliikideks (I kd, tl 161 pöördel; II kd, tl 2). Lisaks teavitamiskohustuse täitmist kinnitavate tõendite puudumisele nähtub teavitamiskohustuse rikkumine ka OÜ Ehitusekspert auditist, milles asjatundja Ü. L. vastas küsimusele, kas Premium siseviimistluse paketi eluruumide põranda osas esitatud naturaalparketi kirjelduse ja näidise põhjal võis nimetatud parketi valija eeldada või aru saada, et tegemist on oksliku tammeparketiga rustic, mille suured praod ja oksakohad on seejuures parandatud musta värvi kitiga. Ekspert vastas sellele küsimusele eitavalt, selgitades, et „Premium siseviimistluspaketis (vt Lisa nr 1) on märgitud, et põrandate osas kuulub sellesse paketti 1-lipiline, faasitud, õli viimistlusega tammest naturaalparkett, kuid märkimata on parketi
2-20-16641 liik ja esitamata nõutav parketi kirjeldus. Esitatud selgitusest paketis (pos 1) ja sealolevast parketilaua näidisest ei selgu, et paketti on valitud tammeparketi liik rustic ega ole näha rusticule iseloomulikke oksakohti (vt fotosid), rääkimata puidu parandamisel kasutatud musta värvi kitist (mis ei ole tavapäraselt kasutatav värvitoon parketilaua defektide parandamisel). Seega Premium siseviimistluspaketi valija ei saanud eeldada ega võinud aru saada, et parketi sortimendina on valitud sorteerimata tammepuidust naturaalparkett liigina rustic, millel on üldine okslikkus ja suurte pragude ning oksakohtade parandamiseks kasutatakse musta värvi kitti. Premium paketi valija ei saanud eeldada ega võinud esitatud näidise alusel aru saada, et tegelikult paigaldatakse nimetatud parketti valides müüdavasse korterisse tammest naturaalparketi liik rustic, mis on kvaliteedilt tammest parkettide osas kõige madalama kvaliteediga toode – tegemist on oksliku tammega, rääkimata musta värvi kiti kasutamisest, mis ei sobi igaühele ja igasse interjööri“ (I kd, tl 159 – 162). Seega järeldub asjatundja Ü. L. arvamusest, et korterisse paigaldatud parkett ei vasta naturaalse tammeparketi kvaliteedile, mida hageja kostja poolt saadud info põhjal Premium paketi raames eeldas, mistõttu on parkett lepingu tingimustele mittevastav.
71.Hageja on VÕS § 1 lg 5 järgi tarbija. VÕS § 217 lõige 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 6 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kohus nõustub hagejaga, et Premium siseviimistluspaketi kirjelduse alusel ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et korterisse paigaldatav parkett oleks kaetud süsimustade laikude ja/või triipudega. Seega ei ole korterisse paigaldatud parkett kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada, lähtudes mh Premium siseviimistluspaketis sisalduva parketi reklaamist (sh viide „nõudlikumale maitsele“). Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma informeerimiskohustust, siis ei oma tähtsust P. P.i arvamus, et korterisse paigaldatud parkett oli hea kvaliteediga (I kd, tl 197). Probleem ei ole antud juhul mitte kõige madalama tasemega OAK Super Country parketi kvaliteedis kitsamas tähenduses, vaid asjaolus, et kostja teavitamiskohustuse rikkumise tulemusena ei võinud hageja eeldada enda korterisse sellist alaliiki parketi paigaldamist. Kohus on seisukohal, et hageja korterisse paigaldatava parketi täpse liigi ja välimise osas oli hagejal äratuntav oluline huvi (VÕS § 14 lg 2), eriti olukorras, kus hageja oli otsustanud tavapärasest kallima Premium siseviimistluspaketi kasuks ja võis sellega seotud „nõudlikuma maitse“ reklaami kohaselt eeldada ka tavapärasest eksklusiivsema parketi paigaldamist. Seetõttu ei vastanud hageja korterisse paigaldatud süsimustade laikude ja/või triipudega parkett müügilepingu tingimustele.
72.Hageja on paigaldatud parketi puudustele korduvalt ja õigeaegselt tähelepanu pööranud, mh asjaõiguslepingus ja korteri valduse üleandmisel (I kd, tl 29 pöördel, tl 35). Ekslik on kostja arusaam, nagu pidanuks hoopis hageja ise kostjale oma erisoove parketi osas kirjeldama ja küsima konkreetset mudelit (II kd, tl 42 pöördel). Antud juhul on kostja professionaalsest kinnisvaraarendajast müüja, kes tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning hageja füüsilisest isikust tarbija. Seda, mida täpsemalt tähendas kostja poolt reklaamitud naturaalne tammeparkett „nõudlikumale maitsele“ mõeldud Premium siseviimistluspaketi raames, pidi teadma ja sellest hagejale teada andma just nimelt vastava pakkumise tegija ehk kostja, mitte aga hageja, kellele vastav reklaam suunatud oli.
73.Hageja on palunud kostjal parketi puudused likvideerida, kuid kostja on sellest keeldunud (I kd, tl 36-39). Nagu kohus eelnevalt märkis, VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud
2-20-16641 kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel esitada ka VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõude. VÕS § 115 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Arvestades eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt mittenõuetekohase parketi paigaldamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Tuleb eeldada, et kostja kohustuste rikkumine mittenõuetekohase parketi paigaldamisel ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kohtu hinnangul on kostja vastava kahju tekitamise eest vastutav. Kohus nõustub hagejaga, et kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav ja kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja lg 3). Samuti esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahel, sest kui kostja oleks paigaldanud korterisse poolte kokkuleppele vastava parketi, siis ei tekiks hagejal parketi vahetamisega seotud kahju.
74.Poolte vahel on vaidlus mittenõuetekohase parketi vahetusest hagejale tekkiva kahju suuruse osas. Kohus märgib, et hageja pole väitnud, nagu oleks ta parketi vahetusega seotud kulu reaalselt kandnud. Kohtu arvates võib hagiavaldusest järeldada, et tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 128 lg 3. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 ja Riigikohtu praktikale (vt RK lahend nr 3-2-1-5-12 p 26) ei ole kahju hüvitamise nõude eelduseks, et hageja oleks kõik puuduste kõrvaldamise kulud juba kandnud, vaid otsese varalise kahjuna on käsitletavad ka puuduste kõrvaldamiseks tulevikus kantavad kulud.
75.Hageja hinnangul moodustab parketi vahetamisega seotud kõikide materjalide kogu kulu ehk hageja vastav eeldatav kahju kokku 4357,71 eurot (168,55 + 3718,76 + 470,4). Hageja selgitas, et kuivõrd põrandaliistud on korteris kleebitud seina külge, siis tuleb liistude eemaldamisel uuesti värvida ka tubade seinad osas, milles liistude äravõtmine seina kahjustab. Sel põhjusel arvas hageja kahju hulka ka liistude eemaldamisega seoses tekkiva kahju kõrvaldamise materjalide kulu, summas 168,55 eurot. Naturaalne tammeparkett, 1lipiline ehk selline nagu kostja oleks pidanud korterisse paigaldama, vahetatavas ruutmeetrite mahus maksab hageja hinnangul keskmiselt 3629,17 - 3808,29 eurot. Hageja on lugenud vahetatava parketi eeldatavaks kahjusummaks pakkumiste keskmise kulu ehk 3718,73 eurot. Seina külge paigaldatavad põrandaliistud vahetatavas mahus maksavad hageja hinnangul keskmiselt 460,80 - 480 eurot, mistõttu on hageja lugenud vahetatavate põrandaliistude eeldatavaks kahjusummaks pakkumiste keskmise kulu ehk 470,40 eurot.
76.Kohus on seisukohal, et parketi vahetusega seotud materjalikulu hulka tuleb arvata ka liistude eemaldamisega seoses tekkiva kahju kõrvaldamise materjalide kulu summas 168,55 eurot, mida tõendab Bauhausi hinnapakkumine nr HP300432 (I kd, tl 45) ning vahetatavate põrandaliistude paigaldamise kulu summas 460,80 eurot, mida tõendab RM Stuudio hinnapakkumine nr 12435 (I kd, tl 47). Kohus leiab, et odavama pakkumise olemasolul ei ole õige lähtuda kahe pakkumise keskmisest, seega kohus ei arvesta HansaFloor kallima põrandaliistude pakkumisega (I kd, tl 47 pöördel). Kohus ei nõustu kostjaga, nagu sisalduks liistude eemaldamisega seoses tekkiv materjalide kulu hagile lisatud Vivamees hinnapakkumise ridadel 3 ja 4, sest Vivamees pakkumise p-d 3 ja 4 käsitlevad kohtu hinnangul pahteldamist ja värvimist, mitte liistude eemaldamisega seotud materjali kulu (vt I kd, tl 48). Ühtlasi nõustub kohus hagejaga, et olukorras, kus põrandaliistud on nii liimitud kui kruvitud seinte külge ja neid ei ole eemaldamisel võimalik taaskasutada, on uute põrandaliistude paigaldamisega seotud materjalikulu
2-20-16641 vajalik kulu. Kostja pole tõendanud oma väidet, et vanu põrandaliiste oleks võimalik pärast eemaldamist (kvaliteetselt) taaspaigaldada.
77.Uue parketi maksumuse osas on hageja esitanud kaks pakkumist lähtuvalt parketi ruutmeetri hinnast ilma käibemaksuta 47,6 eurot (20% allahindlusega, alghind 59,5 eurot/m2) ja 48,99 eurot (I kd, tl 46 ja tl 46 pöördel). Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult oma kahjunõude aluseks võtnud nimetatud pakkumiste keskmise. Kostja on tõendanud, et 1-lipiline naturaalne tammeparkett on saadaval ka odavama hinnaga, näiteks Linconas 35,9 eur/m2 (vt I kd, tl 128). Kohus leiab, et odavama pakkumise olemasolul tuleb aluseks võtta just kostja poolt esitatud odavam pakkumine, mitte hageja poolt esitatud kallimad pakkumised. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et parketi materjali tuleb arvestada ligikaudu 64 m2 peale (vt I kd, tl 46 ja 46 pöördel, tl 107 pöördel), siis lähtub sellest ka kohus. Seega on kohtu hinnangul uue parketi kulu kokku 2297,6 eurot (35,9 x 64). Uue parketi ja lisamaterjalide põhjendatud maksumus on kohtu hinnangul kokku 2926,95 eurot (168,55 + 460,80 + 2297,6).
78.Parketi vahetamise seotud tööde maksumuse osas lähtub kohus hageja poolt kohtule esitatud odavamast pakkumisest (Vivamees pakkumine nr 201107 01; I kd, tl 48) summas 2204,40 eurot. Kohus leiab, et parketi vahetuse puhul ei ole odavama mõistliku pakkumise olemasolul õige lähtuda kahe pakkumise keskmisest, seega ei arvesta kohus RKM Ehitab OÜ kallimat hinnapakkumist nr 2312/04.11.2020 (I kd, tl 48 pöördel). Parketi vahetuse osas ei pea kohus võimalikuks arvestada ka kostja poolt esitatud Metropoli Ehitus hinnapakkumist (I kd, tl 129). Hageja on viidanud, et tegemist on kostja enda töövõtja pakkumisega ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud pakkumist lugeda usaldusväärseks, sest pakkuja kostjaga seotuse tõttu puudub alus arvata, et samasugust hinda pakuks Metropoli Ehitus ka hagejale. Samuti on Metropoli Ehituse pakkumise hinna kujunemine arusaamatu. Erinevalt hageja poolt esitatud pakkumistest (I kd, tl 48 ja tl 48 pöördel) ei ole Metropoli hinnapakkumises lahti kirjutatud parketi vahetuseks vajalike tööde etappe ja nende hinda. Samuti ei pea kohus võimalikuks lähtuda kostja poolt esitatud Bildstan OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl 149). Antud pakkumisel puuduvad pakkuja rekvisiidid. Kohus märgib, et antud pakkumise tööde nimekiri on võrreldes hageja esitatud pakkumistega oluliselt lühem ja kohtul puudub nii pakkumise sisu kui vormistust arvestades veendumus, et Bildstan OÜ pakkumise alusel oleks ka tegelikult võimalik hageja korteris parketi vahetuse teostada.
79.Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et hageja kogukahju tema korterisse paigaldatud mittevastava parketi vahetuse ehk mittevastavuse kõrvaldamisega moodustab 5131,35 eurot (2926,95 + 2204,40).
II
80.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet seoses korteri vannitoa väidetavate ehituslike puudustega. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud oma väiteid, nagu ei vastaks tema vannitoa põrandakalded nõuetele. Asjatundja P. P. on leidnud, et kontrollitud põranda tasasus ja kalded vastavad kontrollitud osas ehitusnormidele (I kd tl 111-123, tl 196-198). Kohus nõustub kostjaga, et riiklikult tunnustatud eksperdi P. P.i objektiivust ei sea kahtluse alla ainuüksi asjaolu, et ta teostas vaidlusaluse ehitise omanikujärelevalvet. Kuigi algselt asus hageja poolne asjatundja Ü. L. seisukohale, et põranda kalle ei ole diagonaalsuunas nõutaval määral tagatud (I kd, tl 171 pöördel), siis oma kohtuteesides on hageja kinnitanud, et duši äravoolu ehk trapi juures on kalded õiged ning Ü. L. auditi p-s 3.4.1. (1) toodud mõõtmise tulemus oli eksperdi poolt ekslikult märgitud valesti ehk tegemist on nn
2-20-16641 näpuveaga. Hageja kinnitas, et „Dušialas on kalded tõepoolest nõutaval tasemel“ (II kd, tl 52). Eelnevat arvestades peab kohus õigeks lähtuda P. P.i arvamustest ja kohus loeb nimetatud arvamustega tuvastatuks, et hageja vannitoa põranda tasasus ja kalded vastavad kontrollitud osas ehitusnormidele (siiski ei võta kohus seisukohta selles, kas põranda kalded on nõuetele vastavad ka WC-poti ees, kus hageja väitel on madalam koht ehk lohk).
81.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja väitele, et hagejale müüdud korteri vannitoas on WC-pott paigaldatud vaheseinale liiga lähedale. Hageja tugineb sellele, et vastavalt juhendteatmikule RT 93-10932-et „Eluaseme projekteerimine“ on hügieeniruumides WCpoti jaoks vajaliku ruumiosa suurus 800 x 1200...1300 mm, mis tähendab, et kui WC-poti laius koos kaanega on maksimaalselt 400 mm, siis peab vaba ruumi kummalegi poole jääma vähemalt 200 mm, et oleks tagatud kasutusmugavus. Käesoleval juhul on aga vannituppa paigaldatud WC-poti ja dušinurga klaasseina vaheline vahe ainult 125 mm, milline ei vasta hageja hinnangul nõuetele. Hageja leiab, et WC-pott on paigaldatud klaasseinale liiga lähedale, kusjuures tema nihutamine vajalikule kaugusele klaasseinast oleks tööde algsel teostamisel olnud võimalik, sest teisel pool WC-potti on ruumi piisavalt (vt I kd, tl 44). Seega tuleb hageja hinnangul vannitoa põranda ümberehitamisel nihutada ka WC-potti.
82.Kohus nõustub hagejaga, et tema korteri vannituppa paigaldatud WC-poti asukoht ei vasta kehtivatele nõuetele. Kohus loeb vastava asjaolu tuvastatuks asjatundja Ü. L. erakorralise auditiga (I kd, tl 169-173), milles on selgitatud, et „Vastavalt juhendteatmikule RT 9310932-et „Eluaseme projekteerimine“ on hügieeniruumides WC-poti jaoks vajaliku ruumiosa suurus 800 x 1200...1300 mm, st et kui WC-poti laius koos kaanega on max 400mm, siis peab vaba ruumi kummalegi poole jääma vähemalt 200mm, et oleks tagatud kasutusmugavus. Käesoleval juhul on WC-poti ja klaasseina vaheline vahe ainult 125mm, milline ei vasta nõuetele. Nagu nähtub hästi fotolt 1 on WC-pott paigaldatud klaasseinale liiga lähedale, kusjuures tema nihutamine vajalikule kaugusele klaasseinast oleks tööde teostamisel olnud võimalik, sest teisel pool WC-potti on ruumi piisavalt.“ Kostja ei ole asjatundja poolt tuvastatud WC-poti asukohta ega kaugust klaasseinast vaidlustanud. Kuivõrd asjatundja leidis, et kostja on rikkunud WC-poti paigaldamise nõudeid hageja korteris olevas tavavannitoas, siis ei ole asjakohased kostja vastuväited, et kostja pole müünud hagejale invavannitoaga korterit.
83.Kostja väidab, et pooled ei olevat kokku leppinud juhendteatmiku RT 93-10932 kohaldamises. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. 27.11.2017 müügilepingu p-s 3.6. on kostja võtnud endale kohustuse garanteerida teostatud ehitustööde ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele (I kd, tl 14 pöördel). Kohtu hinnangul tuleb Eesti Vabariigi tunnustatud kvaliteedinormide osaks lugeda ka juhendteatmikku RT 93-10932 ning sellisena on juhendteatmikku mõistnud ka asjatundja Ü. L.. Asjaolu, et pooled leppisid kokku ka RYL 2000 kvaliteedinormide kohaldamises, ei tähenda, et Eesti Vabariigi toimuva ehituse puhul muud Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormid ei kehtiks (seda enam olukorras, kus kostja sõnaselgelt võttis endale kohustuse garanteerida teostatud ehitustööde vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele). Hageja märgib õigesti, et ehitajal puudub kohustus tellijaga kokku leppida kõikides detailsetes ehitusnormides, ent sellest hoolimata peab ta järgima kõiki kehtivaid ehitusnõudeid. Sealhulgas peab ehitaja järgima ehituse head tava, mis sisaldab mh erinevaid ehitustehnilisi nõudeid, standardeid, norme, määruseid jms ning ka insener-tehnilist kirjandust.
84.Hageja on VÕS § 1 lg 5 järgi tarbija. VÕS § 217 lõige 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja
2-20-16641 pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 6 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kohus leiab, et hageja korterisse valesse asukohta paigaldatud WC-pott ei olnud kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada. Kohus nõustub hagejaga, et WC-pott tuleb uues kortermajas paigaldada ehitusnorme järgides ja nii, et oleks tagatud kasutajamugavus. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kostja seda kohustust rikkunud.
85.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, justkui oleks hageja VÕS § 220 lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda WC-posti asukoha mittevastavusele seetõttu, et hageja pole vastavat pretensiooni esitanud enne hagi esitamist. VÕS § 220 lg 3 esimesest lause kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Samas on VÕS § 220 lg 3 teises lauses sätestatud, et kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et kuivõrd hagejal puuduvad eriteadmised WC-poti nõutava asukoha osas, hageja sai WC-poti paigaldusega seotud puudusest täpsemalt teada alles Ü. L. auditist 2020. a juunis ning üritas enne kohtusse pöördumist oma advokaadi abiga leida korteriga seotud probleemidele kohtuvälist lahendust, siis on mõistlikult vabandatav hageja poolt WC-poti paigaldusega seotud mittevastavusest kostja informeerimine 12.11.2020 hagiavalduses. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et antud juhul võib kostja WC-poti osas lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kuna asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1). Kuna kostja müüjana võttis endale kohustuse lähtuda WC-poti paigaldamisel Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidest, kuid ei suutnud seda kohustust täita, siis see on kohtu hinnangul vaadeldav kostja raske hooletusena. Kostja professionaalse kinnisvaraarendajana pidi olema teadlik ja tagama ehitustööde vastavuse Eestis Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele.
86.VÕS § 115 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Arvestades eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt mittenõuetekohase WC-poti paigaldamisega ja selle asukoha muutmisega hagejale tekkiva kahju hüvitamist. Tuleb eeldada, et kostja kohustuste rikkumine WC-poti mittenõuetekohasel paigaldamisel ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kohtu hinnangul on kostja vastava kahju tekitamise eest vastutav. Kohtu hinnangul oli kahju tekkimine kostjale ettenähtav ja kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja lg 3). Samuti esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahel, sest kui kostja oleks paigaldanud WC-poti nõuetekohaselt, siis ei tekiks hagejal WC-poti nihutamisega seotud kahju. Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 128 lg 3. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 ja Riigikohtu praktikale (vt RK lahend nr 3-2-1-5-12 p 26) ei ole kahju hüvitamise nõude eelduseks, et hageja oleks kõik puuduste kõrvaldamise kulud juba kandnud, vaid otsese varalise kahjuna on käsitletavad ka puuduste kõrvaldamiseks tulevikus kantavad kulud.
87.Kohus on seisukohal, et WC-poti asukoha muutmist ei ole võimalik teostada ilma vannitoa
2-20-16641 põrandat lõhkumata ja uusi plaate paigaldamata. WC-poti ümbertõstmisest ning vannitoa põranda vahetamisest on omakorda tingitud vannitoa seina plaatide vahetamise kulud. Hageja on põhistanud, et vannitoa põranda ümberehitamiseks on tarvis ehitada uuesti ka ehitusnõuetele vastav hüdroisolatsioon, mis ulatub kuni 1 m kõrgusele seinani ning hüdroisolatsiooni ehitamiseks on vajalik eemaldada põrandalt ülespoole vähemalt kaks rida seinaplaate. Nimetatud hageja argumendid on mõistlikud, kuid hageja poolt esitatud hinnapakkumised vannitoa plaatide vahetamiseks ja hüdroisolatsiooniks (I kd, tl 51-52) on kohtu hinnangul liialt kallid. Ecomerc Ehitus 30.10.2020 hinnapakkumine vannitoa siseremondiks koos materjali maksumusega on kokku 9038 eurot (I kd, tl 51) ning Vivamees 07.11.2020 hinnapakkumine vannitoa remondiks ilma materjalide maksumuseta on summas 8352 eurot (I kd, tl 52). Vannitoa remondiks vajalike plaatide maksumuseks on hageja võetud pakkumiste kohaselt 1576,44 – 1808,26 eurot (I kd, tl 49 ja tl 49 pöördel) ning lisamaterjalide kulu 292,50 eurot (I kd, tl 50). Kokku on hageja lugenud vannitoa mittevastavuste likvideerimise eeldatavaks kogukahjuks pakkumiste keskmist arvestava 9689,42 eurot.
88.WC-poti ümbertõstmisel remondi käigus vajalike plaatide kogumaksumuse puhul lähtub kohus BPK plaadisalongi odavamast pakkumisest nr 201104 summas 1576,44 eurot (I kd, tl 49). Kohus leiab, et odavama mõistliku pakkumise olemasolul ei ole õige lähtuda kahe pakkumise keskmisest, seega ei arvesta kohus Plaadipunkt AS kallimat hinnapakkumist (I kd, tl 49 pöördel). Plaatide maksumuse ning vannitoa remonditööd maksumuse osas ei pea kohus võimalikuks arvestada kostja poolt esitatud Metropoli Ehitus kinnitust (I kd, tl 130). Hageja on viidanud, et Metropoli Ehituse puhul on tegemist kostja enda töövõtjaga ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud kinnitust lugeda usaldusväärseks, sest pakkuja kostjaga seotuse tõttu puudub alus arvata, et samasugust hinda pakuks Metropoli Ehitus ka hagejale. Samuti põhineb Metropoli Ehituse kinnitus plaatide maksumuse osas sellele, millise ühikuhinnaga plaat on minevikus hageja korterisse paigaldatud. Sellest ei saa aga järeldada, et sama hinnaga samaväärseid plaate oleks eraisikust hagejal võimalik osta ka tänasel päeval. Lisaks eeltoodule loeb kohus põhjendatuks vannitoa remondiga kaasneva lisamaterjalide kulu summas 292,50 eurot (I kd, tl 50).
89.Vannitoa remonditööde maksumuse osas võtab kohus aga aluseks kostja poolt esitatud Expo Ehitus OÜ pakkumise nr HP:27, mille kohaselt on hageja korteri vannitoa remonditööde maksumus koos vanade plaatide eemaldamise, uute paigaldamise, hüdroisolatsiooni ja muude töödega kokku 1833,12 eurot (I kd, tl 150). Kohus leiab, et odavama pakkumise olemasolul tuleb aluseks võtta just kostja poolt esitatud odavam pakkumine, mitte hageja poolt esitatud tunduvalt kallimad pakkumised. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus hageja ei ole hagis kirjeldatud kulutusi tegelikkuses kandnud, tuleb kriitiliselt hinnata ka hüpoteetiliste tööde maksumusi. Kuivõrd eelviidatud Expo Ehitus OÜ pakkumises ei sisaldu WC-poti ümbertõstmisega kaasnevat kanalisatsiooni ümbertegemist, siis selles osas lähtub kohus Vivamees pakkumisest nr 201107 02, mille kohaselt kanalisatsiooni ümbertegemine koos WC raamiga maksab 300 eurot + käibemaks ehk kokku 360 eurot (I kd, tl 52).
90.Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et hageja kogukahju tema korterisse mittenõuetekohaselt paigaldatud WC-poti asukoha muutmisega ehk mittevastavuse kõrvaldamisega moodustab 4062,06 eurot (1576,44 + 292,50 + 1833,12 + 360).
91.Kohus märgib, et kuna WC-poti ümbertõstmise remonttööde käigus vahetatakse vannitoa plaadid, siis selle töö käigus saab lisakulutusteta kõrvaldada ka praeguses WC-poti asukohas WC–poti ees väidetavalt oleva lohu. Seetõttu ei pea kohus menetlusökonoomia
2-20-16641 huvides võtta seisukohta poolte vaidluse kohta selles, kas põranda kalded on nõuetele vastavad ka WC-poti ees.
III
92.Arvestades kohtu poolt käesoleva otsuse I ja II osas tuvastatud asjaolusid, kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja korteri puuduste ehk mittevastavuste (parkett + vannituba) kõrvaldamise hinnanguliseks maksumuseks ehk hageja kogukahjuks 9193,41 eurot (5131,35 + 4062,06). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise summas 9193,41 eurot. Hagiavaldus jääb rahuldamata summas 7339,52 eurot (16 532,93 – 9193,41).
93.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivise põhinõudest alates hagi esitamisest 12.11.2021 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt vastavalt hageja põhinõude rahuldamise ulatusele (kohus rahuldas hageja põhinõude summas 9193,41 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist alates hagi esitamisest, ehk alates 12.11.2020. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudest (9193,41 eurot) alates hagi esitamisest 12.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
94.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3888, p-d 44-45). Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
95.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte vaidlusele ega tõenditele selles, kas hageja vannituppa paigaldatud trapp oli nõuetekohane või mitte, sest hageja ei ole kohtule
2-20-16641 esitanud kahjunõuet seoses trapi väidetava mittevastavusega. Hagiavalduses on hageja märkinud, et pole selge, kas dušinurga äravoolu ümberehitamisel on vajalik vahetada äravoolutrapp nõutava vee äravoolu tagamiseks või mitte. Samas ei ole hageja menetluse kestel oma nõuet suurendanud ega sidunud kahjuhüvitise arvestust võimaliku trapi vahetusega. Hageja kahjunõude aluseks olevad hinnapakkumised ei sisalda trapi asendust (vt I kd, tl 49-52). Seetõttu ei saa ka kohus omaalgatuslikult käsitleda trapi vahetust hageja kahjunõude osana, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus ei pea võimalikuks käesolevas asjas kohaldada TsMS § 283 lg 2 ja lugeda tõendatuks hageja väiteid trapi kohta, sest antud sätte kohaldamise eeldused puuduvad. Muuhulgas märgib kohus, et TsMS § 283 lg 2 kohaselt võiks kohus lugeda tõendatuks üksnes väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Hageja ei ole aga esitanud konkreetseid väiteid vannitoa veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekti olemuse ja sisu kohta. Samuti ei oma hageja väited trapi osas tähtsust, sest isegi kui kohus loeks hageja trappi puudutavad väited tõendatuks, ei ole hageja esitanud trapi väidetava mittevastavusega seotud kahjunõuet.
96.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatus rahaliselt on ligikaudu 55,6% ja hagi jääb rahuldamata ligikaudu 44,4% ulatuses ehk peaaegu pooles ulatuses.
97.Kohus peab menetluskulude poolte endi kanda jätmist õiglaseks ka põhjusel, et kohtu hinnangul pole pooled näidanud üles piisavat kompromissivalmidust ja on tekitanud seetõttu endale ise ülemääraseid menetluskulusid. Esmalt on hageja tulnud kohtusse piisavalt ettevalmistamata nõudega, märkides hagis, et puuduste olemus pole veel selge (mh seoses äravoolutrapiga) ning jättes endale õiguse nõude suurendamiseks. Oma nõuet hageja siiski ei suurendanud, mh ei esitanud hageja käesolevas asjas kahjunõuet seoses trapi vahetusega. Vaatamata eeltoodule võib poolte kompromissiläbirääkimiste kirjavahetusest järeldada, et hageja pidas vannitoas põhiprobleemiks trapi äravoolu ja nõustus 04.03.2021 e-kirjas trapi vahetuse korral loobuma täiendavatest nõuetest WC-poti ebaõige paigalduse ja lisaäravoolu puudumise osas (II kd, tl 31). Kostja on hagejale selgesõnaliselt pakkunud mõistlikku võimalust nii parketi kui ka trapi vahetuseks (vt nt II kd, tl 40), kuid hageja ei pidanud antud pakkumist sobivaks (II kd, tl 42), kuigi poolte varasema kirjavahetuse põhjal võis eeldada, et selline pakkumine oleks sobiv. 22.03.2021 kohtuistungil ei soostunud just hageja isegi arutama kostja pakkumist parketi vahetuse osas ega esitanud ka omapoolset selget pakkumist.
98.Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus õiglaseks jaotada menetluskulusid vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Samuti ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulusid hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, sest pooled ei jõudnud käesolevas asjas piisavalt selgelt formuleeritud kompromissipakkumiseni ning võimaliku kompromissi ese ei kattu käesoleva kohtuotsusega.
99.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et on pooltel vaidlemise jätkamise asemel ilmselgelt mõistlikum lahendada käesolev tsiviilasi kompromissiga. Kompromissiläbirääkimiste
2-20-16641 kirjavahetusest nähtuvalt pooled jõudnud kompromissi sõlmimisele väga lähedale (II kd, tl 22-23, tl 27-31, tl 40). Kohus ei näi olulisi erimeelsusi poolte seisukohtades ning kohtule jääb arusaamatuks, miks kompromissiläbirääkimised katkesid. Kohus palus 18.03.2021 mõlemal esindajal oma klienditele selgitada, et kohus ei saa keelata pooltel vaidluse jätkamist ka siis, kui pooled peavad seda emotsionaalselt, „oma õiguse“ saavutamise või muudel sarnasetel põhjustel oluliseks. Samas ratsionaalselt, ajaliselt ja rahaliselt oleks pooltel ilmselgelt mõistlikum lahendada vaidlus kompromissiga. Kostja poolt pakutud parketivahetus ja vannitoa trapivahetus oleks eelduslikult võimalik lõpetada juba 2021 aprillikuus ning hageja saaks oma korteris normaalselt elada, selle asemel, et jätkata pikka ja kulukat ebaselge perspektiiviga vaidlust läbi mitme kohtuastme. Sama kehtib ka kostja kohta. Kui kostja pole täitnud teavitamiskohustust parketi osas ja on teinud ehituslikke vigu, siis on mõistlik need parandada ja mitte tekitada endale juurde uusi kulusid kohtuvaidluse kaudu (II kd, tl 40 ja 40 pöördel). Kohus jääb nimetatud seisukohtade juurde. Kohus märgib, et käesolev kohtuotsus kompromissi sõlmimist ei sega. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Seega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele.
100.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus jätab poolte menetluskulude rahalise suurus kindlaks määramata. Seetõttu ei anna kohus hinnangut ka kostja taotlusele pikendada menetluskuludele vastuväidete esitamise tähtaega ning hageja taotlusele jätta kostja 24.03.2021 menetlusdokument tähelepanuta (II kd, tl 58-64). Siiski kohus selgitab, et juhul, kui kohus määraks menetluskulud rahaliselt kindlaks, siis hindaks kohus poolte menetluskulude põhjendatust ka sõltumata vastuväidete puudumisest. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 p 14).
101.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.03.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.