OÜ Kirsimari hagi OÜ Sinilaid vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1464,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Kirsimari, rk 12156183, asukoht Pikk 5, Esna küla, Järva vald, Järva maakond, lepinguline esindaja Heigo Kendla Kostja: OÜ Sinilaid, rk 12903345, asukoht Kesk 4, Tamsalu linn, Tapa vald, Lääne-Virumaa Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Sinilaid hageja OÜ Kirsimari kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus summas 1464,70 eurot, kandes see OÜ Kirsimari S AS arvelduskontole nr xxxx.
3.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista kostjalt OÜ Sinilaid hageja OÜ Kirsimari kasuks menetluskulude katteks 1470 eurot, s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 1270 eurot.
4.Välja mõista kostjalt OÜ Sinilaid hageja OÜ Kirsimari kasuks viivis menetluskuludelt (1470 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.OÜ Kirsimari esitas 06.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 29.12.2019 Viru Maakohtule hagi OÜ Sinilaid vastu võlgnevuse nõudes ning 12.02.2020 hagiavalduse täienduse.
1.1.Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.10.2018 üürilepingu (dtl 26), mille kohaselt oli hagejal õigustatud ootus kasutada mitteeluruume toitlustusega tegelemiseks (nn selvelaua teenus). Ruumid asusid Kesk 4, Tamsalu, Lääne-Virumaa ning olid üldpinnaga 200 m2. Ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud. Üürilepingu punkti
2.2.1.kohaselt tasus hageja kostjale tagatisraha 1000 eurot (dtl 63-65). Üürilepingu punkti 2.3 kohaselt maksis hageja kostjale ettemaksu 1200 eurot (dtl 66-67). Üürilepingu ja ruumide kasutamise eelduseks oli ruumide kohandamine ja ümberehitamine vastavalt üürniku ettevõtluse kontseptsioonile. Hageja ja kostja hakkasid koos ruume ümber ehitama ja muutma sisustust selliseks, et seal saaks toitlustusega tegeleda pakkudes klientidele toitlustust nn selvelaua süsteemis, kus klient saab ise endale toitu võtta. Üürileandja lammutas ühe seina - selle, millele ta fotol (dtl 32) toetub ning ka baarileti kuna viimane osutus takistavaks. Samuti kõrvaldas vaheseina. Sisetöid teostasid hageja ja kostja ühiselt. Sisetöödest mahukamad olid vaheseina ehitamine, uue baarileti ehitamine, seinte plaatimine, kaasajastatud ja turvalise elektrisüsteemi paigaldamine jms. Sisetöödeks vajalike materjalide maksumus kokku oli 6000 eurot. Kuna vana uks oli ebaturvaline, ostis hageja ka uue välisukse (dtl 33). Fassaad oli enne lepingu sõlmimist seisukorras, mis oleks eemale peletanud iga potentsiaalse kliendi. Hageja andis fasaadile uue ilme (dtl 34). Kohviku uksed avati 19.11.2018. Kuna ilmad läksid külmaks, oli hädavajalik lülitada sisse küte. Pärast kütte sisselülitamist selgus, et ruumides puudub sundventilatsioon. Ventilatsiooni puudumise tagajärjel tekkis ruumides kondentsvesi, mis kahjustas aknapalesid. Ka neid korrastas hageja enda kuludega. Samuti selgus alles tegevusperioodi jooksul, et küttekulud on ebamõistlikult suured kuna esimese korruse põrandaküte küttis keldri lae soojustuse puudumise tõttu ka keldrit. Lisaks oli esimese korruse lagedel puudulik soojustus ning lae kaudu oli väga suur soojakadu. Oleks kostja rääkinud kütte ja ventilatsiooni probleemide kohta enne üürilepingu sõlmimist, ei oleks hageja lepingut sõlminud. Ventilatsiooni puudumine, lagede ebapiisav soojustamine ja ebamõistlikult suur soojakadu olid varjatud puudused. Ventilatsiooni puudumise ja väga suurte küttekulude tõttu lõpetas hageja üürilepingu, saates 15.07.2019 üürileandjale lõpetamise teate, mille kohaselt lõppes leping 19.08.2019 (dtl 36). 19.08.2019 andis hageja ruumid kostjale üle. Kostja keeldus üleandmise akti vormistamast. Hageja koostas nõuetekohase akti ning allkirjastas selle. Kuna kostja keeldus aktile allkirja lisamast, palus hageja allkirjastada akti tunnistajatel (dtl 37-38). 21.08.2019 saatis hageja kostjale arve ettemaksu ja tagatisraha tagastamiseks summas 2200 eurot (dtl 39). 23.08.2019 saatis kostja üürnikule leppetrahvi arve 1000 euro peale, tuginedes lepingu punktile 5.5 (dtl 40). Lepingu punkti 5.5. kohaselt tekiks leppetrahvi nõue vaid juhul, kui ruumid ei vasta ruumide üleandmisel mitteeluruumi üürilepingu punktis 5.3. märgitud ruumide saamisel koostatud aktis märgitud seisukorrale. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja sellist akti koostada ei ole soovinud. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja otsis erinevaid põhjusi ettemaksu ja tagatisraha tagastamisest hoidumiseks. 04.09.2019 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles tegi ettepaneku tagastada alusetult enda käes hoitavad summad hiljemalt 10.09.2019 (dtl 42). 18.09.2019 saatis kostja esindaja hagejale vastuse, milles selgitas augusti kuu üürisumma tasaarveldamist summas 735,30 eurot. Samuti oli kostja asunud seisukohale, et ruumidele ja hoonele on tekitatud kahju, mille suuruseks hindas kostja
8375,40 eurot. Summa tulenes ehitusfirmade hinnapakkumistest. Tekitatud kahju oli meelevaldne ning ilmselgelt mõeldud vaid ettemaksu ja tagatisraha tagastamata jätmiseks. Hageja tekitatud kahju ei tunnista. Kuna ruumid anti üle 19.08.2019, aktsepteeris hageja üürisummat augusti 19 päeva eest ning vähendas enda nõuet kostja vastu. Uueks nõude suuruseks on 1464,70 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest. Ruumide seisukord oli enne mitteeluruumi lepingu sõlmimist ja ruumide hagejale kasutusse andmist kehvemas seisus, kui pärast ruumide üleandmist. Ruumid anti üle tähtaegselt ning selle kohta on koostatud ka akt ning tehtud fotod. Üürnik tagastas ruumid seisundis, mis vastasid ruumide lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1). Üürilepingu punkti 2.2.1. kohaselt tasus hageja kostjale tagatisraha 1000 eurot. Üürilepingu punkti 2.3 kohaselt maksis hageja kostjale ettemaksu 1200 eurot, millest tasaarveldati augusti kuu 19 päeva eest üür 735,30 eurot. Kostja poolt on hagejale tagastamata 1464,70 eurot, mis on kostja käes alusetult. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas või kohustust ei teki. Kostja valduses on hagejale tagastamisele kuuluv summa, 1464,70 eurot, mille tagastamist hageja nõuabki, kuna kostjal ei ole hageja vastu õiguslikul alusel ei tulevast ega olemasolevat kohustust tekkinud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1.2 13.04.2020 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja kirjutab, et üürileping sõlmiti 2.10.2018, pikkusega 10 aastat, st kuni 01.10.2028. Mitteeluruumi üürilepingu punkti 4.1.1. kohaselt oleks üürileping pikenenud automaatselt, kui omand oleks üle antud. Omandit üle ei ole antud. Hageja tegi ulatuslikke kulutusi, olles arvestanud, et kasutab ruume pikki aastaid. Kuna kostja ei avaldanud enne lepingu sõlmimist infot ventilatsioonisüsteemi puuduste ja ebapiisava soojustuse kohta, mistõttu olid külmemal perioodil kõrvalkulud väga suured ning ruumid olid niisked, oli hageja sunnitud üürilepingu lõpetama. Seega, on kostja etteheited üürilepingu lõpetamise osas ülekohtused ning alusetud. Kostja vastusest jääb mulje, just nagu hageja oleks hoidunud ruumide üleandmise akti vormistamisest. Hageja juhatuse liikmed P. K. ja M. K. kinnitavad, et nii enne, kui pärast nende abiga ja rahalistest vahenditest tehtud ulatusliku remondi lõppemist sooviti koostada ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja sellele ei reageerinud ning akti sõlmida ei soovinud. Kostja kirjutab, et ehitas kaks kuud enamjaolt üksi ruume ümber. Sellega kinnitab kostja selgelt, et ruumides tehtud remont on tema nõusolekul tehtud. Ruumide üürile võtmise eelduseks ja tingimuseks oligi, et kostja ehitab ruumid ümber hageja soovidele vastavalt, et neid saaks sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et nii kokkuleppe kohaselt kui ka lepingu punktist 1.2. johtuvalt pidigi kostja üle andma ruumid, mis võimaldanuks kohest sihtotstarbelist kasutamist. Kostja pidi ruumide muutmise ning remondi tegema enda rahalistest vahenditest. Paraku tunnistas kostja septembri alguses, et temal remondi jaoks raha ei ole ja palus ostetavad materjalid tasuda hagejal. Hagejal ei jäänud muud üle, kui leida rahalisi vahendeid remondi tegemiseks. Hageja oli kulutuste tegemisega nõus vaid seetõttu, et oli arvestanud ruumide remonti, kui pikaajalist investeeringut. Olematu ventilatsioon ning praktiliselt puuduv soojustus ja sellest tulenev soojakadu ja küttekulude suurus olid hageja poolse lepingu lõpetamise põhjused. Kostja märgib vastuses, et hageja pidigi lepingu kohaselt kandma kulutusi seoses remondiga. Hageja selgitab siinkohal, et lepingu punkti 3.1.5. kohaselt kohustus hageja teostama ruumide seisukorra säilitamiseks vajalikke hooldus- ja jooksvat remonti. Hageja ei ole kõnealustes ruumides jooksvat remonti teinud ja kuna need ruumid said just värskelt remonditud, puudus jooksva remondi tegemiseks igasugune vajadus. Kõnealused tööd teostati kostja poolt enne ruumide hagejale üleandmist, mis oli üürilepingu sõlmimise peamiseks tingimuseks ning nende tööde teostamist on kostja enda vastuses ka ise selgelt kinnitanud. Kuna kostjal ei jätkunud raha nende ruumide remondiks, palus kostja hagejal remondiks vajalikud materjalid hagejal enda raha eest osta. Samuti
käis hageja abiks remonttööde teostamisel, et kiirendada remondi kulgu ja näidata üles heatahtlikku suhtumist. Hagejale jääb arusaamatuks kostja vastuses kirjutatud jutt tellitud projektist ja ehitusprojekti muudatustest. Hageja esitas oma tingimused enne lepingu sõlmimist, millised peavad ruumid olema enne nende kasutusele võttu. Kostja oli nõus viima ruumid vastavusse hageja soovidele. Mingist ehitusprojektist või projektimuudatusest juttu ei olnud. Kui kostja soovib projekti muuta, ei ole hagejal selle vastu midagi. Hageja ei näe antud väidetel seost käesoleva menetlusega ning palub jätta väited projektidest tähelepanuta. Kostja märgib, et andis koos hagejaga fassaadile uue ilme. Kostja ei osalenud mingil moel fassaadile uue ilme andmisel. Küll aga vastab tõele ja ühtlasi kinnitab kostja ja võtab omaks asjaolu, et fassaadile anti uus ilme. Seda fakti kordab kostja üle veel kord ka oma vastuses (dtl 138), kus on kirjutatud, et fassaad on korrastatud. Hageja esitas koos hagiavaldusega lisa 4 (dtl 34), mis samuti toetab ja kinnitab kostja väidet fassaadi korrastamise kohta. Kostja on märkinud, et fassaad on rikutud, kuna kirjad ja kujundid kumavad läbi. Hagejale jääb arusaamatuks, milles seisneb rikkumine ja milline hageja kirjade ülevärvimisega tekitatud kahju. Kostja kirjutab nagu oleks hageja väide aknapalede (aknaplekid õues) korrastamise kohta vale. Aknapalede korrastamine ei olnud söögikoha avamiseks primaarne. Visuaalselt olid aga paled, ilma plekkideta koledad ning seepärast otsustas hageja need novembris ise osta ja lasta paigaldada. Hageja ostis uued aknaplekid. Samas heidab kostja ette, et hageja ei ehitanud ventilatsiooni välja. Sellega kinnitab kostja, et ventilatsioon puudus ning oli vaja välja ehitada. Hagejal ja kostjal ei olnud kokkulepet, et hageja pidi ventilatsiooni välja ehitama. Hagejapoolse lepingu lõpetamise üheks põhjuseks oli puuduliku ventilatsiooni ilmnemine kütteperioodil. Ilmnes see alles külmade ilmade saabumisega kuna varem ei olnud vaja ventilatsiooni kasutada. Kostja juhib tähelepanu keldri soojustuse olemasolule. Võimalik, see soojustus seal on, kuid ilmselt mitte piisav. Ka kostja poolt esitatavalt pildilt on näha, et betooni alla paigaldatav soojustus on liiga õhuke. Normaalseks soojustuseks peetakse minimaalselt 15 – 20 cm paksust villa. Samas ei oleks sellisele paksule villal saanud otse betooni valada. Peamine soojakadu tulenes I ja II korruse vahelise lae ebapiisavast soojustusest. Hageja küttis põhimõtteliselt ka II korrust, mis ei olnud hageja kasutuses. II korruse ruumid olid väga soojad vaatamata sellele, et sel ajal neid ruume ei kasutatud ega köetud. II korruse ruumid olid soojad seetõttu, et I korruse lagi ei pidanud sooja ja lasi selle II korrusele. Sellest tulenevalt olid ka küttekulud ebamõistlikult suured. Pelleti hind ei puutunud asjasse. Pelleti hinnatõusuga oli hageja arvestanud. Hageja rõhutab veel kord, et oleks enne üürilepingu sõlmimist olnud juttu ebapiisavast soojustusest ning ventilatsioonist, oleks kohe olnud selge, et nendes ruumides ei ole majanduslikult otstarbekas tegevust alustada ning hageja oleks otsinud teisi ruume kohviku avamiseks. Kostja kirjutab nagu oleks hageja leti lahkudes ära lõhkunud. Hageja pakkus enda marmiite ja ka paljusid teisi asju mõistliku hüvitise eest kostjale. Kostja ei soovinud neid. Hagejal oli õigustatud huvi neid asju ära viia. Nende asjade äraviimisega hageja midagi ei lõhkunud ega tekitanud ka materiaalset kahju. Ka kostja lisatud fotol (dtl 141) jääb arusaamatuks, milles seisneb leti ja laua lõhkumine. Hageja seda teinud ei ole. Kuna kostja lauaplaadid olid katkised ja kasutuskõlbmatud, tõi hageja endale kuuluvad lauaplaadid. Kui hageja lahkus, pakkus ta neid mõistliku hinna eest kostjale. Kostja ei soovinud neid osta. Hageja viis temale kuuluvad lauaplaadid ära ning tõstis asemele kostja lauaplaadid. Kostja on nüüd esitlenud ja püüdnud jätta muljet nagu oleks hageja need lauaplaadid ära lõhkunud. Kostja poolt esitatud piltidel nähtavad lauad on kostja enda lauad seisukorras, milles nad olid enne lepingu sõlmimist. Laudade algset seisukorda kinnitavad juhatuse liikmed ning tunnistab ka E. K.. Vastuses märgitud uksed võttis hageja kaasa, kuna nii eelpool kirjeldatud marmiiti, kui ka uksi läheb hagejal vaja uue söögikoha avamisel. Kostjal oli võimalus kõik asjad mõistliku hüvituse eest endale jätta. Uste ära võtmine ei kahjustanud mingilgi viisil ruume. Enne üürilepingu sõlmimist ei olnud mainitud kohtadel uksi.
Vastuses märgitud mahlaklaasid soovib hageja sellekohase akti alusel kostjale üle anda. Hageja loodab, et pärast nende klaaside mainimist vastuses leiab kostja ka võimaluse need hagejalt lõpuks vastu võtta. Kostja märgib, et seoses sellega, et hageja rikkus ruume ja jättis koristamata, tegi kostja leppetrahvi ja tegi tasaarvelduse siiani tasumata summaga. Hagejale jääb arusaamatuks, millise summaga ja mille alusel tehti tasaarveldus. Samuti on tõendamata, milles seisnes ruumide rikkumine, kui hageja andis ruumid üle paremas seisukorras, kui lepingu sõlmimisel ja ruumide enda valdusesse saamisel. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus lisaks faktiliste põhjenduste puudumisele ka õiguslik alus leppetrahvi nõudmiseks. Lepingu punkt 5.5. näeb võimaluse sisse nõuda leppetrahvi vaid ruumide mittevastamisel lepingu punktis 5.3. toodud tingimustele. Lepingu punkti 5.3. kohaselt peavad tagastatavad ruumid olema ruumide saamisel koostatud aktis fikseeritud seisundis, arvestades sihipärase kasutamisega kaasnevat normaalset kulumist. Hageja kasutas ruume sihipäraselt ning pärast ruumide tagastamist olid ruumid paremas korras kui enne lepingu sõlmimist. Samuti on punktide 5.3. ja 5.5. täitmise oluliseks tingimuseks ruumide saamisel koostatud akt. Olgugi, et hageja esindajad on seda akti soovinud kostjaga korduvalt vormistada, ei ole neil seda õnnestunud teha. Ruumid anti kostjale üle 19.08.2019 seisukorras, mis ei vajanud mingit remonti ning neis ei olnud rohkem kahjustusi ega mustust, kui seda lubas lepingu punkt 5.4. Ruumid olid heas seisukorras, arvestades sihipärase kasutamisega kaasnevat normaalset kulumist. Kostja märgib, et on võtnud pakkumised firmadelt, kes koristaks ruumid ja teostaks remondi. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on vaja nendes ruumides teostada remonti ja miks sellist süvapuhastust. Kui kostja soovib nendes ruumides teostada remonti, ei ole tal õigust küsida selle tarbeks raha hagejalt. Hageja sai need ruumid väga halvas seisukorras ning sealne remont on koos kostjaga teostatud hageja poolt soetatud materjalide eest. Ruume on hoitud heaperemehelikult. Arusaamatuks jääb kostja vastuses toodud etteheide, miks hageja ei ole siiani kostja koostatud vastust täitnud. Kostja poolt esitatud lisa 9 (dtl 167-169) sisaldab töid, mille tasumist ei ole kostja õigustatud hagejalt nõudma ning on selge katse läbi viia ruumides põhjendamatu remont, taas hageja rahade eest ning mitte tagasi kanda kostja valduses olevat hagejale kuuluvat ettemaksu ning tagatisraha. Kostja kirjutab, et on saanud nii suure kahju ning sellest tulenevalt võttis õiguse teha tasaarveldus üürisummalt, mis on kostja valduses. Kostja väited kahju tekitamisest on senini tõendamata ning paljasõnalised. Firmadelt võetud hinnapakkumised kahju suurust ei tõenda. Täiendavalt selgitab hageja, et hageja ja kostja leppisid 2018 aasta augusti alguses kokku, et hageja võtab üürile mitteeluruumid, mis antakse hagejale üle lepingu punkti 1.3. kohaselt 15.10.2018, hageja poolt nõutud seisukorras ning ümber ehitatud hageja soovidele vastavaks. Kostja kohustuseks oli viia ruumid vastavusse hageja poolt esitatud nõudmistele, et nendes oleks saanud tegutsema hakata kohvik Kirsimari ning pakkuma selvelaua teenust. Peamisteks ruumide üürile võtmise ja lepingu sõlmimise eeldusteks olid vana leti kohandamine ning uue paigaldamine, ruumide muutmine selliseks nagu nähtub lisas 19 (dtl 315) ja on tähistatud rohelisega. Samuti oli oluline vaheuste paigaldamine ja turvalise elektrisüsteemi paigaldamine ümberehitatud osale, suurema köögi ehitamine, uute seinte plaatimine, estakaadi ehitamine ja loomulikult fassaadi ilme parandamine jpm. Kostja teatas juba septembri alguses, et temal remonttöödeks raha ei jätku ning ostku hageja ise vajalikud materjalid. Hagejal ei jäänud muud üle, kui ostis vajalikud materjalid ise. Seega andis kostja hagejale de facto ruumid üle seisukorras, milles pooled ei olnud kokku leppinud ning mis ei oleks võimaldanud ruume kasutada sihtotstarbeliselt ja lepingu punktis 1.2. ettenähtud tegevuseks. Ruumid olid halvas seisukorras. Põrandad ja seinad olid väga mustad. Hageja plaatis uued seinad ning osaliselt kattis ka köögipõranda plaatidega. Ümberehitatud osale oli vaja paigaldada elekter. Hageja ostis uue elektrikilbi ja lasi uuele osale paigaldada elektrijuhtmestiku ja pistikupesad. Fassaadi ilme oli näotu ning räämas. Sellisesse hoonesse ei oleks ükski külaline sööma tahtnud tulla. Hageja ostis värvid ning värvis kogu fassaadi ilusaks. Seda kinnitab ka kostja oma vastuses. Fassaadi väljanägemine oli pärast remonti silmatorkav ning kliente kutsuv ja andis hoonele lisandväärtust. Lisaks on hageja ostnud remondiks üldehituslikke jm vajalikke materjale. Hagejale oli kaupade transportimiseks vajalik estakaadi ehitamine, mille algselt pidi ehitama kostja oma
rahade eest. Kuna kostjal raha ei olnud ning hagejal oli seda vaja, ehitas hageja selle ise oma kulude eest. Hageja andis ruumid kostjale üle 19.08.2019 heas seisukorras. Võrreldes seisukorraga, milles kostja andis need reaalselt hagejale, olid ruumid 19.08.2019 kordades paremas seisukorras. Samuti tõendab hageja oma väiteid, et ruumid olid üleandmisel heas korras, fotodega. Hageja ei hakanud lepingu lõppedes kostjalt ruumide parendamisse tehtud kulutusi tagasi nõudma ning soovis vaidlemise asemel leida uue tegevuskoha ning äritegevusega seal jätkata. Hageja leidiski uued ruumid ja jätkas äritegevust. Ainsaks sooviks oli hagejal, et kostja tagastaks tema valduses oleva ettemaksu ja tagatisraha summas 1464,79 eurot. Kostjal olid ilmselt rahalised raskused ning üritas leida põhjendusi rahade tagastamata jätmiseks. Tagatipuks leidis kostja, et võiks hageja rahade eest hakata ruumides tegema remonti. Ilmselt olid kostjal juba sel ajal suured rahalised raskused ning võimalik, et Sinilaid OÜ-l ei olnudki raha hagejale tagastamiseks. Kostja juhatuse liikme rahalisi raskusi tõendab tema osaluse müük täituri kaudu enampakkumise teel. VÕS § 285 lg 2 kohaselt, kui üürileandja on parenduste ja muudatustega nõustunud, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kostja nõustus parendustega juba enne lepingu sõlmimist. Remondi ja parenduste tegemine oli lepingu sõlmimise eelduseks. Kostja on korduvalt kinnitanud, et aitas remonttöödele usinasti kaasa. Kostja ei oleks seda teinud, kui selleks ei oleks tema nõusolekut olnud. Seega ei ole kostjal õigust midagi nõuda, kuna ruumid olid enne lepingu sõlmimist üleandmisel tunduvalt halvemas seisukorras, kui pärast üleandmist. Ruumide remont ja korrastamine oli üürilepingu peamine eeldus. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu lõpetamise osas. Vaidlust ei saa ka enam tekkida kuna VÕS § 329 kohaselt oli selleks aega 30 päeva pärast vastava avalduse saamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on Tartus, 17. juuni 2015 tehtud otsuse nr 3-2-1-65-15 p 11, asunud seisukohale, et leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 kohaselt lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks lepingu rikkumine. Kostja ei ole vähimalgi määral tõendanud ega selgitanud, milles seisneb hageja poolne lepingu rikkumine, kui ruumid olid pärast lepingu lõppemist paremas korras, kui enne lepingu sõlmimist.
1.3.05.05.2020 seisukohas märgib hageja seoses kostja poolt esitatud hinnapakkumisega (OÜ Reka Grupp hinnapakkumine), et kuna enne üürilepingu sõlmimist oli fassaad väga näotu ning toitlustuskohale mittekohane, leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja värvib ning ilmestab fassaadi. Hageja tegi seda enda kulude eest. Tulemus meeldis mõlemale poolele. Samuti annab hea ülevaate hageja esitatud foto (dtl 34). Kui selles osas oleks kostjal olnud etteheiteid, oleks viimane sellele ilmselgelt juhtinud tähelepanu juba lepingu kestel. Poolte vahel ei ole varasemalt olnud vaidlust fassaadi ilme üle. Kuna fassaad on kaunim ja korralikum kui seda enne üürilepingu sõlmimist, ei ole võimalik fassaadi endist ilmet taastada. Selleks puudub ka igasugune majanduslik ja loogiline põhjendus. Kuna hageja oli lisaks kaunitele joonistustele lisanud fassaadile ka enda ettevõtte tunnuselemendid ning nimetuse, kõrvaldas hageja need pärast üürilepingu lõppemist kuna oleksid olnud eksitava reklaam ja ebaõige informatsiooni allikas. Hageja tegi seda taas enda rahalistest vahenditest. Eelnevat arvestades puudub igasugune vajadus muuta fassaadi. Kui kostja siiski soovib fassaadi ilmet muuta, puudub tal õiguslik alus fassaadi muutmise eest küsida raha hagejalt. Sellest tulenevalt ei oma kostja poolt esitatud lisa nr 5 (dtl 158) mingit seost käesoleva vaidlusega ning hageja palub tõendit mitte arvestada. Siisike Grupp OÜ on esitanud 05.09.19 kostjale pakkumuse kohviku sisetööde tegemiseks. Taas jääb hagejale arusaamatuks, miks on vaja värskelt remonditud ning korrastatud ruumides teha ulatuslikke sisetöid ning täiendavaid kulutusi. Ruumide kasutusele võtmiseks piisaks tavapärasest, elementaarsest koristusest. Pakkumuse spetsifikatsioonis on märgitud: „leti taastamine“ - letti ei ole vaja taastada. Kostja ise kohandas leti vastavalt hageja soovile. Tegi leti madalamaks ning kohad marmiidile. Täpselt sellisena jäi lett ka pärast hageja lahkumist. „Siseviimistluse parandused“ - jääb
selgusetuks, milliseid siseviimistluse töid silmas peetakse ja miks on vaja 490 euro eest ruume parandada. „Köögi vaheuksed koos paigaldusega“ - köögil puudusid enne lepingu sõlmimist vaheuksed. Jääb arusaamatuks, miks peaks hageja maksma kinni kostja soovi, soetada ruumidesse siseuksed. „Signalisatsiooni kaablite parandused“ - enne lepingu sõlmimist ruumides signalisatsiooni ei olnud. Pärast ruumidest lahkumist võttis hageja kaasa signalisatsiooni juhtpuldi. Kui hageja soovib talle kuuluvatesse ruumidesse paigaldada signalisatsiooni, peab ta sellega seotud kulutused ise kandma ning tal puudub õigus neid kulusid nõuda kolmandatelt isikutelt. „Teenindussaali lauplaadid koos vahetusega“ - hageja pakkus kostjale võimalust osta kostjale kuuluvad teenindussaali laudade plaadid. Kostja ei nõustunud pakkumisega. Hageja võttis talle kuuluvad plaadid kaasa ning tõstis saali tagasi kostjale kuuluvad plaadid. Kuna kostjale kuuluvad plaadid olid vanad ja üsna täbaras seisus, soovib kostja ilmselt uute plaatide soetamist hageja rahade eest. Selline käitumine ja mõtteviis on lubamatud ning ükski materiaalõiguslik norm seda ei toeta. „Köögi tulekustuti“ - köögi tulekustuti on kostjale üle antud. Tulekustuti on selgelt nähtav ka fotol, millega jäädvustati kostjale üle antud nõud jms. „Köögi ripplaeplaadid koos vahetusega“ - hageja pani uue ripplae 2018 aasta oktoobris. Kummalisel kombel on 2019 septembris vaja uus ripplagi paigaldada. Ripplagi oli uus ja seda ei ole vaja iga aasta välja vahetada. Kui kostja soovib mingil põhjusel uut lage, ei saa seda talle pahaks panna. Põhjendatud ei ole küsida ripplae vahetamise eest raha hagejalt, kuna hageja ostis ja paigaldas uue ripplae 2018 oktoobris (dtl 329, rida 38). „Teenindussaali laelampide pirnid koos vahetusega“ - enne üürilepingu sõlmimist oli nendes laelampides vaid üksikud pirnid. Saal oli pime nagu koobas ning kliente sellise valgusega teenindada ei oleks saanud. Hageja ostis ise sinna uued pirnid (dtl 364). Lahkudes võttis hageja enda ostetud pirnid kaasa ning jättis saali valgustuse selliseks nagu see oli ruumide üleandmisel hagejale. „Tagumise saali aknapalede alumiste plaatide välja vahetus“ - loomulikult võiks neid vahetada, kuid mitte hageja rahade eest. Need plaadid olid juba enne üürilepingu sõlmimist koledad. Nende vahetamise eest ei ole hagejalt raha küsimine põhjendatud. „40 L prügikast“ - see prügikast oli enne lepingu sõlmimist ja jäi ruumidesse ka pärast lepingu lõpetamist. Pildil (dtl 362) all paremal nurgas. „Elektritööd“ - hagejale jääb arusaamatuks, milliseid elektritöid oleks vaja teostada. Hageja ei ole juhtmeid ega pistikuid lõhkunud, nende seisukord oli üleandmisel hea. Samuti on fotodel näha elektrikappide seisukord, mis on samuti uueväärne (dtl 323). Eelpool kirjeldatust tulenevalt ei ole hinnapakkumise tellimine ning hinnapakkumises kirjeldatud kulutused põhjendatud ning nende märkimine kahjudena on alusetu ning põhjendamatu. Hageja taotleb kohtul jätta Siisike Grupp OÜ pakkumus tõendusmaterjalina arvestamata. Kostja on esitanud tõendina lisa 8 (dtl 164) Go Cleane OÜ hinnapakkumise koristus ja puhastusteenuste osutamiseks. See hinnapakkumine kehtis kuni 28.09.2019. Hinnapakkumise üheks osaks on saali, koridori, köögi põrandate ning köögi seinte süvapesu. Lisades nr 40, 41, 43, 49 (dtl 345, 346, 348, 365) on näha, et seinad ja põrand ei vaja kapitaalset süvapesu. Kui põrandad lapiga ära pesta, on põrand värske ning heas korras. Kuna ruume kasutati igapäevaselt ning hooldati pidevalt, on põrandatel märgata vaid ruumide normaalse kasutamise jälgi, mis võib vajada vaid tavapärast normaalset põranda pesu. Kuna kostja andis hagejale ruumid seisukorras, mille põrandad vajasid pesu, tegi seda hageja ise, misjärel olid põrandad kasutuskõlbulikud. Kostja sai ruumid tagasi seisukorras, mis ei ületanud tavapärast kasutust ning olid enamasti hoopis ulatuslike parendustega. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on vaja tagumise ruumi puitparketi süvapesu või isegi lihvimist. Puitparkett on samas seisukorras kui oli enne üürilepingu sõlmimist. Hageja palub kohtul jätta Go Clean OÜ pakkumine tõendusmaterjalina arvestamata ning toimikusse võtmata. Hageja kasutas ruume heaperemehelikult ning lepingujärgselt. Ka poolte vahelise mitteeluruumi üürilepingu punkti 3.1.14 kohaselt ei vastuta hageja ruumide tavapärase kulumise ning seisukorra halvenemise eest, mis kaasnevad ruumide lepingujärgse kasutamisega. 08.09.2021 kohtukõne teesides lisab hageja, et kuna maja soojapidavus ja ventilatsioon olid erakordselt halvad ning see selgus alles kütteperioodi alguses, olid hageja jooksvad kulutused kõrvalkuludele sedavõrd suured, et tekkisid mõned viivitused üürisummade tasumisel. Kostja ei
olnud valmis läbirääkimisteks üürisummade või kõrvalkulude vähendamiseks ning tulenevalt tasumata jäetud üürisummadest teatas 15.02.2019 lepingu lõpetamisest alates 22.02.2018 /õige kuupäev oli 22.02.2019/ (dtl 154). Hageja ei soovinud arveid tasumata jätta ning kuna oli tehtud ulatuslikke kulutusi ruumide remondile ja korrastamisele, otsustati võtta laenu ning tasumata jäänud arved ära maksta. Pärast arvete tasumist saatis kostja 19.02.19 hagejale e-kirja, milles kinnitas, et on nõus jätkama üürilepinguga, mis on poolte vahel sõlmitud (dtl 491-492). Kuna eelnevalt oli kostja üürilepingu lõpetanud (taganenud), tuli eelnev leping lugeda lõppenuks ning kostja teavitusega saab lugeda poolte vahel sõlmituks suuline üürileping varasemalt sõlmitud kirjaliku lepingu tingimustega. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Vastuses märgib kostja, et leping sõlmiti pikkusega 10 aastat, kuni 01.10.2028. Hageja ei soovinud ruumide korrasoleku akti vormistada, kuna tema soovis ruumides ümberehitust. Akti pidid vormistama hageja soovil hiljem kui ruumid teeninduseks valmis. Hageja väidab nõudekirjas, et üürilepingu punkti 2.2.1 kohaselt tasus kostjale 1200 eurot tagatisraha. Hageja valetab, kuna arve oli esitatud 1000 eurole tähtajaks 05.11.2018. Hageja ei soovinud oma kohustusi täita ja maksis pika viivitusega kuupäevaks 27.11.2018 ainult 400 eurot tagatisraha ning jäi võlgu 600 eurot. Pidevatele meeldetuletustele tasus hageja alles lõplikult tagatisraha arve 27.12.2018. Seega 52 päeva hageja oma kohustusi mitte täites rikkus lepingut (dtl 144 – 152). Hageja väidab, et üürilepingu punkti 2.3 kohaselt maksis hageja kostjale 1000 eurot. Ka see ei vasta tõele, välja saadetud arve alusel pidi hageja kostjale maksma 1200 eurot. Hageja tasus arve. Novembri kuu üüri 1200 eurot ja elektri kasutuse 60 eurot jäi hageja võlgu 1260 eurot. Detsembri kuu üüri jättis hageja järjekordselt maksmata 1200 eurot (kokku võlg 2460 eurot, 11.01.2019 arved laekumata). Telefoni teel tuletades meelde, et hageja on kohustustest kõrvale hoidnud ja pole arveid tasunud. Hageja otsustas 24.01.2019, et tasub kostjale pika viivitusega 500 eurot üüriraha 2460 eurost (dtl 144 – 152). 15.02.2019 oli hageja kohustused juba 3160 eurot, vaatamata meeldetuletustele võlg tasuda, rõhus hoopis hageja lepingu punktide muutmisele. Kostja tegi lepingu ennetähtaegse lõpetamise teate (dtl 154). Hageja seda ei soovinud, rõhus, et kostja võtaks lepingu lõpetamise teate tagasi, enne hageja võlga ei tasu. Hagejale selgitades, et kostja on tema suhtes usalduse kaotanud, tuleb kohustused likvideerida, siis võtab kostja lepingu lõpetamise tagasi. Hageja lõpuks tasus oma võlgnevuse, kuid rikkus lepingut ja kasutas ära enda kasuks usaldust. Kostja ehitas kaks kuud enamjaolt üksi ruume ümber (kaasa arvatud nädalavahetused) töötasuta, teades, et hageja võtab rendile ruumid 10 aastaks, vastasel juhul ei oleks keegi ruume ringi lasknud ehitada. Hageja käis ainult nädalavahetustel ehitamas, seda on kohtul kindlasti lihtne kontrollida esitades mobiili operaatoritele päringud, kus ja millal viibisid hageja ja kostja kasutatavate telefonidega. Hageja väide, et sisetöid tehti ühiselt, on vale. Hagejat polnud kunagi nädala tööpäevadel kohal, ei ole ka võimalik koos töid teostada. Hageja paigaldas ahjusid, kassasid jne tehnikat, mis oli temale vajalik ning mille ta ka hiljem kaasa viis. Hageja räägib nõudes sisetööde 6000 euro maksumusest. Pole ühtegi arvet selle kohta, mis seda tõestaks ning üürilepingus on punkt, et hagejal tulebki enda kuludega seda teha. Üürilepingu punkt 3.3.2. ütleb selgelt - tohib teha ruumides parendusi ja muudatusi üürileandja kirjalikult antud nõusoleku alusel, kuid hagejal pole ühtegi kirjalikku nõusolekut. Hageja väide, et vana uks oli ebaturvaline, ei vasta tõele. Kostja poolt tellitud projektis ei olnud seal ust, hageja soovis seda sinna ehitada. Siiani pole hageja ehitusprojekti tehtavaid muudatusi projekteerijalt tellinud, ehitusprojekti muudatuste tellimise kulutused on jäetud kostjale (dtl 156). Meie projektis ei ole ust, mida hageja väidab, et oli amortiseerunud ning vahetas välja. Fassaadile andsid hageja ja kostja koos uue ilme, kuid hagejal polnud mingid luba ega õigust fassaadi hiljem rikkuda. Hageja lahkudes rikkus fassaadi, mille korda tegemine läheb kostjale maksma 3180 eurot. Fassaadil eksitavad kirjad kumavad läbi ja kujundid rikutud. Hageja väide, et korrastas aknapalesid, on vale, siiani on aknapaled korrastamata. Hageja hoidis kokku ja jättis ventilatsiooni välja ehitamata. Hageja väide, et soojustus puudub - keldri vahelagedel on paigaldatud soojustus enne põranda betoneerimist.
Väide, et kostja ei rääkinud ventilatsiooni probleemist ja küttekuludest ,on vale. Ventilatsiooniga probleeme polnud, enne kui hageja kööki suuremaks tahtis ehitada, peale seda jäid tagumise ruumi tuulutus köögi ruumi. Hageja seda välja ei ehitanud ja aknapaled said kondentsvee kahjustusi. Talvekütte kohta sai kohe räägitud, et 2000 kg pelleti graanulit läheb kuus, ega keegi ette ei teadnud graanuli hinna tõusust, millega ka kallinevad küttekulud. Hageja andis teada 15.07.2019, et soovib lepingut lõpetada, kostja andis hagejale selle peale kohe kirja teel teada, et tagastatavad ruumid peavad korda jääma. Nagu üürilepingu punktis 3.3.4-. võtta lepingu lõppemisel ära ruumides tehtud parendused või muudatused, kui see ei kahjusta ruumi. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse ära võtmiseks õigustatud huvi. Hageja ei saanud leti tagant asju muidu kätte, kui pidi leti ära lõhkuma ning korda enam ei teinud. Jättis kahjud kostja kanda. Olemas vajadusel ka kirjavahetus, kus hageja pakub leti sisse ehitatud marmiite müüa, andes mõista, et tegelikult tal neid vaja ei lähe, kuid letti ta ka korda ei jäta. Hageja võttis kaasa uksed, rikkudes lepingu punkti 3.3.4. - hageja tegevus kahjustas ruumi. Hageja pole siiani lauanõudeakti kohustust täitnud, Põltsamaa mahla klaase pole tagastatud 44 tk. Sellega on hageja rikkunud lepingut ja nõud üleandmata. Seoses sellega et hageja rikkus ruumid, jättis enda järel koristamata tegime hagejale leppetrahvi. Mida hageja pole siiani tasunud, tegi kostja tasaarvelduse tagatisrahaga. Kostja võttis pakkumised firmadelt, kes koristaks ruumid ja teostaks remondi töid, et saada ruumid korda ning oleks võimalik jälle kliente teenindada. Koostati hagejale vastuse nõudekirjale ja kompromissettepanekule, mida hageja pole siiani täitnud. Hageja soovis uut kompromissi, kostja tegi uue pakkumise. Kostja on mitmeid kordi kirjutanud hagejaga ja andnud võimalused, et oma kohustused täita ja ruumid ning fassaadi korda teha, kuid hageja pole vastanud kordagi. Kostja järeldab, et leping ei tähendanud hagejale midagi. Kuna kostja on saanud nii suure kahju ja peab seda oma kuludega kandma, kuna hageja ei suvatse midagi korvata, tegi kostja tasaarvelduse samuti järele jäänud üüri summa 464.70 eurot suhtes nagu ütleb lepingu punkt 2.3. Remondi kulud kuuluvad kõrvalkulude alla. Kostjal ei olnud ruume vastu võtta, kuna ruumid ei vastanud lepingus ettenähtud nõuetele, hageja polnud nõus alla kirjutama aktile kohapeal viibides. Kostjal olemas ka suur maht fotosid enne üleandmist ja fotod kohe peale ruumide kättesaamist, kui hageja oli ruumidest lahkunud.
2.1.15.06.2020 istungil märgib kostja seoses 19.02.19 üürilepingu jätkamise teatega, et jätkati kirjaliku lepinguga. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Esmalt märgib kohus, et pooled ei vaidle alltoodud asjaolude üle: • pooled sõlmisid 02.10.2018 mitteeluruumi üürilepingu (dtl 26-31) mitteeluruumide aadressil Kesk 4, Tamsalu, Lääne-Virumaa hageja kasutusse andmiseks; • ruumide kasutusele võtmiseks tehti ühiselt peamiselt hageja rahaliste vahendite arvelt ruumides ulatuslikke ümberehitus- ja parendustöid; • ruumide üleandmisel üürnikule ei sõlminud pooled ruumide üleandmise- vastuvõtmise akti;
• • • • • •
kohviku uksed avati 19.11.2018; hageja tasus üürilepingu p. 2.2.1. alusel tagatisraha 1000 eurot ning p. 2.3 alusel üüri ettemaksu ühe kuu eest summas 1000 eurot + käibemaks ehk 1200 eurot; kostja teatas 15.02.2019 lepingu lõpetamisest alates 22.02.2018, kuid seoses võlgnevuse tasumisega teatas 19.02.2019, et on nõus üürilepingu jätkamisega samadel tingimustel; 15.07.2019 edastas hageja kui üürnik kostjale üürilepingu lõpetamise teate, mille kohaselt lõppes leping 19.08.2019 (dtl 36). Pooled ei vaidle, et ruumid on vabastatud märgitud kuupäeval. Lepingu lõpetamist ei ole ka vaidlustatud. lepingu lõpetamisel oli kostjal õigus üüri ettemaksust maha arvata üür augusti kuu 19 päeva eest; kostja on loobunud 21.09.2020 vastuhagi esitamisest seoses lepingust tulenevate üürileandja nõuetega üürniku vastu.
6.Hagiavalduses esitas hageja üürnikuna kostja kui üürileandja vastu nõude 02.10.2018 sõlmitud „Mitteeluruumi üürilepingu“ punkti 2.2.1 kohaselt tasutud tagatisraha ja punkti 2.3 alusel tasutud üüri ettemaksu tagastamiseks kokku summas 1464,70 eurot. Hageja toob esile, et kostjal ei olnud õigust üürilepingu lõppemisel hageja tasutud tagatisraha ja ettemakstud üüri tagastamata jätmiseks, kuna kostjal ei ole hageja vastu õiguslikul alusel ei tulevast ega olemasolevat kohustust tekkinud. Kostja läbiva seisukoha järgi menetluses oli kinnipidamiseks alus, tulenevalt üürilepingu punktist 5.5, seoses asjaoluga, et hageja rikkus fassaadi ja ruumid ning jättis ruumid koristamata.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
8.Poolte vaheline õigussuhe tuleneb 02.10.2018 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingust (dtl 26-31). Üürilepingu p 2.2.1. kohaselt tasub üürnik tagatisraha, mille suuruseks on 1 kalendrikuu üüri summa 1000 eurot, üürileandja väljastatud arve alusel. Kui tagatisraha jääb peale lepingu lõpetamist tasaarveldamist kasutamata, täidab üürileandja punktis 2.3 tulenevaid kohustusi. Üürilepingu punkti
2.3.kohaselt tasub üürnik üürileandja poolt esitatud arve alusel 7 kalendri päeva jooksul ettemaksuna 1 kalendrikuu summa, milleks on 1000 eurot + km. Lepingu lõpetamisel tasaarveldatakse ettemaks viimaste üüri- ja kõrvalkulude maksetega. Kui ettemaksu summa jääb peale tasaarveldamist kasutamata, kohustub üürileandja ettemaksu summa üürnikule üle kandma seitsme tööpäeva jooksul peale lepingu lõpetamist ja ruumide vastuvõtmist.
9.Alustuseks märgib kohus (ja sellele osundas oma vastuses ka kostja), et hagejal on segadus, millisele hagis nõutud summale (tagatisrahale või üüri ettemaksule) oli lepingu kohaselt lisatud käibemaks ja millisele mitte ning seetõttu nimetab nt. tagatisraha suuruseks hagi asjaoludes õigesti 1000 eurot, kuid resolutsioonis 1200 eurot. Sama kordub üüri ettemaksu jäägiga. Kuivõrd lõppkokkuvõttes on võlgnevuse lõppsummaks läbivalt nimetatud 1464,70 eurot, ning tasutud summade tegelike suuruste kohta on tõendid esitatud (dtl 63-67), siis loeb kohus, et tegemist on hageja poolse ilmse ebatäpsusega. Kohtu hinnangul ei ole vaidluse lahendamisel oluline, millistel kuupäevadel tasus hageja tagatisraha ja üüri ühe kuu ettemaksu, sest vaidlust ei ole, et nii tagatisraha kui ka üüri ettemaks kostjale sai tasutud.
10.Kuivõrd üürilepingu punkti 2.3. kohaselt oli reguleeritud, et lepingu lõpetamisel tasaarvestatakse ettemaks viimaste üüri- ja kõrvalkulude maksetega, siis on hageja, aktsepteerides kostja arvestust, (dtl 168) teinud üüri ettemaksu osas tasaarvestuse 2019 augusti kuu 19 päeva eest summas 735,30 eurot. Samas lepingupunktis on sätestatud, et kui ettemaksu summa jääb peale tasaarveldamist kasutamata, kohustub üürileandja ettemaksu summa üürnikule üle kandma seitsme tööpäeva jooksul peale lepingu lõpetamist ja ruumide vastuvõtmist. Nimetatud punktis ei ole ette nähtud, et üüri
ettemaksu saaks tasaarvestada muude summadega, v.a üüri- ja kõrvalkulude maksetega. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et remondikulud kuuluks kõrvalkulude alla. VÕS § 292 lg 1 on selgelt sätestatud, et kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Kuivõrd üüri- ja kõrvalkulude osas võlgnevus puudub, siis puudub kostjal põhjus ülejääva summa mittetagastamiseks. Arusaamatuks jääb, miks kostja nimetatut summat koheselt ei ole tagastanud, kui hagejale edastatud leppetrahvinõue oli summas 1000 eurot (dtl 40) ning kostja oli teadlik, et hageja oli tasunud nii tagatise kui ka ühe kuu üüri ettemaksu, mille sai vaid osaliselt augusti kuu üürisummaga tasaarvestada. Kostja üüri ettemaksu jääki tagastanud ei ole, seega on hageja nõue põhjendatud ning üüri ettemaksu jääk summas 464,70 eurot (1200-735,30) tuleb kostja poolt hagejale tagastada.
11.Üürilepingu p 5.3 kohaselt peavad üürniku poolt üürileandjale tagastatavad ruumid olema ruumide saamisel koostatud aktis fikseeritud seisundis, arvestades sihipärase kasutamisega kaasnevat normaalset kulumist. Lepingu p 5.5. sätestab, et ruumide mittevastavusele punktis 5.3. toodud tingimustele on üürileandjal õigus üürnikult nõuda leppetrahvi ühe kuu üürisumma ulatuses ja ruumide nõutud seisundisse viimisega seotud kulude hüvitamist.
12.Kostja vastuväited tagatisraha tagastamata jätmise osas tuginevad peamiselt asjaolule, et hageja rikkus ruumid, jättis enda järel koristamata ning kostja esitas lepingu punkti 5.5. alusel leppetrahvinõude. Samas sätestas lepingu punkt 5.3., et tagastatavad ruumid peavad olema ruumide saamisel koostatud aktis fikseeritud seisundis, kuid mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et ruumide saamisel akti ei koostatud. Seega puudub ka võrdlusmoment ruumide üleandmisel.
13.Hageja märgib, et vaatamata korduvatele nõudmistele kostja sellist akti koostada ei soovinud ning seega otsib kostja erinevaid põhjusi ettemaksu ja tagatisraha tagastamisest hoidumiseks. Kostja seevastu väidab, et hageja ei soovinud ruumide korrasoleku akti vormistada, kuna tema soovis ruumides ümberehitust. Akti pidid vormistama hageja soovil hiljem, kui ruumid teeninduseks valmis.
14.Lepingu lõpetamise kuupäeval on mõlemad pooled koostanud oma üleandmis-vastuvõtmisaktid. Hageja 19.08.2019 aktis (dtl 37) hindab üleantavate ruumide seisukorda heaks, inventari seisukorda rahuldavaks. Samuti on märgitud, et hageja eemaldas müügiletilt seadmed ning kuna leti ehitamine käis koostöös kostjaga ja tema nõusolekul, siis ei ole hageja kohustus selle taastamine. Samuti loetleb hageja, milliseid parendustöid on tehtud nii köögis kui ka keldris üürniku eelarvest.
15.Kostja on oma 19.08.2019 aktis (dtl 217) seisukohal, et hageja on rikkunud lepingut ning heidab hagejale ette nii rikutud fassaadi kui ka määrdunud ruume, puuritud auke, rikutud lauaplaate, kubu mittetöötamist, puuduvaid vaheuksi, elektrikilbi puuduvaid jooniseid, müügileti/baarileti mittekompaktsust, laelambi pirnide puudumist, signalisatsiooni eemaldamist, rikutud aknapalesid, puuduvaid ventilatsiooniklappe ja puuduvat välisukse varikatuse plekki (dtl 138, 140, 141). Samuti heidab kostja hagejale ette, et viimane on teinud parendusi ja muudatusi ruumides ilma üürileandja nõusolekuta, kuid ei täpsusta milliseid konkreetseid töid ta silmas peab. Vastusele on lisatud erinevaid hinnapakkumisi puuduste kõrvaldamiseks (dtl 158, 164, 165).
16.Kohus on kostjale selgitanud vajadust esitada vastuhagi, kui ta soovib oma võimaliku lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude tasaarvestada tagatisrahaga. Kahjunõude esitamiseks tuleb tõendanud hageja õigusvastast tegu, selle tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslikku seost ning teo õigusvastasust. Kostja seda teinud ei ole. Kostja loobus käesolevas asjas vastuhagi esitamisest, mistõttu ei hinda ega analüüsi kohus selle asjaoluga seonduvalt esitatud tõendeid. Kuivõrd hageja poolt nii lepingu rikkumine kui ka kahju tekitamine on jäänud kindlaks tegemata, ei saa kohus käesolevas asjas automaatselt tasaarvestada kostja leppetrahvinõuet hageja nõudega. Kostja on
esitanud kohtule hulga pildimaterjali (dtl 183 – 215 ja 218 – 249), kuid olukorras, kus esitamata on konkreetne nõue ning esitatud tõendid on seostamata asjaoludega, ei saa kohus nendega arvestada.
17.Vaatamata eeltoodule tuleb kohtul hinnata, kas kostja on esitanud käesolevas menetluses tasaarvestuse vastuväite. Tasaarvestusavalduse võib esitada ka kohtumenetluses selliselt, et juhul kui kohus hagi rahuldab, tasaarvestab kohus hageja nõude kostja nõudega. Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata (TsMS § 457 lg 2). Kostja väitel on ta tasaarvestanud leppetrahvinõude tagatisraha tagastamise nõudega ning hagejale midagi ei võlgne, seega saab pidada esitatud vastuväidet tasaarvestuse vastuväiteks. Kohtul tuleb seetõttu kontrollida, kas kostja tasaarvestatud nõue hageja vastu on põhjendatud.
18.VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
19.Vastavalt üürilepingule saab leppetrahvi aluseks olla üksnes ruumide mittevastavus ruumide saamisel koostatud aktis fikseeritud seisundile. Kuivõrd nimetatud akti ei ole sõlmitud, siis on õige hageja seisukoht, et puudub alus kohaldada üürilepingu punkti 5.5 ja esitada leppetrahvinõuet.
20.Isegi kui vastav akt oleks sõlmitud, siis hinnates esitatud asjaolusid kogumis, s.h. arvestades nii hageja kui kostja poolt välja toodud töid, mida ühistelt ruumides tehti, puudub kahtlus, et üüritud ruumid olid lepingu lõpetamisel paremas seisukorras kui enne lepingu sõlmimist. Hageja väidab lausa, et enne lepingu sõlmimist oli ruumide seisukord erakordselt halb ning kuna ruumid anti hagejale de facto üle seisukorras, milles pooled ei olnud kokku leppinud ja mis ei võimaldanud ruume sihtotstarbeliselt kasutada, siis hakkasidki pooled ühiselt ruumides remonti tegema. Hageja poolt on finantseeritud töödeks nimetatud näiteks vaheseina ehitamist, uue baarileti/müügileti ehitamist, seinte plaatimist, osaliselt köögipõranda plaatimist, kaasajastatud ja turvalise elektrisüsteemi paigaldamist ümberehitatud osale, uue elektrikilbi ostmist, fassaadi värvimist, vaheuste ostmist, uue välisukse paigaldamist, uute aknaplekkide paigaldamist välja, signalisatsiooni paigaldamist, estakaadi ehitamist jms. Kohtu hinnangul liigituvad eelnimetatud tööd kõik selliste tööde alla, mis tavapäraselt on hoone omaniku kohustuseks ning mis reeglina suurendavad, mitte ei vähenda omaniku vara väärtust.
21.Samuti ei päde esitatud kontekstis kostja vastuväide, et hagejal puudus nõusolek parenduste ja muudatuste tegemiseks, kuivõrd pooled tegid enamiku eelloetletud töid ühiselt. Kostja on lisaks kinnitanud, et ligi kaks kuud tegi ta töid üksinda. Kostjal kui üürileandjal puudub vajadus anda iseendale kirjalikku nõusolekut. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus pooled olid just lõpetanud ruumide remonttööd, puudus hagejal kui üürnikul vajadus ruumide kasutamise ajal täiendavate tööde teostamiseks. Kuivõrd VÕS § 285 lõike 2 järgi juhul kui üürileandja on parenduste ja muudatustega nõustunud, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes siis, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud, siis puudub õigus nõuda endise olukorra taastamist seoses nende töödega, mis teostati ühiselt. Kostja ei ole välja toonud millise konkreetse töö tegemiseks hagejal nõusolek puudus, mille osas on vaja endise olukorra taastamist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et näiteks baarileti ümberehitamise/kohendamise teostajaks oli kostja, juhindudes küll hageja soovidest.
22.Vastavalt VÕS § 334 lõikega 2 ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohtu hinnangul võivad määrdunud põrandad ja seinad kuuluda lepingujärgse kasutamise ja hariliku kulumise alla. Jällegi ei ole kohtul võimalik hinnata, millises seisukorras olid põrandad ja seinad lepingu sõlmimise hetkel võrreldes lepingu lõpetamise hetkega. Hageja on kinnitanud, et sai ka ise kätte ruumid, kus seinad ja põrandad olid väga mustad (dtl 310, 316) ning lepingu lõpetamisel ei vajanud ruumid mingit remonti ning neis ei olnud rohkem kahjustusi ega mustust, kui seda lubas lepingu punkt 5.4. Ruumid olid heas seisukorras, arvestades sihipärase kasutamisega kaasnevat normaalset kulumist. Kostja ei ole hageja väiteid ruumide algse olukorra kohta ümber lükanud.
23.Kuivõrd pooled ei ole koostanud lepingu sõlmimisel üleandmise-vastuvõtmise akti ega muid tõendeid ruumide seisukorra kohta enne lepingu sõlmimist, siis ei ole võimalik hinnata: kuhu on lisaks auke puuritud; milline kubu on rikkega; millised laelambi pirnid puuduvad ja kas need olid olemas lepingu sõlmimise ajal; millised aknapaled on rikutud ja kuidas need on rikutud, milline oli aknapalede olukord enne lepingu sõlmimist; kus asuvad ja mitu ventilatsiooniklappi on puudu ja milline välisukse varikatuse plekk on puudu. Arvestades hageja väidet, et peale lepingu sõlmimist paigaldati hageja vahendite arvelt nii uus ripplagi kui ka köögi seinaplaadid, siis jääb selgusetuks, kas rikutud ripplagi ja augud köögiseinas olid tehtud uutele pindadele või vanadele.
24.Kohtule jäävad arusaamatuks kostja etteheited fassaadi rikkumisest. Hageja esitatud piltidelt (dtl 34, 343, 344) on näha hoone fassaad enne kohviku avamist ja pärast seda. Kostja on esitanud pildi fassaadist ka peale hageja lahkumist (dtl 138). Ilmselgelt näeb hoone peale fassaadi värvimist parem välja ja on klientidele atraktiivsem, kui enne lepingu sõlmimist ning eeldada võib, et sellega seoses on suurenenud ka hoone väärtus. Olukorras kus värvimistööd on tehtud küll peale üürilepingu sõlmimist, kuid perioodil kui pooled tegelesid koos ruumide ümberehitamistega ning üürnikule ei olnud veel ruume üle antud (lepingu p. 1.3), siis ei liigitu need tööd kohtu hinnangul lepingu punktis
3.1.5.märgitud ruumide säilitamiseks vajaliku hooldus- ja jooksva remondi alla. Hageja üürnikuna ei ole lepingu lõpetamisel nõudnud üürileandjalt parenduste tegemisega seoses hüvitist, kuigi VÕS § 286 sellise võimaluse ette näeb. Arusaadav on hageja soov oma tunnuselementide eemaldamiseks fassaadilt, et mitte inimesi vale reklaamiga eksitada. Hoone fassaadilt ei nähtu vandaalitsemist. Kostja vastuväitest jääb arusaamatuks ja on eluliselt ebausutav, et kostja sooviks on fassaadi ilme taastamine selliseks nagu see oli enne lepingu sõlmimist, kui seinad olid täielikult värvimata.
25.Üllatuslikud on kostja etteheited, et hageja ei ole siiani ehitusprojektis tehtavaid muudatusi projekteerijalt tellinud. Üürilepingust sellist kohustust ei nähtu ning üldteadaolevalt on kõikvõimalikud projekteerimisküsimused alati omaniku, mitte üürniku kohustus. Olukorras, kus üürileandja tuleb vastu üürniku soovidele ruumide ümberehituseks ja ise neis osaleb, saab eeldada üürileandja kui omaniku tahet ja nõusolekut muudatuste tegemises senises hoone planeeringus, kuid see ei tähenda automaatselt, et see kes töö eest maksab, see tellib ka uue ehitusprojekti. Kõik ulatuslikud muudatused/parendused hoones endas s.h. ka elektrisüsteemi või ventilatsiooni ehitamine, on reeglina omaniku kohustuseks kui pole just vastupidises kokku lepitud. Käesoleval juhul selliseid kokkuleppeid ei nähtu.
26.Arusaamatu on kostja etteheide hagejale, et viimane pakkus leti sisse ehitatud marmiite müüa, mis tähendaks nagu hagejal neid vaja ei lähe, aga hageja neid ikkagi leti sisse ei jätnud. Kostja ise viitab üürilepingu punktile 3.3.4., mis sätestab et üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub selle eest mõistliku hüvitise. Kostja ei olnud nõus marmiitide eest hüvitist maksma, mistõttu oli hagejal õigus need ka eemaldada. Sama olukord oli nii lauaplaatide, signalisatsiooniseadmete kui ka vaheustega. Kostja ei ole väitnud, et tegemist oleks olnud üürileandja varaga või et need asjad oleksid olnud üürileandja ruumides juba enne lepingu sõlmimist. Juhul kui kostjal oleks olnud soov kõigi eelnimetatud asjade üüritud ruumidesse jätmiseks, oleks ta leidnud ka vahendid nende asjade eest mõistliku hüvitise maksmiseks. Kostja ei
saa mõistlikult eeldada, et hageja oleks pidanud need asjad üürileandjale kinkima ning ilmselgelt ei oleks asjade eest küsitavad summad saanud olla suuremad kui soetamise hinnad.
27.Hageja on veenvalt lauaplaatide osas selgitanud, et paigaldas tagasi kostja enda lauaplaadid kui kostja ei olnud nõus hageja poolt soetatud lauaplaate mõistliku hinnaga ostma. Sellele asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud, et tegemist on tema endiste lauaplaatidega. Hageja väitel on kostja esitatud piltidel nähtavad lauad kostja enda lauad seisukorras, milles nad olid enne lepingu sõlmimist. Kuivõrd jällegi puudub lepingu sõlmimisel koostatud akt, siis ei ole võimalik hinnata, kas kõik lepingu sõlmimisel üleantud lauaplaadid olid terved ja vigastusteta. Ilmselt tingiski lauaplaatide ümbervahetamist just nende kehv seisukord.
28.Puuduvaid Põltsamaa mahla klaase ei ole kostja 19.08.2019 koostatud aktis nimetanud (dtl 217). Ilmselt on klaaside üleandmisel tegemist poolte vahelise kommunikatsiooni probleemiga, kuivõrd hageja väitel on ta valmis klaasid üle andma, kuid kostja ei ole leidnud võimalust neid vastu võtta.
29.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaatamata kostja vastuväidetele, puudus käesoleval juhul kostjal õigus leppetrahvi tegemiseks lepingu punkti 5.5 alusel, sest lepingu sõlmimisel jäi vormistamata ruumide üleandmise akt, mis oleks võimaldanud lepingu lõpetamisel tuvastada ruumide mittevastavust aktis fikseeritud seisundile. Kostja tasaarvestusavaldus ei ole seega õiguspärane ning ei too seetõttu kaasa õiguslikku tagajärge. Kuivõrd hageja kostja nõuet ei tunnista, pole võimalik hageja nõuet tasaarvestada ning kostja õiguste kaitse võinuks tagada vastuhagi esitamine tulenevalt TsMS § 373 lg 1 p-st 1, kuid käesoleval juhul ei ole kostja vastuhagi eelnimetatud alustel esitanud.
30.Hageja hinnangul on kostja tagatisraha tagastamata jätmisega alusetult rikastunud VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas või kohustust ei teki. Kostja ei ole avaldanud seisukohta hageja poolt osundatud alusetu rikastumise nõudele.
31.Hageja on tõendanud, et tasus kostjale vastavalt üürilepingu punktile 2.2.1. tagatisraha 1000 eurot (dtl 151-152), mis tagas võimalikke üürileandja nõudeid üürniku vastu. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud kahju tekitamist hageja poolt, üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus puudub ning esitatud asjaoludest ei nähtu ka muud üürilepingust tulenevat kohustust, siis puudub kostjal õiguslik alus tagatisraha hagejale tagastamata jätmiseks. Jättes alusetult lepingu alusel tasutud tagatisraha tagastamata, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Seega rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kostjal tuleb alusetult saadud 1000 eurot hagejale tagastada.
32.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus OÜ Kirsimari hagi OÜ Sinilaid vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 1464,70 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 225 eurot ja esindaja kulu 1070 eurot (käibemaksuta), ajakuluga kokku 21 tundi ja 25 minutit ning viivise menetluskuludelt. 08.09.2021 menetlusdokumendi kohaselt on olemasolevatele õigusabikuludele 1284 eurole
lisandunud õigusabikulu summas 240 eurot. Kuivõrd hageja märgitud 1284 eurot on õigusabikulud koos käibemaksuga (1070 + km), siis eeldab kohus, et hageja nimetatud summa 240 eurot on arvestatud samuti käibemaksuga, mistõttu taotletav täiendav õigusabikulu käibemaksuta on 200 eurot ( 200 + 20% = 240), mille ajakulu on seega 4 tundi (200 : 50). Kokku taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist summas 1270 eurot. Õigusteenuse tunnihinnaks on 50 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on Riigikohtu praktika järgi põhjendatud ega ole ülemäärane (vt 3-2-1145-13 p 14). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, saab ta teha käibemaksu tagasiarvestuse ja õigusabikulude hüvitist nõutakse käibemaksuta.
35.05.05.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on tehtud järgmisi toiminguid: materjalidega tutvumine, maksekäsu kiirmenetluse esitamine, tõendite kogumine ja analüüsimine, kostja vastuste ja tõenditega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamise, täiendavate seisukohtade esitamine ning vastuste koostamised.
36.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, kuid hageja on tasunud riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb. Hageja esitatud hagi hind on 1464,70 eurot, milliselt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 200 eurot. Hageja esindaja on tasunud 06.11.2019 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ning hagi esitamisel 27.12.2019 täiendavalt 225 eurot, kokku 270 eurot. Seega on hageja poolt enammaksnud riigilõivu suuruseks 70 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 200 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal võimalik esitada kohtule nõuetekohane taotlus (TsMS § 150 lg 4).
37.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.
38.Kohus, kontrollinud hageja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud mis on tehtud, on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Arvestama peab, et menetlus on alustatud juba 06.11.2019, menetlus on alanud maksekäsu kiirmenetlusega, hageja esindaja on esitanud arvukaid menetlusdokumente (hagiavaldus 6-l lehel, seisukoht kostja vastuse osas 9-l lehel, seisukoht kostja tõenditega seoses 4-l lehel, kohtukõne teesid 3-l lehel, 08.09.2021 taotlus 1-l lehel), tõendite maht asjas on olnud keskmisest suurem, hageja esindaja on osalenud kahel kohtuistungil, istungitel osalemine eeldab ka istungiteks ettevalmistamist. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning ka esindaja tunnitasu võib käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Kohus on kontrollinud, et OÜ Kirsimari on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ilma käibemaksuta. Seega loeb kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 25 tunni ja 25 minuti ulatuses, mis hageja esindaja tunnitasu (50 eurot, käibemaksuta) arvestades vastab ümardatult 1270 eurole ning mis kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt väljamõistmisele.
39.Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 1470 eurot ( s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 1270 eurot).
40.Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
42.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.