lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-1252/10

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 12.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-1252/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2069
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Kohtunik Asja lahendamine Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12. oktoober 2021 nr 2-21-1252 R A OÜ hagi K. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 3700 eurot Silvi Maiste kirjalikus menetluses R A OÜ (registrikood XXX; aadress XXX) jurist S. D. (FIE S. D. Õ; e-post XXX) K. H. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R A OÜ hagi K. H. (H.) vastu.
2.Välja mõista K. H. R A OÜ kasuks põhivõlg summas 3363,80 eurot.
3.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
4.Välja mõista K. H. R A OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 745 eurot.
5.Välja mõista K. H. R A OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamiskord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus Hageja ja kostja sõlmisid mootorsõiduki müügilepingu nr XXX. Lepingu p. 1.1 sätestab: Lepinguga kohustub müüja andma ostjale üle lepingu esemeks oleva sõiduki ning tegema võimalikuks sõiduki omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub tasuma müüjale sõiduki ostuhinna rahas ning võtma sõiduki omandi ja valduse kokkulepitud ajal vastu. Sama lepingu p. 1.2. kohaselt koos lepingu allkirjastamisega koostavad ja allkirjastavad pooled kirjaliku sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on fikseeritud sõiduki mark, mudel, hind koos ja ilma käibemaksuta, samuti tasumise tingimused lisaks lepingu põhidokumendis toodud tingimustele ning sõiduki müüjalt ostjale üleandmise ajahetk. Lepingu lisana oleva üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt kostjale oli müüdud omandireservatsiooniga sõiduk XXX, hinnaga 5700 eurot käibemaksuta. Sõiduki valdus läks kostjale üle XXX.a. Lepingu p-st 4.4. tulenevalt pooled leppisid kokku, et müügihinna tasumine ajatakse ning kostja tasub müügihinna osamaksetena vastavalt aktis toodud osamaksete tasumise graafikule. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus Hageja palus korduvalt kostjat võla tasuda, kuid kahjuks tulemusteta. XXX.a selgus, et sõiduk oli antud kasutusse kolmandale isikule ning muutus kasutuskõlbmatuks (kahjustuses mootoris, värvikahjustused, vedrustus ei toiminud). Sõiduk ei vastanud sõiduki üleandmise aegsele kvaliteedile. Hageja pidi lepingu 8.2. alusel tehnilise seisukorra taastamiseks investeerima 2500 eurot. Lepingu p. 8.2 viimane lause sätestab: Kui sõiduk ei vasta omandireservatsiooni perioodi jooksul selle üleandmise aegsele kvaliteedile, arvestades tavapärast kulumist, on müüjal õigus viia sõiduki kvaliteetsus sellise tasemeni, tagamaks võimaliku lepingu tagasitäitmise korral tagastatava vara kvaliteetsus, ning nõuda sellega seotud kulud sisse ostjalt. Alates XXX.a kuni XXX.a tasus kostja kokku 2375, aga oleks pidanud tasuma 4275 eurot. Kostja tasus ettenähtud summast 1900 eurot vähem. XXX.a esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse, sest kostja ei tasunud osamakseid, leppetrahvi lepingu p. 9.3 alusel ja ei soovinud maksta auto taastamisega seotud tööde ja varuosade eest 2500 eurot (lepingu p. 8.2). Lepingu p. 9.2 järgi maksete tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 1 % võlgnetavast summas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokku võlgnevus hagejale 05.01.2021.a. seisuga on 4400 eurot, millest põhivõlgnevus 1900 eurot, lepingu p.-st 8.2 tulenev võlgnevus 2500 eurot. Võlgnevusele lisandub ka viivis (lepingu p. 9.2) ja leppetrahv (p. 9.3). Tulles kostjale vastu hageja ei nõua leppetrahvi ja viiviseid ning loobub leppetrahvi ja viivise nõudmisest, kui kostja tasub hagejale 3700 eurot. Antud hagiga nõuab hageja mitte 4400 eurot, vaid ainult 3700 eurot. Nõudesumma koosneb põhivõlgnevusest 1900 eurot, lepingu p.-st 8.2 tulenevast võlgnevusest 1800 eurot. Hiljem täpsustas hageja nõuet ning avaldas, et alates XXX.a kuni XXX.a tasus kostja kokku 2375, aga oleks pidanud tasuma 4275 eurot. Kuna sõiduk oli tagastatud augustis, siis hageja ei nõua võlgnevuse tasumist augusti ja septembri eest. Seega alates XXX.a kuni XXX.a pidi kostja tasuma 3800 eurot, aga tasus kostja kokku 2375, mis on ettenähtust 1425 euro võrra vähem. Hageja täpsustatud nõue on 3363,80 eurot.

Kostja vastus hagiavaldusele Ei nõustu hageja nõudega. Hageja poolt esitatud väited ei ole tõesed ega vasta tegelikele faktidele. Hageja võttis ühepoolselt tsiviilasjas märgitud sõiduvahendi enda valdusse XXX.a. Nimetatud ühepoolne ülevõtmine takistas sõiduvahendi kostja poolset sihtotstarbelist kasutamist millest tingitud oli ta sunnitud võtma kasutusse teise sõiduvahendi ja kandma selle eest lisakulutusi.

Hageja poolne ühepoolne sõiduvahendi omandamine ei võimaldanud enam sõiduvahendit sihtotstarbeliselt kasutada ja osamakseid sooritada. Lisaks ei olnud võimalik sõiduvahendit realiseerida ja saadud raha eest osamakseid katta. Hageja poolsed väited sõiduki tehnilisest mittevastavusest ei vasta tõele. Sõidukit oli kasutatud vastavalt sihtotstarbele. Lisakahjustusi kerele, amortidele polnud tekitatud arvestades sõiduki ostuhetke ja loomulikku kulumist. Sõiduki amordid ja vedrustus olid läbinud uuenduse XXX. Minimaalsed värvikahjustused olid juba sõiduvahendi ostmise hetkel ja olid arvestatud sõiduvahendi seisukorra hulka. Kuna hageja võttis ühepoolselt sõiduki oma valdusse XXX.a. siis ei ole selge mida sõiduvahendiga on tehtud alates XXX. Kui palju ja kus on sõidetud, millised osi on vahetatud, milliseid lisakahjustusi on teostatud jne. Seega pole selge sõiduki väärtus peale hageja omavolilist sõiduvahendi omastamist ja kasutamist. Kui sõiduvahend on faktiliselt seisnud 1 aasta peale hageja omastamist siis on sõiduvahendile kindlasti tekkinud roostekahjustused veermikul jne. Kui sõiduvahend on liikunud siis pole selge selle kulumine ja tekitatud vigastused. Hageja nõue remondikuludeks pole tõestatud. Kulutuste tõestamiseks palub esitada tööde teostamise pakkumised nimetatud sõidukile (sh varuosade nimekiri koos hinnaga ning pakkumine teostatud töödele ). Talle pole seda esitatud ja ta ei ole remonditöid kinnitanud. Puudub teadmine kas remonttööd on teostatud vastavalt parimale turuhinnale ja kas soetatud ja paigaldatud varuosad on soetatud vastavalt parimale turuhinnale ja vajadusele ning paigaldatud. Kõik antud tsiviilasjas kantud kulud jätta kulu teostaja kanda. Omapoolse võimaliku lahendusena näen sõiduvahendi realiseerimist ja saadud tulemist osamaksete kulude katmist. Nimetaud sõiduvahendi hind vastavalt auto24 kuulutustele on üle 5000.- euro. Kohtu põhjendused

1.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus on lähtunud sama lõike p-des 7 ja 8 esitatud täpsustusest lihtmenetluse erisuste kohta ning menetlusökonoomia printsiibist kogus tõendeid omal algatusel ning loobus kohtuistungi korraldamisest. Järgides TsMS § 444 lg-s 2 sätestatut ja kuulanud kirjalikult ära menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
2.Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
3.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
4.Hageja ja kostja ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud ostu-müügileping nr XXX. Kostja ei vaidle vastu ka asjaolule, et ta ei ole korrektselt osamakseid tulenevalt lepingust tasunud.
5.Kostja leiab, et hageja võttis sõiduki enda valdusesse ühepoolselt ning sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik sõiduvahendit realiseerida ja saadud raha eest osamakseid katta. Kostja on seisukohal, et hageja peaks sõiduki maha müüma ning müügist saadud tuluga katma kostja poolt tasumata osamaksed.
6.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1 järgi sõiduki omand jääb kuni müügihinna täieliku tasumiseni müüjale. Sõiduki omand läheb ostjale üle müügihinna täieliku tasumiseni.
7.Kohus leiab, et lepingust tulenevalt ei oleks kostja saanud sõiduvahendit realiseerida, et saadud rahast osamakseid katta. Kostja ei ole ka täpsustanud, mille alusel hageja peaks sõiduki maha müüma ning müügist saadud tuluga katma kostja poolt tasumata osamaksed.
8.Hageja avaldas, et võttis sõiduki oma valdusesse XXX tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist nr 8.2., mis sätestab, et müüjal on õigus kontrollida omandireservatsiooni perioodi jooksul sõiduki seisukorda ning ostjal on kohustus võimaldada müüjal seda

kontrollida müüja asukohajärgse omavalitsuse piires, kui müüja teatab sellest ostjale vähemalt 2 kalendripäeva ette, v.a. kui pooled on leppinud kokku erinevalt (näiteks sõiduki välisriigis viibimise korral). Müüjal on õigus tellida sõiduki tehnokontroll kolmandatelt isikutelt, samuti kasutada sõiduki kontrollimiseks kolmandata isikute kaasabi ja teenuseid. Kui sõiduk ei vasta omandireservatsiooni perioodi jooksul selle üleandmise aegsele kvaliteedile, arvestades tavapärast kulumist, on müüjal õigus viia sõiduki kvaliteetsus sellisele tasemele, tagamaks võimaliku lepingutagasitäitmise korral tagastatava vara kvaliteetsus, ning nõuda sellega seotud kulud sisse ostjalt.

9.Kostja ei ole tasunud osamakseid õigeaegselt juba enne auto valduse tagasivõtmist hageja poolt, seega ei saa kostja väita, et ta ei tasunud osamakseid selletõttu, et sõiduk ei olnud tema valduses. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud osamakseid lepingu sõlmimisest alates ebaregulaarselt ja enamjaolt väiksemas summas kui lepinguga ettenähtud.
10.Hageja on kohtule esitanud tõendid sõiduki remondikulude kohta kokku summas 1938,80 (dtl 44-46).
11.Hageja küsib kostjalt maksmata osamakseid perioodi eest, mil sõiduk oli kostja valduses ehk kostja kasutuses. Kostja oleks pidanud maksma perioodil XXX.a kuni XXX.a osamakseid kokku summas 3800 eurot, aga tasus 2375 eurot, mis on ettenähtust 1425 euro võrra vähem. Samuti soovib hageja kostjalt välja nõuda auto remondikulud tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 8.2. kokku summas 1938,80 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3363,80 eurot.
12.Kostja väidab, et hageja võitis auto oma valdusse juba XXX.a, aga ei ole esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit.
13.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Esitatud tõenditest tuleneb, et kostja viivitas kohustuse täitmisega ja täitis kohustuse mittekohaselt.
14.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt tasumata osamaksete summa tasumist ning lepingust tuleneva sõiduki remondikulude võlgnevuse tasumist.
15.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3363,80 eurot. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, nõudes õigusabikuluna kokku 745 eurot, sh riigilõivu summas 325 eurot hüvitamist.
19.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
20.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) aktsepteeritav. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal menetlusdokumnetide koostamiseks 3,5 tundi. Vaadates käesoleva tsiviilasja keerukust ja võrreldes seda menetlusdokumentide

koostamiseks kulunud ajakulu on kohtu hinnangul ajakulu aktsepteeritav. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud kokku 3,5 tunni eest. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 745 eurot, millest 420 on õigusabikulud ning 325 tasutud riigilõiv. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja