Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi Q-Express OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
19 706,32eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts (end Circle K Fuel & Retail Eesti AS) registrikood: 10180925; asukoht: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Krista Raudsepp (e-post [email protected] Kostja: Q-Express OÜ (registrikood: 12301830; asukoht: Pähkli tn 14-5, 12012 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja K M
Asja läbivaatamine
Avalik kohtuistung 20.09.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja Q-Express OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks põhivõlgnevus summas 9 853,16 eurot, leppetrahv 219,28 eurot ja 26.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 7 564,13 eurot.
Välja mõista Q-Express OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks viivis 0,16% päevas põhinõudelt 9 853,16 eurot alates 27.10.2020.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem kui 2 069,75 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta Circle K Eesti Aktsiaseltsi menetluskulud Q-Express OÜ kanda.
2.Rahuldada Circle K Eesti Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõista välja Q-Express OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud summas 1 647,60 eurot.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse
2-20-15676 täitmiseni tuleb xxx-l tasuda xxx hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Circle K Eesti AS esitas 26.10.2020 Harju Maakohtule hagi OÜ Q-Express vastu lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Circle K Eesti AS ja OÜ Q-Express sõlmisid 08.02.2019 Circle K Eesti AS kliendikaardilepingu, millega kehtestati lepingu üldkrediidilimiidiks 2 000 eurot. Lepingus kostja kinnitas, et lepingule kohalduvad Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused. Lepingu allkirjastamisel kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma Circle K kliendikaardilepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad kodulehelt www.circlek.ee/yldtingimused.
2.Hageja esitas kostjale üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt arved, mille kostja on jätnud osaliselt tähtaegselt tasumata Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma jääk summas 9 853,16 eurot.
3.Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt juhul kui võlgnik ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja võlgnikul kohustus tasuda viivist 0,16% võlguolevast summast. Hageja arvestab viiviseid iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse koostamise seisuga. Seega on hagiavalduse koostamise ehk 26.10.2020. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 7 564,13 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16% iga tasumisega viivitatud päeva eest, ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet (9853,16 eurot).
4.Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punktist 2.9 on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks
2-20-15676 leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10 % sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Kuna kostja hageja poolt esitatud arveid osaliselt tähtaegselt ei tasunud, edastas hageja 30.05.2019. a võlgnevuse summas 2 488,67 eurot (ehk arved 800703248 ja 800716151), koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks. 10% üle antud summast on 219,28 eurot (2488,67 x 10%).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 9 853,16 eurot, viivis summas 7564,13 eurot ja leppetrahv summas 219,28 eurot, kokku summas 17 636,57 eurot, samuti viivis põhinõudelt 9853,16 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16% päevas, kuid mitte rohkem kui 2 069,75 eurot; mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus, mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et poolte vahel oli sõlmitud ROUTEX-kaardi leping, mille üldkrediidilimit on märgitud 2000 eurot. Hageja pidi kontrollima ja hindama krediidiotsuse tegemisel ning regulaarselt lepingu kehtivuse ajal jooksul kliendi võimekust täita rahalisi kohustusi. Krediidilimiidi ületamisel oleks hageja pidanud peatama kõikide tehingute sooritamise ROUTEX-kaardiga. Esitatud hagiavalduse lisadest selgub, et esimene võlas oleva arve on esitatud 31.03.2019 ja viimane võlas olev arve on esitatud 30.04.2020. Võlgnevuse suuruseks on kokku 9853,16 eurot. Hageja ei ole kordagi tähelepanu juhtinud üldkrediidilimiidi ületamisele,ega peatanud kõikide tehingute sooritamist ROUTEX-kaardiga, vaatamata asjaolule, et väidetavalt võlas olevad arved ületavad üldkrediidilimiiti peaaegu viiekordselt. Hageja kohustus oli teatada üldkrediidilimiidi ületamisest ja peatada tehingute sooritamine. Pöördudes endise QExpress OÜ juhatuse esimehe poole võlgnevuse osas, sai kostja teada, et Circle K on edastanud võlateatise 16.03.2020 summas 9,06 eurot arve nr 800846476. Seoses sellega, ei saa kostja nõustuda hagiga. Kui kostja võlgnevus oli seisuga 16.03.2020 summas 9,06 eurot, siis ei saa kostja aktsepteerida hagiavalduse lisas olevaid arveid perioodini 31.01.2020. Hageja on väga selgelt teavitanud 16.03.2020, et kostja võlg nende ees on seisuga 16.03.2020 summas 9,06 eurot. Kostja hinnangul on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kui ei ole teavitanud klienti üldkrediidilimiidi ületamisest.
7.Lisaks on kostja seisukohal, et hagis on eksitud adressaadiga, kuivõrd Q-Express OÜ vahetas omanikku 11.11.2019. Kostja leiab, et kõik nõuded, mis eelnevad 11.11.2019 tuleb esitada eelmise omaniku vastu. Eelmise omanikuga on sõlmitud kokkulepe, kus viimane kinnitab, et kõik nõuded mis esitatakse pärast 11.11.2019, mille on põhjustanud tema või temast tingitud tegevus tuleb suunata võlausaldajal tema vastu. Kostja palub tema vastu suunatud hagi tagasi võtta ja esitada hagi Q-Express OÜ endise omaniku vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
2-20-15676 põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
10.Pooled ei vaidle iseenesest selle asjaolu üle, et hageja ning kostja sõlmisid 08.02.2019 Circle K Eesti AS kliendikaardilepingu, milles leppisid kokku, et kostja üldkrediidilimiit on 2 000 eurot (tl 4). Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja seaduslik esindaja, et on teadlik asjaolust, et lepingule kohalduvad Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused ja on kliendikaardi üldtingimustega tutvunud. Samuti kinnitas kostja seaduslik esindaja, et on teadlik ja nõus, et ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute eest vastutab klient Circle K poolt kirjaliku avalduse kättesaamisest 4 tööpäeva (tl 4). Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja vastutab võlgnevuse eest, mis ületab kokkulepitud krediidilimiiti.
11.Kostja praegune juhatuse liige leiab, et kostja ei vastuta võlgnevuse eest, mis tekkis enne 11.11.2019, kuivõrd viidatud kuupäeval vahetus äriregistris kostja juhatuse liige, samuti vahetus ettevõtte omanik. Kostja eelmine ja praegune osanik sõlmisid 11.11.2019 omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt kõigi kohustuste ja nõuete eest, mis on kehtivad Q-Express OÜ võõrandamise hetkel 11.11.2019, samuti nõuete eest, mis esitatakse või algatatakse hiljem, kuid nõude põhjus on tekkinud enne võõrandamist vastutab ja kõik nõuded kohustub täitma pool 1. Kõigi lepingute eest, mis ei ole kehtivad võõrandamise hetkel 11.11.2019 ja nendest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab pool 1. Kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab pool 1 kogu oma varaga sealhulgas ka vallasvaraga (tl 38).
12.Kohus leiab, et kostja viidetel eelmise kostja osaniku vastutusele ei ole käesoleval juhul mingit tähtsust. Käesoleva hagi aluseks oleva lepingu pooleks on kostja kui äriühing, mitte kostja osanik või juhatuse liige füüsiliste isikutena. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu täitmist saab võlausaldaja nõuda ikkagi vaid lepingu teiselt poolelt, kelleks on antud juhul kostja kui äriühing. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja endise ja praeguse osaniku vahel sõlmitud leping omab tähendust vaid nende omavahelises sisesuhtes ega anna hagejale mingit alust pöörduda kohtusse võlgnevuse saamiseks endise osaniku vastu. Seega on hageja õigesti hagi esitanud kostja kui äriühingu vastu. Kostja või kostja praegune juhatuse liige võivad 11.11.2019 kokkuleppe alusel esitada kostja eelmise osaniku vastu rahalise nõude.
13.Kohtu hinnangul on asjakohatud ka kostja väited selle kohta, et hageja ei ole teda informeerinud võlgnevusest. Kohus märgib, et kostja lepingujärgne e-posti aadress on xxx (tl 4). Üldtingimuste punkti 2.6. järgi on klient kohustatud viivitamatult kirjalikult taasesitatavas vormis teatama Circle K-le oma nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, kontaktisiku muutumisest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hagejale oleks teatatud kostja kontaktaadressi ja kontaktisiku muutumisest. Seega on hageja edastanud teated õigele e-posti aadressile.
2-20-15676
14.Kostja heidab hagejale eelkõige ette seda, et hageja võimaldas kostjal ületada kokkulepitud krediidilimiiti. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu ning juhib tähelepanu, et lepingu lisaks olevate üldtingimustele, mille p 3.1. järgi kohustub klient mitte ületama üldkrediidilimiiti ega tasuma Krediit- ja ROUTEX-kaardiga üldkrediidilimiidi täitumisel. Klient kohustub tasuma Circle K-le ka üldkrediidilimiiti ületavad summad (tl 5, pöördel). Seega ei ole kostja etteheide hagejale selles osas põhjendatud. Ka kostjal endal oli kohustus jälgida krediidilimiidi täitumist ja limiiti mitte ületada. Samuti tuleb kliendil tasuda hagejale ka krediidilimiiti ületavad summad.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja arvetel kajastuvaid teenuseid kasutas. Vaidlust ei ole ka selles, et kliendikaart on kasutatav ainult koos PIN koodiga. Kohtu ette ei ole toodud väiteid, et kostja valdusest on kliendikaart välja läinud ja keegi kolmas on seega neid teenuseid tarbinud. Kohus juhib taaskord tähelepanu üldtingimustele, mille p2.4 järgi on iga kliendikaart kaitstud salajase turvanumbri ehk PIN-koodiga, mis on teada vaid kliendile ning mille kasutamist loetakse kliendi nõusolekuks ja kinnituseks tehingu sooritamisel. Infoveebi kasutaja tuvastatakse kasutajanime ja salasõnaga. Turvanumber väljastatakse Kliendile koos Kliendikaardiga, infoveebi salasõna vastavalt infoveebi kasutamistingimustes sätestatud korrale. Kliendikaart on kasutatav ainult koos turvanumbriga. Klient on kohustatud turvanumbrit ja salasõna saladuses hoidma, sealhulgas mitte jäädvustama turvanumbrit kergesti äratuntavas vormis Kliendikaardil või muul esemel, mida ta kannab koos Kliendikaardiga ning mitte avaldama neid kolmandatele isikutele. Üldtingimuste 2.5 järgi kliendikaardi ja/või PINkoodi kaotamisest, vargusest või muul viisil kolmandatele isikutele teatavaks saamisest kohustub klient viivitamatult informeerima Circle Kd infotelefonil ja seejärel koheselt saatma Circle Kle kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse kliendikaardi sulgemiseks (tl 5). Kohtu ette ei ole toodud, et kliendikaart ja/või PIN kood oleks kostja valdusest välja läinud ning klient oleks esitanud avalduse kliendikaardi sulgemiseks. Seega on kliendikaart ja PINkood olnud kostja valduses. Kuivõrd kaardi kasutamiseks on vaja teada ka PINkoodi, ei ole kahtlust ka selles, et kaarti on kasutatud teadlikult ja selle isiku poolt, kes teadis PIN koodi. Kui kaart ja PINkood on kostja valdusest välja läinud ja ta ei ole sellest hagejale teatanud, on kaardiga tarbitud teenuste eest tasumine ka kokkulepitud krediidilimiiti ületavas osas kostja kohustus.
16.Hageja selgitas, et vaatamata sellele, et kaardid on suletud võlgnevuste tõttu, saab klient/kostja ikka kasutada krediidilimiiti selleks, et tasuda teemakse ja järelmaksuboksi eest. Samuti hageja selgitas, et info teemaksu tehingute kohta laekub hageja kaardi süsteemi ajaviitega, mistõttu võivadki limiidid ületatud saada. Kuna teemaksu ja järelmaksu bokse ei ole võimalik koheselt kinni panna, kuna neid haldab hageja koostööpartner, siis nende sulgemine kliendi jaoks võib võtta aega. Seetõttu sai kostja teemaksu bokse edasi kasutada ning mõned tehingud klient sooritas ka hilisemalt, mis nähtub arvetest. Kostja tasumata arved koosnevadki enamusest teemaksu ja järelmaksuboksi teenustest. Kohtu hinnangul on hageja selgitused arusaadavad ja loogilised. On eluliselt usutav, et välismaal teemaksu tasudes ei pruugi krediidilimiidi ületamine või suletud kliendikaardi kasutamine jõuda koheselt teenusepakkujani.
17.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
18.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostjal on tasumata arved kogusummas 9 853,16 eurot: 31.03.2019 arve nr 800703248 summas 1203,19 eurot, millest on tasumata 500,00 eurot, 30.04.2019 arve nr 800716151 summas 1692,76 eurot, mis on täielikult tasumata,
2-20-15676 31.05.2019 arve nr 800729157, summas 2175,03 eurot, mis on täielikult tasumata, 30.06.2019 arve nr 800742242 summas 3435,52 eurot, mis on täielikult tasumata, 31.07.2019 arve nr 800755186 summas 1944,34 eurot, mis on täielikult tasumata, 30.09.2019 arve nr 800781315 summas 26,14 eurot, mis on täielikult tasumata, 31.10.2019 arve nr 800794430 summas 30,41 eurot, mis on täielikult tasumata, 30.11.2019 arve nr 800807553 summas 9,06 eurot, mis on täielikult tasumata, 31.01.2020 arve nr 800833468 summas 13,33 eurot, mis on täielikult tasumata, 29.02.2020 arve nr 800846476 summas 9,06 eurot, mis on täielikult tasumata, 31.03.2020 arve nr 800859096 summas 8,45 eurot, mis on täielikult tasumata, 30.04.2020 arve nr 800870944 summas 9,06 eurot, mis on täielikult tasumata.
19.Hageja on ka esile toonud, et kostja ei ole esitanud talle mitte ühtegi pretensiooni esitatud arvete sisule ja nende alusel saadud kaupadele/teenustele ega ka saadud arveid vaidlustanud. Üldtingimuste punkti 2.8 kohaselt tuleb pretensioonid esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) kuu jooksul alates hetkest, mil klient sai teada või pidi teada saama Circle K teost, mis väidetavalt tema õigusi rikub. Üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt arve vaidlustamisest või mistahes pretensioonide esitamisest sõltumata on kliendil kohustus arve tasuda tähtaegselt ning Circle K tagastab võimalikud liigselt tasutud summad kliendile. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 ja 2 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohustuse täitmisest keeldumine on õiguslikult täitmist edasilükkav vastuväide, mille võlgnik saab esitada võlausaldaja kohustuse täitmise nõudele. Vastuväidet peab tõendama kostja. Kostja ei ole arve saamisel vastuväidet esitanud. VÕS § 220 lg 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks esitanud hagejale mingeid teateid, et ei nõustu arvetel toodud hindadega või kogustega. Kostja ei ole arvete tasumise kohustusest keeldunud, pretensioone arvel toodud summadele esitanud.
20.Kuivõrd põhivõlgnevuse suurusele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, esitatud arvete tasumist kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt toimunud ei ole, siis kohus leiab, et hagi tuleb põhivõlgnevuse osas rahuldada ja kostjalt 9853,16 eurot põhivõlgnevusena välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kostja väide, et 16.03.2020 seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees vaid 9,06 eurot. Inkassomenetluses on kostja eelmist osanikku hoiatatud hagimenetlusega ja teavitatud võlgnevusest summas 2636,02 eurot, kostja eelmine seaduslik esindaja on avaldanud soovi võlgnevus ajatada ning sõlmida maksegraafik 10 kuu peale. Et kostja oleks maksegraafiku sõlminud ja teinud mõne makse võlgnevuse tasumiseks kostja esile toonud ei ole.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista 26.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 7564,16 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste p 3.2 kohaselt juhul kui võlgnik ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja võlgnikul kohustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates
2-20-15676 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
22.Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohus leiab, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,16% tasumata summalt päevas on majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohtu praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-97-07). Kohus kontrollis hageja viivisearvutust viivisekalkulaatori abil ning nõustub hageja arvutuskäiguga. Viivisenõudele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, seega tuleb viivis hageja poolt nõutud määras ja ajavahemiku eest kostjalt välja mõista.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 219,78 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10 % sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Kuna kostja hageja poolt esitatud arveid osaliselt tähtaegselt ei tasunud, edastas hageja 30.05.2019. a võlgnevuse summas 2 488,67 eurot (ehk arved 800703248 ja 800716151), koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid xxx OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks. 10% üle antud summast on 219,28 eurot (2488,67 x 10%). Vaidlust ei ole selles, et xxx OÜ alustas menetlust ja väljastas kostjale 30.05.2019. a võlateatise lepingujärgsele epostile xxx ja lepingujärgsele postiaadressile xx (tl 22, pöördel, 46, 47).
24.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, põhivõlgnevus summas 9 853,16 eurot, leppetrahv 219,78 eurot ning 26.10.2020 seisuga sisenõutavaks muutunud viivis summas 7 564,13 eurot ja lisanduv viivis 0,16% päevas põhinõudelt 9853,16 eurot kostjalt välja mõista.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
2-20-15676 kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Hageja esindaja esitas 28.10.2020 ja 20.09.2021 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Asjas toimunud kohtuistungil osalemise tasu palub hageja lisada vastavalt protokollile. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 750 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 825 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusteenust osutatud 7,5 h ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 40 minutit, hageja tunnihinne on 110 eurot, see teeb hageja lepingulise esindaja tasuks istungil osalemise eest 72,60 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 1 647,60 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
29.Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
32.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 750 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 22.10.2020.a tasunud riigilõivu 750 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
33.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: Nõupidamised kliendiga, konsultatsioon, materjalide kogumine hagi dokumentide analüüs, koostamine ja kohtule esitamine, 2,5 tundi, kostja 14.12.2020 menetlusdokumendiga tutvun ́mine, seisukoha kujundamine ja seisukoha koostamine kostja vastusele 3 h ja 45 minutit, kostja 15.09.2021 taotlusega
2-20-15676 tutvumine ja seisukoha koostamine ning ettevalmistus kohtuistungiks 1 h, menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kohtuistung 20.09.2021 kestis protokolli kohaselt 40 minutit, hageja tunnihinne on 110 eurot, see teeb hageja lepingulise esindaja tasuks istungil osalemise eest 72,60 eurot.
34.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kogu ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist esindaja tasumäärale. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,5h, mis hageja esindaja tunnitasumäära arvestades vastab 720 eurole. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 1647,60 (750 eurot riigilõiv ja 897,60 eurot õigusabikulu) eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (975 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.