Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele kinnisvara registreeritud alljärgnev kinnisvara: korteriomand (registriosa nr xxxxx), aukohaga xxx xx-xx xxx linnaosas, xxx linnas, suurusega 53,80 m2 . Kinnistusraamatu III jakku on kantud käsutamise keelumärge Viru Vesi kasuks, sissekanne on tehtud 8.06.2009, seega üks aasta pärast pärandaja surma. Kohtutäitur on inventuuris vara hinnaks esitanud 50 eurot. Korteriühistu esindaja selgitas ajutisele haldurile, et hind on pakutud õiglaselt. Korter on äärmiselt halvas seisukorras. Kuna pärandaja on surnud üle 10 aasta tagasi, siis arusaadavalt ei ole korterit käesoleva ajani kasutatud ning vaevalt see isegi kasutamiskõlblik oleks. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Muud registrites asuvat vallasvara ei ole pärandajal tuvastatud. Maanteeameti andmetel pärandajale sõidukeid ei kuulu, ega kuulunud surma hetkel. Rahalised vahendid: pärandajale kuulus arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank, mille jääk pärandaja surma hetkel 528,30 krooni. Pärast pärandaja surma on kontot debiteerinud kohtutäitur Kristel Maalman. Arvelduskonto leping lõpetati panga algatusel 4.06.2015.a. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pärandaja nimele ei ole registreeritud pensionikonto osakuid. Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri kohaselt pärandajal ja tema abikaasal puuduvad seosed (osanik, aktsionär) äriühingutega. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuuluva vara (korteriomand) suurus võiks prognoositavalt olla 50 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Täitemenetluste registri kohaselt on pärandaja suhtes täitmisel Viru Vesi AS nõue, mille aluseks on 27.12.2007, tsiviilasjas nr xxx kohtulahend. Nõude jääk on 687,11 eurot. Ajutise halduri hinnangul on nõue aegunud. Kohtutäitur on kinnitanud, et pärijal on õigus esitada avaldus nõude aegumise kohaldamiseks. Võlgnevus korteriomandi xxx xx-xx osas on KÜ andmetel 2103,57 eurot seisuga 31.08.2021.a. Lisaks on KÜ esindaja kinnitanud, et alates KÜ loomisest augustis 2018, ei ole nimetatud korteriomandi eest tasutud ühtegi halduskulu arvet. Muudest nõuetest pärandaja vastu ei ole ajutisele haldurile teatatud, samuti puuduvad andmed muude kohustuste kohta pärandvara inventuuris. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara vastu suunatud kohustusi on kokku 2 103,57 eurot KÜ halduskulude eest. Viru vesi nõue on aegunud ning selles osas saab pärija esitada avalduse aegumise kohaldamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks. Arvestades asjas kogutud materjale, on tuvastatud, et pärandvara suurus ei kata pärandvara kohustusi ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara pankrotimenetluse läbiviimine tekitab juurde täiendavaid kulusid. Kuivõrd korteriomandid kuuluvad pärimistunnistuse alusel pärija omandisse, siis on võimalik pärijal endal kas korteriomand realiseerida või anda üürile (seda pankrotimenetlus ei võimalda). Samuti tuleb arvestada, et kui pankrot välja kuulutada, siis kaasneb pankrotivara arvelt jooksvate kulude tasumine (korteriomandite jooksvad majandamiskulud), milleks eelduslikult rahalisi vahendeid ei jätku arvestades eelduslikku vara väärtust. Samuti lisanduvad pankrotimenetluse kulud. Arvestades, et KÜ poolt esitatud viimase arve kohaselt oleks ainuüksi ühe kuu haldamise tasu 40,35 eurot, siis ei pruugi korteriomandi väärtus isegi selles ulatuses olla.

Pankrotiavalduse menetluses on alused menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ega võimalda pankrotivara suurendada, et tasuda võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on vajalik kohtu deposiiti menetluskuludeks rahaliste vahendite tasumine kuni 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes PankrS 29 lg 1, ajutine haldur palus: Lõpetada T. F. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks; Mõista välja ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. 06.09.2021.a määrusega määras kohus, et T. F. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1000 eurot hiljemalt 04. oktoobriks 2021, kuna T. F. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 415,80 eurot, sh käibemaks 69,30 eurot, PankrS § 23 lg 1, 4 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2, 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 415,80 eurot (sh käibemaks 69,30 eurot). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 415,80 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus T. F. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.