Ehituskonsult Grupp OÜ hagi Osaühing Findesk vastu töövõtulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2539,44 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Ehituskonsult Grupp OÜ (registrikood 11225297), esindajad seaduslik esindaja A S, lepinguline esindaja Artjom Morozov Kostja: Osaühing Findesk (registrikood 10996584), seaduslik esindaja S G Kohtuistungi toimumise aeg 21. september 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ehituskonsult Grupp OÜ hagi Osaühingu Findesk vastu osaliselt.
2.Mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ kasuks välja 2157,79 eurot.
3.Jätta hagi 193,54 euro ulatuses rahuldamata.
4.Mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ kasuks välja viivis otsuse resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13. oktoobrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud 92% ulatuses Osaühingu Findesk kanda ja 8% ulatuses Ehituskonsult Grupp OÜ kanda.
6.Määrata Ehituskonsult Grupp OÜ menetluskulude suuruseks 2118,33 eurot, millest Osaühing Findesk kanda jääb 1948,87 eurot.
rahaliseks
7.Määrata Osaühing Findesk menetluskulude rahaliseks suuruseks 834 eurot, millest Ehituskonsult Grupp OÜ kanda jääb 66,72 eurot.
8.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktidest 6 ja 7 tulenevad vastastikkused nõuded ja mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ menetluskulude hüvitamiseks välja 1882,15 eurot.
9.Mõista Osaühingult Findesk Ehituskonsult Grupp OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ehituskonsult Grupp OÜ esitas 13.10.2020 Harju Maakohtule hagi Findesk OÜ vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2351,33 eurot ja viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.06.2020 ekspertiisi käsunduslepingu nr 2020/41, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja teostama ehitiste ülevaatuse, fikseerima olukorra ja hindama tehnilist seisukorda ning seda kaardistama, kokku kuni 90 objektini. Vastavalt lepingu punktidele 1.1.1 ja 1.1.2 oli töö jagatud kaheks osaks (objektide fikseerimine enne ja pärast lõhketöid). Töötasu oli kokku 4340 eurot (lisandub käibemaks).
3.Lepingu punkti 5.2. kohaselt pidi tasumine toimuma järgmiselt: esimene osamakse 3500 eurot (lisandub käibemaks) makstakse kahes osas: 1. osa 50% hiljemalt 10.07.2020 eksperdi poolt esitatud arve alusel (hageja esitas arve nr 5874 summas 1750 eurot (lisandub käibemaks), mille kostja on ära maksnud); 2. osa pärast punkti 1.1.1. täitmist ja eksperdi poolt esitatud arve alusel. Lepingu punkti 1.1.1 järgi oli hageja kohustuseks ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine ja pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Lõplik osa, 840 eurot (lisandub käibemaks) tuli kostjal tasuda punkti
1.1.2.täitmisel (pärast lõhkamistööd).
4.Pooled sõlmisid 07.07.2020 ekspertiisi käsunduslepingu nr 2020/41 lisa 1, millega objektide arv suurenes 34 objekti võrra ja pooled leppisid kokku täiendavad tasumise tingimused. Lepingu lisa punkti 5.2.1. kohaselt oli lisatööde tasu 1500 eurot (lisandub käibemaks), mille tasumine pidi samuti toimuma kahes osas: 1. osamakse 70% ja 2. osamakse pärast lepingu punkti 1.1.1. täitmist (ehk pärast objektide fikseerimist enne lõhkamistööde teostamist).
5.Kõik objektid, s.o kokku 92 objekti, millele oli võimaldatud juurdepääs, olid 17.07.2020 seisuga üle vaadatud ja töid puudutav dokumentatsioon anti samal kuupäeval kostja esindajal mälupulgal üle.
6.Hageja esitas 17.07.2020 teostatud tööde eest arve nr 5882. 05.08.2020 saatis kostja e-kirja, milles keeldus arve maksmisest väites, et arve väljastamiseks puudub alus puudub, kuna tööd ei ole täies mahus tehtud. Väidetavalt olid üle vaatamata järgmised majad: xxx; xxx; xxx. Hageja vastas kostjale 07.08.2020 ja palus tagada kostja nimetatud objektidele ligipääsu. Lepingu p 4.2.1 kohaselt oli kostja kohustatud juurdepääsu kindlustama. Samuti selgitas hageja, et arve väljastati ainult juba üle vaadatud objektide eest.
7.Kuna kostja arvet nr 5882 ei tasunud, esitas hageja 07.09.2020 kostjale maksenõude koos lepingu ülesütlemise teatega. Täiendav tähtaeg maksekohustuse täitmiseks oli 11.09.2020. Kostja vaidles 15.09.2020 hagejale vastu, ütles omakorda lepingu üles ja leidis, et esimese osamaksena makstud 2100 eurot (1750 eurot + käibemaks) on teostatud tööde eest piisav.
8.Arvestades, et kostja pidi tasuma hagejale 124 objekti eest kokku 5000 eurot, on ühe objekti hind 40,32 eurot (lisandub käibemaks). Hageja vaatles, kaardistas ja pildistas 92 ehitist, mille eest tal on õigus 3709,44 eurole. Arvestades kostja poolt tasutut (1750 eurot), võlgneb kostja hagejale veel 1959,44 eurot (koos käibemaksuga 2351,33 eurot).
9.Hageja tööd olid nõuetekohased. Teadaolevalt on hageja kaardistatud objektidel lõhkamistööd teostatud. Kui tööd ei oleks olnud nõuetekohased ei oleks Tarbijakaitse- ja Tehniline Järelevalveamet lõhkamistööde läbiviimist lubanud. Kaebusi tööde kohta ei ole laekunud. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja on maksnud hagejale 2100 eurot. Hageja ei saa kostjalt ülejäänud summat nõuda, kuna hageja ei ole oma lepingu p 1.1.1. tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja hoonetest tehtud pildid ei olnud korrektselt ja täies mahus lepingule vastavalt tehtud. Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ja ta ei saa tasu nõuda.
12.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole täitnud lepingu p 4.2.1 tulenevat kohustust kindlustada kliendile juurdepääs objektidele. Hageja selline väide on tõendamata.
13.Hageja käsundisaajana peab olema kostjale lojaalne ja täitma käsundi käsundiandja antud juhiseid arvestades käsundiandja parimates huvides. VÕS § 628 lg 1 kohaselt käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Seega peab kostja hagejale tasuma siis, kui hageja on käsundi täitnud.
14.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu oluliseks tingimuseks on p 1.1.1, mille kohaselt oli hageja kohustuseks ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine ja pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Selle kohustuse täitmata jätmisele juhtiski kostja 05.08.2020 kirjas hageja tähelepanu. Kostja selgitas järgmist: „Lõppmakse peale punkti 1.1.1. täitmist ja Eksperdi poolt esitatud arve alusel. Kuna punkt 1.1.1 Ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine ja pildistamine väljast ja võimalusel ka seest, pole täis mahus täidetud. Täpsem majad: xxx;
xxx; xxx; xxx. Seega arve väljastamise alus puudub. Palume arve nr. 5884 annuleerida ja täita punkt 1.1.1 täies mahus. Edastada meile korrektsed ülevaatamise andmed, mis vastavad seadusele ja järelevalve nõuetele. Samas palume need majad, mis ei ole üle vaadatud enne lõhketööd, läbi käia ja saada elanike allkirju, et nende hooned ja muud rajatised peale lõhkumistööd kahjustusi pole saanud ja pretensioonid nendel puuduvad. Peale seda, kui te edastate meile korrektsed andmed ja täies mahus ja mina neid aktsepteerin, esitate arve, mille maksmine mina garanteerin“.
15.Hageja ei ole kostja kirjast tulenevaid juhiseid täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja kirjas nimetatud objekte vaadelnud, kaardistanud ja pildistanud hoone(d) kõikidest külgedest; kirjeldanud ja pildistanud väljast ja võimalusel ka seest ehitiste olemasolevaid kahjustusi (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused). Järelikult ei ole hageja oma kohustusi täitnud ja kostjal ei ole kohustust hageja arvet tasuda.
16.Hagejal ei ole õigust saada tasu VÕS § 629 lg 1 alusel, kuna leping ei lõppenud kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Igal juhul on juba tasutud 2100 eurot mõistlik osa kogu tasust.
17.Asjakohane ei ole hageja viide sellele, et Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveametisse ei ole seoses kahjustustega kaebusi laekunud. Kahjusaajad (majade omanikud) esitavad kaebusi kostjale. Tänaseks on vähemalt üks selline kaebus olemas hoone kohta, mida ei ole hageja poolt kõikidest külgedest pildistatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.Hageja nõuab kostjalt pärast lepingu ülesütlemist töötasu maksmist selle töö eest, mis ta lepingu kehtivuse ajal ära tegi. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping nr 2020/41, millega hageja võttis kohustuse teostada ehitiste ülevaatus, fikseerida olukord ja hinnata tehnilist seisukorda ning seda kaardistada kokku 90 objektil (tl 4). Lepingu lisaga lepiti kokku tööde tegemine täiendavalt veel 34 objektil (tl 8). 03.06.2021 kohtuistungil arutas kohus pooltega õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni, täpsemalt seda, kas pooltevaheline leping on käsitletav töövõtu- või käsunduslepinguna. Kohus selgitas, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1). Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Arvestades, et lepinguga lepiti kokku konkreetse mõõdetava töö tegemises (lepingu p 1 kohaselt oli töö eesmärk hinnata, fikseerida ja kaardistada lõhkamistööde piirkonnas asuvate ehitiste tehniline seisund enne ja pärastl lõhkamistöid) ja selle eest oli ette nähtud konkreetne tasu, vastab leping töövõtulepingu tunnustele. Pooled nõustusid sellega 03.06.2021 kohtuistungil. Kohus kohaldab seega pooltevahelisele õigussuhtele töövõtulepingut reguleerivaid sätteid sõltumata sellest, et leping on pealkirjastatud kui käsundusleping.
20.Lepingu p 5.1 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale teenuste osutamise eest kokku 4340 eurot (lisandub käibemaks). Punktis 5.2 leppisid pooled kokku tasumise tingimustes. Punkti 5.2.1 kohaselt tuli 3500 eurot (lisandub käibemaks) tasuda kahes osas: 1. osamakse 50% hiljemalt 10.07.2020 eksperdi poolt esitatud arve alusel ja lõppmakse pärast lepingu p 1.1.1
täitmist eksperdi esitatud arve alusel. Lepingu kohaselt koosnes hageja töö kahest osast ja p
1.1.1.kohaselt oli esimene etapp ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine ja pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Lepingu p 5.2.2 kohaselt tuli viimane 840 eurot tasuda pärast lepingu p 1.1.2 täitmist. Viidatud punkt sätestas teise etapi tööd, s.o pärast lõhkamistööde lõpetamist ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest, võimalike tekkinud kahjustuste fikseerimine kirjalikus aktis ja fotodel. Akt vormistatakse vastavalt läbiviidud vaatluste tulemustele. Lepingu lisaga suurendasid pooled tööde mahtu 34 objekti võrra ja leppisid punktis 5.2.1 kokku, et lisatööde tasu on 1500 eurot, ms tasutakse samuti kahes osas: 1. osamakse 70% ja teine pärast lepingu p 1.1.1. täitmist.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu p 5.2.1 kohaselt tasumisele kuulunud 1. osa, s.o 50% esimesest osamaksest, s.o 1750 eurot, millele lisandub käibemaks, on makstud (vt ka arve nr 5874, tl 7). Kostja märkis küll, et ei nõustu hagejaga, nagu ta oleks maksnud arve alusel ainult 1750 eurot, kuid hageja ei olegi seda väitnud. Hageja märkis, et arve nr 5874 alusel kuulus tasumisele 1750 eurot, millele lisandub käibemaks, mis ongi koos käibemaksuga 2100 eurot ja mis on tasutud. Sellega nõustub ka kostja.
22.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 17.07.2020 teostatud tööde eest arve nr 5884 (tl 10), mille tasumisest kostja keeldus. Kostja vaidles arvele 05.08.2020 kirjas vastu ja teatas, et keeldub arve maksmisest, kuna p 1.1.1 tulenevad kohustused ei ole täies mahus täidetud. Kostja viitas, et kohustus on täitmata järgmiste objektide suhtes: xxx; xxx; xxx; xxx (tl 11 ja 38). Kostja jäi selle vastuväite juurde ka hagiavaldusele esitatud vastuses. 07.08.2020 kirjas palus hageja tagada endale ligipääsu kostja poolt 05.08.2020 loetletud objektidele. Hageja selgitas kostjale, et kui ülevaatuse kuupäevadest ja kellaaegadest hiljemalt 14.08.2020 ei teatata, ei saa hageja lepingut täies mahus täita (tl 38).
23.Kostja väitis 03.06.2021 kohtuistungil, et ta ei ole hageja kirja kätte saanud. Kohus leiab, et kostja väide on tõendamata. Hageja esitatud tõendite kohaselt pidas hageja kostjaga kirjavahetust e-posti aadressil xxx, s.o aadress, mis on äriregistri andmetel kostja kontaktaadress (tl 132) ja millelt kostja ise hagejale kirju saatis (tl 131). Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul saab eeldada, et ta kontrollib oma e-posti vähemalt kord päevas ja seega saab eeldada, et kostja sai hageja kirja kätte hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 10.08.2020. Kostja üldsõnaline vastuväide ei anna alust järeldada, et ta just 07.08.2020 kirja kätte ei saanud.
24.07.09.2020 teatas hageja kostjale, et kostja ei ole täitnud lepingu punktist 4.2.1. tulenevat kohustust kindlustada hagejale juurdepääs objektidele. Hageja möönis, et talle on antud objektide omanike kontaktid, kuid osad neist on kehtetud ja seda ei saa tõlgendada objektidele juurdepääsu kindlustamisena. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 11.09.2020 ja teatas, et ütleb vastasel korral lepingu üles ja nõuab tasu teostatud tööde eest, s.o 2100 eurot (tl 12). Kostja kinnitas 03.06.2021 kohtuistungil, et sai hageja esitatud lepingu ülesütlemise teate kätte. Vastusena hageja ülesütlemise avaldusele ütles kostja lepingu omakorda üles alates 15.09.2020 (tl 16 – 19).
25.Hageja nõue tehtud töö eest kostjalt tasu saamiseks võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 652 lg 2 alusel, mille kohaselt, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Seega on hageja poolt lepingu ülesütlemine kehtiv siis, kui kostja pidi tegema
mingi teo, kuid ta viivitas selle teo tegemisega ja teo tegemata jätmine on käsitletav lepingu olulise rikkumisena.
26.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja poolt lepingu ülesütlemine on kehtiv, s.o kas kostja pidi või ei pidanud tagama hagejale ligipääsu vaidlusalustele objektidele ja kas ligipääsu tagamata jätmine andis alust leping üles öelda ning kas hagejal on õigus nõuda tehtud töö eest lisaks juba saadud ettemaksule veel täiendavat tasu. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
27.Lepingu p 4.2.1 kohaselt kohustus klient (s.o lepingu preambula kohaselt kostja) edastama õigeaegselt lepingu täitmiseks olulist informatsiooni ja kindlustama eksperdile (s.o lepingu preambula kohaselt hagejale) juurdepääsu objektidele ja võimalusel vajalikele dokumentidele. Seega tulenes lepingust kostjale kaasaaitamise kohustus, et tagada hagejale võimalus tema lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et viivitusest ei saa rääkida põhjusel, et lepingu p 4.2.1 ei sisalda kohustuse täitmise tähtaega. Lepingu p 4.2.1 kohaselt tuli kostjal tagada ligipääs õigeaegselt. Arvestades, et kostja ise nõudis 05.08.2021 kirjas (tl 11, mille saatmine nähtub tl 38), et hageja täidaks lepingust tulenevad kohustused järgmiste majade suhtes: xxx; xxx; xxx; xxx, mille peale hageja teatas, et palub selleks tagada nendele objektidele ligipääsu, oligi kostja jaoks õige aeg oma kaasaaitamise kohustust täita. Kuna kostja ise heitis hagejale ette kohustuse täitmata jätmist, jääb arusaamatuks väide, nagu ei oleks tema samas olnud viivituses kohustuse täitmisega, mille täitmine oli hageja töö tegemiseks vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist mh siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuna lepingu järgi kohustus hageja hindama, fikseerima ja kaardistama ehitiste tehnilist seisukorda, oli objektidele ligipääs lepingu täitmise oluline tingimus, ilma milleta ei olnud hagejal võimalik kohustust täita. Samuti leiab kohus, et tegemist on olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 5 tähenduses, kuna hageja andis kostjale 07.08.2020 kirjas täiendava tähtaja ligipääsu tagamiseks vaidlusalustele objektidele (tl 38), kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks midagi teinud, et hagejale ligipääsu anda, hoolimata sellest, et hageja selgitas, et ta ei saa ilma ligipääsuta oma kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli alus töövõtulepingu üles öelda ja ülesütlemine on seega kehtiv.
28.Vastupidiseks järelduseks ei anna alust kostja viide sellele, et ta oli andnud hagejale üle kõikide elanike kontaktid. Hagejal ei olnud vaidluse all olnud objektidele tegelikult ligipääsu. Hageja teatas vastusena kostja kirjale 14.08.2021, et paljud kostja antud kontaktid on vananenud või ei kehti enam. Hageja pööras kostja tähelepanu sellele, et ta on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagada ligipääs objektide ülevaatuseks (kirjavahetus tl 131). Hageja viitas sellele ka hiljem lepingu 07.09.2020 ülesütlemise teate esitamisel. Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja on oma lepingu p 4.2.1 tuleneva kohustuse hageja ees täitnud ja taganud talle tegeliku ligipääsu objektidele, et võimaldada ette nähtud töö tegemine.
29.Kuna hageja ütles lepingu kehtivalt üles, on tal VÕS § 652 lg 2 kohaselt õigus nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust. Kuna leping lõppes hageja poolse ülesütlemisega, ei oma asja lahendamisel tähtsust lepingu hilisem ülesütlemine kostja poolt 15.09.2020 (tl 16 – 19) ja kohus sellele eraldi hinnangut ei anna.
30.Kohus märgib esmalt vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja ei ole nõudnud kostjalt lõpliku tasu maksmist. Hageja on nii enne kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluses selgitanud, et nõuab tasu üksnes lepingu p 1.1.1. alusel tehtud tööde eest, s.o tööd, mis tehti
enne lõhkamistöid ja mille eest on tasu ette nähtud lepingu punktis 5.2.1 (koos juba tasutud ettemaksuga kokku 3500 eurot). 03.06.2021 kohtuistungil kinnitas kostja, et selle üle, et ülesütlemise avaldus esitati enne lõhkamistöid, vaidlust ei ole. Kostja viide sellele, et lepingu p 1.1.2 on täitmata, s.t tegemata on tööd, mis tuli teha pärast lõhkamisi, ei ole seega asjakohane, kuna hageja ei olegi väitnud, et ta selle osa tööst oleks ära teinud või selle eest tasu nõuaks. Tulenevalt VÕS § 652 lg-st 2 on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus tasule selle töö eest, mille ta on ära teinud.
31.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on tööd tehtud. Hageja esitas tema poolt vaadeldud, kaardistatud ja pildistatud objektide nimekirja (tl 39) koos 92 aktiga (tl 43 – 91). Hageja palub mõista töötasu välja nende 92 objekti esimese etapi tööde tegemise eest.
32.Kohus selgitas hagejale 03.06.2021 kohtuistungil, et kuna hageja nõuab töötasu tehtud töö eest, tuleb hagejal tõendada see, milline töö on tehtud. Samuti selgitas kohus, et arvestades kostja vastuväiteid, tuleb nende tööde osas, milles kostja on akti allkirjastanud, töö mittetegemist tõendada kostjal. Hageja peab tõendama nende tööde nõuetekohase tegemise, mille osas kostja akti allkirjastanud ei ole. Nimetatu tuleneb VÕS § 637 lg-st 4, mille kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooltevahelise lepingu p 1 kohaselt pidi hageja teostatud töö kohta täitma tabeli, mis oli lepingu lisas 1 (tl 5 – 5 pöördel). Lepingu lisas 1 oleva töölehe kohaselt tuli see allkirjastada nii hageja, kostja kui ka vaadeldava hoone omaniku poolt.
33.21.09.2021 kohtuistungil kinnitas kostja, et ei vaidle vastu nendele töödele, mille kohta koostatud aktid on allkirjastatud kõikide kolme osalise poolt. Need on järgmised objektid: xxx (tl 51, dtl 572 ja 805), xxx (tl 60, dtl 1013 ja dtl 1030), xxx (dtl 1028), xxx (tl 59 pöördel, dtl 1034), xxx (tl 59, dtl 1036 ja 1172), xxx (tl 58 pöördel, dtl 1038), xxx (tl 58, dtl 1040), xxx (tl 57 pöördel, dtl 1042), xxx (tl 57, dtl 1046), xxx (tl 83 pöördel, dtl 2246 ja 2406), xxx (tl 84 pöördel, dtl 2248), xxx (tl 87, dtl 2253), xxx (tl 88, dtl 2255), xxx (tl 91, dtl 2261) ja xxx (dtl 2304). Kohus märgib, et ei arvesta seejuures kostja kinnitust objektide suhtes, mis on antud xxx ja xxx kohta, kuna need ei kuulu käesolevas asjas hagi eseme hulka. Kohus kohustas 14.10.2020 määrusega hagejat tooma konkreetselt esile kõik tema poolt vaadeldud, kaardistatud ja pildistatud 92 objekti, mille eest ta võla tasumist nõuab. Hageja esitas 16.10.2020 hagi täiendusega vaadeldud, kaardistatud ja pildistatud objektide nimekirja koos 92 aktiga. Kuna xxx ja xxx kohta hageja esialgse hagiavaldusega akti ei esitanud, ei kuulunud need hagi esemeks oleva 92 objekti hulka, mille eest tasu maksmist hageja käesolevas asjas nõuab. Arvestades hagi aluseks olevaid akte, arvestab kohus seega, et poolte vahel ei ole vaidlust ülal viidatud 13 objekti osas töö tegemise üle ja hagejal on õigus selle eest tasu saada.
34.Kohus märgib veel, et tegemist ei olnud 19 aktiga, nagu kostja kohtuistungil märkis, kuna osad kostja viited digitoimiku lehtedele viitavad dubleerivatele lehekülgedele, mis on märgitud ka ülal loetletud viidetes.
35.Hageja nõuab kostjalt töötasu ka sellistel objektidel tehtud tööde eest, mille kohta koostatud aktidel kõigi kolme osapoole allkirja ei ole. Need on järgmised objektid: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx (aktid tl 43 – 91). Seega on vaidlus 79 objekti üle.
36.Hageja esitas 01.07.2021 menetlusdokumendiga kohtule tõendid objektidel tehtud tööde kohta. Kohus võttis tõendid nende erakordselt suure mahukuse tõttu ja tuginedes TsMS 272 lgle 1 asja juurde välisel andmekandjal (tl 147 USB mälupulk). Samad tõendid on kättesaadavad ka e-toimikus (dtl 256 – 2518). Andmekandjal asub kaust nimega
„Tsiviilasja nr 2-20-14969 tõendid“, milles on alamkaustad iga objekti kohta. Kaustad sisaldavad hageja poolt esitatud akte ja pilte objektide pildistamise kohta järgmiselt:
36.1.xxx kaustas on hoonetest väljast 13 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;
36.2.xx kaustas on hoonetest väljast 25 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;
36.3.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 50 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;
36.4.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 26 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;
36.5.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 22 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;
36.6.xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;
36.7.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 25 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;
36.8.xxx kaustas on hoonetest väljast 49 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 21.06.2020;
36.9.xxx kaustas on hoonetest väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;
36.10.xxx kaustas on hoonetest väljast 22 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;
36.11.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 34 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 21.06.2020;
36.12.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 32 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 21.06.2020;
36.13.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 29 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 21.06.2020;
36.14.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;
36.15.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;
36.16.xxx kaustas on hoonetest väljast 26 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.06.2020;
36.17.xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud;
36.18.xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud
36.19.xxx kaustas on hoonetest väljast 18 fotot;
36.20.xxx kaustas on hoonetest väljast 24 fotot, fotodel märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.21.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot,
36.22.xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot;
36.23.xxx kaustas on hoonetest väljast 19 fotot;
36.24.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 25.06.2020;
36.25.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 40 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;
36.26.xxx kaustas on hoonetest väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.27.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 17 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;
36.28.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.29.xxx kaustas on hoonetest väljast 9 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;
36.30.xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest seest ja väljast 17 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;
36.31.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;
36.32.xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest seest ja väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.33.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;
36.34.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 27.06.2020;
36.35.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.36.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 19 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.37.xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.38.xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga
28.06.2020;
36.39.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.40.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 13 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.41.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.42.xxx kaustas on hoonetest väljast 14 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.43.xxx kaustas on hoonetest väljast 14 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.44.xxx kaustas on hoonetest väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.45.xxx kaustas on hoonetest väljast 9 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 29.06.2020;
36.46.xxx kaustas on rajatistest ja hoonetest 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.47.xxx kaustas on hoonetest väljast 30 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;
36.48.xxx kaustas on hoonetest väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.49.xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud;
36.50.xxx kaustas on hoonetest väljast 19 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 28.06.2020;
36.51.xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.52.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.53.xxx kohta ei ole hageja fotosid esitanud;
36.54.xxx kaustas on hoonetest väljast 28 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.55.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.56.xxx kaustas on hoonetest väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.57.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 23 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.58.xxx kaustas on hoonetest väljast 22 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.59.xxx kaustas on hoonetest väljast 11 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.60.xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.61.xxx kaustas on hoonetest väljast 9 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.62.xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.63.xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.64.xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.65.xxx kaustas on hoonetest väljast 6 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.66.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.67.xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.68.xxx kaustas on hoonetest väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.69.xxx kaustas on hoonetest väljast 15 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.70.xxx kaustas on hoonetest väljast 16 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 22.07.2020;
36.71.xxx kaustas on hoonetest seest ja väljast 18 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.72.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;
36.73.xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.74.xxx kaustas on hoonetest väljast 7 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.75.xxx kaustas on hoonetest väljast 12 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;
36.76.xxx kaustas on hoonetest väljast 10 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 12.07.2020;
36.77.xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 05.07.2020;
36.78.xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020;
36.79.xxx kaustas on hoonetest väljast 8 fotot, fotol märgitud kuupäevaga 07.07.2020.
37.Lepingu p 1.1. kohaselt oli hageja töö lähteülesanne hinnata, fikseerida ja kaardistada lõhkamistööde piirkonnas asuvate ehitiste tehniline seisukord enne ja pärast lõhkamistöid. Töö sisu oli ehitiste vaatlus, kaardistamine ja pildistamine hoone(te) kõikidest külgedest ja
diagonaalidest; ehitiste olemasolevate kahjustuste (praod, krohvi ja/või värvi kahjustused) kirjeldamine; hoone(te) pildistamine väljast ja võimalusel ka seest. Kohus tuvastas ülal, et pooltel ei ole vaidlust 14 hagi esemeks olnud objekti üle. Vaidluse all olnud 79 objektist, millest on asja juurde esitatud aktid, millel on kaardistatud kahjud, esitas hageja tõenditena fotod ülal loetletud 75 objekti pildistamise kohta. Seejuures on fotosid tehtud hoonetest väljast, kuid võimalusel ka seest, kõrvalhoonetest, rajatistest ja kui neid on olnud, siis nende kahjustustest (praod, krohvi või värvi kahjustused). Hageja on sellega tõendanud töö tegemise 75 objektil.
38.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja väitis küll, et vaidlus on selles, kas kohustused on täidetud täies mahus, kuid ei esitanud konkreetseid etteheiteid sellele tööle, mille tegemise kohta hageja tõendid esitas. Kostja ei täpsustanud oma vastuväiteid ka kohtu poolt selleks määratud tähtajaks ja jäi üldsõnalise vastuväite juurde, et pildid ei olnud korrektselt ja täies mahus tehtud. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline vastuväide ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid tehtud töö kohta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ka ainuüksi sellest, et aktidel ei ole kõigi kolme osapoole allkirja, ei järeldu, et töö on tegemata. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada selle töö tegemine, mille osas on aktilt puudu kostja allkiri. Hageja on seda 75 objekti osas ka teinud, esitades objektide kohta nii aktid kui fotod. Kostja üldised ja konkretiseerimata vastuväited ei anna alust jõuda seisukohale, et töö oleks mõne loetletud objekti suhtes tegelikult tegemata või ei oleks tehtud korrektselt.
39.TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuli menetlusosalistel esitada oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited enne eelmenetluse lõppemist. Pärast eelmenetluse lõppemist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust või tõendit menetletakse üksnes juhul, kui selle hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus või kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist (TsMS § 330 lg 3 ja § 331 lg 1). Vastuväited, mille kostja esitas asja sisulisel läbivaatamisel 21.09.2021 kohtuistungil, s.o pärast eelmenetluse lõppu, jätab kohus eeltoodud alustel tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinemisega. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, miks ta ei saanud oma sisulisi vastuväiteid esitada 02.08.2021 menetlusdokumendis. Uute väidete menetlemine põhjustaks aga asja lahendamise viibimist.
40.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et ta on täitnud lepingu p 1.1.1. tuleneva kohustuse 88 hagi aluseks olnud objekti osas (75 + 13). Kuna töö on selles osas tehtud, on hagejal VÕS § 652 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu maksmist.
41.Hageja arvestas hagi esitamisel tehtud töö eest väljamõistmisele kuuluva tasu järgmiselt: lepingu ja selle lisa kohaselt oli pärast lepingu punkti 1.1.1. tööde tegemist ette nähtud tasu kokku 5000 eurot (3500 + 1500 eurot lisandub käibemaks) ja seega oli ühe objekti hind 40,32 eurot (5000 ÷ 124). Samuti võttis hageja arvesse, et kostja on juba tasunud hagejale arve nr 5874 alusel 1750 eurot (lisandub käibemaks), mille arvestas tasumisele kuuluvast summast maha. Kostja nõustus 06.03.2020 kohtuistungil, et hageja arvutuskäigust lähtumine, s.o arvestades leitud ühe objekti hinda, on iseenesest mõistlik. Hagejal on seega õigus saada tasu 88 objektil tehtud töö eest kokku 3548,16 eurot (88 × 40,32). Arvestades ka arve nr 5874 alusel tasutud ettemaksu, võlgneb kostja hagejale tehtud töö eest veel 2157,79 eurot (3548,16 – 1750 + 20%).
42.Kuna hageja ei ole hoolimata kohtu selgitustest tõendanud, et töö oleks tehtud (fotod esitatud) xxx, xxx ning xxx objektidel, jääb nõue selles osas rahuldamata. Kohus rahuldab
seega hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2157,79 eurot. Hagi jääb 193,54 euro ulatuses rahuldamata.
43.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
44.VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%.
45.Kuna hageja ütles töövõtulepingu kehtivalt üles, muutus tema nõue tehtud töö eest tasu saamiseks sissenõutavaks 12.09.2020 ja hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Kuna hageja nõuab viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
46.Kohus ei käsitle käesolevas otsuses viitamata tõendeid, sh akte ja fotosid objektide kohta, mis ei olnud käesoleva hagi esemeks ja mis ei oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust. Kohus jätab vastavad tõendid TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel arvestamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
47.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (2157,79 eurot 2351,33 eurost), jätab menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
48.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
49.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
50.Menetluskulude nimekirjade kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis, kostja esindaja tasumäär oli 90 eurot tunnis. Käibemaksu esindajate tasumäärale ei lisandu. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, leiab kohus, et nii hageja kui ka kostja esindaja tasumäär on mõistlik. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tuleks hageja esindaja põhjendatud tasumääraks määrata sama suur tunnitasu, nagu on kostja esindajal.
51.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Nii hagejat kui ka kostjat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16). Hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
52.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud järgmistest toimingutest: 01.09.2020 kliendiga kohtumine 1 tund, 01.09.2020 dokumentidega tutvumine 1 tund, 06.09.2020 maksenõude koostamine ja esitamine 1 tund 30 minutit, 15.09.2020 kostja seisukohaga tutvumine ja kliendiga arutamine 0,5 tundi, 13.10.2020 hagiavalduse koostamine ja esitamine 5 tundi, 20.10.2020 kohtumäärusega tutvumine ja kliendiga arutamine 15 minutit, 09.11.2020 kostja seisukohaga tutvumine ja kliendiga arutamine 45 minutit, 16.11.2020 seisukoha kostja vastusele koostamine ja esitamine 2 tundi, 03.06.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 3 tundi, 01.07.2021 täiendava seisukoha esitamine ja tõendite e-toimikusse üles laadimine 8 tundi, 02.08.2021 kostja seisukohaga tutvumine 15 minutit, 16.08.2021 täiendava seisukoha esitamine 15 minutit, 21.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine, 21.09.2020 menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund.
53.Kohus ei arvesta hageja lepingulise esindaja toimingutega perioodil 01.09.2020 – 15.09.2020, kokku 4 tundi. Nimetatud toimingud ei seondu käesoleva tsiviilasja menetlusega. Tegemist on kohtueelsete õigusabikuludega, mille väljamõistmine ei ole võimalik menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohtueelsete õigusabikulude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud.
54.Esindaja toimingud perioodil 13.10.2020 – 16.11.2020 on iseenesest põhjendatud, kuid kohus vähendab toimingutele kulunud aega kokku 20 minuti võrra, s,o 20.10.2020 ja 09.11.2020 asja kliendiga arutamisele kulunud aja võrra. Kohus selgitab, et põhjendatud ei ole mõista kostjalt välja kulu, mis seondub hageja ja tema esindaja vahelise suhtlemisega (vt ka Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-17-12857 p 20). Nimetatud perioodil tehtud toimingutele kulunud aeg on muus osas, s.o 7 tundi ja 40 minutit, arvestades menetluse seisu ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus, et esialgse hagiavalduse koostamine, sh selleks vajalike toimingute tegemine, nagu kliendilt sisendi saamine ja tõendite kogumine, ei ole taotletud mahus ebamõistlik.
55.Arvestades esimese kohtuistungi toimumise ajaks poolte esitatud dokumentide sisu ja menetluse enda mahtu, leiab kohus, et kohtuistungiks ettevalmistumiseks on põhjendatud aeg mitte enam kui 1 tund. Kokku on esimese istungiga seotud põhjendatud kulu seega 2 tundi (sh 1 tund kohtuistungi toimumise aeg).
56.01.07.2021 täiendava seisukoha esitamine ja tõendite e-toimikusse üles laadimine kokku 8 tundi on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Kuna hageja väidete kohaselt olid tõendid iseenesest andmekandjal juba olemas, sai ajakulu seisneda menetlusdokumendi koostamises ja nende etoimikusse üleslaadimises. Kuna hageja esitas kohtule suurel hulgal tõendeid 92 objekti kohta (e-toimikus enam kui 2200 lehekülge), võttis toiming ilmselt keskmisest enam aega.
57.Esindaja 02.08.2021 ja 16.08.2021 menetlustoimingud olid vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik. Kohus arvestab nendega täies ulatuses.
58.Põhiistungiks ettevalmistamine 1 tund on põhjendatud ajakulu. Samuti arvestab kohus vastavalt taotlusele 21.09.2021 kohtuistungiks kulunud aega vastavalt protokollile, s.o 46 minuti eest. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud 30 minuti ulatuses.
59.Hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 18 tundi ja 26 minutit (5 tundi + 5 minutit + 35 minutit + 2 tundi + 2 tundi + 6 tundi + 15 minutit + 15 minutit + 1 tund + 46 minutit + 30 minutit). Arvestades hageja esindaja tunnihinda, on tema põhjendatud õigusabikulu kokku 1843,33 eurot (18 tundi 26 minutit × 100 eurot).
60.Ühtlasi taotleb hageja riigilõivu 275 euro väljamõistmist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
61.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suuruseks 2118,33 eurot (1843,33 + 275), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92%, s.o 1948,87 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
62.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud järgmistest toimingutest: hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioonid kliendiga 1,5 tundi, 09.11.2020 vastuse koostamine 2,5 tundi, hageja täpsustusega tutvumine 0,5 tundi, 03.06.2021 kohtuistungil osalemine 1 tund, hageja lisadokumentidega tutvumine ja analüüs 3 tundi, 21.09.2021 kohtuistungil osalemine 1,5 tundi.
63.Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingud on olnud kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud, arvestades menetluse sisu ja kulgu. Kohus võtab kulunimekirjas märgitud 21.09.2021 kohtuistungil osalemise ajakulu arvesse vastavalt tegelikult kulunud ajale 46 minutit.
64.Kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 9 tundi ja 16 minutit (1 tund 30 minutit + 2 tundi 30 minutit + 30 minutit + 01 tundi + 3 tundi + 46 minutit). Arvestades kostja esindaja tunnihinda, on tema põhjendatud õigusabikulu kokku 834 eurot (9 tundi 16 minutit × 90 eurot), millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8%, s.o 66,72 eurot.
65.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,
tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab pooltelt väljamõistetud menetluskulud ja määrab, et kostjalt tuleb hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 1882,15 eurot (1948,87 – 66,72). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.