lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-100379/27

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-100379/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nord Collect OÜ11897588(Hageja)Monefit Estonia OÜ12449415(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-100379

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagiavaldus E L (L) vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

2233,30 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, aadress Tartu mnt 2420, 10115 Tallinn) Lepinguline esindaja I V

Kostja

E L (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Tiina Mölder

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) hagiavaldus E L (L, isikukood xxx) vastu laenusumma 1548,31 eurot tagastamise, intressi 168,03 eurot tasumise, viivise 378,10 eurot tasumise, meeldetuletustasu 15 eurot tasumise ja viivise põhinõude 1548,31 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.02.2021.a tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) kanda.
3.Välja mõista Nord Collect OÜ-lt (registrikood 11897588) E L (L, isikukood xxx) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 270 (kakssada seitsekümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista Nord Collect OÜ-lt (registrikood 11897588) E L (L, isikukood xxx) kasuks viivis menetluskulude 270 (kakssada seitsekümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415) krediidiandjana ja kostja krediidisaajana sõlmisid interneti vahendusel 30.04.2019 kliendilepingu nr xxx, mille alusel esitas kostja 30.04.2019 taotluse laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 01.05.2019 taotluse laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 10.06.2019 taotluse laenusumma osa 1000 eurot saamiseks ja 15.06.2019 taotluse laenusumma osa 80,66 eurot saamiseks. Kostja on tagastanud laenusumma osaliselt 80,66 euro ja 451,69 euro ulatuses. Kostja jättis laenulepingust tulenevate maksete tasumise kohustused täitmata. Monefit Estonia OÜ ütles 29.12.2019 lepingu üles. Monefit Estonia OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vaidleb lepingu sõlmimise väitele vastu. Lepingu on kostja isiktunnistust (ID-kaart) kasutades sõlminud kostja tütar J L (isikukood xxx). J L elas ajavahemikus juuni 2018 kuni september 2019 kostja juures. J L oli sattunud rahalistesse raskustesse, kaotanud elukoha. Tal puudus töökoht ja E L andis talle ajutiselt tasuta peavarju. J L pangakontod olid kohtutäiturite poolt arestitud. Seetõttu palus J L kostjal avada J Lle kasutamiseks pangakonto. Kostja keeldus korduvalt, ent J L meelitas ja palus ning rõhus sellele, et tahab oma rahaasjad Lks korda saada, ent selleks on tal vaja kontot, mida saab piiranguteta kasutada. Kostja andis viimaks järgi ja tegi SEB pangas oma nimele konto, mida kasutama hakkas J L. E L ei ole kunagi andnud nõusolekut ega olnud teadlik tema nimel võetud laenudest. Kohtuotsuse põhjendav osa
3.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415) kui krediidiandja ja kostja kui krediidisaaja vahel on interneti vahendusel 30.04.2019 sõlmitud kliendileping nr xxx, mille alusel on esitatud 30.04.2019 taotlus laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 01.05.2019 taotlus laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 10.06.2019 taotlus laenusumma osa 1000 eurot saamiseks ja 15.06.2019 taotlus laenusumma osa 80,66 eurot saamiseks. Kostja väidab, et ta lepingud on sõlminud tema isikutunnistust (ID-kaart) kasutades J L (isikukood xxx), kelle kasutuses oli kostja nimele avatud pangakonto AS-is SEB Pank, millele J L lasi laenusummad kanda. Kostja on soovinud oma väiteid tõendada 31.05.2021 kahtlustatava ülekuulamise protokolliga kriminaalasjas nr xxx. Protokollist nähtuvalt on J Lle esitatud kahtlustus muuhulgas järgmistes episoodides: „- 30.04.2019 esitas laenutaotluse E L nimelt läbi Monefit Estonia OÜ 2 (5)

internetikeskkonna (www.monefit.ee) laenu saamiseks. Seejärel sõlmiti E L nimel laenuleping laenusummas 500eurot. Laen summas 500 eurot kanti üle E L pangakontole nr XXX. Laenu tagastamiseks ei tehtud ühtegi makset. -01.05.2019 esitas laenutaotluse E L nimelt läbi Monefit Estonia OÜ internetikeskkonna (www.monefit.ee) laenusaamiseks. Seejärel sõlmiti E L nimel laenuleping laenusummas 500 eurot. Laen summas 500 eurot kanti üle 01.05.2019 E L pangakontole nr XXX. Laenu tagastamiseks tehti 07.06.19 kell23:59.a tagasimakse summas 120 eurot E L arveldusarvelt. -10.06.2019 esitas laenutaotluse E L nimelt läbi Monefit Estonia OÜ internetikeskkonna (www.monefit.ee) laenusaamiseks. 10.06.2019 taotlus aktpeteeriti ning sõlmiti E L nimel laenuleping laenusummas 1000eurot. Laen summas 1000 eurot kanti üle samal päeval E L pangakontole nr XXX. Laenu tagastamiseks ei tehtud ühtegi makset. - 15.06.19 esitas laenutaotluse E L nimelt läbi Monefit Estonia OÜ internetikeskkonna (www.monefit.ee) täiendavale laenuosale summas 80,66 eurot. Laenutaotlus aktsepteeriti ja täiendav laenuosa summas 80,66 eurot väljastati E L arveldusarvele nr XXX. Laenu tagastamiseks on tehtud kaks makset (06.09.19 summas 498,43 eurot E L arveldusarvelt ja 07.10.19summas 208,39 eurot E L arveldusarvelt).“ J L on ülekuulamise avaldanud järgmist: „Olen toime pannud kuriteod, milles mind kahtlustatakse. Juhtunu osas annan järgmisi ütlusi: eraldi iga võetud laenu osas ütlusi anda ei soovi. Tõesti võtsin kahtlustuses märgitud laenu erinevatest ettevõtetest kasusaamise eesmärgil. Minu ema - E L ei olnud sellega kursis, ta ei teadnud tegelikest asjaoludest midagi, et võtsin tema nimele laenu. Kasutasin ema isikutunnistuse selleks, et laenu esitada ja digitaalselt allkirjastada tema nimel. Hetkel ma täpselt ei mäleta, kuid see võis olla 2018. aastal, siis, kui minu pangakonto oli kohtutäituri poolt arestitud, palusin ema avada minu jaoks tema nimele konto SEB pangas. Tema nõustus, kuna teadis, et minu pangakonto oli arestitud ning selleks, et ma saaksin konto ja pangakaarti kasutada, avas ta pangakonto nr XXX SEB pangas. Samuti andis ta mulle SEB panga pin-kalkulaatori ja kasutajatunnuse üle. Ema isikutunnistuse kasutasin tema nõusolekuta ning temale teadmata - ema hoidis oma käekoti korteris, nähtavas kohas, milles oli rahakott sees. Isikutunnistuse paroolid olid rahakoti vahel, seega, mõnikord võtsin need ise ning vahete-vahel, kui suutsin ema veenda, et id-kaart on milleski jaoks vajalik (mõtlesin igasuguseid põhjusi välja, et ta id-kaardi annaks) andis ta ise id-kaardi mulle. Ema ilmselt uskus mind ning ei kujutanud isegi ette, et võtsin tema nimele laenu. [---] Raha võtsin ja kulutasin enda tarbeks. Osa rahadest elasin hotellides, kuna ei tahtnud kodus elada, mängisin ka hasartmänge (online kasiino ja Olympic kasiino), tahtsin ka Hispaaniasse sõita, kuid ei õnnestunud.“ Kohus on seisukohal, et kostja vastuväidete aluseks olevad asjaolud on tõendatud 31.05.2021 kahtlustatava ülekuulamise protokolliga kriminaalasjas nr xxx. Kohus leiab, et J L kriminaalasjas nr xxx antud ütlustega on tõendatud, et lepingud, mille sõlmimisega hageja nõuet põhjendab, sõlmis J L, kellel puudus lepingute sõlmimiseks E L volitus. Samuti on ütlustega tõendatud, et saadud raha kasutas ära J L, kes kasutas selleks E L nimele avatud, kuid J L kasutuses olevat pangakontot. Ütlustest nähtuvalt ei kiitnud kostja E L tagant järgi heaks J L sõlmitud lepinguid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkavad ümber J L ütlustes avaldatu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oli J Ll tehingute tegemiseks olemas E L volitus või millest nähtuvalt on E L kiitnud J L tehtud tehingud heaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt sai E L J L sõlmitud lepingute alusel enda kasutusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et Monefit Estonia OÜ ja E L ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi VÕS § 9 lg 1 mõistes, mistõttu ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks 30.04.2019 kliendilepingut nr xxx. Kuivõrd poolte vahel puudub leping, puudub hagejal kui Monefit Estonia OÜ eriõigusjärglasel õigus nõuda kostjalt laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Kohtu hinnangul ei toonud Monefit Estonia OÜ ja E L vahelise lepingu puudumine kaasa alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimist Monefit Estonia OÜ ja E L. Kuigi Monefit Estonia OÜ kandis laenusummad üle kostja nimele avatud pangakontole, ei saa kostjat lugeda üleantu saajaks VÕS § 1028 lg 1 mõistes, sest kostja nimele avatud pangakonto AS-is SEB Pank oli J L kasutuses, kusjuures J L kasutas pangakontole kantud raha ära. Eeltoodut arvestades ei saa hageja Monefit 3 (5)

Estonia OÜ eriõigusjärglasena nõuda kostjalt laenusumma tagastamist alusetult saaduna VÕS § 1028 lg 1 alusel. Ülaltoodut arvestades jätab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu rahuldamata kõigis nõuetes, sh laenusumma 1548,31 eurot tagastamise, intressi 168,03 eurot tasumise, viivise 378,10 eurot tasumise, meeldetuletustasu 15 eurot tasumise ja viivise põhinõude 1548,31 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.02.2021 tasumise nõuded.

5.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 270 eurot. Kostja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4,5 tundi tasumääraga 60 eurot tunnis (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus võtab lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 22.03.2021 toiminguks kliendi konsultatsiooni, mille ajakulu on 0,5 tundi. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 0,5 tundi kostja konsulteerimiseks olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 26.03.2021 materjalidega tutvumine, vastuse koostamine, mille ajakulu on 2,75 tundi. Hagiavaldusele vastamine on TsMS § 394 lg-s 1 sätestatud menetlustoiminguna kostja TsMS §-s 199 sätestatud menetlusõiguste teostamiseks vajalik. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 2,75 tundi menetlusdokumentidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 19.04.2021 hageja kompromissiga tutvumine, hagejale vastamine, mille ajakulu on 0,5 tundi. Vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning kompromissiga seoses suhtlemine vastaspoolega on TsMS §-s 199 sätestatud menetlusõiguste teostamiseks vajalik. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades oli ajakulu 0,5 tundi toimingu tegemiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 27.04.2021 kohtumäärusega tutvumine, selle selgitamine kliendile, mille ajakulu on 0,5 tundi. Menetlusdokumendiga tutvumine kujutab endast TsMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud menetlusõiguse teostamist. Menetlusdokumendi selgitamine kliendile on VÕS § 624 nimetatud selgituskohustuse täitmine. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades oli ajakulu 0,5 tundi määrusega tutvumiseks ja kliendile selgitamiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 11.06.2021 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine, mille ajakulu on 0,25 tundi. Kostja on seisukohta koostades ja kohtule esitades täitnud kohtunõuet, mistõttu on toiming olnud vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamisel ja esitamisel on kostja teostanud TsMS § 176 lg-s 2 märgitud menetlusõigust, mistõttu on toiming olnud vajalik. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades oli ajakulu 0,25 tundi toimingu tegemiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja mitte-advokaadist esindaja tunnitasumäär 60 eurot tunnis ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kostja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 270 eurot 4 (5)

(põhjendatud ajakulu 4,5 tundi x tunnitasu 60 eurot = 270 eurot). Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kulu suuruseks 270 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 270 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 270 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja