Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Vismann
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
08.10.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-17648
Tsiviilasi
I. P. (P.) avaldus Novalab OÜ vastu teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: I. P. (välismaakood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaat Mailis MeierLutterodt; Puudutatud isik: Novalab OÜ (registrikood 11810110), lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav ja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõuts.
Ärakuulamise toimumise aeg
16.09.2021
2-20-17648
2-20-17648 isiku osanike vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja on 50 % osanik. Avaldaja on pöördunud puudutatud isiku poole, et saada ÄS § 166 lg 1 alusel erinevat teavet ning dokumente. Avaldaja esitas teabenõude 13.10.2020, hoiatades, et kavatseb dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise korral pöörduda kohtusse. Puudutatud isik vastas teabenõudele 24.11.2020 ning keeldus teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Puudutatud isik on teabe andmisest keeldunud alusetult. Puudutatud isik on küll viidanud puudutatud isiku võimalikule huvide kahjustamisele, kuid ei ole põhistanud, milles see kahju seisneb. Teabenõude täitmine puudutatud isikule kahju ei põhjusta. Seevastu avaldajal on avalikult kättesaadavate andmete põhjal tekkinud kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liikmed on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning selle tulemusel tekitanud kahju puudutatud isikule ja avaldajale. Avaldaja õigus teabele tuleneb seadusest, teabenõue on piisavalt piiritletud ning vajalik avaldaja osanikuõiguste teostamiseks. Avaldaja palub:
2-20-17648
2-20-17648 arvelduskonto väljavõtteid perioodi 01.06.2016 kuni info väljastamiseni. Puudutatud isiku esindaja edastas 12.08.2019 avaldaja lepingulisele esindajale nõutud majandusaasta aruanded, bilansid ja kasumiaruanded ning viitas, et avaldajal oli võimalus tutvuda kõikide puudutatud isiku raamatupidamise algdokumentide, sh pangakontode väljavõtte ja üürilepingutega 19.06.2019 kohtumisel. Samal kuupäeval, so 05.08.2019, esitas avaldaja samasisulise nõude ka Innolabi vastu, mis täideti samuti 12.08.2019. Kolmanda teabenõude esitas avaldaja 13.09.2019 Innolabile, millele vastas J. L. 19.09.2019. Sealjuures mainis J. L. avaldajale, et Novalabi ja Innolabi juhatus on alati valmis avaldajale sobival ajal võimaldama avaldajal tutvuda mistahes Novalabi ja/või Innolabi dokumentidega. Puudutatud isiku eelmine lepinguline esindaja on kinnitanud, et kuigi 13.09.2019 teabenõue puudutas Innolabi, võimaldati teabenõude rahuldamisel ehk 01.10.2019 kell 12:00 toimunud kohtumisel avaldaja esindajal tutvuda järjekordselt ka kõikide Novalabi dokumentidega. Neljanda teabenõude esitas avaldaja 02.10.2019 ehk üks päev pärast dokumentidega tutvumist; selle alusel võimaldati avaldaja esindajal nõutud dokumentidega tutvuda 13.12.2019. 13.12.2019 ehk koheselt pärast dokumentidega tutvumist esitas avaldaja Innolabile uue teabenõude. Avaldaja esindajale võimaldati nii Innolabi kui puudutatud isiku dokumentidega tutvuda 18.12.2019 kohtumisel. Eeltoodut kinnitab puudutatud isiku lepinguline esindaja. Ülaltoodut arvesse võttes ei pidanud puudutatud isik enam kõnesoleva, viienda, olemuslikult samasisulise, 13.10.2020 teabenõude rahuldamiseks enam mõistlikku vajadust ega võimalust. Puudutatud isiku juhatus peab juhtima ühingu igapäevast majandustegevust ning juhatuse ülesandeks ei ole tegeleda regulaarselt osanike omavahelistest vastuoludest tulenevate vastuolude tõttu ühingu vastu suunatud rünnakute tõrjumisega. Avaldajal on olnud 6 korda võimalik kõigi puudutatud isiku dokumentidega tutvuda. Märkimisväärne on, et avaldaja on puudutatud isiku juhatajale (so avaldaja eksabikaasa V. S.ile, kellega avaldajal on arvukalt õigusvaidlusi ning kelle kasuks tehtud kohtuotsuste mittetäitmise tõttu on avaldaja Valgevenes tagaotsitav) korduvalt teatanud, et lõpetab alusetute nõuete, avalduste ja hagide esitamise kui talle makstakse 1,5 miljonit eurot. Kuivõrd V. S. on sellest keeldunud, ongi avaldaja algatanud järjekordse kohtumenetluse. Sealjuures on avaldaja esitanud Innolab OÜ osanike vastu alusetu kahju hüvitamise nõude (tsiviilasi 2-20-14554) ning Innolab OÜ vastu käesoleva tsiviilasja sisuga kattuva teabenõude (tsiviilasi 2-20-17649). Täiendavalt esitas avaldaja nii puudutatud isiku kui Innolab OÜ juhatusele 29.01.2021 nõuded kutsuda kokku osanike koosolek ja otsustada puudutatud isiku ja Innolab OÜ erikontrollide läbiviimise (tl 67, 68, pöördel). Kokkuvõttes nähtub avaldaja käitumisest soov tekitada puudutatud isikule ja Innolabile kahju, koormata ühinguid tarbetute teabenõuete ja kohtuvaidlustega ning takistada ühingute majandustegevust. Avaldaja nõue on pahatahtlik. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja seda, et avaldajal on olnud korduvalt võimalik tutvuda kogu puudutatud isiku dokumentatsiooniga, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Seoses avalduse punktides 1.7 ja 1.11 esitatud nõuetega selgitab puudutatud isik esmalt, et Milkimpex OÜ majandusaasta aruannete koostamine on viibinud keerulise poliitilise olukorra tõttu Valgevenes, kuid Milkimpexi juhatus tegeleb aruannete ettevalmistamisega ning eelduslikult on need võimalik registripidajale lähiajal esitada. Teiseks on Riigikohus lahendis 2-19-9918 selgitanud, et avaldajal ei ole üldjuhul õigust tutvuda äriühingu tütarühingute dokumentidega, vaid on õigus saada nende kohta teavet- seega tuleb avalduse punktides 1.7 ja 1.11 sätestatud nõuded jätta rahuldamata. Kokkuvõtvalt ei ole avaldaja järjestikustes päringutes toiminud induktiivset, deduktiivset ega muud kvalitatiivset arengut- nõnda mitme korra ühingu
2-20-17648 kogu dokumentatsiooniga tutvumise tulemusel olnuks reaalse mure, tähelepanu väärivate tehingute/toimingute vms olemasolu korral kaheldamatult avaldaja tipptasemel õigusnõustajate kaasabil võimalik konkretiseerida küsimused, välja tuua tehingute või toimingute konkreetsed aspektid mis kahtlusi või kõhklusi tekitavad jne, fokuseerimaks tähelepanu võimalikele murekohtadele. Avaldaja taaskordse nõudmise kõikehõlmavus on kinnituseks sellele, et selliseid murekohti kas pole või tahetakse need võimalikult kaua enda teada hoida, et protsess võimalikult pikk ja ühingule (ja kaasosanikule) kurnav oleks. Sõltumata kumma põhjusega tegemist on, ei saa sellist tegevust pidada õiguste heas usus teostamiseks. Lisaks eeltoodule ja sellest sõltumatult ei kuuluks avaldus rahuldamisele ka seetõttu, et ühingu viie aasta kogu dokumentatsiooniga üksikasjaliku tutvumise nõudmine on juba iseenesest tavatu ja ülemäärane ning ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
2-20-17648 Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (vt ka Riigikohtu 14.02.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 11).
2-20-17648 10) Millest on tingitud positsioon „muud ärikulud“ 2015. a majandusaasta aruandes summas 200 000 eurot? Palume esitada alusdokumendid. 11) Äriühingu tütarettevõtja Milkimpex OÜ majandusaasta aruanded 2018 ning 2019 majandusaasta kohta (aruandeid ei ole esitatud äriregistrile). Milkimpex OÜ kontoväljavõte 01.01.2015 kuni teabenõude täitmise päevani. 30.11.2020 kohtule esitatud avalduses palus avaldaja:
2-20-17648
2-20-17648 Puudutatud isik on esile toonud, et kolmas teabenõue esitati 13.09.2019 Innolabile, millele vastati J. L.i poolt 19.09.2019 (tl 30). Teabenõue täideti ka puudutatud isikut puudutavate dokumentide osas 01.10.2019 kell 12:00 toimunud kohtumisel. Kohus märgib, et puudutatud isiku poolt antud punktis märgitud teabenõue seondub Innolab OÜ-ga. Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et 13.10.2020 teabenõuet puudutavate dokumentidega oleks avaldajale võimaldatud tutvuda juba varasemalt so 01.10.2019 kohtumisel. Puudutatud isik on märkinud, et neljas teabenõue esitati 02.10.2019 Innolabi osas (tl 63-64), mille alusel võimaldati avaldaja esindajal nõutud dokumentidega tutvuda 13.12.2019, mille järgselt esitati uus teabenõue samal kuupäeval Innolabi osas (tl 65-66). Avaldaja esindajale võimaldati tutvuda ka puudutatud isiku dokumentidega 18.12.2019 kohtumisel. Kohus märgib, et puudutatud isiku poolt antud punktis märgitud teabenõuded seonduvad Innolab OÜ-ga. Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et 13.10.2020 teabenõuet puudutavate dokumentidega oleks avaldajale võimaldatud tutvuda juba varasemalt so 18.12.2019 kohtumisel. Viimasena on puudutatud isik esile toonud, et viimane teabenõue esitati 13.10.2020, mis olemuslikult oli samasisuline. Puudutatud isik ei pidanud vajalikuks ega mõistlikuks vastava teabenõue rahuldamist. 16.10.2020 puudutatud isiku poolt avaldajale edastatud kirjas märkis puudutatud isik muuhulgas, et avaldaja on samade dokumentidega juba tutvunud vähemalt kahel korral. Samas pakkus puudutatud isik välja dokumendituga tutvumise ajaks 02.11.2020, 09.11.2020 või 16.11.2020 (tl 32-34). Avaldaja selgitas, et puudutatud isik on ise tunnistanud, et 02.11.2020 väljapakutud kohtumisel keeldus puudutatud isik avaldaja esindajal dokumentidega tutvumise võimaldamisest (tl 29), kuigi avaldaja on varasemalt puudutatud isikule volikirja esitanud ning volituse olemasolus ei saa põhjendatud kahtlust olla. 03.11.2020 edastas avaldaja esindaja puudutatud isikule nõutud notariaalse volikirja ning dokumentidega tutvumiseks lepiti kokku uus aeg 12.11.2020 (tl 41-45). 11.11.2020 kirjaga tühistas puudutatud isik kokkulepitud aja (tl 46, pöördel). Avaldaja saatis 13.11.2020 meeldetuletuse ning nõudis uuesti võimalust dokumentidega tutvuda, tuues välja, et hoolimata erinevatest lubadustest ei ole puudutatud isik teabenõuetele vastanud (tl 47, pöördel). Puudutatud isik keeldus seepeale teabenõudele vastamisest oma 24.11.2020 kirjaga (tl 7-8). Kohus leiab, et puudutatud isiku 24.11.2020 vastusest nähtuvalt ei võimaldatud avaldajale nõutud dokumentide ega teabega tutvumist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et puudutatud isik ei ole avaldaja 13.10.2020 teabenõuet varasemalt täitnud. Samuti on puudutatud isik 24.11.2020 keeldunud avaldaja 13.10.2020 teabenõude täitmisest. Seega oli avaldaja õigustatud kohtule avaldust esitama puudutatud isiku juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama ja teavet andma.
2-20-17648 − p 1.4. Kõik 13.10.2020 kehtinud Novalab OÜ sõlmitud lepingud Novalab OÜ juhatuse liikmetega (käsunduslepingud, laenulepingud või mis tahes muud lepingud). − p 1.5. Kõik 13.10.2020 kehtinud Novalab OÜ laenulepingud (kus Novalab OÜ on laenusaaja või laenuandja või tagatise andja). − p 1.6. Kõik Novalab OÜ müügiarved ning ostuarved 2017., 2018., 2019. ning 2020. aasta kohta. − p 1.7. Novalab OÜ tütarettevõtja Kverti-Invest TOV osaluse omandamise leping; kõik viidatud ühingu majandusaasta aruanded 2017. aastast alates; kõik Kverti-Invest TOV osanike koosolekute protokollid, osanike otsused, muude juhtorganite protokollid ja otsused ning kõik äriühingule kui Kverti-Invest TOV osanikule saadetud kirjad või dokumendid seoses Kverti-Invest TOV’ga alates 01.01.2018. − p 1.8. Raamatupidamise alusdokument, mille alusel on 2016., 2017. ja 2018. majandusaastal maha kantud 200 000 eurot ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid; kõik maha kantud nõudeid puudutavad dokumendid (lepingud, arved vms). − p 1.9. 2017. aasta majandusaasta aruandes kajastatud 110 000 euro eest soetatud finantsinvesteeringu omandamise dokumendid ning kõik investeeringuga seotud edasised dokumendid. − p 1.10. 2015. majandusaasta aruandes viidatud positsiooni „muud ärikulud“ summas 200 000 eurot puudutavad alusdokumendid. − p 1.11. Novalab OÜ tütarettevõtja Milkimpex OÜ pangakonto väljavõte 01.01.2015 kuni teabenõude täitmise päevani. − p 2. Kohustada Novalab OÜ juhatust andma I. P.le teavet vastates järgmistele küsimustele: 2.1. Milline finantsinvesteering soetati 2017. aastal 110 000 euro eest? 2.2. Millest on tingitud positsioon „muud ärikulud“ 2015. a majandusaasta aruandes summas 200 000 eurot? − Määrata, et Novalab OÜ juhatus peab võimaldama I. P.l tutvuda taotluse p-s 1.1.-1.11. nimetatud dokumentidega ning vastama taotluse p-s 2 märgitud küsimustele 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kohus arutas menetlusosalistega täiendavalt 16.09.2021 toimunud ärakuulamisel seda, kas puudutatud isik on kõikidele 01.07.2021 määruse resolutsiooni punktis toodud teabenõuetele juba vastanud. Avaldajal on Novalab OÜ osanikuna vastava teabe saamise õigus ÄS 166 alusel ning kuna puudutatud isik ei ole avaldajale vastavat teavet andnud, tuleb puudutatud isikut selleks kohustada käesoleva kohtulahendi alusel. Kui enne ärakuulamist oli puudutatud isik kirjalikes seisukohtades kokkuvõtlikult seisukohal, et avaldajal on olnud kuus korda võimalik tutvuda kõigi puudutatud isiku dokumentidega (punkt 9, tl 53, pöördel), siis ärakuulamisel tõi puudutatud isik esile, et osasid avaldaja poolt nõutud dokumente ei ole sõlmitud kirjalikult ja osasid dokumente ei ole puudutatud isikul olemas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks käsitleda avaldaja nõudeid iga punkti osas eraldi vastavalt 01.07.2021 määrusele. -
p 1.1. Novalab OÜ pangakontode väljavõtted (sh Eestis ja välisriikides avatud pangakontod, kui selliseid peaks olema) perioodil 01.01.2015 kuni teabenõude täitmise päevani.
Ärakuulamisel kinnitas puudutatud isik, et nimetatud dokument on puudutatud isikul olemas, kuid puudutatud isik vaidleb vastu selle esitamisele. See ei ole tavapärane, et osanik saaks
2-20-17648 ligipääsu ühingu pangakontodele ja veel nii pika perioodi jooksul, kui praegu nõutakse. Tegemist on liiga eksessiivse nõudega. Avaldaja oli seisukohal, et tema huvi tuleneb seadusest, mida ei pea sisuliselt põhjendama. Ainuke võimalus avaldajal osanikul veenduda puudutatud isiku väidete õiguses ja selles, et seda ühingut on juhitud korrektselt, on läbi vaadata kontoväljavõte. Kohus leiab, et avaldaja teabenõue pangakontode osas puudutab endast tavapärast ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Kohus leiab, et pangakontode väljavõtte tegemine ei ole ajamahukas toiming. Osaühingu majandusandmed mõjutavad ka avaldajale kuuluva osa väärtust, mistõttu osaniku teabevajadust ei pea antud juhul õigustama veel mistahes lisatingimustega või põhjendustega. Lisaks ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks varasemalt punktis 1.1. nimetatud dokumendid avaldajale esitanud, mistõttu kuulub avaldaja nõue tutvuda punktis 1.1. nimetatud dokumentidega rahuldamisele. -
p 1.2. Novalab OÜ kasumiaruanne ning bilanss raamatupidamiskontode tasandil järgmiste perioodide kohta: majandusaastad 2015-2019, 01.01.2020-30.09.2020.
Kohus leiab, et avaldaja teabenõue puudutab endast tavapärast ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente (kasumiaruanded ning bilansid raamatupidamiskontode tasandil) ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Osaühingu majandusandmed mõjutavad ka avaldajale kuuluva osa väärtust, mistõttu osaniku teabevajadust ei pea antud juhul õigustama veel mistahes lisatingimustega või põhjendustega. Kohus leiab, et bilansside ja kasumiaruannete väljatrükk raamatupidamisprogrammist ei ole aeganõudev ettevõtmine. Lisaks ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks varasemalt punktis 1.2. nimetatud dokumendid avaldajale esitanud, mistõttu kuulub avaldaja nõue tutvuda punktis 1.2. nimetatud dokumentidega rahuldamisele. -
p 1.3. kõik 13.10.2020 kehtinud Novalab OÜ sõlmitud töölepingud.
Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et punktis 1.3. märgitud lepinguid ei ole kirjalikult olemas. Avaldaja taotles alternatiivselt, et puudutatud isik annaks avaldajale infot suuliste lepingute kohta (lepingu sõlmimise kuupäev, tähtaeg, tasu, töölepingu alusel töötajale võimaldatavad hüved ja töö sisu). Riigikohus on 14.02.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-16-3492 punktis 12 märkinud, et kohtumenetluses saab nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on selge, et äriühing on keeldunud teavet andmast (ÄS § 166 lg 3). Seetõttu on lubatud avalduse taotlusi menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole osaühingult enne kohtusse pöördumist küsitud. Kohus märgib, et kui eelnevalt taotles avaldaja töölepingutega tutvumist, siis ärakuulamisel taotles avaldaja teabe saamist töölepingute osas. Kohus leiab, et tegemist on avalduses esitatud taotluse täpsustamisega. Kohus on seisukohal, et kuna kohtuväliselt ja kohtumenetluses enne ärakuulamist ei teavitanud puudutatud isik avaldajat sellest, et vastavaid dokumente ei ole kirjalikult olemas, siis kuulub avaldaja alternatiivne nõue teabe saamiseks töölepingute osas rahuldamisele. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase ettevõtte majanduslikku seisu kajastava teabega ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Lisaks ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks varasemalt punktis 1.3. nimetatud teavet töölepingute osas avaldajale andnud.
2-20-17648 -
p 1.4. kõik 13.10.2020 kehtinud Novalab OÜ sõlmitud lepingud Novalab OÜ juhatuse liikmetega (käsunduslepingud, laenulepingud või mis tahes muud lepingud).
Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et punktis 1.4. märgitud lepinguid ei ole kirjalikult olemas. Avaldaja taotles alternatiivselt, et puudutatud isik annaks avaldajale infot suuliste lepingute kohta (sõlmimise kuupäev, tähtaeg, lepingu ese ja olulised tingimused). Kohus märgib, et kui eelnevalt taotles avaldaja juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutega tutvumist, siis ärakuulamisel taotles avaldaja teabe saamist juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute osas. Kohus leiab, et tegemist on avalduses esitatud taotluse täpsustamisega. Kohus on seisukohal, et kuna kohtuväliselt ja kohtumenetluses enne ärakuulamist ei teavitanud puudutatud isik avaldajat sellest, et vastavaid dokumente ei ole kirjalikult olemas, siis kuulub avaldaja alternatiivne nõue teabe saamiseks juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute osas rahuldamisele. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase ettevõtte majanduslikku seisu kajastava teabega ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Lisaks ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks varasemalt punktis 1.4. nimetatud teavet juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute osas avaldajale andnud. − p 1.5. Kõik 13.10.2020 kehtinud Novalab OÜ laenulepingud (kus Novalab OÜ on laenusaaja või laenuandja või tagatise andja). Kohus leiab, et tegemist on tavapärase ettevõtte majanduslikku seisu kajastava teabega ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole võimaldanud avaldajale punktis 1.5. nõutud dokumentidega tutvumist. Seetõttu leiab kohus, et eeldused kohtu kaudu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks on täidetud punktis
2-20-17648 osapool on puudutatud isik või mille koostamises on puudutatud isik osalenud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et puudutatud isiku tütarühingute majandusaasta aruannete tutvumise nõuet ei ole võimalik esitada, siis palub avaldaja kohtul kohustada puudutatud isikut andma avaldajale teavet viidatud dokumentide sisu kohta. Kohus märgib, et avaldajal ei ole õigust tutvuda ka tütarühingute dokumentidega, kuid eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kohus saaks jätta tütarühingute dokumentide nõude automaatselt rahuldamata. Dokumentidega tutvumise nõuet saab tõlgendada teabe küsimisena ja seda, kas ja millises ulatuses saab dokumentide näitamise asemel anda aktsionäridele teavet nende dokumentide sisu kohta, tuleb sisuliselt hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 23). Seega leiab kohus, et avaldajal on tütarühingu kohta teabe nõudmise õigus. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et punktis 1.7. märgitud dokumendid on puudutatud isikul osaliselt olemas. Puudutatud isikul on olemas Kverti-Invest TOV osaluse omandamise leping ja majandusaasta aruanded, aga ei ole neid protokolle, otsuseid ja muid dokumente. Täiendavalt selgitas puudutatud isik, et osa ei omandatud, vaid asutati. Avaldaja märkis ärakuulamisel, et asutamisleping on omandamise lepingu liik. Lisaks palus avaldaja esitada, kas viidatud dokumendid või kinnitused, et need puuduvad. Kohus leiab, et avaldaja punktis 1.7. toodud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isikul tuleb anda avaldajale teavet Novalab OÜ tütarettevõtja Kverti-Invest TOV osaluse omandamise lepingu ja kõikide viidatud ühingu majandusaasta aruannete 2017. aastast alates sisu kohta. Mis puudutab avaldaja nõuet tutvuda ülejäänud dokumentidega (kõik Kverti-Invest TOV osanike koosolekute protokollid, osanike otsused, muude juhtorganite protokollid ja otsused ning kõik äriühingule kui Kverti-Invest TOV osanikule saadetud kirjad või dokumendid seoses Kverti-Invest TOV’ga alates 01.01.2018), siis kuna puudutatud isik on kohtule avaldanud, et neid dokumente ei ole tal olemas, jääb avaldaja vastav nõue dokumentidega tutvumiseks rahuldamata. ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. − p 1.8. Raamatupidamise alusdokument, mille alusel on 2016., 2017. ja 2018. majandusaastal maha kantud 200 000 eurot ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid; kõik maha kantud nõudeid puudutavad dokumendid (lepingud, arved vms). Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et tal ei ole punktis 1.8. nõutud dokumente. Avaldaja märkis, et tema ei usu seda, et eeltoodud dokumente olemas ei ole. Kohus on seisukohal, et kuna puudutatud isik on kohtule avaldanud, et tal punktis 1.8. märgitud dokumente ei ole olemas, jääb avaldaja vastav nõue dokumentidega tutvumiseks rahuldamata. ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. − p 1.9. 2017. aasta majandusaasta aruandes kajastatud 110 000 euro eest soetatud finantsinvesteeringu omandamise dokumendid ning kõik investeeringuga seotud edasised dokumendid. 16.09.2021 ärakuulamisel loobus avaldaja punktis 1.9. toodud nõudest. Puudutatud isik nõustus avaldaja poolt punktis 1.9. toodud nõudest loobumisega. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab
2-20-17648 kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg-st 1 lähtuvalt laieneb regulatsioon ka hagita asjas esitatud avaldusest loobumisele. Lisaks on õiguskirjanduses märgitud, et kui pärast avaldusest loobumist menetluse jätkamiseks põhjust ei ole, saab kohus menetluse lõpetada nii nagu hagimenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 69). Loobumisavalduse lubatavuse hindamisel tuleb hagita asjas siiski täiendavalt kontrollida, kas avaldaja saab menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab avaldaja menetluse esemeks olevat õigust käsutada, kuna menetluse teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks saab algatada avaldaja avalduse alusel. TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna avaldaja on kohtule esitanud avalduse punktis 1.9. toodud nõude menetlemisest loobumise avalduse, puudub vajadus menetluse jätkamiseks eeltoodud nõude osas. Kohus asub seisukohale, et avalduse punktis 1.9. toodud nõude menetlemisest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-20-17648 eeltoodud nõude osas lõpetada. − p 1.10. 2015. majandusaasta aruandes viidatud positsiooni „muud ärikulud“ summas 200 000 eurot puudutavad alusdokumendid. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et 2015 on moodustatud reserv. Tegemist on puudutatud isiku konservatiivse arvelduspoliitikaga, alusdokumente ei ole. 2015 võeti reservi 200 000 eurot. Alusdokumenti selle jaoks ei olnud. Igas majandusaasta aruandes on kajastatud see ja see 200 000 eurot liigub ühest majandusaasta aruandest teise. Avaldaja seisukoht on see, et puudutatud isik ei räägi tõtt. 2015. majandusaasta-aruande vastavas lisas on toodud summa 200 000 ebatõenäoliselt laekuva laenunõudena. Oli laenunõue aruande järgi. Ehk siis dokument peab olema olemas. Puudutatud isik selgitas järgnevalt, et reserv oli moodustatud selleks, et katta võimalikud kaod tulevikus ning juhatus otsustas reservi luua. Avaldaja esitas alternatiivse nõude saada infot juhatuse otsuse sisu osas (st juhatuse otsuse põhjendused ja resolutsioon). Kohus leiab, et tegemist on avalduses esitatud taotluse täpsustamisega. Kohus on seisukohal, et kuna kohtuväliselt ja kohtumenetluses enne ärakuulamist ei teavitanud puudutatud isik avaldajat ega kohut sellest, et vastavaid dokumente ei ole olemas ning ärakuulamise selgitas, mida kujutavad endast tegelikult „muud ärikulud“ summas 200 000 eurot 2015. majandusaasta aruandes, siis kuulub avaldaja alternatiivne nõue teabe saamiseks juhatuse otsuse sisu (st juhatuse otsuse põhjendused ja resolutsioon) osas, mis puudutab 2015. majandusaasta aruandes viidatud positsiooni „muud ärikulud“ summas 200 000 eurot rahuldamisele. Kuigi puudutatud isik tõi ärakuulamisel esile, et selliselt nõude rahuldamise korral väljub kohus avalduse lahendamise piiridest, juhib kohus puudutatud isiku tähelepanu avaldaja punktis 2.2. toodud teabe saamise nõudele, milles avaldaja on palunud puudutatud isikult teavet selle kohta, millest on tingitud positsioon „muud ärikulud“ 2015. majandusaasta aruandes summas 200 000 eurot. Kohus leiab, et antud juhul ei ole väljutud teabenõude piiridest. − p 1.11. Novalab OÜ tütarettevõtja Milkimpex OÜ pangakonto väljavõte 01.01.2015 kuni teabenõude täitmise päevani. Puudutatud isik on esile toonud, et avaldajal ei ole üldjuhul õigust tutvuda äriühingu tütarühingu dokumentidega, vaid on õigus saada nende kohta teavet- seega tuleb avalduse punktis 1.11 sätestatud nõuded jätta rahuldamata. Avaldaja märkis, et tütarühingute majandusliku seisu kohta avaldajale teabe andmine on põhjendatud ja vajalik, sest puudutatud isikul endal igasugune majandustegevus puudub ning kogu puudutatud isiku tegevus seisnebki
2-20-17648 tütarühingute osaluse hoidmises (tl 73-79, pöördel). Täiendavalt selgitas avaldaja, et isegi juhul, kui kohus leiab, et puudutatud isiku tütarühingu pangakonto väljavõtetega tutvumise nõuet ei ole võimalik esitada, siis palub avaldaja kohtul kohustada puudutatud isikut andma avaldajale teavet viidatud dokumentide sisu kohta. Kohus leiab, et avaldajal on tütarühingu kohta teabe nõudmise õigus. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et temal kui osanikul ei ole tütarühingu pangakonto väljavõtet. Avaldaja oli seisukohal, et Milkimpex OÜ juhatuse liige on V. S., kes istub siin laua taga täna. Milkimpex OÜ on väga suur firma, mille käive, ka kasum, on miljonites viimased aastad. Sisuliselt on tegemist Novalab OÜ põhilise varaga, moodustab suure osa Novalab OÜ majandustegevusest ja varast- osalus Milkimpex OÜ-s. Avaldaja leiab, et V. S.il on see info. Tal on võimalik see info esitada. Antud juhul on ta piisavalt oluline Novalab OÜ majandusseisundi hindamiseks, et avaldaja saaks seda Novalab OÜ käest nõuda. Avaldaja selgitas, et vähim koormav viis teabenõude täitmiseks oleks just väljavõtte esitamine. Kui kohus leiab, et see siiski ei ole võimalik, siis alternatiivselt palub avaldaja teavet kõikide teenitute kohta, mille summa ületab 1000 eurot. Kohus leiab, et avaldaja punktis 1.11. toodud nõue teabe andmise osas kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikul tuleb anda avaldajale teavet Novalab OÜ tütarettevõtja Milkimpex OÜ pangakonto väljavõtete 01.01.2015 kuni teabenõude täitmise päevani sisu (kõikide teenitute kohta, mille summa ületab 1000 eurot) kohta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 23). − p 2. Kohustada Novalab OÜ juhatust andma I. P.le teavet vastates järgmistele küsimustele: 2.1. Milline finantsinvesteering soetati 2017. aastal 110 000 euro eest? 2.2. Millest on tingitud positsioon „muud ärikulud“ 2015. a majandusaasta aruandes summas 200 000 eurot? Kohus märgib esmalt punktis 2.1. toodud teabenõude osas, et antud punkt seondub avaldaja punktis 1.9. toodud dokumentidega tutvumise nõudega, mille puudutatud isik täitis 16.09.2021 ärakuulamisel, selgitades, et tegemist on Kverti-Invest TOV asutamiseks tehtud kulutusega, ja mille menetlemisest avaldaja seejärel loobus. Seega leiab kohus, et ka punktis 2.1. toodud teabe andmise kohustus on täidetud, millest tulenevalt jätab kohus avaldaja nõude eeltoodud punktis toodud teabe saamiseks rahuldamata. Mis puudutab punktis 2.2. toodud teabe andmise kohustust, siis antud punktis toodud teabe andmise kohustust käsitles kohus varasemalt punktis
2-20-17648 eesmärk oleks puudutatud isikut kahjustada. Avaldaja on küsinud teavet puudutatud isiku poolt tehtud tehingute ja temaga seotud isikutega tehtud tehingute kohta.
Anu Vismann Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.10.2021 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.