Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 15.09.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded V. J.i (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 27.09.2021. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha laekunud. Võlgniku töötasu arvelt menetluses laekumised puuduvad. Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 mõistes puuduvad. Menetluses on tehtud üksnes väljamakse ajutise halduri tasu ja kulude katteks Harju Maakohtu 17.02.2020 määruse alusel 732,00 eurot, mis on väljamakstud võlausaldaja AS X (pankrotis) poolt selleks kohtu deposiiti tasutu arvelt. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded ja valitsetav pankrotivara puudusid, müümata pankrotivara puudub. Hagisid esitatud ei ole. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjus võib olla suuresti seotud kriminaalmenetluses, milles võlgnik on süüdistatav, käsitlemist leidnud asjaoludega. Äriühingute juhtimisest, sh X AS (pankrotis) ja sellega seotud äriühingute juhtimisest, on võlgniku vastu tekkinud kahjunõuded, mida võlgnik täitma ei ole olnud võimeline. Kooskõlas halduri arvamusega leiab kohus, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kristo Teder tuleb vabastada V. J.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 193 lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder palub määrata tasuks 1201,50 eurot, millele lisandub käibemaks 240,30 eurot. Haldur on kokku kulutanud pankrotimenetluses 13,35 tundi arvestusega 90 eurot tunnis. Kohus leiab, et haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Halduri tunnitasu 90 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuna 1201,50 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2- 1-23-13. 17.02.2020 kohtumäärusega määras kohus kindlaks võlausaldaja AS X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp põhjendatud menetluskulud summas 3 092 eurot. Kohus jättis sama määrusega rahuldamata võlausaldaja taotluse mõista menetluskulud välja võlgnikult, kuna võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. Kohtu deposiidis on võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud 1268 eurot. Kohus peab põhjendatuks võlgnikult välja mõista AS-i X (pankrotis) kasuks menetluskulud 1824 eurot. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3- 2-1-23-13. Kohus leiab, et tuleb algatada V. J.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab V. J.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgniku kohustuse kohustustest vabastamise menetluse kestel on tulenevalt PankrS §-st 173 järgmised: - tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; - teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; - mitte varjata saadud tulusid ning vara; - anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; - pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 173 nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (PankrS § 175 lg 2, 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.