Pikk 5 Kinnisvara OÜ hagi AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 24. juuni 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Pikk 5 Kinnisvara OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Pikk 5 Kinnisvara OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel: C (endine nimi C), H ja Y, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus määruskaebuse lisa vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 24. juuni 2019 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pikk 5 Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 3 novembril 2017 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise nõudes. Harju Maakohus jättis 17. juuni 2020 otsusega hagi rahuldamata ning kostja ja tema poole kaasatud iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis
11.detsembri 2020 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata (muutes osaliselt põhjendusi) ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Mõlemad otsused jõustusid 5. aprillil 2021. Maakohus ega ringkonnakohus kulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
2.Iseseisva nõudeta kolmandad isikud esitasid 2. juunil 2020 kulunimekirja. Nende menetluskulud maakohtus olid kokku 975 eurot. Neile osutati õigusabi 6 t 15 min (3 t 50 min + 2 t 25 min) tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) – kokku 812,50 eurot (koos käibemaksuga 975 eurot). Kolmandad isikud kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
3.Kostja esitas kulunimekirja 3. juunil 2020. Tema menetluskulud on kokku 9921,59 eurot (käibemaksuta). Talle osutati õigusabi kokku 57 t 5 min. Kuni 31. jaanuarini 2018 oli tunnihind 165 eurot ja pärast seda 175 eurot. Lisaks kandis kostja tõlkekulu 49 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb viivist.
4.Hageja esitas 10. juunil 2020 vastuväited kostja ja kolmandate isikute menetluskulude osas.
4.1.Kostja kulude hindamisel tuleb arvestada, et poolte vahel toimus kohtueelne lepitusmenetlus, milles neil olid samad esindajad. Asja materjalid on neile tuttavad, uusi argumente hageja kohtumenetluses ei esitanud. Hageja esitas vastuväite kostja esindaja tunnitasule. Kohtuasjaga e-toimikus tutvumine, hagimaterjalide allalaadimine, ülevaatus, kohtutoimiku koostamine, hagi ja lisade edastamine kliendile on õigusteadmisi mittenõudvad tehnilised toimingud, mille õigusabikulu pole hüvitatav. Põhjendatud ei ole advokaadi ja poole suhtluse kulude hüvitamine, samuti kulud seoses kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata. Määruskaebemenetluse kulud olid samuti põhjendamatud. Kompromissiläbirääkimiste kulu ei ole hüvitatav, sest see oleks vastuolus kompromissi eesmärgiga.
4.2.Vastuväidetes kolmandate isikute kuludele leidis hageja, et arvestada tuleb ka kohtuvaidluse asjaoludega. Kui kolmandad isikud vastutavad korteriomandi kahjustamise eest, siis sõltuvalt käesoleva kohtuvaidluse tulemustest on nad kohustatud suhtes hageja või kostjaga, vastutusest nad ei vabane. Põhjendatud saab olla üksnes istungil esindamise kulu.
5.Kostja esitas 6. mail 2021 täiendava taotluse, milles kajastas kogukulu 13 465,34 eurot (käibemaksuta), sh maakohtus 9921,59 eurot ja ringkonnakohtus 3543,75 eurot. Ringkonnakohtu menetluses osutati õigusabi 20 t 15 min ulatuses, tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta).
6.Hageja leidis 17. novembri 2020 seisukohas kostja menetluskulude taotlusele täiendavalt, et lähtuda ei saa ainult dokumentide mahust, vaid tuleb lähtuda dokumentide sisulisest põhjendatusest. Apellatsioonimenetlus põhineb maakohtus esitatud tõenditel ja väidetel, apellatsioonimenetluses ei saa seega tekkida nii suures ulatuses täiendavat menetluskulu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus määras menetluskulud (vaidlustatud määrus) järgmiselt: -
-
rahaliselt
kindlaks
24. juuni 2021
määrusega
mõistis hagejalt kostja kasuks välja 7944,42 eurot (käibemaksuta summa) ja kohustas hagejat tasuma sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni; mõistis hagejalt iseseisva nõudeta kolmandate isikute kasuks solidaarselt välja menetluskulu 975 eurot (käibemaksuga summa) ja kohustas menetluskulu kandma H pangakontole. 2 (4)
8.Kohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrates menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks poolte menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
9.Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega kolmandate isikute menetluskuludele. Asjas ei tuvastatud, et kolmandad isikud vastutavad korteriomandi kahjustamise eest. Kirjalike seisukohtade esitamata jätmine ei tähenda, et kulud pole üldse hüvitatavad. Ilmselgelt oli kolmandatel isikutel vaja asjaga tutvuda. Materjalide hulka arvates oli see ajamahukas. Samuti on põhjendatu kulu istungiks ettevalmistumine ning kliendiga enne istungit asja arutamine ja kliendi teavitamine. Kohus rahuldas taotluse kogu ulatuses.
10.Kohus kontrollis hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ning lähtus iga toimingu vajalikkusest ja põhjendatud ulatusest. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 17 t 25 min. Arvestades tunnihinda 165 eurot kuni 30. jaanuarini 2018 ja 175 eurot alates 1. veebruarist 2018 on põhjendatud õigusabikulu maakohtu menetluses 5839,17 eurot. Ringkonnakohtus oli põhjendatud ajakulu 11 t 45 min. Tunnihinnast 175 eurot lähtudes on vastav kulu 2056,25 eurot. Kokku on põhjendatud õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 7895,42 eurot (= 5839,17 + 2056,25).
11.Kohus ei nõustunud hagejaga, et vandetõlgi tõlge polnud vajalik. Hageja ei põhjendanud, milline olnuks alternatiivne tõlkekulu. Kostja tõlkekulu on põhjendatud kogu ulatuses, st summas 49 eurot. Koos tõlkekuludega on kostja põhjendatud menetluskulu 7944,42 eurot (= 7895,42 + 49). Vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja selle summa hüvitama.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
12.Hageja esitas 15. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldati 1000 eurot ületavas summas ja kolmandate isikute taotlus rahuldati. Samuti vaidlustab hageja kohtumääruse selle täitmise korra kindlaksmääramise osas. Hageja palub uue määruse tegemist, millega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määratakse 1000 eurot ja kolmandate isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks määratakse 0 eurot. Kui ringkonnakohus peaks siiski määrama kolmandate isikute menetluskulude rahalise suuruse, siis palub hageja jätta selle täitmise korra kindlaks määramata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. -
-
maakohus kohaldas vääralt TsMS § 175 lg 1 ja ületas diskretsiooni piire. Vaidlustatud kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks lähtunud tavapäraselt vajalikust ajakulust ning menetlusdokumentide sisust, mh kas kostja panustas vaidluse ökonoomsesse lahendusse; kohus ei ole arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et advokaadi ja kliendi suhtluse kulu ei pea vastaspool hüvitama; kohus määras ebaõigesti kolmandate isikute menetluskulude rahalise suuruse ja kohtulahendi täitmise korra.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade esitamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud toetasid kostja seisukohta. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. augustil 2021.
3 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
15.Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostja ja kolmandate isikute vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb neile osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Tervikuna vastab nii kostjale kui ka kolmandatele isikutele hüvitatav kulu kohtuasja mahule ja keerukusele.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohaga advokaadi ja kliendi suhtluse kulu hüvitatavuse kohta, Vaidlustatud määrusest nähtub, et kohus viitas Riigikohtu praktikale seoses kliendisuhtluse kuluga ega lugenud neid kulusid põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et mõistlikus ulatuses on kliendisuhtluse kulu siiski põhjendatud (vt viimaste aastate praktikast nt Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.5; 2. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 25 teine lõik). Maakohus arvestas hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Kohus hindas kulude ulatust põhjalikult ja leidis mitme kirje osas, et kostja õigusabi ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt. Alusetu on hageja seisukoht, et ta ei pea hüvitama kostjale hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumise kulu, mille kohta ei ole kohus hagejalt vastust küsinud. Maakohus on õigesti leidnud, et vastaspoole esitatud seisukoha ja tõenditega tutvumine on põhjendatud menetluskulu ka juhul, kui kohus selle seisukoha suhtes arvamust ei küsi.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kolmandate isikute menetluskulu on põhjendatud ja kolmandatel isikutel oli vajalik tutvuda kogu tsiviilasja materjalidega ning valmistuda istungiks. Arvestades kohtuasjas esitatud dokumentide hulka, oli see ajamahukas.
18.Iseseisva nõudeta kolmandad isikud esitasid taotluse kohtule, et menetluskulude summa tuleb kanda H pangakontole. Kui kohtule esitatakse taotlus, et isiku kasuks väljamõistetav rahasumma tuleb kanda muu isiku pangakontole, siis on see lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlus TsMS § 445 lg 1 esimese lause tähenduses ja põhimõtteliselt lubatav (Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 16.4). Maakohus ei rikkunud menetlusnorme kõnealuse taotluse rahuldamisel. Seetõttu pole kaebuse lahendamisel tähtsust kaebusele lisatud täitetoimingu teatel ja ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel selle vastu võtmata.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata ja käesolevas asjas ei ole kostja ega kolmandad isikud ka hüvitamist palunud.
20.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.