Luminor Liising AS hagi E M ja A M vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
83 710,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Luminor Liising AS (registrikood 11315936; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Marjel Mõis (elektronposti aadress xxx) Kostja I E M (isikukood xxx; elukoht xxx; elektronposti aadress xxx) Kostja II A M (isikukood xxx; elukoht xxx; elektronposti aadress xxx, tegelik viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja kostjalt I E Ma`lt hageja Luminor Liising AS kasuks 26.09.2006.a sõlmitud arvelduslaenu lepingust nr xxx ning 15.08.2016.a sõlmitud topeltneto krediitkaardilepingust tulenev võlgnevus summas 2556,46 eurot.
Mõista kostjalt I E M’alt solidaarselt Luminor Liising AS kasuks 18.01.2008.a sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 13.10.2006.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 38 809,70 eurot intress summas 2469,56 eurot, viivis summas 36 172,88 eurot, kindlustuspoliiside võlgnevuse summas 392,01 eurot.
4.Välja mõista solidaarselt kostjalt I E M`alt solidaarselt viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni põhinõudelt (38 809,70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
5.Välja mõista kostjalt I E M`alt viivis arvelduslaenu lepingult ja topeltneto krediitkaardi võlgnevuselt (2556,46 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid
2-19-6765 mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta Luminor Liising AS menetluskulud solidaarselt kostja I E M`a kanda.
7.Rahuldada Luminor Liising AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
8.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt I E M`alt solidaarselt välja Luminor Liising AS kasuks menetluskulud summas 1 200 eurot.
9.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal I E M`al solidaarselt tasuda Luminor Liising AS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad hageja ja kostja I esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Kostja I ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (praegune Luminor Bank AS) on 26.09.2006 sõlminud arvelduslaenu lepingu nr xxx, mille alusel võimaldas hageja kostjal I kasutada arvelduslaenu, mis oli ühendatud laenusaaja arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p-s 2.1 leppisid hageja ja kostja I kokku arvelduslaenu limiidis summas 22 000 eesti krooni (1278,23 eurot).
2.Hageja on 15.08.2006 aktsepteerinud kostja I taotlust topeltneto krediitkaardi väljastamiseks. Selle tulemusel väljastati kostjale I topeltneto krediitkaart krediidilimiidiga 22 000 eesti krooni (1278,23 eurot).
3.Hageja, kostja I ja kostja II sõlmisid 18.01.2008 laenulepingu nr xxx, mille alusel hageja maksis kostjatele välja eluasemelaenu laenulepingu nr xxx refinantseerimiseks summas 62 638 eurot.
2-19-6765
4.13.10.2006.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks kostjaga I ja kostjaga II ning ainult kostjaga I sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks esimesele järjekohale hüpoteek summas 450 000 eesti krooni (28 760,24 eurot) kinnistule aadressil xxx(registriosa nr xxx).
5.02.06.2011 seisuga olid kostjad jätnud osaliselt või täielikult tasumata vähemalt kolm järjestikust laenumakset ning kostja I oli ära kasutanud kogu arvelduskrediidi ja topeltneto krediitkaardi limiidid ja võlgnesid hagejale kokku 8 399,57 eurot. Hageja edastas kostjatele ülesütlemise teate. Ülesütlemise teatega teavitas hageja kostjaid võlgnevustest ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.06.2011. Lisaks teavitas hageja, et kui laenulepingust tulenev võlgnevus ei saa hiljemalt 20.06.2011 tasutud, ütleb hageja 20.06.2011 seisuga ülesse laenulepingu ning kostjaga 1 sõlmitud arvelduslaenu lepingu ja topeltneto krediidilepingu.
6.Laenulepingu ning kostjaga I sõlmitud arvelduslaenu leping ja topeltneto krediitkaardi lepingu täitmist tagas esimese järjekoha hüpoteek summas 450 000 krooni (28 760,24 eurot) kinnistule aadressil xxx (registriosa nr xxx). Viidatud tagatise realiseerimise tulemusel laekus hagejale laenuvõlgnevuse kustutamiseks 19 877,50 eurot. Laekunud summa ei olnud piisav, et katta kostjate laenuvõlgnevust hageja ees. Lisaks ei olnud võimalik tagatise realiseerimisel saadud summaga kustutada kostja I arvelduslaenu lepingu ning topeltneto krediidilepingu võlgnevusi. Lisaks eeltoodule on kostjatel tasumata hageja poolt sõlmitud sundkindlustuslepingute eest, millega hageja on kindlustanud laenulepingu tagatiseks olevat kinnistut. Hageja on sõlminud kostja eest kindlustuspoliisi järgmiste perioodide eest: a) 29.06.2014-28.06.2015, kindlustusmakse kokku 137,02 eurot; b) 29.06.2015-28.06.2016, kindlustusmakse kokku 76,52 eurot; c) 29.06.2016-28.06.2017, kindlustusmakse kokku 80,33 eurot; d) 29.06.2017-28.06.2018, kindlustusmakse kokku 98,14 eurot. Seega kokku on hageja tasunud kostjate laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu kindlustuspoliiside eest kokku 392,01 eurot.
7.Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjatelt I ja II solidaarselt välja laenulepingust tuleneva nõude summas 77 443,51 euro, sh. põhinõude summas 38 809,70 eurot, intressi summas 2 469,56 eurot ja viivise summas 36 172,88 eurot, väljamõistmiseks. Lisaks kindlustuspoliiside võlgnevuse summas 392,01 eurot väljamõistmiseks ning lisaks viivised põhinõudelt kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt 1 arvelduskrediidi lepingust ja topeltneto krediidilepingust tuleneva nõude kokku summa 2556,46 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Täiendavalt jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja I esitas hagile vastuse 04.06.2019.a. Kohus jättis esitatud vastuse käiguta ning palus kõrvaldada vastuses esinevad puudused. Kostja I esitas täiendatud vastuse 23.06.2019.a.
9.Kostja on oma vastuses esile toonud, et ta ei tunnista hagis esitatud võlanõuet ning palub kohtul kohaldada võlanõude aegumist. Kostja selgitab, et kuni hagi esitamiseni kohtusse pole talle esitatud viie aasta jooksul mingisugust võlanõuet ning isegi kinnistu müügi tulemus oli talle teadmata, kuid seda ei ole kostjal I võimalik tõendada. Kostja märgib, et nõude põhiosa peab paika, viivise protsent, mis kostja seisukohalt on peaaegu 100%, on kostja I arvates üle mõistuse suur. Samuti ei ole kostja I nõus kodukindlustusega, mida on hoitud jõus tõenäoliselt tahtlikult ka peale kinnistu müüki. Muudes taotlustes ei oska kostja I võtta seisukohta.
2-19-6765
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb kostja I suhtes rahuldada. Kostja II suhtes rahuldas kohus hagi 09.03.2021 tagaseljaotsusega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Kostja I ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (praegune Luminor Bank AS) sõlmisid 26.09.2006 arvelduslaenu lepingu nr xxx, mille alusel võimaldas hageja kostjal I kasutada arvelduslaenu, mis oli ühendatud laenusaaja arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p-s 2.1 leppisid hageja ja kostja 1 kokku arvelduslaenu limiidis summas 22 000 eesti krooni (1278,23 eurot (tl 7-8). • Hageja aktsepteerimis kostja I 15.08.2016 taotlust topeltneto krediitkaardi väljastamiseks (tl 9-9 pöördel). Selle tulemusel väljastati kostjale I topeltneto krediitkaart krediidilimiidiga 22 000 eesti krooni (1278,23 eurot). • Hageja, kostja I ja kostja II sõlmisid 18.01.2008 laenulepingu nr xxx, mille alusel hageja maksis kostjatele välja eluasemelaenu laenulepingu nr xxx refinantseerimiseks summas 62 638 eurot (tl 10-11. • 13.10.2006 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping (tl 12-13), mille alusel seati hageja kasuks kostjaga I ja kostjaga II ning ainult kostjaga I sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks esimesele järjekohale hüpoteek summas 450 000 krooni (28 760,24 eurot) kinnistule aadressil xxx (registriosa nr xxx). • 02.06.2011 seisuga olid kostjad jätnud osaliselt või täielikult tasumata vähemalt kolm järjestikust laenumakset ning kostja I oli ära kasutanud kogu arvelduskrediidi ja topeltneto krediitkaardi limiidid. Hageja andis kostjatele tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks, ning hoiatas, et ütleb laenulepingu ning kostjaga II sõlmitud arvelduslaenu lepingu ja topeltneto krediidilepingu 20.06.2011 seisuga ülesse, kui võlgnevusi ei tasuta (tl 14). • Tagatise realiseerimise tulemusel laekus hagejale laenuvõlgnevuse kustutamiseks 19 877,50 eurot. Laekunud summa ei olnud piisav, et katta kostjate laenuvõlgnevust hageja ees. Lisaks ei olnud võimalik tagatise realiseerimisel saadud summaga kustutada kostja I arvelduslaenu lepingu ning topeltneto krediidilepingu võlgnevusi. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
13.Hageja palus välja mõista kostjatelt I ja II solidaarselt laenulepingust tuleneva nõude summas 77 835,52 euro, sh. põhinõude summas 38 809,70 eurot, intressi summas 2469,56
2-19-6765 eurot ja viivise summas 36 164,25 eurot. Lisaks kindlustuspoliiside võlgnevuse summas 392,01 eurot ning lisaks viivised põhinõudelt kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt I arvelduskrediidi lepingust ja topeltneto krediidilepingust tuleneva nõude kokku summa 2556,46 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Täiendavalt jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Käesolevas asjas vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas kohaldamisele kuulub käesoleval juhul TsÜS § 146 lg 1 tehingust tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg või TsÜS § 157 lg 1 täitedokumendist tulenev 10 aastane aegumistähtaeg ning viivise protsendi üle.
15.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 116 lg 6 on sätestatud, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Aegumine
16.Kostja I on oma 23.06.2019.a hagivastuses palunud kohtul kohaldada võlanõude aegumist. Hageja vaidleb nõude aegumisele vastu. Hageja on seisukohal, et kuivõrd pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega nähti ette kinnisasja omaniku kohustus alluda koheselt sundtäitmisele sundtäidetava nõude rahuldamiseks, ei ole nõue aegunud. Hageja ei saanud varem kohtusse pöörduda, kuivõrd ei olnud teada, mis hinnaga tagatis müüakse. Hagi esitamise võimalus tekkis hagejal kõige varem pärast tagatise müügist saadud rahade laekumist või täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäiturilt laekus tagatise müügist saadud raha 18.05.2018.a.
17.Vaidlust ei ole selles, et kokkulepe koheselt sundtäitmisele allumise kohta on täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 mõttes. TMS § 19 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
18.Hageja on esile toonud, et täitmisavaldus esitati kohtutäiturile 31.10.2012.a. Täitmisavalduses on esile toodud nõuded ning lisadena esitatud täitmisavalduse aluseks olevate nõuete lepingud, ühtlasi ka poolte vahel 13.10.2006.a. sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Riigikohtu praktika on TsÜS § 159 lg 1 kohaldamisel hüpoteegist tuleneva kohese sundtäitmise mõju osas algsete nõuete aegumisele vastuoluline. Riigikohus on leidnud, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist
2-19-6765 tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (vt Riigikohtu 22.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 13; 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, p 11). Samas on Riigikohus ka eelnenust erinevalt leidnud, et TsÜS § 159 lg 1 reguleerib vaid TsÜS §-s 157 sätestatud täitedokumendist tuleneva aegumistähtaja katkemist (vt Riigikohtu 13.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 16). Riigikohus jäi aga tsiviilasjades nr 3-2-1-153-10 (p 13) ja nr 3-2-1-175-13 (p 11) tehtud otsustes väljendatud seisukoha juurde, et TsÜS § 159 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamise tagajärjeks TsÜS § 159 lg 1 järgi nii kohese sundtäitmise kokkuleppest kui täitedokumendist kui ka laenulepingust tulenevate nõuete aegumise katkemine (vt Riigikohtu 16.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056, p-d 28-29). Kuivõrd Riigikohus ei ole 3-2-1-45-15 lahendis märkinud, et soovib muuta varasemalt lahendites 3-2-1-153-10 (p 13) ja 3-2-1-175-13 (p 11) väljendatud seisukohta TsÜS § 159 lg 1 kohaldamise osas, asub kohus seisukohale, et hageja poolt 31.10.2012 esitatud täitemenetluse avaldus laenulepingust, arvelduslaenu lepingust ja topeltneto krediitkaardi lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks katkestas ka n-ö algsete nõuete, so laenulepingust, arvelduslaenu lepingust ja topeltneto krediitkaardi lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja. Seega katkes nimetatud lepingute ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud nõuete kui ka lepingute ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine 31.10.2012 ja algas uuesti.
19.Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi paragrahvi pealkiri räägib üksnes kohtuotsustest, hõlmab sätte tekst ka muid kohtuväliselt tunnustatud nõudeid Neil nõuetel on samuti täitedokumendi kvaliteet TsÜS § 157 lg 1 tähenduses ja seega pikendatud aegumistähtaeg. /.../ (TsÜS kommenteeritud väljaanne 2010, komm 3.1.3, lk 500). Poolte vahel oli sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping (tl 12-13), milles pooled on kokku leppinud kohesele sundtäitmisele allumises hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TsÜS § 157 lg 2 alusel algab täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 02.05.2011.a lepingu erakorralise ülesütlemise teates on hageja kostjat teavitanud, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 17.06.2011.a ei likvideeri, ütleb pank lepingud ülesse alates 20.06.2011.a (tl 6). Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et nõudeid ei täidetud, ütles hageja lepingu ülesse 20.06.2011.a. Kohus nõustub, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 järgi tulenev 10 aastane aegumistähtaeg. Kuivõrd nõuded muutusid sissenõutavaks alates 21.06.2011.a, sai nõuded lugeda aegunuks 21.06.2021.a ning seega ei ole käesolevalt hagi kohtule esitamise hetkeks hageja nõuded aegunud.
20.Hageja esitas aga 31.10.2012.a. kohtutäiturile täitmisavalduse. TsÜS § 159 lg 1 alusel katkes täitmisavalduse aluseks olevate nõuete aegumine algas seega uuesti 31.10.2012.a. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas 06.05.2019.a. hagiavalduse Harju Maakohtule. Kuivõrd ajavahemik aegumistähtaja kulgemise alguse ja hagiavalduse esitamise vahel oli lühem kui 10 aastat, polnud nõuded nõudeavalduse esitamise ajaks aegunud. Põhinõue
21.Arvestades hageja esitatud tõendeid ning kostja sisuliste vastuväidete puudumist, leiab kohus, et hageja on piisavalt tõendanud oma nõuete alust ja arvestust. Kostja I ei eita, et on hagejale võlgu, samuti pole kostja I väitnud, et ta oleksid teinud hageja näidatust rohkem makseid. Hageja on tõendanud ning kostja I ei ole vastu vaielnud, et arvelduslaenu lepingu nr xxx alusel anti kostjale I kasutada arvelduslaenu limiidiga summas 22 000 eesti krooni
2-19-6765 (1278,23 eurot). Samuti puudub vaidlus, et kostjale 1 väljastati topeltneto krediitkaart krediidilimiidiga 22 000 eesti krooni (1278,23 eurot). Hageja on selgitanud, et kostja on ära kasutanud kogu arvelduslaenu limiidi ning topeltneto kaardi limiidi. Kostja ei ole nimetatud nõudele vastu vaielnud ning on oma vastuses viidanud, et põhinõude osas on hageja nõue õige.
22.Hageja on ka tõendanud, et on kostjale I ja II 18.01.2008 laenulepingu nr xxx alusel eluasemelaenu laenulepingu nr xxx refinantseerimiseks andnud laenu summas 62 638 eurot. Hageja on hagis selgitanud, et laenulepingu kehtivuse ajal tagastati põhiosa 3950,80 euro. Hagiavalduse lisas nr 7 (parandus tabeli nime osas esitatud 26.02.2021.a, tlk 88). Väljavõttel on eraldi välja toodud põhiosa, intressi ja viivise arvestused (vt tl15, 88). Tabelist nähtuvad kuupäevaliselt tasumisele kuuluvad maksed, kostja I poolsed tasumised lepingusse ning võlgnevuse suurus. Tulbast nimega väljamaks nähtub kostjale I laenulepingu alusel laenu väljastamine, tulbast nimega lepingu järgne põhiosa suurus ja lepingu järgne intressi suurus nähtub kuupäevaliselt tasumisele kuuluv summa, tulbast nimega makstud põhiosa suurus ja makstud intressi suurus nähtub kostja I poolne tasumine ning kostja poolt võlgnetav summa konkreetse kuupäeva seisuga järgmises tulbas nimega maksepäev lepingus. Lisaks on hageja täiendavalt esitanud intressi ja viivise arvestused samas esitatud tabelis. Viidatud tabelitest nähtub ka, milliselt summalt, millises määras ning mis perioodi eest on hageja viivist arvestanud.
23.Hageja on esile toonud, et laenulepingu põhisumma võlgnevust vähendati tagatise xxx (registriosa nr xxx) müügist saadud raha arvelt 19 877,50 eurot. Seega oli hagiavalduse esitamise seisuga (06.05.2019) laenulepingu nr xxx põhisumma võlgnevus 38 809,70 eurot.
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Laenulepingu muudatuse nr 1 p 5.2 kohaselt kohustus kostja 1 maksma hagejale laenu tagasi koos intressiga järjestikuste maksetena iga kuu 16. kuupäeval.
25.VÕS § 416 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
26.02.06.2011 seisuga olid kostjad jätnud osaliselt või täielikult tasumata vähemalt kolm järjestikust laenumakset ning Kostja I oli ära kasutanud kogu arvelduskrediidi ja topeltneto krediitkaardi limiidid. Hageja edastas ülesütlemise teate kostjatele. Ülesütlemise teatega teavitas hageja kostjaid võlgnevustest ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.06.2011. Lisaks teavitas hageja, et kui laenulepingust tulenev võlgnevus ei saa hiljemalt 20.06.2011.a tasutud ütleb hageja 20.06.2011 seisuga ülesse laenulepingu ning kostjaga 1 sõlmitud arvelduslaenu lepingu ja topeltneto krediidilepingu.
27.Laenuleping nr xxx, kostjaga I sõlmitud arvelduslaenu leping ja topeltneto krediidileping lõppes 20.06.2011.a selle ülesütlemisega hageja poolt ning seega on lepingutest tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks täies ulatuses.
28.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue kostja I osas solidaarselt laenulepingust nr xxx tulenevas nõudes 38 809,70 eurot ning kostja I osas arvelduslaenu lepingust ja topeltneto krediidilepingust tulenevas nõudes 2556,46 eurot. Kõrvalnõuded Intress
2-19-6765
29.Laenuleping nr xxx punktides 5.1-5.3 on sätestatud intressi arvutamise alused ning pooled on lepingu sõlmimisega kokku leppinud intressi maksmises. Hageja arvestas laenulepingu alusel kokku intresse 7245,09 eurot. Kostjad tasusid hagejale laenulepingu alusel kokku intresse 4775,53 eurot. Seoses laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu intressivõlgnevus ning seega on hagiavalduse esitamise seisuga laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 2469,56 eurot (tl 7).
30.Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenulepingust nr xxx tulenev intressivõlgnevus on 2469,56 eurot. Viivis
31.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
32.Kohtu hinnangul on hageja viivise arvestused (vt tl 15 ja pöördel) õiguslikult põhjendatud ja arusaadavalt kontrollitavad. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär), mille määrad on leitavad Eesti Panga kodulehelt.
33.Kostja I on seisukohal, et viivise määr on liiga kõrge. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
34.Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (vt nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p-d 18 ja 19). Riigikohus on 12.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12 (p-s 20) märkinud, et VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“. Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
35.Antud juhul ei ületa hageja viivisenõude põhivõlgnevust ning kostja ei ole tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Kohtu arvates ei ole hageja viivisenõue ebamõistlikult suur ning puuduvad VÕS §-st 162 tulenevad objektiivsed alused selle vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hageja nõuab lepingust 1 tulevalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud n-ö seadusjärgses määras. Samuti arvestab kohus sellega, et viivisenõude suurus on tingitud eeskätt viivituse pikkusest.
2-19-6765 Seejuures on kostja põhikohustused senini täitmata. Hageja ütles laenulepingud üles tulenevalt asjaolust, et kostja ei täitnud hageja ees korrektselt laenukohustusi. Seega tekkis kostjal hageja ees võlgnevus tema enda käitumisest tulenevatest asjaoludest, mitte hageja väidetavast tegevusetusest tulenevalt. Vältimaks viivise suurenemist on kostjal võimalik oma laenukohustus hageja ees täita.
36.Kostja I ja II viivitasid laenuleping nr xxxx laenusumma tagasimaksmisel osamaksete tegemisega. Hageja nõuab kostjalt I solidaarselt laenulepingu nr xxx lõppemise seisuga (20.06.2011) oli kogunenud viiviseid põhisummalt summas 3167,61 eurot. Lisaks sellele muutus laenulepingu nr xxx lõppemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning hagejal tekkis õigus nõuda viivist alates järgmisest päevast pärast lepingu lõppemist kuni kohustuse kohase täitmiseni.
37.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni (10.04.2019.a) laenulepingu nr xxx alusel kokku summas 36 172,88 eurot ning viiviseid hagi esitamisest nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle põhinõude. Hageja on hagi lisas 7 esile toonud viivisearvestuse nii enne lepingu lõpetamist tekkinud viivise osas kui ka peale lepingu lõppemist ning enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise osas. Enne lepingu ülesütlemist oli kogunenud viivised summas 3167,61 eurot ning viivised hagi esitamise seisuga kokku 36 172,88 eurot. Kuivõrd hageja taotleb hagis kostjalt I solidaarselt välja nõuda viivised summas 36 172,88 eurot, leiab kohus, et nimetatud ulatuses tuleb viivised kostjatelt I solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
38.Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt I E Malt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viiviseid arvelduslaenu lepingult ja topeltneto krediitkaardi võlgnevuselt summas 2556,46 eurot seaduses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on nõue põhjendatud ning kostjal I tuleb tasuda viiviseid alates hagi esitamisest (06.05.2019.a) kuni nõude (2556,46) kohase rahuldamiseni VÕS 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Kindlustuspoliisi võlgnevus
39.Kostja vastuses viitab kostja, et ta ei ole kindlustuspoliisiga nõus, kuivõrd see on hoitud jõus tahtlikult ka peale kinnistu müüki. 18.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx üldtingimuste punktis 8 oli poolte vahel kokku lepitud kohustuslik kindlustuskokkuleppe, mille kohaselt oli laenusaaja kohustus kindlustada tagatiseks olev vara. Üldtingimuste punkti 8.8 kohaselt oli pangal õigus sõlmida laenusaaja eest laenusaaja arvel kindlustusleping jms. Sundkindlustusmakse osamakse esimesel kindlustusperioodil 137,02 eurot aastas (vt tl 16), järgneval 76,52 eurot aastas (vt tl 17), järgnevalt 80,33 eurot aastas, järgneval 98,14 eurot aastas ja. Kindlustusandjaks valiti If P&C Insurance AS.
40.Kostja I leiab, et hageja on kindlustuslepingut hoidnud jõus ka peale kinnistu müüki. Kohtuasja materjalidest nähtub, et perioodi 29.06.2017-28.06.2018.a sõlmitud kindlustuslepingu puhul on tegemist aastase kindlustusperioodiga. Hageja on esile toonud, et kinnistu müügist laekus raha 18.05.2018.a. Kohtu hinnangul ei ole hageja hoidnud jõus või kindlustanud kinnistut peale selle müüki. Kuivõrd kindlustusleping on sõlmitud aastaks ning tasu selle eest on tasutud lepingu sõlmimisel, on hageja vastava kulu kandnud. Peale kinnistu müüki ei ole hageja poolt kostja eest lepinguid sõlmitud.
41.Kuivõrd sundkindlustuse makseid oli vastavalt poole kokkuleppele kohustatud tasuma laenusaaja ning laenusaaja kokkulepet ei täitnud, on põhjendatud kostjalt I solidaarselt välja mõista hageja kasuks kindluspoliiside maksed kokku summas 392,01 eurot (vt arvutuskäik tlk 2 ,16-21).
2-19-6765
42.Kostja I on vastuses ka esile toonud, et talle ei ole teada, mis oli kinnistu müügi hind. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole eluliselt usutav, kuivõrd kostja I oli täitemenetluse osapool ning müüdi kostjale I kuuluvat vara. Liiatigi tunnistab kostja hagi vastuse punktis 3, et „nõude põhiosa peab paika“. Kostja võimalik tahtmatus hoida eemale täitemenetlusest on kostja valik, mida hageja mõjutada ei saa.
43.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kostjalt I tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 38 809,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 36 164,35 eurot, intress summas 2469,56 eurot, kindlustuspoliisi maksed summas 392,01 eurot ning edasiulatuv viivis, kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Lisaks tuleb kostjalt I mõista välja hageja kasuks kostjaga I sõlmitud arvelduslaenu lepingu ja topeltneto lepingust tulenev võlgnevus summas 2556,46 eurot ning viivised, kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
46.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 17.04.2019.a tasunud riigilõivu 1 200 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt I solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
47.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.