Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-175-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 19. veebruar 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
AS-i SEB Pank hagi Urmas Luige vastu 169 679 euro 93 sendi ning Urmas Luige ja Janis Jõe vastu 321 129 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-27421
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Luige ja Janis Jõe kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
474 044 eurot 42 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja juhatuse liige Allan Parik Kostjad Urmas Luik ja Janis Jõgi, esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamise kuupäev
20. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus
sissenõutavaks 7. juulil 2009, aegunud. Pooled ei vaidle, et 10. veebruaril 2010 alustas hageja sundtäitmist viidatud sättest tulenevale kokkuleppele tuginedes (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19), täitur võttis täitedokumendid täitmiseks, täitedokumente ei ole tagasi võetud ega tühistatud. TMS § 2 lg 1 p 19 hõlmab ka tagatiskokkulepet. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi n-ö algse nõude ning täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 13). Praegusel juhul aegumine TsÜS § 159 lg 1 järgi ei katkenud, sest isik, kellelt kohustuse täitmist nõutakse, ei ole olnud täitemenetluse osaline. TMS § 5 lg-t 1 tuleb tõlgendada viisil, et konkreetse täitemenetluse osalisteks olid isikud, kellele tagati tegelik võimalus menetluses osaleda. Tähelepanuta tuleb jätta kostjate väide, et täitemenetluses ei ole kinnistute uuele omanikule täitmisteadet käte toimetatud. Kuna kostjad täitemenetluses ei osalenud, ei saanud see menetlus nende õigusi ja kohustusi mõjutada nii, et sellest sõltuks asjas tehtav lahend. Hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 7. juulil 2009 (maakohtu otsuses on märgitud ilmselt ekslikult 7. juulil 2012) , tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata ja seetõttu maakohus neid sisuliselt ei kontrolli. Hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne laenulepingute ülesütlemist, ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja laenulepingute järgi olid kostjad kohustatud tagastama laenu ja maksma intressi. Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus tuvastas laenu põhiosa maksete ja intressimaksete summad, mis muutusid sissenõutavaks 2009. aastal enne laenulepingute lõppemist laenumaksete aruannete alusel, millele kostjad ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Maakohus arvutas tasutava viivise hageja esitatud tabelite alusel. Kostjad ei ole hageja arvutustele ega viivise määradele vastuväiteid esitanud. Kostjate vastuväide viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Viivis hageja nõutud määras ei ole ebamõistlik.
osaline TMS § 5 lg 1 mõttes ja kui isikule tagati tegelik võimalus menetluses osaleda. Selline käsitlus oleks olulises vastuolus nii algse nõude ja täitedokumendist tuleneva nõude omavahelise seotuse põhimõttega kui ka seatud sõltuvusse võimalike eksimustega täitemenetluse toimingute tegemisel. Kuigi hüpoteegi täitmiseks alustatud täitemenetlus puudutab kahtlemata ka selle isiku õigusi, kelle vastu olevat nõuet täitma asutakse, mistõttu võiks see isik – näiteks laenulepingujärgne võlgnik – täitemenetluses osaleda, ei tähenda tema kaasamata jätmine, et TsÜS § 159 lg 1 kohaldamine on välistatud. Kuna hagiavalduses esitatud nõuete aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 alusel hageja täitmisavalduse esitamisega, ei ole hagi aegunud. Kuna TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, ei ole aegumise käsitlemisel tähtsust sellel, kas hageja on tõendanud läbirääkimiste toimumist või mitte. Kui maakohus pidas läbirääkimiste kohta esitatud tõendeid ebapiisavaks, oleks tulnud seda hagejale selgitada ning teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 2 järgi ettepanek esitada lisatõendeid. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 7. juulil 2009, sisuliselt lahendama.
mõlemalt kostjalt solidaarselt laenulepingu II alusel 321 129 eurot. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis laenulepingu I alusel kostjalt I hageja kasuks välja 4694 eurot 79 senti. Seda summat ületavas osas jättis maakohus hageja nõude kostja I vastu aegumise tõttu rahuldamata. Samas mõistis maakohus laenulepingu II alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 12 069 eurot 72 senti. Seda summat ületavas osas jättis maakohus hageja nõude kostjate vastu aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei ole hageja nõue kostja I vastu aegunud osas, mis ületab maakohtu väljamõistetud summat (4694 eurot 79 senti). Samuti ei ole hageja nõue kostjate vastu solidaarselt aegunud osas, mis ületab maakohtu väljamõistetud summat (12 069 eurot 72 senti). Eeltoodust tulenevalt tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja nõue aegumise tõttu osaliselt rahuldamata, ja saatis asja selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
TsÜS § 159 lg 1 juhul, kui nii võlausaldaja algne nõue kui ka täitedokumendist tulenev nõue on esitatud põhivõlgniku vastu. Praeguses asjas on hageja algne nõue esitatud kostjate vastu, kuid täitedokumendist tulenev nõue kolmandate isikute vastu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.