Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

püsikulud on summas 250 eurot ning need kannab võlgniku ema V. K.. Alates 02.05.2018 on võlgnik arvel Eesti Töötukassas. Võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas on võlgnik märkinud, et on teinud J OÜ-le makseid kogusummas 156 eurot. 11.11.2020 kirjaga andis kohus võlausaldajatele kohtutäitur K. P. ja AS-le Xxxx tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. 10.12.2020 seisukohas avaldas kohtutäitur K. P., et võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ilma kohustustest vabastamise menetlust pikendamata, jättes võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja selgitas, et võlgnik on lisanud aruandele enda pangakonto väljavõtte Xxxx AS-ist alates 28.10.2019 kuni 28.10.2020, millest nähtub, et võlgnikule on laekunud nii Tallinna Linnakantselei poolt väljamakstav hooldajatoetus kui ka esinevad teised sularaha sissemaksete laekumised (igakuiselt). Võlausaldaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et perioodil alates 28.10.2019 kuni 28.10.2020 on võlgnik saanud sissetulekutena oma kontole kokku 3086,07 eurot, millest 2442,83 eurot on laekunud võlgniku kontole sularaha sissemaksetena. Võlausaldaja leidis seega, et võlgniku sissetulekud on võlgniku poolt teenitud või saadud mitteametlikult, mistõttu on võlausaldajal alust arvata, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse raames võlgniku halb majanduslik seisund on ilmselt tahtlikult tekitatud ning viitab võlgniku poolt sissetulekute võimalikule varjamisele. 27.01.2021 teatas AS Xxxx esindaja M. S., et võlausaldaja ei tuvastanud, et AS-il Xxxx oleks nõudeid võlgniku vastu. 01.03.2021 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt omab võlgnik arvelduskontosid Xxxx AS-is (arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 0,12 USD ja arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 5,89 eurot), AS-is Xxxx (arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 0 eurot ja broneeringuid – 5711,83 eurot) ja Xxxx AS-is (arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 0 eurot, arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 466,03 eurot, arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 0 eurot, arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 0 eurot, arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 350,43 eurot ja hoiukonto nr xxxx, mille jääk on 33,53 eurot). Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et Maksu- ja Tolliametile ei ole deklareeritud A. K.ile väljamaksete tegemist ajavahemikus 01.11.2015 kuni 31.01.2021. 29.04.2021 edastas kohus järelepärimised võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Pensionikeskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole A. K. liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole võlgnikule perioodil 03.11.2015 kuni 03.05.2021 makstud pensioni ja/või toetusi. Eesti Töötukassa andmetel on A. K. saanud väljamakseid alates 03.11.2015 kuni kohtu poolt järelepärimise edastamise ajani summas 211,04 eurot. 28.06.2021 ja 07.09.2021 toimunud ärakuulamistele võlgnik ega võlausaldajad ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 03.11.2015, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi;

2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus määras ärakuulamise ajaks 28.06.2021 saamaks võlgnikult teavet tema kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei ilmunud 28.06.2021 toimunud ärakuulamisele. Kohus on edastanud võlgnikule teabe 28.06.2021 ärakuulamise aja kohta 16.06.2021 ja 18.06.2021. 21.06.2021 helistas kohus võlgnikule ning võlgnik teatas, et viibib välismaal ning tuleb tagasi Eestisse 08.07.2021. Võlgnik kinnitas kohtule, et ta kontrollib regulaarselt oma e-posti juhuks kui kohus edastab kirja uue ärakuulamise aja kohta. Võlgnik teavitas 23.06.2021 kirjaga kohut, et talle on arusaadav, et ta peab ärakuulamisel osalema ning kui kohus määrab uue ärakuulamise aja, siis võlgnik sellel osaleb. Võlgnik teavitas kohut veelkordselt, et ta ei viibi Eestis ning naaseb Eestisse ajavahemikus 05.07.2021 kuni 12.07.2021. Kohus lükkas ärakuulamise edasi seoses võlgniku viibimisega väljaspool Eestit. 13.07.2021 edastas kohus võlgnikule kutse 07.09.2021 ärakuulamisele. Võlgnik kutse kättesaamist ei kinnitanud. 16.07.2021 edastas kohus võlgnikule ekirja, milles luges võlgnikule kohtukutse 07.09.2021 ärakuulamisele kättetoimetatuks TsMS § 314` alusel kolme tööpäeva jooksul arvates e-kirja saatmisest. Võlgnik 07.09.2021 ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtul ei ole olnud seega võimalik võlgnikult informatsiooni tema kohustuste täitmise kohta saada. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning lg-s 4 sätestatud kohustust anda teavet oma kohustuste täitmise kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus on 17.09.2020 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 03.11.2015. Võlgnik on edastanud kohtule üksnes Xxxx AS-i arvelduskonto väljavõtte perioodi 28.10.2019 - 28.10.2020 kohta. Krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt omab võlgnik Xxxx AS-is mitut arveldusarvet, lisaks veel Xxxx AS-is ja AS-is Xxxx. Kohtule aga viidatud arvelduskontode väljavõtteid võlgniku poolt edastatud ei ole. Isegi kui mõnel kontol toimingud kohustustest vabastamise menetluse perioodil puudusid, oleks võlgnik pidanud kohut siiski erinevates krediidiasutustes olevatest kontodest teavitama. Lisaks on võlgnik edastanud arvelduskonto väljavõtte üksnes 1 aastase perioodi kohta, kuigi kohus on kohustanud võlgnikku edastama kohtule arvelduskontode väljavõtted 5 aastase perioodi kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik on varjanud kohtu eest, et omab mitmeid arveldusarveid erinevates krediidiasutustes ning kohtu poolt osundatud dokumente ja tõendeid võlgnik kohtule esitanud ei ole.

Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Võlgnik on küll 28.10.2020 aruandes märkinud, et on tasunud J OÜ-le 156 eurot, kuid käesolevas menetluses ei ole J OÜ võlausaldajaks. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, varjab oma sissetulekuid ning sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. teavitas 10.12.2020 kohut, et võlausaldaja hinnangul tuleb käesoleval juhul võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, ilma kohustustest vabastamise menetlust pikendamata ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale teostanud mitte ühtegi makset. Võlausaldaja AS Xxxx on teavitanud kohut, et tema ei ole käeolevas menetluses võlausaldajaks. Seega oli käesolevalt võlgnikul üks võlausaldaja, kohtutäitur K. P., kelle ees on võlgnikul täitmata nõue summas 725,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikult lisateavet kohustuste täitmise/täitmata jätmise kohta saada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud 28.06.2021 ja 07.09.2021 ärakuulamistele, liiatigi olles ärakuulamiste toimumisaegadest teadlik. Eelnev ilmestab selgelt ja üheselt võlgniku ükskõikset suhtumist kohustuste ja kohtukorralduste täitmisse. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik mitmeid arvelduskontosid, millest võlgnik kohut ei ole teavitanud. Xxxx AS-i poolt edastatud arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik teostanud erinevaid ülekandeid oma kontode vahel ning teinud sularaha sissemakseid suures ulatuses. Lisaks nähtub Xxxx AS-i poolt esitatud võlgniku arvelduskonto väljavõtetest, et võlgnik on kulutanud raha loteriipiletite ostule ning teinud oste internetipoodidest, nt YOOX NET-A-PORTER GROU MILANO-st 24.09.2020 summas 375 eurot, 16.10.2020 summas 216 eurot, 22.10.2020 summas 43 eurot, 26.10.2020 summas 137 eurot, 10.11.2020 summas 29 eurot, 18.11.2020 summas 39 eurot, 04.12.2020 summas 29 eurot ja 08.12.2020 summas 68 eurot. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast selgelt ja üheselt, et võlgnikul oli piisavalt likviidseid vahendeid võlgnevuste tasumiseks, kuid võlgnik seda ei teinud. Selle asemel kulutas võlgnik raha erinevatele interneti sisseostudele ja meelelahutusele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajaid kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. K.i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.