Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
05.oktoobril 2021.a, Tallinnas
Hagihind
23 098,43 eurot
2-17-9392 OÜ ANIGOR EHITUS hagi BNL TRANS AS vastu võlgnevuse 20 964 euro, viivise 257,31 euro ja lisanduva viivise saamiseks
nende Hageja: OÜ ANIGOR EHITUS (registrikood 1120109, asukoht Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Andrei Urbanik (Raekoja plats 13, Tartu; e-post [email protected]) Kostja: BNL TRANS AS (registrikood 10360136, asukoht Sõpruse pst 150, 13417 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Nõustamisteenused OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 06.09.2021 Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja I. T. Hageja lepinguline esindaja Andrei Urbanik Kostja seaduslik esindaja I. B. Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks põhivõlgnevus summas 13 166,78 eurot ja viivis seisuga 14.06.2017 summas 161,61 eurot.
3.Välja mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 13 166,78 eurot alates 15.06.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle selle põhivõla summa.
4.Jätta rahuldamata OÜ ANIGOR EHITUS hagi BNL TRANS AS-i vastu põhisumma 7797,22 eurot ja sellelt arvestatud viivise osas.
5.Jätta hageja menetluskulud 63% ulatuses BNL TRANS AS-i kanda ja kostja menetluskulud 37% ulatuses OÜ ANIGOR EHITUS kanda.
6.Välja mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks menetluskulu summas 2898 eurot.
7.Välja mõista OÜ-lt ANIGOR EHITUS BNL TRANS AS-i kasuks menetluskulu summas 1831,50 eurot.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ
ANIGOR EHITUS kasuks välja menetluskulu summas 1066,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ ANIGOR EHITUS esitas kohtule hagi BNL TRANS AS vastu võlgnevuse 20 964 euro, viivise 257,31 euro ja viivise 8% aastas põhisummalt alates 15.06.2017 kuni kohtulahendi täitmiseni saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.02.2017 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus teostama erinevaid ehitus- ja viimistlustöid hagejale kuuluvas hoones asukohaga Sõpruse pst 159a, Tallinn. Pooled leppisid kokku, et arveldus teostatakse kord kuus ning tasumise aluseks on hageja poolt kostjale esitatud rahaline akt. Kostja seaduslik esindaja I. B. on isiklikult tellinud ehitus-remondi töid aadressil Sõpruse pst 159a Tallinn asuva hoone ruumides. Kostja on hoone omanik, milles töid teostati. Kostja seaduslik esindaja I. B. on töid vastu võtnud kirjaliku aktiga, ja on sellele aktile isiklikult alla kirjutanud. Kostja seaduslik esindaja kinnitas aktis, et töövõtja (hageja) on teostanud tööd vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja et tellija (kostja) võtab aktis nimetatud tööd summas kokku 20 964 eurot vastu. Kostja võimalik selgitus, justkui I. B. kirjutas aktile alla kui üürileandja, kelle ruumides on ehitustöid teostatud (mitte tellijana), ei ole eluliselt usutavad. Lisaks tööde üleandmisevastuvõtmise aktile, kirjutas I. B. alla ka teostatud tööde loetelule. Hageja esitas 07.03.2017 kostjale kooskõlastamiseks rahalise akti koos teostatud tööde loeteluga 07.03.2017 seisuga summas 17 470 eurot, mille lisandub käibemaks 3494 eurot (koos käibemaksuga 20 964 eurot). Kostja on 07.03.2017 teostatud tööd aktsepteerinud ja esitatud akti oma allkirjaga kinnitanud. Akti alusel esitas hageja 04.04.2017 arve nr 305/0417 summas 20 964 eurot maksetähtajaga 18.04.2017. Nimetatud arve on tasumata käesoleva ajani. Hageja kinnitab, et Lilia Koduvalgustus OÜ on tasunud hagejale 5000 eurot, kuid seda mitte tööde tellija rollis, vaid kolmanda isikuna võlaõigusseaduse § 78 tähenduses. Hageja hinnangul kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe remondikulude jaotamise osas ei tekita solidaarvastutust hageja ees. Hagejal puudus mistahes kokkulepe kolmanda isikuga tööde teostamiseks, sest tööde tellijaks oli kostja.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulu kokku summas 4750 eurot (III kd lk 96-97). Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingulise suhte olemasolu, lepingu tingimusi ega muud sarnast, mis saaks olla hageja nõude aluseks. Kostja kinnitab, et kostja ei ole hagejaga
töövõtulepingut sõlminud, mistõttu ei saa ka hagejal olla kostja vastu töövõtulepingust tulenevat nõuet.
3.2.Kostjale teadaolevalt on hageja sõlminud remonditööde teostamiseks töövõtulepingu OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS, kellega kostjal oli sõlmitud ruumide kasutamiseks üürileping.
3.3.Kostja ei ole tellijana sõlminud hagejaga teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud paberi allkirjastanud kui üürileandja, kelle ruumides on ehitustöid teostatud.
3.4.Hageja poolt väidetavalt tehtud tööd ei vasta ka turuhinnale ja turutingimustele, mistõttu juba ainuüksi seetõttu on hageja nõue alusetu ja põhjendamatu.
3.5.Kostja on 28.05.2018 seisukoha lisana esitanud kostja üürniku OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS alusetu ja põhjendamatu ülesütlemisavalduse, mis on oluline seetõttu, et selles kinnitab OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS, et on hagejale tasunud remonditööde eest 11 676,22 eurot. Seega on tõendatud, et lepinguline suhe oli hageja ja OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS vahel.
3.6.Tööde loetelule on kostja seaduslik esindaja alla kirjutanud ainult põhjusel, et tegemist oli aktiga lisaga.
3.7.Kuigi kostja ei nõustu hageja käsitlusega justkui oleks OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS olnud kolmandaks isikuks, siis tuleks ju kõik OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS poolt hagejale tasutud summad hageja nõudest maha arvata. Hageja seda teinud ei ole. Lisaks on oluline, et kostja ja OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS üürilepingu punkt 4.5 viitab otseselt sellele, et algsed kulud kannab OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS ja peale kulude kandmist, tööde lõpetamist ja kasutusele võtmist kohustub kostja hüvitama OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS 50% kooskõlastatud ja põhjendatud kuludest.
3.8.Isegi juhul, kui eeldada, et hagejal on kostja vastu nõue, millega kostja ei nõustu, siis ei saa see nõue olla suurem kui 13 168,70 eurot koos käibemaksuga, millest tuleb maha arvestada kõik OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS poolt otse hagejale tasutud summad, sealhulgas, kuid mitte ainult 11 676,22 eurot või 6 072 eurot.
3.9.Hageja poolt väidetavalt tehtud tööde puhul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, et mitte kõik hageja poolt väidetavalt tehtud tööd ei ole lõpetatud, mistõttu ei ole hageja poolt väidetavas summas hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Näiteks ei ole hageja teostanud üldse 07.03.2017 hageja ja kostja vahel sõlmitud akti lisas nr 1 punktis 1 d) „Materjal: katusekatte katusekate profiil/lumetõkke, lisatarvikud summas 650 eurot“ ja e) „Materjal/kinnitusvahendid, transport summas 2 250 eurot“ märgitud töid. Punktides 2 ja 3 märgitud tööd on tehtud poolikult, mistõttu ei ole nende sihtotstarbeline kasutamine võimalik. Punktis 6 märgitud santehniliste tööde kohta ei ole hageja üldse esitanud mistahes tõendeid.
3.10.Kostja ei nõustu ka hageja viivisenõudega ning selle arvutamise alusandmetega.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskulu kogusummas 6848,50 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (III kd lk 100-101). Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes
seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes ja see muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega tuleb hagejal tõendada, millal on kostja saanud kätte tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Kui kirjalikke akte koostatud ei ole, peab hageja tõendama, et kostja on tööd vastu võtnud.
8.Pooltel on vaidlus selle üle, kas nende vahel oli 2017. aastal sõlmitud töövõtulepingu Sõpruse pst 159a, Tallinn büroo ja laoruumide remontimiseks ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest 20 964 eurot. Hageja väitel selline töövõtuleping sõlmiti, kostja vastuväite kohaselt töövõtulepingut hageja ja kostja vahel ei olnud, mistõttu on nõue alusetu. Samuti on kostja esitanud alternatiivse vastuväite, et isegi, kui töövõtuleping poolte vahel oli, siis ei ole hageja teostanud täielikult aktis näidatud töid, mistõttu hageja nõue tervikuna ei ole põhjendatud. Sellele on omakorda hageja vastu vaielnud. Kohus nendib, et iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja nimetatud ruumides remondivõi ehitustöid teostas ning vaidlus on, kelle tellimusel, mis mahus ja kvaliteedis on töid tehtud.
Hageja on esitanud hagiavalduse põhinõude summas 20 964 eurot, tuginedes:
1) 07.03.2017 kuupäevaga tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 0703/17 (I kd lk 4); 2) Pakkumine, dokument pealkirjaga Lisa nr 1 (I kd lk 3); 3) Hageja 04.04.2017 arve nr 305/0417 kostjale summas 17 470, lisaks käibemaks 3494 eurot, kokku 20 964 eurot.
Kostja kinnitusel ei ole tema hagejalt töid tellinud ega hagejaga töövõtulepingut Sõpruse pst 159a, Tallinn ruumide remontimise tööde tegemiseks sõlminud. Kostja arvates võis hagejaga vastava töövõtulepingu sõlmida menetlusväline kolmas isik, OÜ Lilia Koduvalgustus, kes oli kostja üürnik kõnealuste ruumide osas.
Seega peab kohus vaidluse lahendamiseks tuvastama, kas pooled on sõlminud hageja viidatud ehituse ja remondi töövõtulepingu, millised olid selle alusel tehtavad tööd ja nende maht ning kas need tööd on hageja poolt tehtud ning kas kostjal on kohustus teostatud tööde eest tasuda.
9.Kohus on 26.11.2020 kohtuistungil selgitanud asjas tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et „hageja on esitanud akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. Siin on hageja andnud kostjale üle aktis loetletud tööd, aktis loetletud mahus ja aktis loetletud hinnaga. Vaadates akti, võib jõuda järeldusele, et sellega on tööd üle antud, millega võib tulla tagajärg, et tõendamiskoormis tööde mittevastavuse osas läheb üle kostjale. Kostja on selle kohta esitanud arvamuse, seda kohus hindab. Peale vaadates, on hageja esmase tõendamiskoormise täitnud“ (III kd lk 4 ja pöördel, 01:13:26). Samuti on kohus täiendavalt selgitanud, et tõendamiskoormis selles osas, et hageja sõlmis töövõtulepingu Lilia Koduvalgustus OÜ-ga, lasub kostjal, kuna hageja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, s.t. et hageja ei ole sõlminud vaidlusalust lepingut Lilia Koduvalgustus OÜ-ga (III kd lk 4p, 01:16:01). Kohus pakkus kostjale võimalust soovi korral selleks täiendava tähtaja saamiseks ((III kd lk 4p, 01:19:41), mida kostja ei soovinud kasutada (III kd lk 4p, 01:20:34). Kuna hageja on esitanud lepingust tuleneva nõude kostja vastu, on hageja ülesandeks tõendada lepingu sõlmimist kostjaga (ja selle tingimusi) ja muid kostja lepingulise vastutuse aluseid. Kostja iseenesest ei pea tema vastu algatatud kohtumenetluses midagi tõendama ja võib tugineda vaid vastuväitele, et hageja ei ole oma nõuet või selle aluseid piisavalt tõendanud. Siiski võib ka kostjal tekkida omakorda tõendamiskoormis peale seda kui hageja on enda nõude tõendamiseks esitanud küllaldaselt tõendeid ja teinud usutavaks enda versiooni juhtunust. Samuti on kostjal tõendamiskoormis nende asjaolude ja (vastu)väidete osas, mis ta esitab hageja positsiooni ümberlükkamiseks. Seega, kui kostja käesoleval juhul esitab alternatiivse käsitluse toimunust ja väidab, et hageja sõlmis lepingu menetlusvälise kolmanda isikuga, lasub tõendamiskoormis selles osas kostjal, kuna hageja eitas sellise lepingu sõlmimist. Kohus on vastavat koormist kostjale 26.11.2020 istungil mitmel korral selgitanud.
10.Kohtu hinnangul on hageja 07.03.2017 akti (I kd lk 4) ja selle lisaga nr 1 (I kd lk 3) tõendanud, et tal oli kostjaga sõlmitud töövõtuleping ehitus- ja remonditööde teostamiseks büroo ja laoruumides aadressil Sõpruse pst 159a, Tallinn.
10.1.Nagu märgitud, siis pooled ei vaidle selle üle, et hageja seal ruumides ehitus- ja remonditöid teostas. Kostja on omaks võtnud, et nimetatud dokumendid on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud (I kd lk 45p, kostja vastuse p 2.2).
Vaidlusaluse akti kohaselt andis hageja kostjale perioodil 02.02.-07.03.2017 tehtud tööd ilma käibemaksuta summas 17 470 eurot. Akti sisu on järgmine.
1) Akti punkti 1.1 kohaselt annab töövõtja (s.o. hageja) tellijale (s.o. kostjale) üle tööd, mis töövõtja on teostanud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja tellija võtab aktis nimetatud tööd vastu. 2) Tellija kinnitas punktis 1.2, et on ise või esindajate läbi aktis nimetatud tööd üle vaadanud. 3) Punkti 1.6 alusel on see akt töövõtjale (s.o. hagejale) tasu maksmise aluseks ning pooltevaheline arveldamine toimub vastavalt aktis sisalduvatele andmetele.
Akti lisas nr 1 (I kd lk 3) oli täpsemalt lahti kirjutatud tööde koosseis, mis sellel perioodil teostati. See on samuti poolte seaduslike esindajate poolt allkirjastatud.
10.2.Aktis ja selle lisast nr 1 nähtub, et need on vormistatud ehitustööde üleandmisevastuvõtmise kajastamiseks. Tegemist on ehituse töövõtulepingu nn rahalise aktiga, mille alusel praktikas tellija finantseerib töövõtja poolt ehitustööde teostamist. Aktis ja lisas on seitsmes punktis ja alapunktides kirjas objekti nimetus, lepinguliste tööde loetelu, iga loetletud töölõigu maksumus ja aruande perioodil kajastatud tööd rahalises mahus. Aktiga andis hageja kohtu hinnangul kostjale üle aruandeperioodil teostatud tööd. Kohtu hinnangul on kostja nimetatud aktile ja selle lisale allkirja andes kinnitanud, et poolte vahel oli töövõtuleping ehitus- ja remonditööde tegemiseks ja hageja andis kostjale seal loetletud mahus tööd üle.
11.Kostja on menetluses läbivalt eitanud töövõtulepingu sõlmimist hagejaga ning olnud seisukohal, et hagejal oli see sõlmitud OÜ-ga Lilia Koduvalgustus (vt nt kostja vastus, I kd lk 45 p 2.1; aga ka III kd lk 3p, 00:51:44). Kostja ei ole siiski esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks töövõtulepingu objektil ehitamiseks sõlminud OÜ-ga Lilia Koduvalgustus. Hageja ise seda eitab, sellist kirjalikku lepingut asjas esitatud ei ole.
11.1.Esmalt on kostja selle väite tõendamiseks esitanud kasutusrendilepingu nr 1.02-2017 (I kd 47-48) kostja ja OÜ Lilia Koduvalgustus vahel, mis oma sisult on äriruumide üürileping, kus kostja on üürileandjaks ja OÜ Lilia Koduvalgustus üürnikuks. Siiski ei ole ainuüksi faktist, et selline üürileping on sõlmitud, võimalik teha mingil moel järeldust, et järelikult pidi samade ruumide remontimiseks töövõtuleping olema sõlmitud üürnikuga.
11.2.Kostja on veel viidanud üürilepingu punktile 4.5, mis sätestab: „Remondi kulud maksab 50% BNL TRANS AS“, ning sellele tuginedes asunud seisukohale, et töövõtuleping ruumide remontimiseks pidi olema sõlmitud üürnikuga, kes pidi vastavad kulud enne üürileandja poolt kompenseerimist kandma ja seega tellima remonditööd (III kd lk 3 pöördel, 00:51:44). Kohus ei nõustu kostja järeldustega, kuna viidatud punktist ega üürilepingu tekstist ei tulene midagi selle kohta, kelle ülesandeks oli ruumide remondiks ehitustööde tellimine ja kuidas pidi toimuma nende tasumine töövõtjale või milline oli kulude kostja ja üürniku vahel jagamise täpsem kord. Sellest punktist ei saa teha tõsikindlat järeldust ei ühte- ega teistpidi. Liiatigi ei tähenda kostja poolt menetlusvälise kolmanda isikuga sõlmitud üürileping seda, et kostja ei oleks võinud hagejaga siiski ruumide remontimiseks ehituse töövõtulepingut sõlmida.
11.3.Samuti ei ole kostja tõendanud, et üürisuhete praktikas tellib ruumide parendamiseks vajalikud ehitustööd alati üürnik ja üürileandja seda kunagi ei tee.
11.4.Kostja on väitnud, et allkirjastas akti ja selle lisa kui üürileandja, mitte tellija, mistõttu ei tulene sellest kostjale mingeid kohustusi. Kohus märgib, et kostja ei ole selgitanud, mida tähendab üürileandjana akti allkirjastamine ja milliseid õiguseid või kohustusi see endaga kaasa toob või ei too. Siiski saab kostja vastuväidetest teha järelduse, et kostja peab silmas seda, et ta ei võtnud aktiga endale mingeid kohustusi, vaid allkirjastas selle nö teadmiseks.
Aktil ega lisal ei ole ühtegi märget selle kohta, et kostja juhatuse liige oleks selle
allkirjastanud mingis muus rollis või eesmärgil kui tellija poolt enda tellitud tööde vastuvõtmine ja sellega endale maksekohustuse võtmine. Kostjat on nii aktis kui selle lisas nimetatud tellijaks, akti pealkiri viitab otseselt tööde üleandmisele-vastuvõtmisele, aktis ja lisas on selgelt välja toodud rahalised summad tööde maksumuse kohta. Kokkuvõtvalt on dokumendid vormistatud üheseltmõistetavalt selle kohta, et hageja annab kostjale üle tööd ja kostja kohustub nende eest tasuma. Ei ole usutav, et kostja juhatuse liige sellest aru ei saanud või selliselt ei mõistnud. Kui aga kostja oleks tõesti soovinud akti allkirjastada kui üürileandja ja endale mingeid kohustusi mitte võtta, siis oleks juhatuse liige saanud akti vastavalt omakäeliselt täiendada või sellekohase mingi juurdekirjutuse või mahakriipsutuse vms teha. Kohtule esitatud akt ja selle lisa aga on ilma ühegi märkuse või täpsustuseta.
VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sarnaselt sätestab TsÜS § 75 lg 1, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Arvestades poolte menetluses esitatud seisukohti, tuleb tõdeda, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada selles osas, kas kostja allkirjastas akti töövõtulepingu tellijana või üürileandjana. Kostja on toonud kohtu ette käsitluse, mis läheb otseselt vastuollu aktis kirjapanduga ja aktis kasutatud terminoloogia tavapärase tähendusega. Pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3 või TsÜS § 75 lg 1 esimesele lausele, peab tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse või tahteavalduse tähendust teine lepingupool teadis või pidi teadma. Kostja ei ole tõendanud, et hageja juhatuse liige oli teadlik, et kostja ei soovi akti alla kirjutades endale sellega seoses mingeid õiguslikke, rahalisi või muid kohustusi võtta. Seega kohtu hinnangul ei ole võimalik akti ja selle lisa tõlgendada poolte ühist tahet silmas pidades. Samuti ei saa tõlgendamisel aluseks võtta hageja teadmist sellest, et kostja allkirjastab akti üürileandjana, soovimata end õiguslikult siduda. Kohus lähtub seetõttu tõlgendusest, millena akti ja selle lisa mõistaks sarnane mõistlik isik sarnastel asjaoludel. Kohtu hinnangul tuleneb akti sõnastusest, et tööd tellis ja võttis vastu kostja ning kostja kohustus nende eest hagejale tasuma. Kohtu hinnangul mõistaks kostjaga sarnane mõistlik isik, s.o. omaniku ja üürileandjana ärihoone ruumide üürimist ja remontimist korraldav isik, seda ehituse töövõtuteenust pakkuva isikuga suheldes just selliselt.
Kohtu hinnangul ei tõenda ka tunnistajatena üle kuulatud A. N. (III kd lk 24-25) ega A. K. ütlused (III kd lk 28-29), et kostja juhatuse liige välistas aktile alla kirjutades kostjale kohustuste võtmise ja et hageja oli sellest teadlik või pidi olema. Mõlemad tunnistajad möönsid, et dokumendi juhatuse liikme poolt allkirjastamise hetkel ja isegi samal päeval nad selle sisu ei näinud ega selle sisuga kursis ei olnud. A. N. ütles, et „[a]llkirjastamise hetkel dokumendi sisu ma ei näinud, aga järgmisel päeval I. näitas mulle allkirjastatud dokumenti“ (III kd lk 24 all – 25 ülal). A. K. ütles: „Olin
kõrvaltvaataja. Mina dokumendi sisu ei näinud. Võib öelda, et sain hiljem teada, et allkirjastati akt“ (III kd lk 28 all – 29 ülal). Seega ei tõenda kummagi tunnistaja ütlused, et nad olid tunnistajaks just vaidlusaluse akti ja selle lisa allkirjastamisele. Peale selle kumbki tunnistaja ei kinnitanud, et juhatuse liige oleks akti allkirjastades selle kohta mingeid reservatsioone teinud, lisatingimusi esitanud või muul kõrvalseisjale arusaadaval moel väljendanud kostja soovimatust olla akti sisuga seotud. Mõlema tunnistaja kinnitusel allkirjastas kostja juhatuse liige selle küll kiirustades või kergemeelselt, kuid sellest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et selles ühtlasi väljendus ka kostja arusaadav tahe end mitte siduda aktist tuleneva õigusliku kohustusega. Tunnistajate ütlustest ei tulenenud ka, et kostja juhatuse liige oleks akti allkirjastades olnud mingit laadi sundolukorras. Tunnistajate kirjeldustest lähtuvalt poleks kostja juhatuse liikmel olnud mingit takistus keelduda aktile alla kirjutamast. Samas kinnitas tunnistaja A. N., et hageja ja kostja olid sel teemal läbirääkimiste ruumis kahekesi pool tundi ja et I. (s.o. kostja juhatuse liige) väljus nõupidamiste ruumist dokumentidega ja pani need kahes eksemplaris lauale. Seega oli kostja juhatusel piisavalt aega ja võimalust allkirjastatavate dokumentidega enne nende allkirjastamist tutvuda. Seega kõlab kostja väide, et juhatuse liige ei saanud aru, millele ta alla kirjutab, ebausutavalt. Hagejale ei saa panna riisikot sellest tulenevalt, kui kostja juhatuse liige enda väitel kirjutab dokumendile alla ilma sellega lähemalt tutvumata. Kostja ei ole tuginenud ka asjaolule, et tegemist oli eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla tõttu tehingu või tahteavalduse tegemisega ega avaldanud tahet tehingut tühistada. Kostja on küll vaielnud 06.04.2017 (I kd lk 6) vastu hageja 04.04.2017 arvele (I kd lk 5) väitega, et ta ei ole hagejalt töid tellinud, kuid ei ole siis esitanud vastuväiteid allkirjastatud akti ja selle lisa osas. 05.09.2017 vastuses hagile (I kd 45 ja pöördel, p 2.2) ja 28.12.2017 seisukohas (I kd lk 81, p 1.1) asus kostja seisukohale, et kostja allkirjastas akti ja lisa kui üürileandja. Sellega ei vaidlustanud kostja akti allkirjastamist ega väljendanud tahet tehingut või tahteavaldust tühistada, vaid jäi selle juurde leides, et allkirjastamine toimus muus rollis ja muus tähenduses. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis kostja peab tõendama, et seda muud tähendust ja rolli teadis või pidi teadma hageja ning kohus jõudis järeldusele, et kostja ei ole seda tõendanud.
11.5.Kostja on tuginenud ka asjaolule, et kuna OÜ Lilia Koduvalgustus on tasunud hagejale 6 072 eurot, siis sellega on tõendatud ka, et OÜ Lilia Koduvalgustus oli nende tööde tellijaks, mille eest hageja kostjalt raha nõuab. Hageja on eitanud OÜ-ga Lilia Koduvalgustus töövõtulepingu sõlmimist ja väitnud, et OÜ Lilia Koduvalgustus tasus muude tööde eest kostja asemel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik makse fakti põhjal kostjaga samale järeldusele jõuda. OÜ Lilia Koduvalgustus on tasunud hagejale 13.02.2017 6032 eurot selgitusega „ARV 298/0217“ ja 20.03.2017 40 eurot selgitusega „ARV 298/0217“ (II kd lk 48, lk 122). Hageja 09.02.2017 arve nr 298/0217 (I kd lk 194) on väljastatud OÜ-le Lilia Koduvalgustus ja sisaldab ehitustööde kirjeldust (viitega, et nende tööde tellijaks on kostja) muude tööde osas, kui kostjaga allkirjastatud akt ja lisa. Pealegi on akt allkirjastatud 07.03.2017 ehk peaaegu kuu aega pärast arve nr 298/0217 väljastamist, milles kostja kinnitas hagejalt tööde tellimist ja vastuvõtmist. Selle kohta, et OÜ Lilia Koduvalgustus oleks hagejale tasunud remonditööde eest 11 676,22 eurot, nagu kostja väidab, pole samuti asjas ühtegi tõendit. OÜ Lilia Koduvalgustus poolt kostjale esitatud üürilepingu ülesütlemisavaldusest (I kd lk 143), millele kostja viitab, seda väidetud ei ole ja see sealt ei tulene.
Seega ei ole kostja tõendanud, et OÜ Lilia Koduvalgustus oli samade tööde hagejalt tellijaks või et OÜ Lilia Koduvalgustus poolt tehtud maksed hagejale olid tehtud ettemaksena samade tööde eest, mille eest tasumist nõuab hageja kostjalt.
11.6.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole ümber lükanud hageja tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja et hageja teostas aktis ja lisas näidatud tööd ning kostja kohustus nende eest tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et tegelikult oli tööde tellijaks OÜ Lilia Koduvalgustus või et kostja ei võtnud akti ja lisa allkirjastades endale mingeid kohustusi. Tunnistaja A. N. ega A. K. ütlustest ei tulenenud piisava konkreetsusega, et OÜ Lilia Koduvalgustus oleks hagejalt tellinud samad tööd, mille eest hageja nõuab käesolevas kohtumenetluses kostjalt tasumist. Kostja vaidles ka vastu hageja taotlusele kuulata asjas tunnistajana üle OÜ Lilia Koduvalgustus juhatuse liige L. K. (III kd lk 9, 01:31:39), kes oleks saanud kinnitada ja tõendada kostja positsiooni selle kohta, et hageja on esitanud nõude vale isiku vastu.
12.Ehkki hageja on tõendanud, et tal oli kostjaga sõlmitud töövõtuleping aktis ja selle lisas nimetatud ehitustööde tegemiseks objektil Sõpruse pst 159a, Tallinn, ei nähtu ühestki hageja poolt esitatud tõendist, mis oli kostjaga kokkulepitud tööde täpne maht ning mis mahus hageja töid tegi ning mis ulatuses kostja hagejale tööde eest tasus ja tasumata jättis. Hageja kinnitas, et aktis ja lisas ei ole kajastatud mitte kõik kokkulepitud tööd, vaid tegemist oli nn. igakuise rahalise aktiga, millega tellija tavapäraselt finantseerib ehitustööde tegemist (III kd lk 85, 02:37:27). Tööde kogumahu kohta ei ole hageja mingeid tõendeid esitanud.
12.1.Aktis endas on ära toodud tööde üldine loetelu (veeris „Alus:“) ja aktiga üle antud tööde maksumus kokku (17 470 eurot, lisaks käibemaks). Akti lisast ei nähtu täiendavalt ega täpsemalt, mis mahus töid pidi hageja kostja tellimusel tegema. Lisas on tööde loetelus näidatud ainult töölõigu maksumus, aga mitte konkreetne maht ja mida täpselt lisas nimetatud maksumuse eest hageja kohustus tegema. Muid tõendeid hageja selle kohta esitanud ei ole.
13.Kohus leiab, et hageja tasunõue aktis ja lisas näidatud tööde eest tasumiseks vastavalt 04.04.2017 arvele nr 305/0417 (I kd lk 5) on muutunud sissenõutavaks 18.04.2017. See tuleneb akti punktide 1.1 ja 1.6 sõnastusest. Kostja ei ole tasu sissenõutavuse kuupäeva osas otseseid vastuväiteid esitanud, mistõttu lähtub kohus arve nr 305/0417 tasumise tähtajast.
14.Sõltumata tasu sissenõutavusest saab tellija kasutada õiguskaitsevahendeid, kui täitmine ei olnud kohane. Kostja on hageja poolt tehtud tööde mahule vastu vaielnud ja leidnud, et sõltumata muudest argumentidest ei ületa hageja tehtud tööde maksumus 13 168,70 eurot koos käibemaksuga (II kd lk 2p ja lk 3, p 1.2; III kd lk 103, p 1.5). Tulenevalt tööde vastuvõtmisest on selle vastuväite tõendamiskoormis kostjal.
14.1.Kostja on esitanud kohtule IC Engineering OÜ poolt koostatud arvamuse ruumide sisetööde tehnilise ülevaatuse ja hindamise kohta, töö nr TE/01012017, 01.04.2017 (II kd lk 19-42). Vastavalt nimetatud arvamusele on hageja poolt teostatud tööde maksumus maksimaalselt 13 168,70 eurot koos käibemaksuga. Kohus käsitleb nimetatud arvamust dokumentaalse tõendina vastavalt TsMS § 293 lg 2.
14.2.Hageja on vaielnud vastu arvamuse kasutamisele, leides, et kostja pole tõendanud I. I.i ega OÜ IC Engineering pädevust ehitusalase hinnangute ega insener-tehnilise ekspertiisi tegemiseks. Samuti, et koostatud kalkulatsiooni metoodikat ei ole selgitatud ja arvutuskäik ei ole jälgitav. Hagejale ei ole arusaadav, milliste meetodite alusel on ekspert järeldanud, et tööde maksumus on just 13 168,776 eurot (II kd lk 45p).
14.3.OÜ-l IC Engineering oli arvamuse koostamise ajal kehtiv registreering nii ehitise auditi koostamiseks, ehitamiseks kui ka omanikujärelevalve teostamiseks (II kd lk 59). Kohus kuulas arvamuse koostanud isiku, I. I.i, tunnistajana ka üle 06.09.2021 kohtuistungil (III kd lk 89-90). Tunnistaja selgitas, et tal on bakalaureusekraad ehitustehnika erialal Tallinna Tehnikaülikoolis, seitsmes kutsetase, mis võimaldab tal teha omanikujärelevalvet ehk ehitusauditit. Arvamuse koostamise ajal oli ta ka erinevates ettevõtetes ehituse eest vastutava isikuna registreeritud, mis on tõendatud ka majandustegevuse registri väljatrükiga (II kd lk 60). Tunnistaja selgitas auditi koostamise lähteülesannet, selle koostamise metoodikat ja saadud tulemust.
14.4.Kohus leiab, et kostja on piisavalt tõendanud I. I.i ja OÜ IC Engineering pädevust esitatud arvamust koostada. Tegemist ei ole insenertehniliselt keerukate ehitus- ja remonditöödega. Kohtu hinnangul oli I. I.il piisav pädevus ja kogemus arvamuse andmiseks. Kohtuistungil I. I.i poolt antud selgitused arvamuse kohta mõjusid usutavalt ja veenvalt. Hageja vastuväited arvamusele on jäänud paljasõnaliseks, hagejal oli võimalik kostja poolt esitatud arvamus endapoolsega ümber lükata või esitada alternatiivne arvamus, millist võimalust hageja kohtumenetluses ei kasutanud.
15.Tuginedes kostja esitatud arvamusele ja selle lisale 1 (II kd lk 19-42) asub kohus seisukohale, et kostja on tõendanud, et hageja poolt tehtud ja kostjale üle antud tööde väärtus oli 13 166,78 eurot ning nimetatud osas on hagiavaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lähtub sellest, et poolte vahel allkirjastatud aktist ja selle lisast ei ole võimalik tuletada poolte täpset kokkulepet tehtavate tööde mahu ja maksumuse osas, mistõttu ei saa vaidlus korral üksnes nimetatud dokumentidele tugineda. Kostja on tõendanud, et terves ulatuses hageja nõue põhjendatud ei ole.
16.Eeltoodu alusel kuulub osaliselt rahuldamisele hageja põhinõue 13 166,78 eurot.
17.Hageja on esitanud ka viivise nõude (I kd lk 27 ja pöördel). Hageja on palunud kostjalt välja mõista 14.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 257,31 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I kd lk 20). Kostja ei ole viivise arvestusele kui sellisele vastu vaielnud ega leidnud selle arvutuskäigu olevat ebaõige. Kuna põhinõue rahuldati osaliselt, siis ka see nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Summalt 13 166,78 eurot ajavahemikul 19.04.2017 kuni 14.06.2017 (56 kalendripäeva määraga 8% aastas arvestatud viivis on 161,61 eurot (=(13 166,78/100*8)/365*56).
18.Hageja edasiulatuva viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhisummalt 20 964 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Kuna põhinõue rahuldati osaliselt, siis ka see nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja summalt 13 166,78 eurot alates 15.06.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle selle põhinõude summa.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub hageja põhinõue 13 166,78 eurot, sellelt arvestatud viivise nõue 161,61 eurot seisuga 14.06.2017 eurot ja edasiulatuva viivise osas seadusjärgses määras alates 15.06.2017. Rahuldamata jääb nõue põhisumma 7797,22 eurot ja sellelt arvestatud viivise osas.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 23 098,43 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
23.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (põhinõudest 20 964 eurot rahuldatakse 13 166,78 eurot) 63% ulatuses, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 63% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37% ulatuses hageja kanda.
24.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 4750 eurot, millest riigilõiv on 900 eurot ja esindajakulu summas 3850 eurot (III kd lk 96-97). Kostja leiab, et ei nõustu mistahes kujul hageja menetluskuludega ega nende suurusega, kuna esitatud kujul ei ole menetluskulud mõistlikud, vajalikud ega ka põhjendatud.
25.1.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu kogusummas 900 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 567 eurot (900 x 63 %).
25.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on kõrgemgi, mis viitab sellele, et sellest madalamat määra võiks kostja aktsepteerida. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa turu keskmist hinda ja see on põhjendatud.
25.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et esindaja on osutanud kokku õigusabi 37 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis. Seega on hageja esindajakulu suuruseks 3700 eurot ning mitte 3850 eurot nagu esitatud avalduse resolutsioonis on märgitud. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 2331 eurot (3700 x 63%).
25.4.Kohus leiab, et kostja etteheited hageja esindaja ajakulule ei ole antud juhul põhjendatud, kuivõrd antud tsiviilasja on menetletud alates 2017. aastast ning toimunud on mitmeid kohtuistungeid, uuritud tõendeid ning 37 tundi, mis esindajal on selleks kulunud, ei ole ülepaisutatud aeg.
25.5.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2898 eurot, millest riigilõiv 567 eurot ja esindajakulu 2331 eurot.
26.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 6848,50 eurot (III kd lk 100-101). Hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
26.1.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa turu keskmist hinda ja see on põhjendatud.
26.2.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 58,85 tundi, millele lisandub veel kostja esitatud asjatundja arvamuse koostamise tasu summas 375 eurot.
26.3.Esmalt leiab kohus, et kostja esitatud asjatundja arvamuse koostamise tasu summas 375 eurot ilma käibemaksuta (III kd lk 62) rahuldamisele ei kuulu. Tegemist on kuluga, mis kostjal on tekkinud 20.04.2017 ehk enne kohtumenetlust. Hagiavaldus esitati 15.06.2017 ja see võeti kohtu menetlusse 22.08.2017 (I kd lk 32-33). Seega ei ole tegemist menetluskuluga TsMS mõistes. Kostja ei ole esitanud nimetatud summa väljamõistmiseks kahju hüvitamise hagi ega seda tasaarveldanud. Kuludokument ise on kohtule esitatud pärast eelmenetluse lõppemist.
26.4.Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu on mõningal määral ülepaisutatud ning peab põhjendatud ajakuluks kokku 45 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt märgitud ajakulud kohtule erinevate kirjade koostamiseks ja kohtu kirjadega tutvumiseks sellises ajamahus, nagu on kostja oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud märgitud mahus kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu, kuivõrd mitu istungit on lükatud edasi seetõttu, et kostja tunnistaja ei ilmunud kohale. Ka ei ole menetluskulude kindlaksmääramiste avalduste koostamine ajamahukas tegevus. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 45 tunni ulatuses ehk 4950 eurot (45hx110€), arvestades asja mahtu ja keerukust.
27.Kõige eelpooltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1831,50 eurot (4950 x 37%).
28.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1066,50 eurot (2898 – 1831,50).
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.10.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.