Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Aap Kulik, Leana Land Kostja: D. D. (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 12.08.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2055,98 eurot, intressid 172,16 eurot ja haldustasu 6 eurot.
3.Jätta rahuldamata tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev haldustasude nõue 0,1 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksed vastavalt 26.08.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele järgmiselt: 10.06.2026 23,07 eurot 10.07.2026 29,33 eurot 10.08.2026 29,33 eurot 10.09.2026 29,33 eurot 12.10.2026 29,53 eurot
Jätta rahuldamata tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõla nõue 847,04 euro ulatuses, intressinõue 73,57 eurot, lepingu haldustasude nõue 7,96 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot ja viivisenõue.
6.Jätta hageja menetluskulud 66,39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33,61% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 302,07 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.03.2025 hagi kostja vastu ja 26.08.2025 alternatiivse nõude. Menetluses on järgmised nõuded:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 12.08.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 2055,98 eurot, intress 172,16 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning lepingu haldustasu 6,10 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 987,63 eurot, intress 73,57 eurot, viivis 57,08 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning lepingu haldustasu 7,96 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenev viivis alates 15.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma (987,63 eurot) täieliku tasumiseni 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Alternatiivselt:
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksed alates 10.06.2026 vastavalt 26.08.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele, kokku 140,59 eurot.
2.Hageja on lepingust XXX tulenevate nõuete aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 12.08.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 6010 eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 26,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta (s.o 0,0747% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 32,49%, mis oli arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 6010 EUR, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 26,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu on 90,15 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 EUR kuus, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus. Krediidi kogukulu oli 11 226,83 EUR. Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, 26,90% aastas (s.o 0,0747% päevas).
2.2.Krediidisumma 6010 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 90,15 eurot, maksti välja järgnevalt: kostja arvelduskontole 911,72 eurot, I OÜ-le 1079,37 eurot ja B AS-le 3928,76 eurot.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info alusel ning arvelduskonto XXX väljavõtte alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 650 eurot neto (Lisa 10 – incomes: „salary“ 650,00 ehk sissetulek: töötasu 650,00 eurot) ettevõttest aktsiaselts N (Lisa 10 – employments ja Lisa 11 – employer data (MTA andmed)). Kostja konto väljavõttelt nähtus, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul oli töötasu 389,37 eurot ja töötukassa töövõimetushüvitise toetus 303,21 eurot, keskmiselt kokku 692,58 eurot. Hageja hinnangul oli adekvaatne arvestada Töötukassa kandeid regulaarse sisstuleku hulka, kuivõrd 2
nendel kuudel, mil Töötukassa toetust ei makstud, olid palgalaekumised kõrgemad. Seega eeldatavasti oli töötukassa toetus seotud töölt eemal oldud haigushüvitisega, mis päädis selle võrra väiksema palgalaekumisega. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 120 eurot, mida ta soovib refinantseerida (Lisa 10 – refinanced liabilities, declared monthly payment). Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 133 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 186,12 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 692,58 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 26,87(186.12/692,58*100)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 73,13% sissetulekutest ehk siis 506,46 eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja ainsaks regulaarseks majapidamiskuluks on kanded E OÜ-le, milleks olid üürimaksed, viimase kolme kuu keskmiselt 228,33 eurot. Seega oli kostjal võimalik krediidikohustuste tasumisest üle jäänud vahenditest tasuda regulaarseid majapidamiskulusid. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 0 ülalpeetavat, kostja on abielus ja elab üürikorteris. Samuti omandas hageja infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Tarbimislaen puhul on maksimaalne laenuteenindusmäär vähemalt 55% sissetulekust, mille tulemusena jääb kliendile elamiskulude ja muude kulude kandmiseks 45% tema sissetulekutest. Loogiliselt, kohustuste korrektse tasumise korral kohustuste kogumaht ajas üksnes väheneb. Ent krediidi väljastamisel on arvestatud, et ka juhul kui krediidivõtja maksekohustused suhteliselt sissetulekutega peaksidki tulevikus suurenema, siis suudab krediidivõtja oma kohustusi vaatamata nende suurenemisele täita.
2.4.Alates 12.08.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 28.11.2024.a on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kokku 8899,72 eurot. Sellest on arvestatud haldustasudeks 72 eurot, intressideks 4781,50 eurot, krediidisumma katteks 3954,02 eurot, lepingutasu katteks 90,15 eurot ja viiviste katteks 2,05 eurot. Hageja hoiatas krediidilepingus 28.10.2024.a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja oli krediidilepingu XXX raames osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega: 1) 25.08.2024 osamakse 186,12 eurot; 2) 25.09.2024 osamakse 186,12 eurot; 3) 25.10.2024 osamakse 186,12 eurot; 4) 25.11.2024 osamakse 186,12 eurot. Hageja ütles 28.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.
2.5.Kostjal on lepingu järgi tagastamata krediidisumma 2055,98 (6010,00-3954,02) eurot. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 172,16 eurot, mille hageja palub välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 1.50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.08.2024 kuni 25.11.2024 tasuma lepingu haldustasu 6 eurot. Samuti nõuab hageja lepingutasu november 2024 osamaksemakse eest proportsionaalselt kuni ülesütlemiseni, so 26.11.2024-28.11.2024 perioodi eest 0,1 eurot. Kokku haldustasu võlgnevus 0,1 eurot.
2.6.Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud 3
kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10 eurot kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest: 1) 03.09.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 2) 16.09.2024 meeldetuletuskiri (tasuline); 3) 03.10.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 4) 16.10.2024 meeldetuletuskiri (tasuline). Seega palub hageja üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 10 eurot.
3.Hageja on lepingust nr XXX tulenevate nõuete aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
3.1.Hageja ja kostja sõlmisid 19.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 1760 eurot (see maksti 19.10.2021 välja kostja arvelduskontole XXX). Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta (s.o 0,0553% päevas). Lepingus on väljendatud viivis aastaja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, 19,90% aastas (s.o 0,0553% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 24,62% ja see oli arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1760 EUR, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu on 0 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 EUR kuus, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus. Krediidi kogukulu oli 2 914,61 EUR.
3.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ning arvelduskonto väljavõtete XXX, XXX, XXX alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 950 eurot neto (Lisa 14 – incomes: „salary“ 950,00 ehk sissetulek: töötasu 950,00 eurot) ettevõttest aktsiaselts N (Lisa 14 – employments ja Lisa 15 – employer data (MTA andmed)). Hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud töötasu 878 eurot kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 138 eurot (Lisa 14 – External liabilities, declared monthly payment). Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 182 eurot. Kostjal oli varasemaid kohustusi Bigbank AS ees kuumaksega 186,12 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 48.59 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust 878 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 47,46((48.59+182,00+186,12)/878,00*100)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 52,54% sissetulekutest ehk siis 461,29 eurot. Arvelduskontolt nähtus ainsa regulaarse majanduskulu kandena maksed T AS-ile regulaarselt iga kuu summas 41,90 eurot. Seega jäi kostjal sissetulekutest vahendeid majapidamiskulude kandmiseks. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavat, kostja elab kooselus, üürikorteris. Samuti omandas hageja infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta Ekrediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.
3.3.Hageja hoiatas krediidilepingus XXX 14.10.2024.a. saadetud teatega 6 kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid
4
summasid. Kostja oli krediidilepingu XXX raames osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega: 1) 25.08.2024 osamakse 32,66 eurot; 2) 25.09.2024 osamakse 48,59 eurot; 3) 25.10.2024 osamakse 48,59 eurot; 4) 25.11.2024 osamakse 48,59 eurot. Hageja ütles 28.11.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Alates 19.10.2021.a (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 28.11.2024.a on kostja kokku tasunud 1619,41 eurot. Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue ümberarvestuse kohaselt 140,59 eurot (väljastatud krediit 1760 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1619,41 eurot).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Otsuse tegemise eeldused
4.1.Kostjale on hagiavaldus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ja ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele, alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus on kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses.
4.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
5.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud. Lepingu nr XXX (dtl 53) on kostja digiallkirjastanud 12.08.2020 ning lepingu nr XXX (dtl 69) 19.10.2021. Kummagi lepingu digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, tarbijakrediidilepingu põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik. Lepingudokumentide kostjale püsival andmekandjal esitamise kohta selgitas hageja, et mõlemal juhul saadeti leping lepingu sõlmimise päeval kostja e-postiaadressile, 12.08.2020 XXX ja 19.10.2021 XXX. Ning et lisaks on lepingudokumendid kostjal kättesaadavad ka hageja iseteeninduskeskkonnas. Hageja on tõendanud maksekorraldustega (dtl 62-64 ja dtl 77) enda väiteid laenude välja maksmise kohta.
5
Lepingutes toodud krediidi kulukuse määr (esimesel lepingul 32,49%, teisel lepingul 24,62%) ei ületanud lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalseid määrasid. Kohus tuvastas eeltoodu alusel, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingute sõlmimiseks, lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid, laenud on kostja kasutusse antud, lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavaks tehtud ning lepingud ei olnud tühised krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on lepingu nr XXX sõlmimise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.3 toodud väited. 6
Tõenditena on hageja esitanud faili „laenutaotlus“ (dtl 89), kostja konto lõpuga 7026 väljavõtte perioodi 01.04.2020-04.08.2020 kohta (dtl alates 97) ja faili „registripäringud“ (dtl 93). Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud suuruses kostja sissetulek. Kohus märgib, et hageja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja oli 2020. a alguses olnud sissetulekuta, kuid laenu andmise ajaks oli ta saanud 4 kuud järjest samalt tööandjalt palka. Konto väljavõttelt nähtuvad ka hageja väidetud finantskohustused I ja B AS ees, millised kostja refinantseeris hagejalt saadud laenuga (laenu arvelt maksis hageja otse nende krediidiandjate kontodele). Konto väljavõttelt ei nähtu kandeid kostja enda kontode vahel. Seega sai hageja arvestada, et kostja finantskohustuseks saab olema hagejalt endalt võetud laen, kuumaksega 186,12 eurot. Kohus märgib, et lisaks kahe laenu refinantseerimisele sai kostja hagejalt siiski ka laenu juurde, 911,72 eurot. Konto väljavõttelt nähtub ka hageja väidetud üürikohustus, kahel kuul on tasutud 245 eurot, ühel kuul vähem. Kostja konto väljavõttelt muid elusasemega seotud kulusid ei nähtunud. Kostja ise oli oma sissetulekuks märkinud 650 eurot kuus, kuid hageja võttis aluseks suurema sissetuleku 692,58 eurot. Kui arvestada kostja enda avaldatud sissetulekuga 650 eurot kuus, arvestada maha uue laenu finantskohustus 186,12 eurot kuus ja üür 245 eurot kuus, jääb järele 218,18 eurot. Äärmiselt kokkuhoidlikult elades võib olla võimalik sellise summaga kuus saada söönuks; see ei jäänud ka alla Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile. Selles olukorras pidi hageja olema kriitiline, arvestades, et kostja võttis tarbimislaenu juba kolmandat korda. Samas ei saa eeltoodu põhjal kindlalt väita, et kostja ilmtingimata ei olnud maksevõimeline.
6.3.10 kuud hiljem andis hageja kostjale uue laenu, 1760 eurot. Hageja kogutud kostja konto väljavõtetest nähtub, et vahepealsel ajal oli kostja võtnud laene kolmelt krediidiandjalt: I AS (krediidikonto leping), T AB ja B OÜ. Kostja elas enda väitel jätkuvalt üürikorteris, kuid üüri suurus on teadmata, sest hageja seda välja selgitanud ei ole. Kuigi kostja palk oli vahepeal suurenenud (kostja laenutaotlusse märkinud 950 eurot, hageja arvestanud 878 eurot), on selge, et kostja oli läinud ülelaenamise teele. Ka kostja konto väljavõttelt nähtub, et võetud laenud kulusid igapäevakulutustele ning kostja ei elanud säästlikult. Hageja professionaalse krediidiandjana pidi mõistma, et selliste tarbimis- ja laenuvõtmisharjumuste puhul jõuab kostja paratamatult ühel hetkel olukorda, kus laenud on kasvanud üle pea ning võetud kohustusi täita ta ei suuda. Sellele vaatamata andis hageja kostjale viienda tarbimislaenu (kui arvestada ka teadaolevaid, eelmise laenuga refinantseeritud tarbimislaene, oli see kostjale lühikese aja jooksul juba 7 kord tarbimislaenu võtta). Seega on kohus seisukohal, et kui esimese laenu andmisel võis hageja veel uskuda kostja krediidivõimesse (kuigi see oli piiripealne), siis teise lepingu sõlmimisel ei saanud hagejal kuidagi tekkida enam veendumust, et kostja suudab kogu lepingu perioodi jooksul lepingust tulenevad kohustused täita. Teisisõnu on kohus seisukohal, et lepingu nr XXX sõlmimisel rikkus hageja vastutustundliku laenamise kohustust.
7.Lepingust nr XXX tulenevad nõuded
7.1.Esimese lepingu alusel nõuab hageja põhivõlga (tagastamata laenusumma) 2055,98 eurot. Hageja väitel on kostja poolt tasutust arvestatud esimese lepingu põhivõla katteks 3954,02 eurot. Hageja väitel on kostjal tasumata osamaksed alates 25.08.2024. Hageja esitatud maksete laekumise ja arvestamise failist nähtub, et kostja on viimase tagasimakse teinud 8.08.2024, ning selle arvelt on täielikult tasutuks loetud 25.07.2024 põhiosamakse.
7
7.2.Intresse nõuab hageja 172,16 eurot ning hageja väitel on kostjal tasumata intressimaksed alates 25.08.2024 kuni 25.11 (s.o 49,16+43.05+39,88+37,85) + 2,22 kuni 27.11.2024. Hageja on esile toonud, et saatis kostjale lepingu üles ütlemise hoiatuse, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja, mis oli vähemalt 2 nädalat ning saatis üles ütlemise teate 28.11.2024. Hageja selgitas täiendavalt, et üles ütlemise hoiatus saadeti e-postiaadressile XXX 28.10.2024 kl 12.00 ja üles ütlemise teade samale e-postiaadressile 28.11.2024 kl 12.00. Kohus tuvastab eelpooltoodu alusel, et üles ütlemise eeldused olid täidetud ning lepingu saab kehtivalt üles öelduks lugeda.
7.3.Hageja nõuab ka haldustasu 6,10 eurot, nelja kuu ja 3 päeva eest. Samas ei ole hageja esile toonud, et haldustasu oleks arvestatud päevades; hageja väitel arvestati haldustasu 1,5 eurot kuus ja see tuli tasuda igakuise kuumaksega. Seega kuna lepingu üles ütlemiseni oli sissenõutavaks muutunud 4 kuu haldustasud (kokku 6 eurot), mõistab kohus need välja ja jätab rahuldamata 0,1 euro ulatuses haldustasu nõude. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 397, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja põhivõla 2055,98 eurot, intressid 172,16 eurot ja haldustasu 6 eurot.
7.4.Võla sissenõudmiskulude osas on hageja viidanud lepingu üldtingimuste punktidele 5.3 ja
4.3.Need punktid sätestavad: Krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tasumata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja lepinguhaldustasu, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Lepinguliste kohustuste kohese täitmisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt viivist vastavalt peatükile 6 ning viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole esitanud hinnakirja. Seega ei ole hageja tõendanud, et lepinguline kokkulepe oli 5 euro tasumise kohta ühe meeldetuletuskirja eest. Hageja ei ole ka tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.
8.Lepingust nr XXX tulenevad nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid kostja ei võlgne.
8
Tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest jääb hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata algne põhivõla, intressi, viivise ja haldustasu nõue. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude (dtl 162). Kostjale maksti krediiti välja 1760 eurot. Hageja on tagasimakseid uuesti määranud (dtl 164), samale perioodile, mis oli lepingus toodud maksegraafikus, võrdsete osamaksetena 29,33 eurot kuus (v.a viimane, 29,53 eurot), kokku 1760-le eurole. Intressiarvestust seadusjärgse intressimäära alusel hageja alternatiivse nõudega esitanud ei ole. Hageja väitel on kostja kokku tagasimakseid teinud 1619,41 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu põhiosamakse katteks, on kostjal täielikult tasutud maksegraafiku osamaksed kuni 10.05.2026 ning lepingut ei saa 28.11.2024 kehtivalt üles öelduks lugeda, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Hageja toob välja, et kostja ei ole alates 09.08.2024 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset rohkem kui 1 aasta, mistõttu võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus nõustub, et hagejal on alust arvata, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja igakuised põhiosamaksed vastavalt 26.08.2025 uuesti määratud maksegraafikule, järgmiselt (kokku 140,59 eurot): 10.06.2026 23,07 eurot 10.07.2026 29,33 eurot 10.08.2026 29,33 eurot 10.09.2026 29,33 eurot 12.10.2026 29,53 eurot
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud menetluskulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 14.03.2025 esitatud hagi hind on 3577,02 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude lepingust nr XXX tuleneva põhivõla osas summas 2055,98 eurot, intressinõude 172,16 eurot ja haldustasu
9
nõude 6 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude lepingust nr XXX tuleneva põhivõla osas summas 140,59 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 2374,73 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (3577,02 eurot) 66,39%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud (riigilõivu) 66,39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33,61% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 66,39% hageja riigilõivust (455 eurot), millele vastab summa 302,07 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kostja menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.