Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Looallikas OÜ ja M A vastu põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks Hagihind 4 580,83 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: T I (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx); Kostja I: Looallikas OÜ (registrikood 14300533, asukoht Rohumaa tee 2, Adra küla, 76704 Harku vald, e-post [email protected]); Kostja II ja kostja I seaduslik esindaja: M A (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Looallikas OÜ ja M A vastu põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista Looallikas OÜ-lt ja M A solidaarselt välja põhivõlgnevus 3379,56 eurot, intressid 389,20 eurot, haldustasu 4,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 269,02 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Mõista Looallikas OÜ-lt ja M A solidaarselt välja viivised määraga 14,90% aastas põhivõlgnevuselt 3379,56 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 30.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3110,54 eurot. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja I ja xxx AS (müüja) sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja I kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja I vastu loovutanud xxx-ile. Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas maksumusega 3399,00 eurot ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja I kohustus lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15. kuupäevaks, esimese maksega 15.05.2019 summas 114,40 eurot ning viimase osamaksega 15.04.2023 summas 114,40 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja I, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,90% aastas.
2.Kostja I jättis lepingu täitmata, s.o jättis perioodil 15.06.2019 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 14.11.2020 tasumata põhivõlgnevuse 174,43 eurot, intressi 389,2 eurot ja haldustasu 4,5 eurot.
3.Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja I tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 3205,13 eurot. Seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja I võlgnevus lepingu põhiosamaksed 3379,56 eurot ja tasumata intressiosamaksed 389,20 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.1 on faktooril müüja esindajana õigus leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud ostjale edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et müüja ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist.
4.Lähtudes kostja I poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 8.1, teavitas faktoor 30.10.2020 kostjat I lepingu ülesütlemisest, kui kostja I ei täida hiljemalt 13.11.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja I nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles faktoor lepingu 14.11.2020 üles.
5.Kostja II ja xxx sõlmisid koos põhilepinguga 10.04.2019 käenduslepingu, mille p 1 alusel käendaja vastutab ostja järelmaksulepingust tulenevate kohustuste täitmise (sh sissemakse ja osamaksete tasumise) eest olgu müüja, faktoori või mistahes kolmanda isiku ees, kes on nimetatud kohustuste osas võlausaldajaks (sh ka siis, kui asjaomane kolmas isik sai nende võlausaldajaks seeläbi, et müüja või faktoor loovutas need talle). Käenduslepingu p. 4 kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma
5491,20 eurot. Käenduslepingu p 2 sätestab, et käendaja vastutab lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt. Vastavalt lepingu tingimuste punktile IV 5 on hagejal õigus nõuda ja kostjatel lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjatelt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja I aadressile xxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 18.12.2020 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjaid kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustusid kostjad täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostjad ei reageerinud loovutusteatisele ega ole võlgnevust tasunud. Kostjate väide xxx-i (faktoor) poolt lepingurikkumise kohta on alusetu ning kostjate poolt tõendamata. Hageja on esitanud kostjate võlgnevust tõendavaid dokumente. Faktoori poolt lepingurikkumist ei tõenda kostjate esitatud e-kirjad, mis vastupidiselt kostjate seisukohale tõendavad, et kostjad ei täitnud faktooriga sõlmitud lepingut korrektselt, mille kohta saadeti kostjatele korduvalt meeldetuletusi. Kostjate selgitused nende maksevõimetuse kohta ei puutu käesoleva tsiviilasja asjaoludesse. Hageja palub mõista kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt põhivõlgnevus 3379,56 eurot, intressid 389,20 eurot, haldustasu 4,5 eurot, viivised 269,02 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3379,56 eurot alates 30.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 14,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Kostjate vastuväited hagile
10.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Võlausaldaja kohustus on saata ostjale arveid või arvete meeldetuletusi täpsetes summades, mitte esitada järgmise kuu makseid võlgnevuse nime all, mida xxx korduvalt tegi. xxx rikkus korduvalt lepingujärgset kohustust saates kostjale I valeandmetel põhinevaid arveid. xxx esitas järgmise kuu arveid võlgnevustena ja hirmutas inkassoga. Kostja I informeeris korduvalt xxx-i klienditeenindajat eksimusest. Klienditeenindaja vabandas iga kord, selgitades, et see oli arvutisüsteemi viga, kuid valearvete saatmine jätkus korduvalt. Selline pidev eksitamine ja suuremate summade nõudmine ja inkassofirmaga hirmutamine tekitas lõpuks kostjale I täieliku soovimatuse lepinguga jätkata.
11.Kostja leppis xxx-i klienditeenindajaga kokku maksekuupäeva, kui kostja I tasub ühe kuu makse, mida kostja I ka tegi, kuid sellest hoolimata helistati ootamatult ja ähvardati inkassoga ja lõpuks antigi inkassosse.
12.Kostja pöördus xxxi poole selgitusega Covid-19 tõttu firmat tabanud maksejõuetuse kohta ja palus leida sobiva lahenduse, pakkudes ka lepingujärgse vara tagastamist kui ainsat võimalikku lahendust, kuid xxx ei teinud sellest välja ja ähvardas inkassoga. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Asjas puudub vaidlus, et kostja I ja xxx (müüja) sõlmisid 10.04.2019 osamaksetega tasumise müügilepingu (dtl 72-77), millega kostja I kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja I vastu loovutanud faktoorile xxx-ile. Lepingu
punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas maksumusega 3399,00 eurot ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja I kohustus lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15. kuupäevaks, esimese maksega 15.05.2019 summas 114,40 eurot ning viimase osamaksega 15.04.2023 summas 114,40 eurot. Kostja I jättis lepingu täitmata, s.o jättis perioodil 15.06.2019 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 14.11.2020 tasumata põhivõlgnevuse 174,43 eurot, intressi 389,2 eurot ja haldustasu 4,5 eurot. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja I tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 3205,13 eurot. Lähtudes kostja I poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 8.1, teavitas faktoor 30.10.2020 kostjat I lepingu ülesütlemisest, kui kostja I ei täida hiljemalt 13.11.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja I nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles faktoor lepingu 14.11.2020 üles. Kostja II ja xxx sõlmisid koos põhilepinguga 10.04.2019 käenduslepingu, mille p 1 alusel käendaja vastutab ostja järelmaksulepingust tulenevate kohustuste täitmise (sh sissemakse ja osamaksete tasumise) eest. 18.12.2020 loovutas faktoor xxx oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjaid kirjalikult.
15.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 3379,56 eurot, intressid 389,20 eurot, haldustasu 4,5 eurot, viivised 269,02 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3379,56 eurot alates 30.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 14,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjendusel, et kostjale I on edastatud ebakorrektseid arveid ning kostja I on maksejõuetu.
16.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostjad ei ole 10.04.2019 lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täinud.
17.Kostja I kohustus lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15. kuupäevaks, esimese maksega 15.05.2019 summas 114,40 eurot ning viimase osamaksega 15.04.2023 summas 114,40 eurot. Kostja I jättis lepingu täitmata, kuna jättis perioodil 15.06.2019 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 14.11.2020 tasumata põhivõlgnevuse 174,43 eurot, intressi 389,2 eurot ja haldustasu 4,5 eurot.
18.Lähtudes kostja I poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 8.1 teavitas faktoor xxx 30.10.2020 kostjat I lepingu ülesütlemisest (dtl 91-93), kui kostja I ei täida hiljemalt 13.11.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kostja I nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, mistõttu esines faktooril alus leping 14.11.2020 üles öelda (dtl 94-95), s.o leping on nimetatud kuupäevast lõppenud ja kogu lepingust tulenev võlgnevus on muutunud sissenõutavaks põhiosamaksetes 3379,56, tasumata intressiosamaksetes summas 389,20 ja haldustasus 4,5 eurot.
19.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise
asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Faktoor loovutas oma nõude 18.12.2020 hagejale ning saatis kostjatele 29.12.2020 teatise (dtl 96) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjatelt võlgnevuse tasumist.
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. Müüja ja kostja I vahel 10.04.2019 sõlmitud lepingu alusel on intressi määr 14,90% aastas. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista intress summas 389,20 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine on kajastatud maksegraafikus (dtl 76) ning kostjad ei ole intressivõlgnevuse arvutuskäigule ega suurusele vastu vaielnud.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt I tuleb VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista tasumata põhiosamaksed 3379,56 eurot, tasumata intressiosamaksed summas 389,20 eurot ja lepingu punktist II tulenevalt haldustasu 4,5 eurot.
22.VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul on kostja II ja xxx sõlminud koos põhilepinguga 10.04.2019 käenduslepingu (dtl 66-71), mille p 1 alusel kostja II kui käendaja vastutab ostja järelmaksulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest müüja, faktoori või mistahes kolmanda isiku ees, kes on nimetatud kohustuste osas võlausaldajaks (sh ka siis, kui asjaomane kolmas isik sai võlausaldajaks seeläbi, et müüja või faktoor loovutas need talle). Käenduslepingu p 4 kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 5491,2 eurot. Kohus leiab, et lähtuvalt VÕS § 65 lõikest 1 ja 10.04.2019 käenduslepingust tuleb hageja nõutav võlgnevus kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja nõuda.
23.Hageja nõuab kostjatelt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi
järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja esindaja on kostjatele saatnud 3 tasulist kirja (dtl 97-99), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt VÕS § 1132 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot hageja kasuks.
24.Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjatelt viiviseid põhivõlgnevuselt 3379,56 eurot lepingujärgses intressimääras, mis on 14,90% aastas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 15.11.202029.05.2021 summas 269,02 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjatelt nõuda viivist lepingus sätestatud intressimääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjatelt nõuda perioodil 15.11.2020-29.05.2021 (195 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 3379,56 eurot viivisemääraga 14,90% aastas, mis on 269,02 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise, s.o 29.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 269,02 eurot.
25.Hageja nõuab kostjatelt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 3379,56 eurot määraga 14,90% aastas alates 30.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Võttes arvesse, et kostjatelt on hageja kasuks juba välja mõistetud viivised summas 269,02 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 3110,54 eurot.
26.Seoses kostjate esitatud vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostjate vastuväite kohaselt rikkus faktoor korduvalt oma kohustusi, kuna edastas kostjale I ekslikke arveid. Samuti on kostjad selgitanud, et kostja I muutus maksejõuetuks COVID-19 kriisist tulenevate majanduslike raskuste tõttu. Kohus leiab, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse jätta esitatud hagi rahuldamata. Nimelt ei vabasta COVID-19 kriisist põhjustatud makseraskused kostjaid kohustusest täita lepingust tulenevaid kohustusi ning tasuda hagejale võlgnevus. Ka kostjate esitatud kirjavahetus faktoori esindajaga (dtl 114-128) kinnitab, et kostja I ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud, ning faktoori täpsustused arvete esitamises ja tasumise korra osas ei vabanda kostja I poolset lepingu rikkumist. Nimelt ilmneb kostja I esindaja 17.08.2020 e-kirjast (dtl 128), et kostja I esindaja (kostja II) on ise kinnitanud, et kostjal I puuduvad rahalised vahendid faktoorile kuumaksete tasumiseks ning on välistatud kogu
laenusumma tasumine. Seega on hageja nõue põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 4 580,83 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.