Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-7719
Tsiviilasi
OÜ Magri hagi Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali kui Seesam Insurance AS õigusjärglase vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
2 472 948,16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Magri (registrikood 10565163, asukoht Kolga tee 22a, esindajad 67405 Otepää); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister, e-post: xxx); Kostja: Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal (Seesam Insurance AS õigusjärglane, registrikood 12970620, asukoht Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat (Advokaadibüroo NOVE, e-post: xxx).
Andrus
Kattel
Kohtuistungi toimumise aeg 25.08.2021 Hageja seaduslik esindaja: MM; Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Kattel.
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hageja rahalise hüvitise nõuded summades 10 000 eurot ja 635 eurot.
2.Jätta läbi vaatamata hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja 2 290 000 eurot või alternatiivselt 1 842 000 eurot ning viivisenõuded nimetatud nõuetelt seadusjärgses viivise määras.
3.Jätta hagi tervikuna kõigi ülejäänud nõuete osas rahuldamata, sealhulgas jätta rahuldamata hageja kindlustushüvitise nõue 2 289365 eurot, alternatiivne kindlustushüvitise nõue s 1 841 365 eurot, viivisenõuded kindlustushüvitise nõuetelt, kahju nõue 448 000 eurot ning viivisenõue kahju hüvitamise nõudelt.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Magri kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kindlustuslepingu, mida tõendab kindlustuspoliis nr 5/181976, mille lahutamatuks osaks olid Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2014, Seesami hüvitisreeglid 1/2012 ning Seesami üldised lepingutingimused 1/2008.
2.26.01.2016 kell 17:14 toimus kindlustusjuhtum. Kindlustatud ese, hotell Bernhard asukohaga Kolga tee 22a, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond, sai tulekahjus kahjustada. Hotellis oli alati ööpäevaringne valve. 26.01.2016 oli töölepingu alusel kohustatud hotellis valvet pidama C.
3.01.02.2016 esitas Magri OÜ juhatuse liige MM kostjale ettevõtte varakindlustuse kahjuavalduse, millega koos esitas hotelli administraatori C ja D 28.01.2016 seletused. 10.02.2016 edastas C kostjale omakäelise valeütluse, mille kohaselt lahkus ta töölt varem, kui ta oleks pidanud. Hiljem väitis C, et ta valetas ka politseile. 11.02.2016 edastas täiendava seletuskirja D, kes teatas, et oli poes 30 minutit ning teel tagasi hotelli nägi ta leeke ning talle tuli vastu C.
4.MM edastas 11.02.2016 täiendava seletuskirja, mille kohaselt oli ta hotellis veel enne kella 13 ning hotelli jäid tööle C, MP ja D. 17.03.2016 edastas C kostjale täiendava seletuse, mille kohaselt oli tema lahkumine kooskõlastatud väidetavalt MMga. Lisaks väitis C, et hotell oli ilma valveta ning see olevat alaline probleem.
5.18.03.2016 tegi kostja otsuse varakindlustuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Kostja põhistas otsust, toetudes C ütlustele, mistõttu leiti, et hageja on esitanud väidetavalt valeandmeid ning suurendanud kindlustusriski. 31.03.2016 kirjutasid hotelli töötajad seltused hotellis tegelikult toimunu kohta. Hotelli administraator Y tunnistas, et ta oli hotellis vahetuse lõpuni ise. Vahetevahel kokkuleppel kolleegiga asendasid nad teda järgmise vahetuse alguseni, kui ta lahkus enne vahetuse lõppu. Tema sõnul ei vastanud tõele väited, et hotellis puudus ööpäevaringne valve.
6.Hotelli toateenija MP selgitas 31.03.2016, et tõele ei vasta C väited, et hotellis ei olnud kogu aeg tagatud personali valvet. Hotellis oli korraldatud, et vähemalt üks töötaja viibis kogu aeg hoones. Hotelli majamees D andis 31.03.2016 seletuse, milles ta selgitas, et väide ööpäevaringse
valve puudumise kohta ei vastanud tõele. Hotelli massöör JA märkis 01.04.2016 seletuskirjas, et neil päevil, kui tema hotellis töötas, viibis seal peale tema vähemalt veel keegi hotelli personalist. Alati viibis hotellis keegi töötajatest ja maja ei olnud valveta. Hotelli kokk J kinnitas 30.03.2016 seletuskirjas, et tal võimaldati hotellis ööbida ning vähemalt üks hotelli töötaja viibis kohal ööpäevaringselt. Ka hotelli majamees MR kinnitas 31.03.2016 seletuses, et tal võimaldati majas ööbida ning töö oli korraldatud viisil, kus ööpäevaringselt viibis keegi majas. Ta pidas arusaamatuks C väidet, et hotell oli inimvalveta.
7.Hageja esitas 13.04.2016 lepingulise esindaja vahendusel kostjale ettepaneku kahjuhüvitise välja maksmiseks. 20.04.2016 esitas kostja vastuse, milles ettepanekut ei rahuldatud. 21.04.2016 esitas tuleohutusekspert TR OÜ analüüsi seoses toiminud tulekahjuga. Hageja kostja väidetega ei nõustunud ning viitas VÕS § 422 lõikele 1. 26.01.2016 kell 17:14 toimus kindlustusjuhtum vastavalt VÕS § 423 lg-le 1. Kostja peab hüvitama kahju. Hageja ei ole esitanud kostjale valeandmeid, vaid seda tegi C, kes üritas enda käitumist õigustada.
8.C ütlused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Hageja pidas arusaamatuks, miks C pidas vajalikuks valetada Politsei- ja Piirivalveametile ning ligi kuu aega hiljem muuta täielikult oma ütlusi. C seletused on vastuolus teiste hotelli töötajate ütlustega, mistõttu oleks pidanud kostja suhtuma tema ütlustesse kriitiliselt.
9.ÜL 1/2009 punkti 8.1. näeb ette, et pärast kahjuavalduse saamist viib kostja või tema nimetatud isik läbi kahjukäsitluse hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Kostja ei ole lähtunud hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest. Mõistlik isik oleks C ütlusi arvestanud kriitiliselt. Kostja oleks pidanud küsima täiendavaid seisukohti teistelt hotelli töötajatelt või kindlustusvõtjalt. Kuivõrd hageja ei ole esitanud valeandmeid, ei ole kostja vabanenud täitmise kohustusest VÕS § 449 lg 2 alusel.
10.Kostja on viidanud vastuses tingimuste punktile 100, mille alusel vabaneb kostja täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ning kostja täitmise kohustuse kindlakstegemisele. Hageja ei ole tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, mistõttu on välistatud kostja vabanemine täitmiskohustusest.
11.Hageja viitas VÕS § 452 lõike 2 punktile 2. Kostja ei ole tõendanud, kuidas C majast puudumine avaldas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, mistõttu ei või kostja tugineda VÕS § 452 lg 2 p-le 2. Tuleohutusekspert TR on 21.04.2016 analüüsis lk 8 leidnud, et suitsuaistingu põhjal luurele minek üksinda, ettevalmistuseta, kogemuse ja erivarustuseta on töötaja kui tavainimese poolt võimatu. Seega isegi juhul, kui C oleks viibinud sel hetkel hotellis, oleks olnud võimatu tema poolt tulekahju iseseisv kustutamine.
12.Hageja viitas VÕS § 445 lõike 3 punktile 2. Kostja on rikkunud VÕS § 450 lõiget 1 ja VÕS § 489 lõiget 1. Kostja ei ole teinud kindlaks täitmise ulatust, mistõttu ei tea hageja hagihinda ning kahju hüvitamise ulatust.
13.15.06.2016 seisukohtades viitas hageja VÕS § 422 lõikele 1. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 2 054 266 eurot.
14.06.10.2016 seisukohtades pidas hageja ebaõigeks kostja väidet, et hageja ei teavitanud Häirekeskust tulekahjust. Hageja töötajad tegid seda koheselt, nähes suitsu. Hageja ei ole mõjutanud hotelli töötajaid politseile valetama. C oli ainus töötaja, kes pidevalt oma ütlusi on muutnud.
15.15.12.2016 seisukohtadega koos esitas hageja kohtule riiklikult tunnustatud tulekahjueksperdi HP ekspertiisiakti nr 1609. Ekspertiisiakt annab täiendava ülevaate tulekahju ajal toimunust ning võimalikest tulekahju tekkimisviisidest. Taastamistööde eelarveliseks maksumuseks hindas Tooman Ehitus OÜ 2263749,24 eurot koos käibemaksuga. Decora Ehitus OÜ hindas taastamistööde eelarveliseks maksumuseks 2 291 895,79 eurot koos käibemaksuga. OÜ TEVO hindas taastamistööde eelarveliseks maksumuseks 2 334 852,12 eurot koos käibemaksuga.
16.14.02.2017 selgitas hageja, milliseid asjaolusid ta soovis tõendada H 16.05.2016 ekspertiisiakti nr 1609. Ekspertiisiakt annab täiendava ülevaate tulekahju ajal toimunust ning võimalikest tulekahju tekkimisviisidest. Ekspertiisiaktis on välja arvutatud tulekahju tekkeaeg. Arvutuslik tulekahju tekkeaeg oli kell 17.05–17.06. Ekspertiisiakt kinnitab, et tulekahju avastati kahe sõltumatu inimese (naabrimees T ja administraator K) poolt 4–5 minutit pärast selle tekkimist. Esimesed teated tulekahjust saabusid Lõuna-Eesti Häirekeskusesse kell 17.13 (telefonile 110) naabruses elava T poolt ja kell 17.14 administraatori elukaaslase U poolt (telefonile 112). Ekspertiisiaktist nähtub, et Päästeameti esimene auto jõudis sündmuskohale kl 17.19 ehk vähem kui 15 minutiga pärast tulekahju algust. Seega teavitasid hageja töötajad häirekeskust tulekahjust koheselt.
17.03.04.2017 selgitas hageja, et TR ei teinud arvutusi ruumi nr 105 põlemiskoormuse ja kiiruse kohta. Need arvutused tegi riiklikult tunnustatud ekspert H oma ekspertiisiaktis. Kõik hageja töökorralduslikud dokumendid tuleohutuse tagamiseks asusid ühes kaustas, mis tulekahjus hävis. Hageja esitatud videosalvestisi on kasutatud ekspertiisi tegemisel ja neid kasutas riiklikult tunnustatud ekspert H. Hageja esitatud jooniste alusel on välja arvutatud taastamistööde maksumus.
18.11.04.2018 ei nõustunud hageja ekspert KS arvamusega ja pidas seda puudulikuks. Eksperdiarvamuse lehekülje 2 järgi peaks kaustas VI olema kasutatud projektdokumentatsiooni, kuid selliseid lisasid tegelikult ei ole. Ebaselge on, milline on see arvamuse osa, millega loodi ekspertiisi esemega seotud ehitusmaksumuse üldine diskursus. Kui eksperdiarvamuse leheküljel 106 punktis 1.5. on tuvastatud, et hotellikompleksi suletud netopinnaks oli 2 551,8 m2, siis leheküljel 179 paikneva tabeli 8.10. rea 4 kohaselt on hotellikompleski suletud netopinnaks loetud 2 417 m2. Kumb hotellikompleksi suletud netopinna andmetest on õige ja miks, arvamusest ei selgu.
19.Ekspert on märkinud, et puuduvad geodeetilised plaanid, info hooneväliste ehitiste kohta, info välistrasside kohta, info maa-ala katendite ja mahtude kohta. Tegelikult on olemas Kolga tee 22a krundi lähiümbruse geodeetiline alusplaan. Arusaadav ega kontrollitav ei ole, kuidas on ekspert arvutanud hotellikompleksi mahud. Ekspert ei ole sisuliselt vastanud kohtu küsimusele punktis 3.1. Eksperdi vastus küsimusele hotellikompleksi kulumi kohta on vastuoluline. Ühelt poolt on ekspert viidanud, et hoone rajati kolmes etapis, kuid edasi on hotelli etapiviisiline rajamine jäetud tähelepanuta ning on välja arvutatud üks kulum. Kuna hotelli kolm erinevat osa valmisid erinevatel aastatel: esimene etapp aastal 1997, teine etapp aastal 1998 ja kolmas etapp aastal 2007, on ka erinevate hotelli osade kulumid erinevad.
20.Kulumit puudutavatele küsimustele vastamisel on jäetud analüüsimata, milliseid parendustöid ning millal ja millises mahus on erinevate hotelliosade juures teostatud ja kuidas need parendustööd on mõjutanud hotelli kolme ehitusetapi kulumit. Arvamusest ei selgu, kuidas on kulum erinevate ehituseelarve rühmade kaupa välja arvutatud. Ekspert peab selles osas esitama täiendava arvamuse.
21.Ekspert on jätnud vastamata küsimusele kahjustuste olemuse ja mahtude kohta. Eksperdiarvamuses puudub loetelu hotellihoone juures tulekahju tagajärjel tekkinud
kahjustustest ja nende kahjustuste mahtudest. Kahjustuste kõrvaldamise maksumuse hindamisel on ekspert lähtunud hotellihoone suletud netopinnast 2 417 m2. Eksperdiarvamuse leheküljel 106 punktis 1.5. on seevastu märgitud hotellihoone suletud netopinnaks 2551,8 m2. Hageja pidas arusaamatuks, miks on ekspert suletud netopinna suurust vähendanud. Arusaamatuks jääb, kuidas on ekspert arvutanud hotellihoone taastamise maksumuse.
22.Eksperdiarvamuse leheküljelt 140 punktist 5.5. ning leheküljelt 178 punktist 5.6. ilmneb, et koondkulude tabelis on esitatud hotelli eeldatavad ehituskulud 2018. a IV kvartali seisuga. Eksperdiarvamuse leheküljel 178 tabeli 8.10. pealkirja kohaselt on aga ehitusmaksumus leitud seisuga 11.12.2017. Jääb selgusetuks, miks on ehitusmaksumus tuvastatud kas 2018 IV kvartali seisuga või seisuga 11.12.2017. Kohus soovis maksumuse suurust tuvastada seisuga 26.01.2016.
23.Vastates küsimusele, millised kahjustused tekkisid hoonele pärast tulekahju, on ekspert vastanud, et objekt on reeglina samas seisus. Samas on ekspert leidnud, et hoone jäeti pärast tulekahju kustutamist konserveerimata ja on avatud erinevatele klimatoloogilistele mõjustustele. Selline olukord tõi eksperdi hinnangul lisaks niiskuskahjustustele kaasa tulekahjus kahjustatud konstruktsioonide täiendava koormamise.
24.Ekspert on ebaõigesti tuvatanud, millise ehitusprojektiga nähtu ette hotelli millise osa rajamine. Tareke Projekt OÜ ehitusprojekt T96105 käsitles hotelli esimese ehk keskmise osa rajamist. Tareke Projekt OÜ 1998 ehitusprojekt käsitles hotelli teise etapi ehk parempoolse hooneosa rajamist. Lunge & Ko OÜ ehitusprojekti AE 03-06 alusel toimus hotelli viimase etapi, milleks on SPA osa, rajamine.
25.Hageja ei ole KKile kunagi avaldanud, nagu oleks hotelli ehitamine toimunud etappidena. Hageja on avaldanud KKile, et hotellihoone ehitamine toimus kolmes etapis, kus kõigepealt rajati keskmine hooneosa, seejärel parempoolne hooneosa ja seejärel vasakpoolne SPA-osa. Hageja selline selgitus nähtub OÜ Ehitusseire koostatud ehitise auditi nr. 3-02-2016 lehekülgedelt 2 ja 3. Eksperdiarvamus sisaldab ka mitmeid poolikuid ja arusaamatuid lauseid.
26.21.06.2018 vaidles hageja vastu kostja vastuväidetele. Hageja arvates oli 26.01.2016 tulekahju tekkepõhjus ebaselge. Hageja arvates oli tulekahju alguse saamine Bernhardi hotellihoone elektrisüsteemist ebatõenäoline. Hageja pidas võimalikuks tulekahju alguse saamist lahtise tule allikast. Mitmed tõendid tõendavad, et tulekahju ei saanud alguse elektrisüsteemist.
27.Olulised on Mi kriminaalsaja nr 16282000046 raames tunnistajana 15.02.2016 antud ütlused, mille kohaselt lõpetas tema ettevõte hotellis 2015. aasta lõpus elektripaigaldiste mõõtmise ja kontrollimise. Mõõdistamata ja kontrollimata jäid ainult toitekaablid alajaamast hotellini, milleks oli vaja kooskõlastust. Tunnistaja kinnitas mõõdistusele ja kontrollile viidates, et hotelli hoones elektripaigaldised ja kaablite isolatsioonid vastasid nõuetele ja midagi ohtlikku ei tuvastatud. Küll jäi talle silma, et hotelli tubades olid minibaarid-külmikud paigaldatud mööbli sisse, mis ei taga külmikute mootorite täielikku jahutust. Järelikult vastas elektrisüsteem nõuetele ega olnud ohtlik.
28.Samas kriminaalasjas andis ütlusi ML, kes oli OÜ Elektrilevi järelevalve spetsialist. Ta kinnitas, et liitumiskilbi uks oli lukus, mõõtesüsteem oli korras ja OÜ Elektrilevi plommid olid rikkumata. Kohapeal kontrollimise käigus selgus, et voolu kõikumist ei esinenud. Enne seda oli viimane alajaama kontrollimine läbi viidud 10.03.2015 ning kontrollaktis nähtus, et ka siis ei esinenud kõikumisi. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et hotelli mõõtesüsteem oli korras ja elektrivoolu kõikumist ei esinenud. Valga politseiprefektuuri juhtivuurija R.Laine 19.02.2016 ettekandest Lõuna prefektuuri prefekt T. Kohvile kriminaalasjas nr 16282000046 ilmneb, et 26.01.2016 ehk põlengu päeval ei esinenud hotelli elektrienergia tarbimises mingisuguseid anomaaliaid.
29.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 24.05.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-PT0007 ilmneb, et tulekahjukolle paiknes toas nr 105. Uurimiseks esitatud seinakontakti klemmidest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Uurimiseks esitatud minibaar-külmiku jäänustest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Uurimiseks esitatud televiisoriraami ja seinakinnituskronsteini juurest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Ka uurimiseks esitatud valgustite jäänustest, mis pärinesid toast 105, tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud.
30.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 24.05.2016 ekspertiisiakti nr 16E-PT0007 kohaselt sai 26.01.2016 tulekahju alguse Bernhardi hotellihoone toast nr 105. Samas ei ole Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert leidnud Bernhardi hotellihoonest ühtegi voolujuhtivat detaili, mille alusel võiks järeldada tulekahju alguse saamist elektrisüsteemist. Ekspert on välistanud 26.01.2016 tulekahju alguse saamise toas nr 105 paiknenud minibaar-külmikust või telerist.
31.Riiklikult tunnustatud eksperdi H ekspertiisiaktist nr 1609 nähtub, et hotellitoa nr 105 külmiku küttekeha oli pidevalt sisse lülitatud, kuid see ei tõstnud külmiku küttekeha temperatuuri ohtliku piirini, vaid säilitas väärtused +107o C, välistades tulekahju tekkimise. H on välistanud tulekahju tekkimise toas nr 105 sisselülitatud külmikust. Samas on H leidnud, et tulekahju kolle asus toas nr 105, kuid ei asunud sanitaarsõlmes (duširuumis), aknalähedases piirkonnas ega rõdul
32.Kuigi toas nr 105 paiknenud valgustite detaile ei leitud peale põlengut, pidas H ebatõenäoliseks tulekahju tekkimist mõnest valgustist. Toast 105 ei leitud ühtegi voolujuhtivat detaili, mis oleks olnud sulanud ja viitaks pingestatusele. Kokkuvõttes leidis hageja, et ei ole tõendatud tulekahju tekkimine elektrivoolu soojusliku toime tõttu.
33.Hageja samas nõustus, et hotellihoone kahes elektrikilbis olid märked, mis viitasid rikkele. See nähtub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi 28.01.2016 e-kirjast Valga politseiprefektuuri juhtivuurijale. E-kirjas sisalduvatest fotodest nähtub, et hotellihoone ühes elektrikilbis oli ühe lüliti juures teade „Selle liini peal on lühis või ülekoormus“ ning teises elektrikilbis oli lüliti juures teade „Lühis ära lülita“. Samas leidis H, et tulekahju sai alguse toast nr 105. Puuduvad andmed viidatud kahe lüliti seose kohta toaga nr 105. Hotellihoone elektrisüsteem ei olnud halvas seisundis.
34.H pidas võimalikuks tulekahju alguse saamist toas nr 105 elektrilisel põhjusel vaid siis, kui on samaaegselt täidetud mitu eeldust: piisava võimsusega elektritarviti olemasolu, mis on sisse lülitatud, mille ühenduskoht on suure kontakttakistusega ning mille ühenduskohas on olemas põlevmaterjal. Viimane külastaja kasutas hotellihoones tuba nr 105 22.01.2016, mistõttu pidas hageja ebausutavaks, et 26.01.2016 olid täidetud kõik H viidatud tingimused. Viimased külalised toas 105 midagi erilist ei märganud ning elektriseadmed töötasid seal.
35.Kolm asjatundjat on pidanud võimalikuks tulekahju tekkimist süütamise tõttu. Tuleohutusekspert TR leidis, et tulekahju võis alguse saada toa nr 105 keskel paiknenud voodist, millele viitasid kõrge temperatuuri mõju jälg laes ja igas suunas ühtlaselt tuhastunud esemed. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt järgi võis tulekahju tekkepõhjuseks olla lahtise tule allika termiline toime. H hinnangul võis tulekahju tekkida tuppa 105 viidud põlevmaterjaliga kontakti viidud lahtise tule allikast. Tulekahju võis tekkida ka hõõguvast sigaretist, mis sattus kontakti mingi põlevmaterjaliga.
36.Hageja seaduslik esindaja andis kriminaalasja raames ütlusi, milliste kohaselt tuvastas ta 24.01.2016 hotellis kohviubade puudujäägi. Selle pinnalt tekkis konflikt MM ning Bernhardi
hotellis baarmenina töötanud W vahel. Konflikti tõttu lahkus W 24.01.2016 hotellist ja jättis baarmeni töökohustused täitmata. 25.01.2016 vahetasid W ja MM sõnumeid ning W esitas ähvardusi. Yi kriminaalasjas antud ütlustest nähtub samuti, et W lahkus töölt konflikti tõttu.
37.Samas ei ole kriminaalasja nr 162820046 raames õnnestunud välja selgitada, kas ja kes on hotellikompleksi 26.01.2016 põlema süüdanud. Politsei- ja Piirivalveameti 17.08.2016 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et W viibis 26.01.2016 ajavahemikus 14.00-20.00 oma kodus xxx aadressil xxx. Seega vaatamata tülile tema hotelli põlema ei süüdanud.
38.Hageja ei nõustunud, et hotellihoone 26.01.2016 tulekahjust teatamise ajal ning esimeste tuletõrjujate saabumisel põlesid hoone välisseinad. Kriminaalsajas nr 16282000046 tunnistajana ütlusi andnud TK selgitas, et ta läks 26.01.2016 umbes kell 17.00 oma kodus õue suitsemata, kuid kuid suitsetada ta ei saanud, kuna märkas läbi Bernhardi hotellihoone ukseklaasi mingit imelikku kuma. Seejärel läks TK hotellihoone juurde ja katsus kahte välisust, mis mõlemad olid lukus ja ukseklaasid terved. Vaadates läbi hotellihoone peaukse klaasi, märkas ta tulekuma, mis tundus tulevat vasakult administraatori kohalt.
39.Kriminaalsajas nr 16282000046 tunnistajana ütlusi andnud C avaldas, et kui ta jooksis hotelli parkimisplatsile, märkas ta läbi hotelli teise korruse parempoolse esimese väikese ja kitsa akna, et teisel korrusel on lahtine leek ja toimub põlemine. Tunnistaja nägi leeki madratsite hoiuruumi aknast. Kostja esitatud „Sündmuse kokkuvõte väljatrükist seisuga 20.12.2016 10:25:09“, ilmneb, et tulekahju asukohaks on märgitud hoone sisemus. Märgati lahtist põlemist. Esimeste tuletõrjujate saabumisel põles Bernhardi hotellihoone lahtise leegiga, kuid põlemine toimus hoone sees ja hoonest välja tulekahju veel ei olnud tunginud. Sama on kinnitanud tunnistajad D ja UR kriminaalasjas antud ütlustes.
40.UR ei saanud oma kodu aknast näha hotelli põlengu leeke. Tema ütlused on ümber lükatud tuleohutusekspert TR OÜ 25.07.2017 täiendava arvamusega. TR leidis, et UR kodumaja teise korruse aknast ei olnud võimalik tuleleeke näha, kuna sealt avanevasse vaatevälja ei jäänud hotellihoone see tiib, kust 26.01.2016 tulekahju alguse sai. TR pidas võimalikuks, et UR nägi aknast suitsu ja põlengu kuma. Kokkuvõttes leidis hageja, et tulekahjust teatamise ajal ja esimeste tuletõrjujate saabumise ajal ei olnud leegid veel hotelli välisfassaadile jõudnud ja lahtine leek oli üksnes hoone sees.
41.26.01.2016 tulekahju ajal Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsiooni häirekellad töösse ei rakendunud. Hageja tellis arvamuse tuleohutuse eksperdile MOlt, kes pidas tõenäoliseks, et häirekellad ei rakendunud töösse. Esmalt viitas ekspert sellele, et on kaks erinevat arvamust tulekahju alguse aja kohta. H arvamuse kohaselt algas see kella 17.05-17.06 paiku. Pääste- ja tuletõrjeinsener RP on leidnud, et tulekahju sai alguse tõenäoliselt varem kui kell 16.10. Lähtudes kriminaalasjas raames antud D ja Li ütlustest, järeldas MO, et D lahjus hoonest 16.30-16.45.
42.Kriminaalasja raames ütlusi andnud Fiider L.E.G. OÜ töötaja H avaldas, et häirekellad asusid hoone koridoris ja hotellist väljaspool neid ei olnud. Sellest hoolimata kostusid häirekellad alati hotellist väljapoole. D kinnitas, et tema hotellist lahkumise ajal oli kõik vaikne. Kiisler kinnitas, et kui ta käis läbi suletud uste tulekahju kuma vaatamas, ei kuulnud ta tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid. C avaldas, et ta tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid ei kuulnud.
43.MO arvestas Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Ä 09.02.2016 arvamusega ja leidis, et kui D lahkus kell 16.30-16.45 ja tulekahju pidi algama varem kui 16.10, siis oleks pidanud D kuulma häirekellasid, kuid majas oli vaikne. Kui aga nõustuda riiklikult
tunnustatud tulekahjuekspert HP seisukohaga, et tulekahju orienteeruv algusaeg jääb ajavahemikku 17.05.-17.06, oleksid pidanud nii TK, C ja saabunud tuletõrjujad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi alarmkellasid kuulma, sest nad kõik olid hotelli Bernhard juures ajaliselt enne 30 minuti möödumist.
44.Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teavitus häirekellade näol ei rakendu, kui alarm on välja lülitatud ehk alarmseadme väljundid on isoleeritud, väljundahela juhtmestikus on tekkinud lühis või kui väljundahela juhtmestikus on tekkinud katkestuse. MO pidas võimalikuks häirekellade mitte töötamist ühel viidatud põhjustest, kuid see põhjus pidi esinema juba ajaliselt enne tulekahju algust. Muidu ei oleks saanud tekkida olukorda, kus häirekellad töösse ei rakendugi. MO seisukoht häirekellade mitterakendumise kohta on kooskõlas tuleohutusekspert TR arvamusega.
45.Hageja leidis, et see asjaolu, et tulekahju avastamise ja selles teatamise ajal ei viibinud hoones ühtegi inimest, ei avaldanud mõju tulekahju puhkemisele ega ulatusele. Hageja nõustus, et Bernhardi hotellihoones 26.01.2016 tulekahju avastamise ja sellest tulekahjust teatamise ajal ühtegi inimest ei viibinud. Hageja leidis, et sellega kindlustusrisk ei suurenenud.
46.Kindlustuslepingus ei ole sätestatud täpsemaid nõudmisi selle kohta, milline peaks ööpäevaringne inimvalve välja nägema või millistele tingimustele peaks selline inimvalve vastama. Järelikult tähendab ööpäevaringse inimvalve nõue üksnes seda, et ööpäevaringselt peab hotellihoones viibima inimene. Kus see inimene peab viibima ja mida ta tegema peab või teha ei tohi, leping ette ei näinud. Hageja arvates oli oluline häirekellade tööle mitte rakendumine. MO leidis, et inimeste puudumine hoones ei avaldanud mõju tulekahju avastamisele ja levikule.
47.Majamees D tegi 26.01.2016 enne hotellist lahkumist töid teise korruse privaatsaunas. Kui tulekahju algas varem kui 16:10, viibis D hotellihoones tulekahju toimumise ajal. Enne hotellist lahkumist ta midagi ei täheldanud. Järelikult ei oleks ta tulekahju avastanud varem kui TK ja UR, sest automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi alarmkellad töösse ei rakendunud.
48.Kuna tulekahju põhjustas tõenäoliselt süütamine, puudusid tavainimestel TR arvamuse kohaselt võimalused põlengu kontrolli alla saamiseks. Kui töötajad oleksid ise tulekahju kustutama asunud, oleksid nad ohtu seadnud oma elu. Järelikult ei avaldanud inimeste puudumine mingisugust mõju. Kindlustuslepingus ei olnud lepitud kokku, et töötaja oleks pidanud ööpäevaringselt olema automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpuldi vahetus läheduses ja jälgima puldi tulukeste süttimisega seonduvat. Seega olukorras, kus hotellitöötaja ei viibinud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpuldi vahetus läheduses ning häirekellad töösse ei rakendu, oleks hotellitöötajal olnud võimatu 26.01.2016 tulekahju varajases staadiumis avastada.
49.Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punkti 15.4. järgi vabaneb kostja täitmiskohustusest kindlustusjuhtumi toimumisel pärast kindlustusriski suurenemist ulatuses, mille võrra on kindlustusrisk suurenenud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja viitas samas VÕS § 452 lg 2 punktile 1. Süütamise tõttu puudusid töötajatel reaalsed võimalused olukorra mõjutamiseks.
50.Bernhardi hotellihoone ulatuslik kahjustada saamine 26.01.2016 tulekahju tagajärjel ei olnud kindlasti tingitud ainult sellest, et tulekahju avastamise ja teatamise ajal ühtegi inimest hoones ei viibinud. Ajal, mil Päästeametile teatati tulekahjust ning esimesed tuletõrjujad kohale jõudsid, ei olnud tulekahju veel hotellihoone sisemusest välja kandunud. Bernhardi hotellihoone niivõrd mastaapne põlemine sai võimalikuks, sest Päästeametil nappis ressursse tulekahju kiireks kustutamiseks. Tuleohutusekspert TR viitas, et esimene teade registreeriti kell 17:14, kell 17:19 saabus esimene auto kohale ning kell 17:21 saabus paakauto. Kell 17:27 alustati esimese
veejoaga tulekahju kustutamist. Tegu oli C-joaga ehk kõige väiksema võimsusega voojoaga.
51.Kell 17:45 jõudsid kohale tuletõrjujad Elvast ning järgneva 10-15 minuti jooksul ülejäänud Tuletõrjeüksused. Alles kell 17:46 suudeti avada teine C-juga, kuid selleks ajaks oli tulekahju väljunud kontrolli alt. Alles kell 18:42 õnnestus Rõngu vabatahtlikel tuletõrjujatel maastikul sõitmiseks sobiliku tuletõrjeautoga sõita hotellihoone lähedal oleva tiigi juurde, et tagada pidev jõulisem veevarustus sündmuskohal. Varem ei suutnud tuletõrjujad üles leida hotellihoonele kõige lähemal asuvat tuletõrjehüdranti. Enne tiigist vee pumpamise alustamist tuli leida sobilikud voolikud, et pumbata tiigist Mercedes Unimog tuletõrjeauto abil vett uuemate ja hotellihoonele lähemal paiknevate tuletõrjeautodeni.
52.TR viitas andmete puudumisele selle kohta, et kustutusööde käigus oleks keegi paari esimese tunni jooksul sisenenud hoone teisele korrusele. Päästemeeskond ei suutnud lokaliseerida pööningule levinud tulekahju. Hageja arvates oleks põhjendatud vähendada hüvitist 15% võrra ning mitte enam, kuid see on hageja alternatiivne seisukoht.
53.Päästeameti ettekirjutused ei omanud seost 26.01.2016 tulekahju tekkimise ega levikuga. Seisuga 26.01.2016 oli tehtud järgmised Päästeameti ettekirjutused. Teisele ja kolmandale korrusele tuli rajada teine evakuatsioonipääs. Hotelli esimene korrus tuli eraldada teisest korrusest ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, moodustades sellest omaette tuletõkkesektsiooni. 28.05.2014 tehti ettekirjutus hoone piksekaitsesüsteemi kontrolli ja hoolduse kohta. 18.06.2015 anti 28.05.2014 ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg.
54.Ettekirjutuste mõju on analüüsinud ekspert MO, kes leidis, et ükski ettekirjutustest mõju ei avaldanud. Kuna tulekahju sai alguse teise korruse toast nr 105, ei omanud nõue paigaldada pööningule automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuandurid seost 26.01.2016 toimunud tulekahju avastamise ja levikuga. Kuna hoones ei olnud ühtegi inimest, ei omanud nõuded rajada teine evakuatsioonipääs ning eraldada hotelli esimene korrus tuletõkkekonstruktsioonidega, seost 26.01.2016 toimunud tulekahjuga. Tuli ei levinudki esimesele korrusele. Tulekahjul ei olnud seost piksega ja seega ei omanud tähtsust nõue teha piksekaitsesüsteemi kontroll.
55.Hageja ei ole tulekahjuga seoses kostjale valetanud. Hageja viitas VÕS §-le 448 ja §-le 449. Ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punktides 99 ja 100 on sätestatud, et kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimumist kohustatud tagama kostja esindajale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Kostja esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
56.Seega erinevalt VÕS § 449 lg 2 regulatsioonist vabaneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkti 100 kohaselt kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu. Antud juhul on oluline, et vastavalt VÕS § 427 lg-le 1 on VÕS § 449 tervikuna poolimperatiivne, millest kindlustusvõtja kahjuks ei ole võimalik kõrvale kalduda. Seetõttu on ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkt 100 osas, mis võimaldab kindlustusandjal vabaneda täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu, tühine.
57.Hageja leidis, et ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkte 99 ja 100 mõista selliselt, et pärast kindlustusjuhtumi toimumist on kindlustusvõtja kohustatud tagama kostjale kui kindlustusandjale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma kostjale kui kindlustusandjale
vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid ning kui kindlustusvõtja tahtlikult rikub vähemalt ühte viimatinimetatud kohustustest ning sellel rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmiskohustuse kindlakstegemisele, siis vabaneb kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest.
58.Hageja arvates tuli tuvastada, milline oli oluline informatsioon ning kas informatsiooni andmise kohustust rikuti tahtlikult. Põlengu puhul saab oluliseks pidada sellist teavet, mis on vahetult põlenguga seotud. Samuti oli oluliseks see, millised isikud kuni millise ajani hoones viibisid. Teave selle kohta, kuidas oli hotellis varem tagatud ööpäevaringne valve, ei ole oluline, sest sellel puudub seos tulekahjuga.
59.See, millal lahkus C 26.01.2016 hoonest, ei oma määravat tähtsust, sest kindlustusleping ei reguleerinud ööpäevaringse inimvalve sisu. Kuna hoones viibis D, oli kindlustuslepingu nõue täidetud. Kuni kohtumiseni kostja kahjukäsitlejaga kohtumiseni andis C korduvalt ütlusi selle kohta, et ta lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest umbes kell 16.30. Pärast kostja kahjukäsitlejaga kohtumist asus ta ootamatult väitma, et lahkus 26.01.2016 hotellihoonest kella 12.00 paiku. C muudetud ütlused on vastuolus hageja seadusliku esindaja ütlustega kriminaalsajas nr 16282000046, milliste kohaselt oli C hotellist veel kell 13.00.
60.Hageja leidis, et kostja survestas Ct ütlusi muutma. Ebaõiged on tema survestamise tagajärjel muudetud ütlused. C survestamine on vastuolus hea usu põhimõttega ega võimalda kostjat keelduda hüvitise maksmisest. Kuni hoones viibis D, oli tagatud ööpäevaringse valve nõue.
61.Kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole hageja esitanud ebaõigeid andmeid hoone ehitusliku konstruktsiooni ning ööpäevaringse inimvalve kohta. Sellisel juhul oleks kostja saanud kindlustuslepingust taganeda VÕS § 441 ja 442 alusel või tühistada leping või nõuda VÕS § 441 lg 4 alusel suuremat kindlustusmakset. Sama regulatsioon on sätestatud üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktides 12.1., 12.3. ja 12.4. Kuna kostja neid võimalusi ei kasutanud, ei saa need andmed olla iseseisvaks aluseks hüvitise maksmisest keeldumisele.
62.Hoone konstruktsioonide osas on ekspert TR leidnud, et kande- ja jäigastavad konstruktsioonid olid ehitatud metallist, tellisest ja monoliitsest raudbetoonist. Välisseinad olid ehitatud tellistest, väikeplokkidest, looduslikust kivist ja puidust. Katuste ja katuslagede kandvad osad olid ehitatud monteeritavast raudbetoonist ja monoliitsest raudbetoonist. Vahelagede kandvad osad olid ehitatud monteeritavast raudbetoonist ja monoliitsest raudbetoonist. Seega ei ole vale kindlustustellimusest nähtuv teave, et hoone konstruktsioonid on kivist ja betoonist.
63.Kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punktidest 3.2. ja 3.3. nähtub, et ehitise kahju hüvitatakse kohalikus ehitusväärtuses, milleks on kahjustunud ehitise taastamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud miinus ehitise amortisatsioon. Kui ehitise amortisatsioon on vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 50% või väiksem ja ehitis taastatakse kindlustuskohas kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, hüvitatakse lisaks kohalikule ehitusväärtusele kulud, mis on vajalikud ehitise taastamiseks.
64.Hageja esitas TR eksperthinnangu, mille kohaselt on hotelli suletud netopind 2 656,6 m2 ja maht 10 580 m3. Arvamuse kohaslt oli kompleksi amortisatsioon oli vahetult enne 26.01.2016 tulekahju toimumist kokku 19%. Seejuures kõige vanema hotellikompleksi hooneosa amortisatsiooniks oli 22%, teisena rajatud hotellikompleksi hooneosa amortisatsiooniks oli 21% ja kõige uuema hotellikompleksi hooneosa H3 amortisatsiooniks oli 11%. TR hinnangul oli hotellikompleksi taastamismaksumus 26.01.2016 hindades on 2 230 000 eurot käibemaksuta. Taastamismaksumus 2018 juuni hindades on 2 290 000 eurot käibemaksuta.
65.26.01.2016 tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada saanud Bernhardi hotellikompleksi
kohalikuks ehitusväärtuseks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. tähenduses on 26.01.2016 seisuga 1 792 000 eurot ilma käibemaksuta. 26.01.2016 tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada saanud Bernhardi hotellikompleksi kohalikuks ehitusväärtuseks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. tähenduses on 2018 juuni seisuga 1 842 000 eurot käibemaksuta summas. Seisuga 26.01.2016 vahetult enne tulekahju toimumist vastas Bernhardi hotellikompleks tuleohutusklassi TP1 nõuetele.
66.Hageja arvates tuleks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.1. tõlgendada selliselt, et kindlustushüvitisena kuuluvad välja maksmisele kõik ehitise taastamiseks vajalikud kulud, kui ehitise amortisatsioon vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 50% või väiksem, kindlustusvõtja sooviks oleks ehitis kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest alates taastada, kuid ehitise taastamine ei ole võimalik, sest kindlustusandja põhjendamatult keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest.
67.Eeltoodu tõttu pidas hageja ebaoluliseks kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkt 3.3.2., mille kohaselt saaks kindlustusvõtja nõuda kindlustushüvitisena ehitise taastamiseks vajalike kulude täielikku hüvitamist üksnes reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel. Selline kindlustuslepingust nähtuv nõue on ilmselges vastuolus VÕS § 127 lõikega 1, § 132 lõike 3 ja § 128 lõikega 3. Hageja arvates on need põhimõtted kohaldatavad kahjukindlustuse puhul.
68.Hageja esitatud eksperthinnangu järgi oli hotellikompleksi amortisatsioon enne 26.01.2016 tulekahju oluliselt väiksem kui 50%. Hageja sooviks oli Bernhardi hotellikompleksi taastamine võimalikult kiiresti, kuid kuna kostja on põhjendamatult keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest, ei ole taastamine 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest olnud võimalik. Maksimaalseks kindlustushüvitiseks peaks 2018. a juuni hindadest lähtudes olema 2 290 000 eurot käibemaksuta. Alternatiivselt võiks hüvitise suuruseks olla 1 842 000 eurot käibemaksuta.
69.Hageja esitas kostja vastu täiendava viivisenõude. Kindlustuslepingu üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktis 18.7. on ette nähtud, et kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,02 % makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte üle 15% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. See säte on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451, mille järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt ei pea kindlustusandja tasuma viivist oma täitmise kohustusega viivitamisel.
70.Korrutades vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktis 18.7. sätestatud viivise päevamäära 0,02% 365 päevaga, on aastase viivise suuruseks 7,3%. See on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kindlustushüvitiselt alates 18.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni.
71.Kui kohtu arvates tuleb hüvitis välja mõista kohalikus ehitusväärtuses, esitab hageja alternatiivse kahju nõude ja alternatiivse viivise nõude. Kuna kostja on kindlustuslepingut rikkudes keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest ja hagejal ei olnud võimalik hotellikompleksi taastada 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest 26.01.2016, jääb välja maksmata kindlustushüvitis Bernhardi hotellikompleksi taastamiseks vajalike kulude ja kohaliku ehitusväärtuse vahe ulatuses. TR arvamuse kohaselt oli tagajärgede kõrvaldamise maksumuseks 2018. a juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta ja kohalikus ehitusväärtuses 2018. aasta hindades 1 842 000 eurot käibemaksuta. Nende kahe summa vahe on 448 000 eurot,
mis on hageja alternatiivse nõude suuruseks. Sellelt summalt palus hageja välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
72.Hageja nõustus, et kindlustuslepingu kohaselt oli soodustatud isikuks üksnes Danske Bank A/S Eesti filiaal. Hageja nõustus, et soodustatud isikul on õigus saada kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist. Hageja kui laenusaaja ning Danske Bank A/S Eesti filiaali kui laenuandja vahel oli sõlmitud laenuleping nr KL-150506MA, mille tõttu oli pank märgitud soodustatud isikuna. Kinnistu, millel asus hotell, oli koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Kostja on soodustatud isikule Danske Bank A/S Eesti filiaalile VÕS § 501 alusel maksnud välja kindlustushüvitise laenulepingu nr KL-150506MA laenujäägi ulatuses. Seejärel loovutas pank kostjale kõik laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu. Kostja nõudis soodustatud isikule välja makstud hüvitise sisse hagejalt. Hageja viitas VÕS §-le 501 ja §-le 502. Hageja rahuldas kostja nõude, mida tõendavad esitatud tõendid.
73.Kindlustusleping, milles on märgitud soodustatud isik, on vaadeldav kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 tähenduses. Olukorras, kus soodustatud isik loovutas nõuded kostjale, on ta loobunud kindlustuslepingus antud õigusest VÕS § 80 lg 8 tähenduses. Hagejal on selle sätte alusel õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist enda kasuks. Kuna hageja on täitnud kostja nõude, on hagejal õigus nõuda kogu kindlustushüvitise väljamaksmist, tegemata sellest mahaarvamisi. Alternatiivselt palus hageja mõista hüvitis ja viivis välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.
74.Kokkuvõttes palus hageja mõista kostjalt välja kindlustushüvitise 2 290 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohtu arvates lasub kostjal kohustus tasuda hüvitist hotellikompleksi kohalikus ehitusväärtuses hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. tähenduses, mõista kostjalt välja hüvitis 1 842 000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kohtu arvates saab hüvitise välja mõista ainult soodustatud isikule, palus hageja alternatiivselt mõista hüvitise 2 290 000 eurot välja soodustatud isiku kasuks või alternatiivselt summas 1 842 000 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja seadusjärgses määras viivise alates 18.03.2016 kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista sama viivise soodustatud isiku kasuks. Samuti palus hageja alternatiivselt juhul, kui kohtu arvates saab kostjal lasuda kohustus kindlustushüvitise tasumiseks üksnes Bernhardi hotellikompleksi kohalikus ehitusväärtuses hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. tähenduses, mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 448 000 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt seadusjärgses määras alates seisukoha esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.
75.07.09.2018 seisukohtades leidis hageja, et tal oli õigus esitada kohtule täiendavaid nõudeid. 14.12.2016 suurendas hageja nõuet 2 300 000 euroni. 21.06.2018 palus hageja välja mõista hüvitise 2 290 000 eurot. Hageja leidis, et ta on nõuet muutnud ega pea hagist osaliselt loobuma ega seda tagasi võtma.
76.07.12.2018 seisukohtades kordas hageja varasemaid väited ja pidas kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist alusetuks. Hageja ei ole rikkunud kindlustuslepingus toodud kohustusi viisil, mis ainsal põhjusel tõi kaasa tulekahju toimumise. Isegi juhul, kui hageja rikkus mõnda kindlustuslepingust tulenevat kohustust, mis avaldas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele või kahju suurusele, ei ole see ainus kindlustusjuhtumi toimumise põhjus.
77.Hageja ei esitanud kindlustuslepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid ning kui ka oleks esitanud, ei avaldanud see mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Poliisil oli märgitud, et hotellihoone kandev konstruktsioon on kivist. TR leidis, et hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjalideks oli monoliitne raudbetoon, tellis ja metall. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni määratlust, mis tähendab, et hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina. OÜ
Ehitusseire ehitise auditist nr 3-02-2016 nähtub, et hotellihoone keskmise osa ja parempoolse osa kandvad seinad olid teraskarkssist ning tellis- ja kergplokkmüüridest. SPA osa oli betoonist väikeplokkidest, monoliitbetoonist ja terastaladest.
78.Hageja leidis, et kõik kandekonstruktsioonide materjalid olid samaväärsed. Vaatamata tunde kestnud põlengule hotellihoone kandekonstruktsioonid kokku ei varisenud. Hotellihoone kõigi korruste kandekonstruktsioonide säilimine on tõendatud TR asjatundja arvamuse lisaks nr 2-4 olevate paikvaatluse fotodega. Seega ei avaldanud kandekonstruktsioonid mõju tulekahju toimimisele.
79.Hageja ei nõustunud, et valdav osa hotellihoonest oli rajatud terakarkassile ja raudbetoonist oli ehitatud vaid hotellihoone teise ehitusjärgu avatud hoonealune parkla. Kindlustuspoliis ei reguleerinud, mis on kivist kontstruktsioon ja kostja väide on meelevaldne. SPA hoone oli samuti valdavalt raudbetoonist. Puidust oli ehitatud ainult hotellihoone esimese ja teise ehitusjärgu katusekonstruktsioon. Hoone katusekonstruktsioone ei loeta selle kandvateks ega jäigastavateks konstruktsioonideks.
80.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kivi ja betoon on tulekindlad, kuid teras kaotab tules kandevõime. Teraskonstruktsioone on võimalik muuta tulekindlaks tuletõkkevõõpa kasutades ja/või teraskonstruktsioone kipsplaatidega kattes. Antud juhul oli kasutatud mõlemaid meetmeid. Fotodelt nähtub, et kahjustada on saanud ka raudbetoonist detailid ja seda tõenäoliselt tulest kuumenenud raudbetoonist detailide kokku puutumisel külma kustutusveega. Lisaks leidis hageja, et kostja viidatud tingimused ei seondu mitte lepingu sõlmimisel andmete avaldamisega, vaid pärast lepingu sõlmimist avaldatuga.
81.Kindlustuslepingu sõlmimisel ebaõigete andmete avaldamise tagajärjed on toodud VÕS §-des 441 ja 442 ning üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktides 12.1., 12.3. ja 12.4. Sellisel juhul on kindlustusandjal õigus kas lepingust taganeda, see tühistada või nõuda suuremat kindlustusmakset. Neid õiguskaitsevahendeid kostja ei kasutanud. Isegi kui hageja oleks esitanud valeandmeid, ei saaks see olla aluseks hüvitise maksmisest keeldumisele.
82.Hageja ei nõustunud, et ta suurendas kindlustusriski Päästeameti ettekirjutuste täitmata jätmisega. Selles osas kordas hageja varasemaid väiteid. Tulekahju korral tegutsemise plaan oli hagejal olemas, kuid sellel ei olnud tähtust, sest tulekahju tekkimise ajal hoones inimesi ei viibinud. Kostja ei ole tõendanud, et Päästeameti ettekirjutuste täitmata jätmine omas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Pööningule tuli panna tulekahjuandurid ja suitsuandurid, kuid tulekahju ei alanud pööningult, vaid teiselt korruselt. Lisaks oli pööningul olemas üks suitsuandur, mis nähtub OÜ Fiiber L.E.G koostatud tulekahjusignalisatsiooni paiknemise kolmanda korruse plaanilt, mis oli lisatud TR arvamusele.
83.Kostja ebaõigesti hinnanud seda, kuidas tuli toast nr 105 edasi levis. Lõuna Päästekeskuse koostatud memo järgi levis tuli toast nr 105 kolmandale korrusele välisfassaadi pidi. Kuna automaatse tulekahjusüsteemi häirekellad ei rakendunud töösse, ei omanud tähtsust täiendavate andurite puudumine pööningul.
84.Kostja väiteid seoses teise korruse ja SPA kompleksi vahelise eraldmisega pidas hageja arusaamatuteks. Täitmata oli ettekirjutus hotellihoone esimese korruse tuletõkkesektsioonidega eraldamiseks teisest korrusest ja SPA kompleksist. Esimene korrus tulekahjus kannatada ei saanud, mis nähtub TRa arvamusele lisatud fotodest ja Lõuna Päästekeskuse koostatud tulekahju memost.
85.Hageja viitas, et hoone suhtes määrab tuleohutusnõuded see õigusakt, mis kehtis kasutusloa väljastamise ajal. Hotelli esimesele etapile väljastati kasutusluba 29.01.1998 ning teisele ja
kolmandale etapile kasutusluba 16.09.2010. Esimese etapi tuleohutusnõuete puhul omab tähtsust siseministri 22.06.1995 määrus nr 11 Tuleohutuseeskirjade üldeeskirja TE-1 kinnitamise kohta. Hotellihoone teise ja kolmanda ehitusetapi puhul on asjasse puutuv Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315. Ebaõige on kostja väide, et asjakohane oli ainult viimane määrus. Tuletõkketsooni olemasolu ei tähenda, et kogu hoone osa peaks olema hävimatu, vaid see tähendab, et eraldi tuletõkkesektsiooni moodustav hoone osa teatud aja jooksul ei põle tulekahju korral ära.
86.Määruse nr 315 järgi ei tohtinud tuletõkketsooni moodustavad uksed ja seinad hävida 15 minuti jooksul. Käesoleval juhul kestis hotellihoone põleng tunduvalt kauem kui 60 minutit. Päästeameti koostatud päästesündmuse kirjelduse järgi võttis tulekahju lokaliseerimine aega 5 tundi ja 15 minutit ning tulekahju likvideerimine 9 tundi ja 15 minutit. Niivõrd pika aja jooksul ei pea ükski tuletõkkesektsioon säilima, vaid võib tulekahjus hävineda. Alusetu on kostja väide, et tuletõkketsoonide olemasolu oleks välistanud hotellihoone kolmanda korruse hävimise ja teise korruse kahjustada saamise.
87.Kostja on viidanud ka nõuetele, milliseid ei ole Päästeamet kunagi esitanud. Tõendamata on kostja väited, et hoone ei vastanud määruse § 315 § 2 punktide 1 ja 2 nõuetele. Hageja samuti leidis, et hoone tulepüsiv ei sõltu kasutatud materjalidest, vaid ehitamise viisist. Kostja väited terase kasutamise kohta on asjatundmatud. Alusetud on etteheited elektripaigaldiste osas, sest kontroll oli teostatud. Tõendamata on tulekahju alguse saamine elektrisüsteemist.
88.Kostja peab tõendama, et hageja rikkumine põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise. Lähtuda ei saa eeldusest, et rikkumine selle põhjustas. Lõuna Päästekeskuse memo kohaselt ei olnud ettekirjutuses toodud nõuded otseselt seotud tulekahju puhkemisega. Hageja pidas tõenäoliseks tulekahju tekkepõhjuseks süütamist, mis selgitab tulekahju kiiret levikut. TRa ja MO arvamused tõendavad, et tulekahjul ei olnud seost Päästeameti ettekirjutuste täitamata jätmisega.
89.Hageja ei nõustunud, et kostjal oli õigus keelduda hüvitise maksmisest põhjusel, et tulekahju tekkimise ajal hoones inimesi ei viibinud, sest see ei avaldanud mõju kindlustusjuhtumi tekkimisele ja ulatusele. Äärmisel juhul võiks hüvitist vähendada 15% võrra. Kindlustuslepingu erinevate osade vahel on ebakõlad. Kindlustustellimuses on märgitud, et on olemas füüsiline valve ja 24 tundi on administraator. Kindlustuspoliisil on kirjas, et olemas on ööpäevaringne inimvalve. Määratlus „objektil on 24 tundi olemas administraator“ viitab sellele, et hotellihoones peab viibima nimelt administraator. Määratlus „ööpäevaringne inimvalve“ on laiem ning see nõue on täidetud, kui ükskõik milline hageja töötaja hotellis viibib.
90.Hageja leidis, et hoones pidi olema ööpäevaringselt inimvalve. Milline hageja töötaja valvet teostab, ei omanud tähtsust. Kindlustuslepingus ei olnud nõudeid sellele, millises hotellihoone ruumis või piirkonnas ööpäevaringset inimvalvet teostav hageja töötaja viibima peab ja/või mida selline inimvalvet teostav hageja töötaja tegema peab või teha ei tohi. Alusetu on kostja väide, et tulekahju toimumise ajal ei olnud hoones administraatorit.
91.Viimasena oli hoones 26.01.2016 D, kes lahkus ajavahemikus 16.30-16.45. Häirekellade signaali ei olnud kuulda. Järelikult ei oleks inimese olemasolu hoones midagi muutnud. Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi pidi 24 tundi valvama administraator. Sellises kindlustusvõtja kohustuses ei ole pooled kindlustuslepingus kokku leppinud. Hotellihoones pidi olema ööpäevaringne inimvalve, kuid valvajaks ei pidanud olema ilmtingimata administraator ja valves olev hageja töötaja ei pidanud istuma tulekahjusignalisatsioonisüsteemi puldi kõrval.
92.Eksitav on kostja arusaam TuOS § 36 lg-ga 3 ning siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 § 5 lg 2 ja § 17 lg 2. TuOS § 36 reguleerib automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva
tulekahjuteate edastamist Häirekeskusesse. Tagada tuleb automaatsest tulekahjusignalisatsioonisüsteemist tuleva tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib asendada tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse sellega, et esmajärjekorras saab tulekahjuteate automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidevalt valves olev isik. TuOS § 36 lg 1 või lg 3 saavad kuuluda kohaldamisele ainult selliste ehitiste korral, kus vastavalt ministri määrusele tuleb juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade Häirekeskusesse. Kõikide muude ehitiste puhul, kus on kasutusel automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, TuOS § 36 kohaldamisele ei kuulu.
93.TuOS § 36 lg 6 alusel on siseminister andnud välja 07.01.2013 määruse nr. 1. Selle määruse § 16 lg-st 2 ning § 17 lg-st 7 ilmneb, et ehitised, mille puhul tuleb automaatselt juhtidaautomaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade Häirekeskusesse, on sätestatud määruse lisas 2, ning lisas 2 nimetamata ehitiste puhul ei tule juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadet automaatselt Häirekeskusesse. Siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 lisa 2 kohaselt tuleb üksnes nende majutusasutuste puhul, kus kasutajate arve on suurem kui 100, tagada kas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse vastavalt TuOS § 36 lg-le 1 või lg-le 3. Hotellihoones oli 72 voodikohta.
94.Alusetud on kostja väited, mis seavad kahtluse alla D ütlused ja hageja asjatundja seisukohad. Kriminaalasja nr 16282000046 raames kuulati D esmakordselt üle 02.02.2016 ehk 6 päeva peale tulekahju toimumist, mil ta mäletas lahkumise kellaaega. Kostja esitatud dokumentidest ei nähtu, milline on D kirjutatud. Kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Ebaõige on kostja väide, et ta valetas hotellist lahkumise aja kohta.
95.Alusetu on kostja viide Fiider L.E.G OÜ töötaja H ütlustele, milliste kohaselt oli häirekellad töökorras. H hotellihoones 26.01.2016 tulekahju ajal ei viibinud ega saa kinnitada, et tulekahju ajal häirekellad töötasid. Fiider L.E.G. OÜ juhataja HS on selgitanud, millal hotellihoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad helisema ei hakka. Ebaõige on kostja väide, et kõigi asjatundjate hinnangul häiresignaalid rakendusid. Kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile. Häirekellade tööle mittehakkamist tõendavad D, TK ja C ütlused, kriminaalasja nr 16282000046 lõpetamise määrus ja H ütlused.
96.Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektori Ä asjatundja arvamuse järgi oleks toas nr 105 paigaldatud suitsuandur pidanud avastama tulekahju kiiresti ja süsteemi pidi töötama, kuid ei töötanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tulekahjusignalisatsioonisüsteemi väidetav imelik tööle hakkamine 25.01.2016 öösel oli seotud sama süsteemi häirekellade mitte töösse rakendumisega 26.01.2016 tulekahju ajal. Samas on tulekahjusignalisatsioonisüsteemi võimalikuks ülevaatamiseks ja remondiks tarvilik mõistlik aeg. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi viimane hooldus toimus 23.12.2015 ehk umbes kuu enne 26.01.2016 tulekahju toimumist. Mõistlik aeg probleemide lahendamiseks ei ole 1 või 2 päeva. Kui 26.01.2018 tulekahju sai alguse süütamisest, on alarmkellade mitte töösse rakendumine loogiline.
97.Arusaamatu on, millistes lähimates ruumides pidi signaal olema kuuldav. Hotellihoone retseptsioonileti juures paiknevad üksnes laste mängutuba ja hotellijuhataja kabinet. Teisi lähemaid ruume hotellihoone selles piirkonnas ei ole. Alusetu on kostja väide, et hotelli administraator pidi ööpäevaringselt viibima hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vahetus läheduses. Tegu on väikese hotelliga, kus ajal, mil külastajaid ei ole, ei ole majanduslikult mõistlik palgata administraatorit keskseadme viibimise jaoks.
98.Tuleohutus oli hotellihoones tagatud seeläbi, et tulekahju korral hakkavad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad tööle ning hotellihoones valves viibiv hageja töötaja saab võtta ette tarvilikud sammud tuletõrjujate kohale kutsumiseks ja/või tulekahju oma jõududega kustutamiseks. Hageja ei saanud ette arvata, et häirekellad töösse ei rakendu. Süütaja võis midagi häirekellade osas ette võtta.
99.D ei saanud avastada tulekahju toas nr 105, sest tema töötamise kohta oli sellest kaugel. Hageja ei rikkunud kindlustuslepingut sellega, et häirekellad töösse ei rakendunud. Varakindlustuse tingimuste 1/2014 punktis 108 on tõepoolest sätestatud, et kindlustusvõtja peab tagama signalisatsioonisüsteemide korrasoleku. Hageja täitis seda kohustust ning hooldas süsteemi igas kvartalis. Viimane hooldus toimus 23.12.2015. Häirekellade mitterakendumine tulekahju ajal oli ootamatu ja ettenägematu.
100.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et põleng kestis toas 105 pikaajaliselt. RP, kes ise hotellihoonega tutvumas ei käinud, on leidnud, et 26.01.2016 tulekahju algas toas nr. 105 tõenäoliselt varem kui 16:10. H, kes oli põhjalikult tutvunud olukorraga põlenud hotellihoones, leidis, et tulekahju toas nr 105 võis tekkida 26.01.2016 ajavahemikus 17.05-17.06. Seega on ebaselge, millal tulekahju algas.
101.Ebaõige on kostja väide, et tulekahju päeval lubas hageja seaduslik esindaja Cl koju minna. Soovi koju minna ta isegi ei maininud, rääkimata loa küsimisest. D ajutine lahkumine hoonest annaks aluse vaid hüvitise vähendamiseks, kuid tegelikult tema lahkumisel mõju puudus. Kui 26.01.2016 algas tulekahju varem kui 16:10, viibis tulekahju tekkimise ajal D hotellihoones ega saanud tulekahjust teadlikuks seetõttu, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad töösse ei rakendunud. Kui 26.01.2016 tulekahju algas ajavahemikus 17:05-17:06, siis sellel ajal D hotellihoones ei viibinud. Kui ta oleks seal olnud, ei oleks ta saanud tulekahju avastada, sest häirekellad ei rakendunud töösse.
102.Ebaõige on kostja väide, et kui hageja oleks kohustusi täitnud, oleks tulekahju piirdunud toaga 105. Kuna hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad töösse ei rakendunud, oli 26.01.2016 tulekahju avastamine takistatud. TR on leinud, et süütamise puhul ei ole ilma tule kustutamise eriväljaõppeta isikul võimalik hakata tulekahju ise kustutama. Alusetud on kostja viited 26.11.2005 tulekahjule. 26.11.2005 süttis kaminast välja kukkunud põlevate tukkide tõttu diivanvoodi ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem töötas tõrgeteta.
103.Hageja ei ole kostjale valeandmeid esitanud ja asjasse sai puutuda vaid selline teave, mis omab vahetut seost kindlustusjuhtumiga. Hageja ei ole varjanud kostja eest, et tulekahju ajal ei viibinud hoones inimesi. Alusetu on kostja väide, et hageja esindaja mõjutas oma töötajaid andma kriminaalasjas tõele mittevastavaid ütlusi. Sellele tuginedes ei saa kindlustusandja hüvitise maksmisest keelduda. Politsei- ja Piirivalveamet ega Prokuratuur ei saa olla käsitletavad kindlustusandjana. Kostja ei ole ka välja toonud, kuidas on väidetavad valeandmed seotud kindlustusjuhtumiga. Samuti ei ole hageja seadusliku esindaja suhtes alustatud kriminaalmenetlust ebaõigete ütluste andmise tõttu. C ja D selgitused trükkis arvutisse hageja seaduslik esindaja, lähtudes nende endi selgitustest. Sellises käitumises ei ole midagi taunitavat.
104.Tõendamata on kostja väide, et toa nr 105 uks oli suletud ja lukustatud. Selle kohta puudub teave. Meelevaldne on kostja väide, et kõikide tubade võtmed olid administraatori töökohas enne ja pärast põlengut. Tõendamata on kostja väited, et hotellihoone oli ümber ehitatud nõukogude aegsest puhkebaasist ja amortiseerunud. Ekspert TR asjatundja arvamuse juures on hotellihoone projektdokumentatsioon, millest nähtub, et hotellihoone on kolmes ehitusjärgus ehitatud ja tegu ei ole nõukogude ajast pärineva puhkebaasiga. Tõendamata on kostja väited hoone amortiseerumise kohta.
105.Hageja ei ole omaks võtnud, et hotell ei vastanud tuleohutuse nõuetele ning ta rikkus kohustust tagada ööpäevaringne inimvalve. Hageja ei nõustunud, et hotelli elektrisüsteem oli korrast ära ja seetõttu sai tulekahju ilmselt alguse elektrisüsteemist. Viimaseks toa nr 105 külaliseks oli MS, kes avaldas, et toas nr 105 elektriseadmed töötasid ja kärsahaisu ta ei tundnud.
106.Asjasse ei puutu see, kas külmikud olid valesti paigaldatud. HP on leidnud, et ka kõige ekstreemsemal režiimil ei tõusnud külmiku küttekeha temperatuur ohtliku piirini, mistõttu ta välistas tulekahju tekkimise põhjusena külmiku. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktis on märgitud, et toas nr 105 paiknenud külmikulttulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei leitud. Külmikud olid paigaldatud hotellitubades laudade juurde selliselt, et selle esipaneel ja tagumine osa olid kinni katmata ning tagatud oli külmiku jahutamine toaõhu läbi.
107.Juhtivuurija Raivo Laine ettekande järgi ei olnud ühtegi tõendit, mille alusel ekspert LR sai väita, et 26.01.2016 tulekahju sai alguse hotellitoa nr 105 elektrisüsteemist. Tegu oli spekulatsiooniga. H on välistanud ka tulekahju tekkimise toas nr 105 dušširuumis asuvatest valgustitest ja toa esiku laevalgustist. Tema hinnangul ei leitud toas nr 105 ühtegi voolujuhtivat detaili, kus oleksid elektrilistel protsessidel tekkinud sulamised ja mis viitaksid selle pingestatusele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert LR on välistanud tulekahju alguse saamise hotellitoas nr 105 paiknenud külmkapist, televiisorist ja selle seinakontaktist, laelambist, vannitoa valgustist, pistikupesast ja rõdul paiknenud elektrisüsteemist.
108.Hageja pidas meelevaldseks kostja väidet, et kuna hotellihoone kõikide elektrikilpide peale kokku oli kaks silti, milles paluti kahte elektrilülitit mitte sisse lülitada, oli järelikult hotellihoone elektrisüsteem korrast ära. Elektrikontroll lõpetati 2015 ja olulisi probleeme ei tuvastatud. M on selgitanud, et elektrikilbid, kus paiknesid kahe elektrilüliti sisselülitamist keelavad hoiatussildid, ei omanud puutumust hotellituba nr 105 elektriga varustanud elektrikilbiga.
109.Tulekahju alguse saamist süütamisest on viidanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert LR ja riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert HP. Samale võimalusele on viidanud tuleohutusekspert TR. Kostja on segi ajanud, kas hotelli põleng sai alguse süütamisest ning kas W on selles süütamises süüdi mõistetud. Hageja nõustus, et puudub jõustunud otsus, millega oleks W süüdi mõistetud. Samas viitavad paljud tõendid kogumis süütamisele.
110.24.01.2016 oli hageja seadusliku esindaja ning W vahel konflikt, mille tagajärjel W lahkus hotellihoonest. Seda tõendavad Yi ja MM ütlused. 25.01.2016 ja 26.01.2016 saatis W hageja esindajale ähvardustega SMS-e. 26.01.2016 helistas W Bernhardi hotellis kokana töötanud Jle ja küsis laenuks raha bensiini ostmiseks. Kui J Wlt küsis, milleks bensiini vaja on, vastas W, et hotellihoone põlema panemiseks. 26.01.2016 pärastlõunal helistas W Bernhardi hotelli administraatoril Cle ja küsis, kas hageja seaduslik esindaja on hotellihoones. 19.11.2016 antud omakäelises tunnistuses on W elukaaslase vend Ö tunnistanud, et hotellihoone pani 26.01.2016 põlema W. 13.12.2016 kriminaalasjas nr. 16282000046 tunnistajana ülekuulamisel on Ö jäänud oma väidete juurde. Hiljem ta loobus nendest.
111.W kuulati tunnistajana kriminaalasja nr 16282000046 raames esmakordselt üle 29.02.2016 ehk rohkem kui kuu peale tulekahju toimumist. Ö tunnistajana ülekuulamiseni jõuti alles 13.12.2016. Mitte keegi W väidetavat alkoholijoovet 26.01.2016 pärastlõunal mõõtnud ei ole. Kostja viited tema alkoholijoobele on alusetud. Tõele ei vasta kostja väited, et Ö soovis ütlustega mõjutada Wt talle raha andma. Hagejale teadaolevalt läksid 2016 lõpus W ja Ö tülli ning seetõttu otsustas Ö ausalt ära rääkida, kuidas toimus süütamine. Pärast leppimist loobus Ö W ja viimase elukaaslase tungival pealekäimisel oma ütlustest.
112.Hageja seaduslikule esindajale ei saa ette heita soovi välja selgitada, millistel põhjustel hotell süttis. Nagu nähtub Ö kriminaalasjas nr 16282000046 tunnistajana ülekuulamise
protokollist 13.12.2016, oli W varasemalt süüdi mõistetud seksuaalkuriteo eest, mis seisnes Ö alaealise poja seksuaalses väärkohtlemises.
113.Hageja soovib hoonet taastada. Kuna enne tulekahju toimumist oli hoone amortisatsioon väiksem kui 50%, tuleb hüvitise suuruse kindlaks määramisel lähtuda vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punktist 3.3. Seetõttu on kostja viited hotellihoone amortisatsiooni arvesse võtmisele kindlustushüvitise suuruse kindlaks määramisel põhjendamatud.
114.Täiendavalt esitas hageja ajakirja Pääste Elu 2016 numbris 2 ilmunud artikli „Miks põles maha Otepää spaahotell Bernhard“, Päästeameti 29.01.2016 pressiteate „Otepääl hävis tules spahotell“, portaalis www.postimees.ee ilmunud artikli „„Radar“: miks Bernhardi hotell päästjate silme all maha põles?“, portaalis www.postimees.ee ilmunud artikli „Bernhardi hotelli tulele kaotanud omanik kritiseerib päästjate saamatust“, portaalis www.postimees.ee ilmunud artikli „Põlenud hotelli omanik tulistab korraga neljast kahurist“, TKi 24.10.2016 antud omakäelise seletuse ja Päästeameti 31.10.2018 vastuse teabenõudele nr 1.2-5.1/10-2. Nende tõenditega soovib hageja tõendada, et Päästeameti seisukohad seoses hotellihoone tulekahju kustutamisega on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised.
115.25.02.2019 seisukohtades leidis hageja, et kui kohus temaga ei nõustu, soovib ta osaliselt tagasi võtta nõude 10 000 euro ulatuses. Kostja keeldus kindlustushüvitise välja maksmisest 18.03.2016. Hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue alternatiivselt kahju hüvitamise nõudelt aeguvad 18.03.2019. Alternatiivse kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude alternatiivselt kahju hüvitamise nõudelt suhtes hageja arvates VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise eriregulatsioon ei kohaldu. Hageja hinnangul võib olla vaieldav, kas viivisenõude kindlustushüvitiselt suhtes rakendab VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise eriregulatsioon või kohaldub TsÜS § 146 lg 1 kui aegumist reguleeriv üldnorm. Seega ei ole välistatud, et hageja täiendav viivisenõue kindlustushüvitiselt aegub 18.03.2019.
116.05.04.2019 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. 18.03.2016 otsusega on kostja keeldunud kindlustushüvitise välja maksmisest. Kohtuasja menetlemise kestel on kostja toonud esile täiendavaid põhjendusi, mis 18.03.2016 otsusest ei nähtu ja millele tuginedes kostja õigustab kindlustushüvitise välja maksmisest keeldumist. Hageja viitas VÕS § 452 lõikele 2. Hageja kordas varasemaid väiteid, millele tuginedes pidas ka kostja keeldumist hüvitise maksmisest alusetuks.
117.Nagu ilmneb kindlustuspoliisilt, oli hotellihoone kandekonstruktsioonina märgitud kivikonstruktsioon. Kostja jaoks oli järelikult kindlustuslepingu sõlmimisel oluline saada teavet selle kohta, millistest materjalidest on kindlustatava hotellihoone kandekonstruktsioonid. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni mõiste määratlust. See omakorda tähendab, et hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina.
118.Hageja selgitas, et hotellihoone kandekonstruktsioonide juures kasutatud metalltalad olid töödeldud tuletõkkevõõbaga ja/või olid nende metalltalade ümber ehitatud kipsist tulekaitseümbrised. Seetõttu olid kõik hotellihoone juures kasutatud kandekonstruktsioonide materjalid – raudbetoon, tellis, metall – tuleohutuse seisukohalt samaväärsed. Hageja ei ole esitanud kandekonstruktsioonide osas valeandmeid.
119.Kriminaalsajas nr 16282000046 on 09.02.2016 kuulatud tunnistajana üle Bernhardi hotellis administraatorina töötanud C, kes nägi lahtise leegiga põlemist läbi madratsite hoiuruumi akna, mis tähendab, et 26.01.2016 umbes kell 17.15 ei olnud tuli Bernhardi hotellihoone madratsite hoiuruumist veel hoone välisfassaadile jõudnud. Päästeameti sündmuste kokkuvõttest nähtus, et
põleng toimus hotellis sees ja näha oli lahtist põlemist. Järelikult esimeste tuletõrjujate saabumisel põles Bernhardi hotellihoone lahtise leegiga, kuid põlemine toimus hoone sees ja hoonest välja tulekahju veel ei olnud tunginud.
120.D ütluste kohaselt olid leegid hoonest väljas juba enne tuletõrjujate saabumist. 31.03.2016 täpsustas D, et ta nägi hoone fassaadil paksu suitsu ja mitte leeke. UR väited leekide nägemise kohta oma koduaknast on ümber lükatud TR 25.07.2017 täiendava arvamusega. TR on leidnud, et UR kodumaja teise korruse aknast ei olnud võimalik tuleleeke näha, kuna sealt avanevasse vaatevälja ei jäänud hotellihoone see tiib näha, kust 26.01.2016 tulekahju alguse sai. Teised hooned ning hotellihoone tehniline osa jäid vaatväljale ette. Seetõttu pidas TR võimalikuks, et UR võis näha oma kodumaja teise korruse aknast suitsu ja põlengu kuma, mitte aga leeke. Seega põles hoone tuletõrjujate saabumisel vaid seest.
121.Häirekellad ei hakanud tulekahju puhkemisel tööle, mida tõendab MO arvamus. Sama tõendavad ka teised tõendid ehk D, TK ja C ütlused. Päästetöötajad ei kuulnud kustutustööde ajal häiresignaali. H ütluste kohaselt pidid häirekellad hotellist väljaspoole kostuma. Ä arvamuse järgi ei töötanud tuppa nr 105 paigaldatud andur. TR arvamus samuti kinnitas, et alarmkellad ei olnud töösse rakendunud.
122.Hageja ei nõustunud, et D ütlused on ebausaldusväärsed. D kuulati esmakordselt üle 02.02.2016, seega 6 päeva peale tulekahju toimumis D kinnitas, et ta otsustas kell 16.45 minna kauplusesse. D selgitus on kooskõlas Tamme kaupluse müüja Li avaldatuga, mille järgi D viibis Tamme kaupluses 26.01.2016 kella 16.30 paiku. 11.02.2016 esitas D kostjale kirjaliku seletuse, milles ta selgitas, et otsusas poodi minna, kuid ei märkinud kellaaega. Dokumendi esimene lehekülg oli kirjutatud ühesuguse käekirjaga ning teine lehekülg kahe teistsuguse käekirjaga. D kirjutatud võis olla teise lehe lõpus olev tekst. Kostja kirjutas valmis teksti ja nõudis sellele D allkirja. Kuna C lahkus hoonest varem, ei saanud ta öelda, millal lahkus D.
123.Hageja viitas VÕS § 448 lõikele 2 ja §-le 449. Erinevalt VÕS § 449 lg 2 regulatsioonist vabaneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkti 100 kohaselt kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu. Vastavalt VÕS § 427 lg-le 1 on VÕS § 449 tervikuna poolimperatiivne, millest kindlustusvõtja kahjuks ei ole võimalik kõrvale kalduda. Seetõttu on ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkt 100 osas, mis võimaldab kindlustusandjal vabaneda täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu, tühine.
124.See, millal lahkus C 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest, ei saa oma määravat tähtsust. Kuna hoones viibis D, oli ööpäevaringse inimvalve nõue täidetud. Kuna häirekellad töösse ei rakendunud, ei saanud tulekahju varem avastada. Kuni kostja kahjukäsitlejaga kohtumiseni andis C ütlusi selle kohta, et ta lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest umbes kell 16.30. Peale kostja kahjukäsitlejaga kohtumist asus C ootamatult väitma, et lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest kella 12.00. See on vastuolus hageja seadusliku esindaja ütlustega. See, millal C lahkus, ei oma mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmise kohustuse kindlakstegemisele.
125.TRa hinnanguga tõendab hageja, et hotelli suletud netopind enne tulekahju oli 2 656,6 m2 ja maht 10 580 m3. Amortisatsioon vahetult enne 26.01.2016 tulekahju oli kokku 19%. Kõige vanema hotellikompleksi hooneosa H1 amortisatsiooniks oli 22%, teisena rajatud hotellikompleksi hooneosa H2 amortisatsiooniks oli 21% ja kõige uuema hotellikompleksi hooneosa H3 amortisatsiooniks oli 11%. Kompleksi taastamismaksumus 26.01.2016 hindades on 2 230 000 eurot ilma käibemaksuta ja 2018 juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta. Hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. järgi oli taastamismaksumus 26.01.2016 seisuga 1 792 000
eurot käibemaksuta ja 2018 juuni seisuga 1 842 000 eurot käibemaksuta. Samuti on arvamuses märgitud, et vahetult enne tulekahju toimumist vastas Bernhardi hotellikompleks tuleohutusklassi TP1 nõuetele.
126.Hageja arvates tuleks hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.1. tõlgendada selliselt, et kindlustushüvitisena kuuluvad väljamaksmisele kõik ehitise taastamiseks vajalikud kulud, kui ehitise amortisatsioon vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 50% või väiksem, kindlustusvõtja soovib ehitise kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest alates taastada, kuid ehitise taastamine ei ole võimalik, sest kindlustusandja põhjendamatult keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Tähtsust ei oma punkt 3.3.2., mille kohaselt saaks kindlustusvõtja nõuda kindlustushüvitisena ehitise taastamiseks vajalike kulude täielikku hüvitamist üksnes reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.2 järgi saaks kindlustusvõtja nõuda ehitise kohalikku ehituväärtust ülevatavas osas kindlustusmakse maksmist üksnes peale ehitise taastamist kuludokumentide alusel. See on vastuolus VÕS kahju hüvitamise sätetega.
127.Hotelli amortisatsioon oli enne tulekahju väiksem kui 50%. Hageja soovis hotelli taastada, kuid kostja keeldumise tõttu ei olnud see võimalik. Hagejale tuleks välja maksta hüvitis 2 290 000 eurot. Alternatiivselt on hüvitise suuruseks 1 842 000 eurot, mis on taastamismaksumus 2018. aasta hindades. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt alates 18.03.2016, mil kostja keeldus hüvitise maksmisest. Kindla summana viivis tuleb välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi seadusjärgses määras.
128.Kui kohus leiab, et hüvitis tuleb välja mõista kohalikus ehitusväärtuses, esitab hageja alterntiivse kahju nõude. Kostja keeldus hüvitise maksmisest ja hageja ei saanud ehitist taastada kolme aasta jooksul alates 26.01.2016. Kostjal tuleb välja mõsta vahe hotellikompleksi taastamiseks vajalike kulude ja kohaliku ehitusväärtuse vahel. TRa arvamuse järgi oli tulekahju tagajärgede kõrvaldamise maksumuseks 2018 juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta ning kohalikus ehitusväärtuses 2018 juuni hindades 1 842 000 eurot käibemaksuta summas. Vahe on 448 000 eurot ning see on hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude suuruseks. Sellelt summalt palus hageja välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
129.02.12.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja esitatud arvamustega. Hageja leidis, et kostja esitas asjatundjate arvamused hilinemisega. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hoone oli alakindlustatud, mis annab õiguse hüvitist vähendada. Kindlustusummaks oli lepingu järgi 2 980 000 eurot. Hüvitisreeglite 1/2012 punkti 4.4.3. järgi arvestatakse alakindlustuse mõju üksnes juhul, kui kindlustussumma ja vara tegeliku väärtuse suhe on suurem kui 10%. Seega saaksid alakindlustuse sätted kuuluda kohaldamisele, kui hotellihoone kindlustusväärtuse suuruseks oleks rohkem kui 3 278 000 eurot. TRa arvamuse järgi oli hoone ehitusmaksumiseks ilma käibemaksuta 3 135 000 eurot ja tegu ei ole alakindlustusega.
130.Kostja on segi ajanud TRa arvamuses kasutatud mõisted „hotellikompleksi ehitusmaksumus“ ja „hotellihoone ehitusmaksumus“. Hotellikompleksi ehitusmaksumus hõlmab lisaks hotellihoone ehitusmaksumusele teede, maastikukujunduse, haljastuse jmt maksumust. Vaidlusaluse kindlustuslepingu alusel olli kindlustatud üksnes hotellihoone.
131.30.06.2020 seisukohtades põhistas hageja seni esitatud tõendite asjakohasust. 14.12.2020 seisukohtades palus hageja lugeda kostjaks Group ADB Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali. Hageja kordas nõude osas esitatud varasemaid väiteid. Üldjuhul oli hotellihoones ööpäevaringne inimvalve tagatud ehk vähemalt keegi hotellitöötajatest reeglina viibis hoones. Hotellihoone kandekonstruktsioonid olid valdavalt ehitatud kivist ja raudbetoonist, kuid kasutatud oli ka terast. Kindlustuslepingus ei ole defineeritud kivikonstruktsiooni mõistet, ja kivist kandekonstruktsioonina on käsitletavad hotellihoone kõik kandekonstruktsioonid, mis kivi
ja/või betooni sisaldavad.
132.26.01.2016 tulekahju kustutamiseks ei jätkunud päästjatel esialgu ressursse ning suuremate päästejõudude kohaletuleku ajaks oli Bernhardi hotellihoone tulekahju juba väljunud kontrolli alt. Seda on tuvastanud tuleohutusekspert TR 21.04.2016 arvamuses. Tõenäoliselt sai 26.01.2016 tulekahju alguse süütamisest. Selle kohta, et 26.01.2016 tulekahju tekkepõhjuseks oli hotellihoone elektrisüsteem, tõendeid ei ole. 26.01.2016 tulekahju puhul hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad töösse ei rakendunud, kuigi süsteem oli töökorras.
133.Danske Bank A/S Eesti filiaal kui vaidlusaluses kindlustuslepingus märgitud soodustatud isik on äriregistrist kustutatud 26.06.2020. Danske Bank A/S Leedu filiaali 22.10.2020 kirjast nähtub muuhulgas, et kostjale loovutati 15.04.2016 nõuded hageja vastu. Danske Bank A/S ei ole alates 15.04.2016 laenulepingust nr KL-150506MA tulenevate ja sellega seotud mistahes nõuete, sh tagatisõigused ja/või tagatisvara kindlustuslepingutest tulenevad õigused, osas võlausaldaja. Danske Bank A/S kinnitas, et ei nõua 23.01.2015 sõlmitud kindlustuslepingu täitmist tema kui soodustatud isiku kasuks. Järelikult ei ole tegu enam soodustatud isikuga. Hagejal on õigus nõuda hüvitise väljamaksmist enda kasuks.
134.Hageja viitas hüvitisreeglite 1/2012 punktidele 3.2 ja 3.3. Punkti 3.2. järgi hüvitatakse kahju ehitise kahjustumise korral kohalikus ehitusväärtuses. Kohalik ehitusväärtus leitakse viisi, kus kahjustunud ehitise taastamiseks vajalikest ja põhjendatud kuludest arvestatakse maha see osa väärtusest, mille ehitis on kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kaotanud oma vanuse ja amortisatsiooni tõttu. Hüvitis makstakse välja rahalise hüvitisena sõltumata sellest, kas ehitis taastatakse või mite. Punkt 3.3. näeb ette, et kui ehitise amortisatsioon on vahetult enne kindlustusjuhtumit 50% või väiksem ja ehitis taastatakse kindlustuskohas kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, hüvitatakse lisaks kohalikule ehitusväärtusele kulud, mis on vajalikud ehitise taastamiseks. Sellisel juhul makstakse hüvitist reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel.
135.Seega sõltub hüvitise suurus sellest, kas ehitis taastatakse või mitte. Taastamise korral on hüvitiseks taastamismaksumus, mida vähendatakse omavastutuse võrra. Hageja leidis, et hüvitisreeglite punkte 3.3.1 ja 3.3.2 tuleb tõlgendada viisil, kus kindlustusandja alusetu hüvitise maksmisest keeldumise korral tuleb ikkagi hüvitada ehitise taastamise kulud ja punktis 3.3.2 sätestatu kohaldamisele ei kuulu. Kindlustusandjal on kergesti võimalik keelduda hüvitise maksmisest ja kindlustusvõtja ei saa sellisel juhul ehitist kolme aasta jooksul taastada. Hagejal on õigus nõuda hüvitise maksmist, kuigi ta ei ole saanud ehitist taastada.
136.Kui kohus leiab, et punktid 3.3.1 ja 3.3.2 ei ole kohaldatavad, tuleb hüvitis välja mõista punkti 3.2. alusel. Kuna hoone amortisatsioon oli enne 26.01.2016 19%, oleks hüvitamisele kuulunud kogu taastamismaksumus. Hagejale on tekkinud kahju. Kui kohus hagejaga ei nõustu, tuleb välja mõista hüvitis lähtudes ehitise kohalikust ehitusväärtusest koos kahjuga, mis võrdub vähendatud hüvitise suurusega.
137.Nõude suuruse määratlemisel on hageja jätnud kahjuks arvestamata omavastustuse 635 eurot. Hageja võttis tagasi nõude 635 euro ulatuses ning palus kostjalt välja mõista esimese alternatiivina hüvitise 2 289 365 eurot ja teise alternatiivina hüvitise 1 841 365 eurot koos kahjuga summas 448 000 eurot.
138.Hageja esitas kohtule täiendavalt riiklikult tunnustatud eksperdi ML arvamuse, millega ta soovib tõendada, et 2015. aasta teisel poolaastal olid hotellis tehtud kõik vajalikud elektripaigaldise auditi kontrollmõõtmised ning teotamata olid üksnes väljaspool hotellihoonet paikneva alajaama ja hotellihoone vaheliste kaablite kontrollmõõtmised. Hotellihoone elektripaigaldised ja kaablite isolatsioonitakistused vastasid nõuetele, mis tähendab, et
hotellihoone elektripaigaldis oli korras. Hoone elektritarbimise maht ei viita sellele, et tulekahju oleks alguse saanud elektrisüsteemist.
139.Arvamuse kohaselt oli elektrisüsteemi kaitsmete väljalülitumine normaalne protsess, mis näitas, et elektrisüsteem oli korras. Kaitselüliti väljalülitumine viitab rikkele üksnes siis, kui kaitselüliti peale sisselülitamist kohe uuesti välja lülitub. Kuivatuskapi särisemine võis olla tingitud mitmetest asjaoludest, muuhulgas näiteks odavamate temperatuuriregulaatorite kasutamisest, mida ei loeta rikkeks. Seega tõendab ML arvamus, et elektrisüsteemis puudusi ei esinenud. Toas nr 105 kuivatuskappi ei olnud.
140.ÜK arvamuses toodud ümberlükkamiseks esitas hageja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ tehnika osakonna juhataja U arvamuse. Arvamuse kohaselt ei lülitu häirekellad töösse, kui anduriahel või kellaahel on keskseadmest välja lülitatud. Summer ei rakendu töösse juhul, kui anduriahel või kellaahel on keskseadmest välja lülitatud. Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid olid jaotatud 12 tsooni ning tuba nr 105 ja triikimisruum paiknesid tsoonis nr 5. Häirekellad olid jaotatud 3 kellaahelasse. Ühe kellaahela kahjustada saamise korral oleksid pidanud teised kellaahelad töösse jääma.
141.Arvamuse kohaselt ei saanud ühe anduriahela tsooni kahjustada saamine mõjutada teiste anduriahelate tsoonide tööd. Tulekahjuandurite ja häirekellade kaabeldus oli teineteisest sõltumatu. Bernhardi hotelli automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi väljalülitamisel ja seejärel uuesti sisse lülitamisel ei ole võimalik saada teavet selle kohta, et süsteem oli vahepeal välja lülitatud. Kui automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi summer ja/või häirekellad tulekahju korral töösse ei rakendu, ei ole hoones viibival isikul võimalik saada teada tulekahjust hoones. U pidas tõenäoliseks, et 26.01.2016 tulekahju ajal häirekellad töösse ei rakendunud. Kriminaalasjas 27.01.2016 sündmuskoha vaatlusel tehtud fotode kohaselt põlesid jätkuvalt hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme indikaatorlambid. Võttes arvesse süsteemi hoolduse käigus tuvastatud reservtoitakude mahtusid, oleksid need akud häirekellade töösse rakendusemisel pidanud olema tühjad.
142.Pikknurme hinnangul võis Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme nuppude kulumisel võib olla erinevaid põhjuseid. Süsteemil ei olnud otseväljundit Päästeametisse. Ööl vastu 25.01.2016 Bernhardi hotellihoones tõenäoliselt katkendlikult tööle hakanud ja seejärel ise vaikseks jäänud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi summer võis anda mõnda ajutist veateadet. Hageja arvates tõendas ka Pikknurme arvamus, et tulekahju ajal tõenäoliselt häirekellad töösse ei rakendunud. Vastupidisel juhul jääks arusaamatuks, miks keegi neid ei kuulnud.
143.Hageja esitas ka TR täiendava arvamuse, millega ta soovis tõendada, et PP arvamuses ei sisaldu hotellihoone ehitus- ja taastamismaksumuse arvutust. PP väited hotellihoone osade 1 ja 2 põhiprojekti puudumise kohta on asjatundmatud. Hoone nende osade projekteerimise ajal terminit „põhiprojekt“ Eestis ei tuntud, vaid see võeti esimest korda kasutusele 18.06.2002 jõustunud standardis EVS 811:2002. Taastamiskulude hindamine on aga võimalik mistahes projekti järgi. PP ei ole arvesse võtnud hoone kolme erineva osa projekteerimise ja ehitamise ajal kehtinud nõudeid. Ebaselged on ka tema kasutatud meetodid. Kasutatud ehitusmaterjali ja tuleohutuse klassi vahel puudub seos ning alahinnata ei saapikaaegse lauspõlemise mõju.
144.Hageja esitas TR täiendava arvamuse, mille kohaselt ei põhjustanud tulekahju toas nr 105 asunud külmik. PP käsitlust tulekahju käigu osas pidas ta meelevaldseks. Enne hotellihoone kolmanda korruse süttimist süttisid pööning ja katus. Tulekahjuandurite puudumine hotellihoone pööningul ei oma tähtsust, sest 26.01.2016 tulekahju ei saanud algust hotellihoone pööningult, vaid hotellitoast 105 ja triikimisruumist. Sulanud ei olnud mitte toa 105 välisukse link, vaid toa WC ukse link, mis viitab intensiivsele põlemisele toas. Päästeamet ei ole teinud ettekirjutust
Bernhardi hotellihoone sisetrepist eraldi tuletõkkesektsiooni moodustamiseks. Kokku oli hotellihoones kolm treppi, millest üks keerdtrepp paiknes õues, teine keerdtrepp paiknes hotelliosade I ja III vahel ning kolmas trepp paiknes hoone vestibüülis. Hotelliosa I projekteerimise ajal 1995-1996 ei olnud nõutav, et viimati nimetatud trepp oleks moodustanud eraldi tuletõkkesektsiooni.
145.TR arvates tuli silmas pidada hotelli ligi viietunnist vabapõlemise protsessi, mille kestel ületati mitmekordselt kehtestatud tulepüsivusaegasid. Seetõttu pidas TR spekulatiivseteks põlengujärgselt tehtud fotodelt nähtuvate rusude pinnalt koostatud väiteid hoone tuleohutuse nõuetele mittevastavuse kohta. PP arvamuse leheküljel 26 oleval fotol ei ole näha mitte suitsu, vaid üle hotellihoone katuse paistvate raagus puude latvasid. Hoone tuleohutuse nõuete hindamisel tuleb lähtuda nendest nõuetest, mis kehtisid hoone vastava osa projekteerimise ajal. Osa 1 projekteeriti 1995-1996, osa II 1998 ja osa III 2005.
146.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tuli oli selle avastamisel hoonest välja jõudnud ja leegid paistid üle naabermaja 112 meetri kaugusele. UR kodu aknasse ei paista parklapoolse hotellihoone osa katusepind. Hotellihoone osa jääb üle tee asuvast eramust allapoole. Kostja käsitlus selle kohta, kui kaua oli põleng selleks ajaks kestnud, on meelevaldne, sest asjatundjad on pakkunud välja erinevaid tulekahju algusaegasid.
147.Kui C põleva hotellihoone juurde jõudis, märkas ta tuld läbi akna triikimisruumis, mitte selle akna kõrval olevas suures koridoriaknas. Kui koridor oleks põlenud lahtise leegiga, siis oleksid nii C kui TK põleva hotellihoone juures olles pidanud seda märkama. Hageja leidis, et järelikult ei liikunud tuli toast nr 105 triikimisruumi, vaid kummaski ruumis oli omaette tulekolle. Õige ei ole kostja väide, et D hotellis viibimine ja sealt lahkumine kell 16.30 on tõendamata. Kostja jätab tähelepanuta poemüüja Li ütlused selle kohta, et 26.01.2016 kella 16.30 paiku oli D poes ja rääkis, et tuli hotellihoonest.
148.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane töötaja lahkus hotellist kell 13:50. Viimasena oli hotellis enne põlengu avastamist D, kes lahkus kell 16.30-16.45. Meelevaldne on ka kostja väide, et hageja viidatud C-juga ei tähista päästetehnikas enam ammu kustutusvooliku läbimõõtu. Jugasid eristatakse vastavalt tootlikkusele. C-joa kaudu on võimalik edastada vett 400-500 liitrit minutis, B-joa kaudu 500-800 liitrit minutisja A-joa kaudu 800-1000 liitrit minutis. Vee edastamise hulk sõltub joatoru läbimõõdust.
149.Õige ei ole kostja väide, et päästemeeskonna ohutuse tagamiseks tagurdas esimene päästeauto hoone parklast välja. Esimene päästeauto parkis ennast ca 85 m kaugusele peauksest põhjusel, et lörtsine ilm tegi autojuhi ettevaatlikuks. Asjakohatu on kostja väide, et kõrge temperatuuri tõttu ei olnud päästjatel võimalik intensiivselt põlevat kolmandat korrust seestpoolt kustutada, sest tuli sai alguse hotellihoone II korruselt.
150.Hageja võttis nõuded osaliselt tagasi. Kuna Danske Bank A/S Eesti filiaal on registrist kustutatud ning Danske Bank A/S on kinnitanud, et tal ei ole kindlustushüvitise saamise nõuet, võtab hageja tagasi nõude mõista 2 290 000 eurot välja Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Hageja võttis ka tagasi alternatiivse nõude mõista Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja 1 842 000 eurot. Samuti võttis hageja tagasi nende nõuetega seotud viivisenõuded. Hageja võttis samuti tagasi nõude 635 euro ehk omavastutuse osas.
151.12.10.2020 kohtuistungil teatas kostja lepinguline esindaja, et Seesam Insurance AS on ühinenud Leedu Vabariigi kindlustusseltsiga Compensa Vienna Insurance Group ADB ning jätkab Eesti Vabariigis tegutsemist Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaalina. Samuti on Seesam Insurance koduleheküljel avaldatud teade selle kohta, et Seesam Insurance AS on ühinenud Baltikumis Compensa Vienna Insurance Groupiga. Seega on Seesam Insurance AS
ühinenud Compensa Vienna Insurance Group ADB-ga ning Compensa Vienna Insurance Group ADB on tema õigusjärglaseks. Hageja palus lubada kostja õigusjärglasel menetlusse astuda.
152.08.04.2021 seisukohtades pidas hageja arusaamatuks kostja viiteid majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 § 17 p-le 5 ja §-le 20. Hageja nõustus, et viidatud määruse § 17 lg 5 järgi peab majutusettevõttes olema tagatud päästeasutuse häirekeskusele hädaolukorrast viivitamatu teatamise võimalus. Antud juhul ei olnud nõue siiski hageja suhtes kohaldatav, sest hotellihoone kasutajate arv oli väiksem kui 100. Päästeasutusele hädaolukorrast viivitamatu teatamine oli tagatud seeläbi, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad rakenduvad tulekahju korral töösse ning hotellihoones viibiv töötaja saab Päästeametit tulekahjust teavitada.
153.Varem olid häirekellad alati väljaspoole hoonet kuulda, mis on tõendatud D, C ja H ütlustega kriminaalasjas, samuti asjatundjate arvamustega. Kostja viidatud määruse § 17 on pealkirjastatud kui „Täiendavad nõuded“ ning selle sätte mõtteks on reguleerida majutusettevõtte õigusi ja kohustusi seonduvalt külastajatega. Tulekahju toimumise ajal hotellihoones ühtegi külastajat ei viibinud. Kostja ei saa määrusele viidates keelduda hüvitise maksmisest.
154.Asjakohatu on kostja viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 § 20 lg 1 p-le 1, mille järgi peab hotellis olema vastuvõtulaud teenindusega vähemalt ajavahemikus 7.00–23.00. 26.01.2016 hotellihoones ühtegi külastajat ei viibinud ja ühtegi külastajat ei olnud oodata. Hageja pidas arusaamatuks, miks oleks vastuvõtulaud pidanud olema avatud. Kindlustusleping ei reguleerinud, kus pidi hotellis viibiv inimene asuma.
155.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et tulekahju avastamise ajal olid leegid hoonest väljas. TK on kriminaalasja raames tunnistajana avaldanud, et tulekahju avastamisel nägi ta üksnes põlengu kuma läbi akende ja leegid hoonest väljas ei olnud. Samuti avaldas TK, et sattus tulekahjust teatamiseks helistamisel paanikasse. C avaldas kriminaalasjas, et hotellihoone juurde jõudes nägi ta lahtist leeki hotellihoone sees. Päästjate saabumisel toimus lahtise leegiga põlemine hotellihoone sees, mis nähtub Päästeameti sündmuste kokkuvõtte lehelt 2, kus onn märgitud, et päästjate saabumisel oli näha lahtis põlemist, kuid põleng toimus hoones sees.
156.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et põleng sai alguse elektrisüsteemist. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 16E-PT0007 kohaselt sai tulekahju alguse kas süütamisest või elektrilisel põhjusel. Kummast põhjusest tulekahju algas, seda Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastada ei ole suutnud. Tulekahju alguse saamise toa 105 külmkapist on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut välistanud. Riiklikult tunnustatud eksperdi HP hinnangul sai tulekahju aluse süütamisest või elektrilisest põhjusest, kuid ka tema ei ole täpset põhjust tuvastanud.
157.Ebaõige on kostja väide, et kui administraator oleks viibinud hotellis, oleksid kahjustused piirdunud toaga nr 105. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ on leidnud, et kuigi objekt ei olnud Päästeameti häirekeskuse alarmist automaatse teavitamise kohustuslane, ei tähendanud see, et personal pidi ööpäevaringselt seisma ATS keskseadme kõrval telefoniga, et vajadusel 112 numbrile helistada. Tulekahju puhkemisel pidid tööle hakkama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad, kuid seda ei juhtunud.
158.Asjatundjad on pakkunud erinevaid tulekahju algusaegu. TR on leidnud, et tulekahju võis saada alguse orienteeruvalt kell 16.10. RP on leidnud, et see pidi toimuma ajaliselt varem kui kell 16.10, kuid hotellis viibinud D häirekellasid ei kuulnud. HP arvates algas tulekahju kella 17.05 paiku. Päästeametit teavitati tulekahjust juba kell 17:12. Tulekahju areng võis olla sedavõrd kiire, et töötaja olemasolu hotellihoones ei oleks tormilist arengut suutnud pidurdada.
159.Hageja leidis, et tegu oli süütamisega, millele viitavad W ähvardused. Süütamise versiooni toetab asjaolu, et häirekellad ei rakendunud töösse. Süütamise korral on asjakohatu rääkida hotellitöötaja panusest tulekahju ära hoidmisel või kiirel kustutamisel.
160.Seoses hotelli konstruktsioonidega viitas hageja esimese ja teise hooneosa ehitamise ja projekteerimise ajal kehtinud EPN 10.1 „Ehitiste tuleohutus“. Kandetarindiks, mille osas olid sätestatud tulepüsivusnõuded, oli kolmanda korruse lagi, mitte katus. Tähtsust omab see, kui kaua pidas kolmanda korruse lagi tulele vastu. Puudub teave, et hooneosade H1 ja H2 kolmanda korruse lagi pidas tulele vastu vähem kui 60 minutit. Fotod põlevast katusest ei anna teavet selle kohta, kui kaua kolmanda korruse lagi tulele vastu pidas.
161.EPN 10.1. „Ehitiste tuleohutus“ punkti 5.1.1. kohaselt oli tuletõkkesektsioonide moodustamine lubatav kolmel alternatiivsel viisil: korruste eraldamise põhimõttel, kasutusviisi järgi eraldamise põhimõttel või lubatud piirpindade eraldamise põhimõttel. Hageja pidas ebaõigeks väidet, nagu oleks hotellihoone osades H1 ja H2 olnud ainsaks õigeks tuletõkkesektsioonide moodustamise põhimõtteks korruste eraldamine. Hotellihoone osade H1 ja H2 teist ja kolmandat korrust ühendav trepp ei pidanud olema omaette tuletõkkesektsiooniks. Trepp oli esimesel korrusel eraldatud muust esimesest korrusest ukse ja klaasseinaga.
162.Ebaõige kostja väide, et hageja süütamise versiooni kontrolliti kriminaalmenetluses ning hageja väited ei osutunud Riigiprokuratuuri ja Tartu Ringkonnakohtu tehtud lahendite kohaselt põhjendatuteks. Tegelikult kriminaalasi nr. 16282000046 lõpetati, kuna süüdlast ei õnnestunud tuvastada. Kriminaalasjas ei tuvastatud, et hotellihoone süütamine oli välistatud. Pahatahtlik on kostja väide, et hageja esitatud seletuskirjad koostati hageja etteütlemise järgi.
163.TR arvamuses on käsitletud kolme erinevat tulekahju tekkimise võimalust: tulekahju algus toast 105 ja põlemise plahvatuslik levimine, tulekahju alguse saamine samaaegselt nii toast 105 kui triikimisruumist, tulekahju alguse saamine toast 105 ning tule ja kuumade põlemisjääkide edasine levimine mööda teise korruse koridori. TR ja HP on kõige tõenäolisemaks pidanud tulekahju alguse saamist toast 105 ja triikimisruumist. Kahe tulekolde esinemine viitab sellele, et hotellihoone võidi süüdata.
164.Hotellihoone ehitusega seonduv ei saa olla käsitletav kindlustusriski suurendamisena. Hotellihoone seisukord kindlustuslepingu sõlmimise ajaga võrreldes ei muutunud ehk nii kindlustuslepingu sõlmimise ajal kui 26.01.2016 tulekahju toimumise ajal oli hotellihoone samasuguses seisukorras. Lepingu sõlmimisel ei avaldanud hageja hoone kohta ebaõiget teavet.
165.Kostja esitatud JK arvams ei tõenda, et põleng sai alguse elektrisüsteemist. Meelevaldne on asjatundja arvamus, et mõõdistus pidi hõlmama elektriseadmeid. Riiklikult tunnustatud ekspert ML on leidnud, et elektripaigaldise auditi jaoks juhistiku süsteemide kontrollmõõtmiste tegemise ajaks tuleb elektrisüsteemiga ühendatud elektritarvitid) võrgust lahutada. Alusetud on JK etteheited, et mõõdeti kilbist väljuvaid kaableid ilma seadmeteta.
166.2015. a teises pooles teostas hotellihoones kontrollmõõdistamisi Risaku OÜ töötaja M koostöös MHV Elektrikontroll OÜ-ga. MHV Elektrikontroll OÜ-l oli ja on nõutav akrediteering olemas. Alusetu on kostja etteheide, et ML ei hinnanud elektrisüsteemi ja seadmete vanust ning kvaliteeti. ML on selgitanud, et kontrollmõõtmiste teostamisel seadmete vanust ja kvaliteeti ei hinnata. Alates Mi mõõtmiste ajast ei olnud möödunud tulekahju ajaks nii palju aega, et mõõtmiste tulemused oleksid võinud vananeda.
167.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hotellitubades olid külmikud paigaldatud mööbli sisse, mistõttu ei olnud tagatud mootorite jahutus. Hageja esitas foto hotellitubadesse paigaldatud
külmikutel olnud sildist, millelt nähtub külmiku mark, vastavat marki külmiku paigaldamise juhendi ning selle eestikeelse tõlke ja hotellitubades olnud laudade joonise. Tegu oli hotellides kastumiseks mõeldud minibaar-külmikuga Electrolux RH 330 LD, mille paigaldamine mööbli sisse oli lubatud. Minibaar-külmiku paigaldamisel mööbli sisse oli ventileerimiseks nõutud, et tagakülje juurde jääb vähemalt 200 cm2 suurune tuulutusava. Külmiku tagakülg pidi olema seinast vähemalt 2 cm kaugusel. Mõlemad nõuded olid täidetud, kuna laudades, kuhu külmikud olid sisse ehitatud, oli tagumine külg jäetud kinni ehitamata. Külmikud olid seinast vähemalt 2 cm kaugusel.
168.Hageja ei nõustunud kostja väidetega automaatse tulekahjusüsteemi ja häirekellade kohta. Yi ütluste järgi andis automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteemi 25.01.2016 isemoodi helisignaali, mis iseenesest lakkas. Kui Y toa 105 piirkonda kontrollima läks, ta midagi iseäralikku ei märganud. 25.01.2016 juhtunust ei saanud järeldada, et häirekellad ei hakka tööle.
169.Vastuseks kostja esitatud PP arvamusele esitas hageja täiendava TR arvamuse. Selle kohaselt oli hotellihoone rajatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest ning hästi hooldatud. PP väide, et hotellihoone juures teostatud rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde osas ei ole esitatud ehitusdokumente ega ole registrikandeid ehitisregistris, on ebaõige, sest ehitise osa asendamisel samaväärsega projekti koostamise ja ehitistregistrisse kande tegemise kohustus puudub. TR ei ole nõustunud, et projetkdokumentatsioon oli puudulik. PP ei ole ise esitanud ühtegi taastamismaksumuse arvutust. Üheski projektis ei ole kirjeldatud ega joonistatud pööningu vahelae konstruktiivset lahedust. Kuna see hävis tulekahjus täielikult, ei saanud visuaalsel paikvaatlusel topeltkipsplaatide paigaldust ja olemasolu tuvastada.
170.Hageja esitas täiendavalt AL arvamuse, millega ta soovis tõendada, et TR on tuvastanud hotellioone taastamismaksumuse kooskõlas ehituskulude hindamise hea tava ja standardiga EVS 885:2005/AS: 2010 ning tema arvutuskäik on jälgitav ja kontrollitav. PP hinnang taastamismaksumuse osas on ebaõige.
171.Kohtukõne kirjalikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kuna nõuded hageja vastu laenulepingu nr KL-150506MA alusel on lõppenud ning selle lepingu tõttu oli kindlustuslepingus Danske Bank A/S Eesti filiaal soodustatud isikuks, on hagejal tulenevalt VÕS § 80 lg-dest 8 ja 9 ning üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktist 5.2. õigus nõuda kindlustushüvitise ja viivise kindlustushüvitiselt välja mõistmist enda kasuks.
172.26.01.2016 tulekahju sai alguse hotellihoone parempoolsest ehk teise ehitusetapi osast. Need projekteeriti 1997 ja ehitati valmis 1998. Kuni tuleohutusseaduse jõustumiseni 01.09.2010 reguleeris tuleohutusega seonduvat tuletõrje- ja päästeseadus, hiljem päästeseaduseks. Tuletõrjeja päästeseadus ega päästeseadus sisulist regulatsiooni seonduvalt ehitise suhtes kohaldatavate tuleohutuse nõuetega ei sisaldanud. Siseministri 22.06.1995 määrusega nr 11 kehtestati tuleohutuseeskirjad. Nõudeid ehitise tulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas 1995 tuleohutuseeskirjaga ei sätestatud.
173.Siseministri 03.07.1998 määrusega nr 25 kehtestati tuleohutuse üldnõuded ning tunnistati kehtetuks 1995 tuleohutuseeskirjad. Nõudeid ehitise tulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas 1998 tuleohutuse üldnõuetega ei sätestatud. Siseministri 08.09.2000 määrusega nr 55 kehtestati tuleohutuse üldnõuded ning tunnistati kehtetuks 1998 tuleohutuse üldnõuded. Nõudeid ehitise tulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas 2000 tuleohutuse üldnõuetega ei sätestatud.
174.Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kehtestati ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. 2004 tuleohutusnõuded on võrreldes 1995 tuleohutuseeskirjaga,
1998 tuleohutuse üldnõuetega ning 2000 tuleohutuse üldnõuetega tunduvalt põhjalikumad. 2004 tuleohutusnõuete jõustumise ajaks 01.01.2005 oli Bernhardi hotellihoone esimese ja teise etapi ehitustööd juba aastaid tagasi lõppenud. Seega ei saa 2004 tuleohutusnõuded omada hotellihoone I ja II järgu osas omada tähtsust. 2004 tuleohutusnõuete § 40 lg 1, sätestab, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama üksnes sama määruse § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. 2004 tuleohutusnõuete § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt peab võimaliku tulekahju puhkemise korral inimestel olema võimalik ehitisest evakueeruda ning inimesi peab olema võimalik ehitisest evakueerida. Inimesi tulekahju ajal hoones ei olnud.
175.Hotellihoone I ja II etapi osas ei ole asjakohane 2004 tuleohutusnõuete § 40 lg 6, mille järgi tuleb ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele. EhS § 4 lg 3 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehk ümberehitamine selline ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Hotelli ümberehitamist toimunud ei ole, mida tõendab TR arvamus.
176.Nähtuvalt 2015 tuleohutusnõuete § 40 lg-st 1 peab enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, vastama 2015 tuleohutusnõuete § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele, mille kohaselt peab võimaliku tulekahju puhkemise korral olema inimestel võimalik ehitisest evakueeruda ning peab olema võimalik inimesi ehitisest evakueerida. Bernhardi hotellihoone I ja II etapi puhul olid need nõuded täidetud.
177.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hoone ei vastanud EPN 10.1 Ehitise tuleohutus seisuga detsember 1995 nõuetele. EPN 10.1 oli korrigeeritud eelnorm. Tuleohutuse EPN 10.1 kehtestati projekteerimisnormina keskkonnaministri 24.08.1999 määrusega nr 80. Bernhardi hotellikompleksi I etapi projekteerimine lõppes 1996 ja I etapi ehitus lõppes 1997 ning Bernhardi hotellikompleksi II etapi projekteerimine lõppes 1997 ja II etapi ehitus lõppes 1998, seega enne tuleohutuse EPN-i 10.1 kehtestamist kohustusliku normina. Seetõttu ei pidanud Bernhardi hotellikompleksi I etapp ja II etapp olema kooskõlas tuleohutuse EPN-iga 10.1. Tegelikult olid hotelli esimese ja teise etapi teatud lahendused isegi rangemad, kui need oli kirjas EPN 10.1.
178.Riiklikult tunnustatud ekspert PP on leidnud, et kolmanda korruse puidust laelaudisest läbipõlemiseks võis tulel kuluda 10-20 minutit, kuid ta tunnistab, et laudisest tule läbi põlemise kiirus sõltub puitlaudise konstruktsioonist. Seetõttu on PP hinnang 10-20 minutit pika läbipõlemise aja kohta oletuslik ning tema arvutuskäik ei ole järgitav. PP on jätnud arvestamata, kui palju võttis aega tule läbi tungimine kolmanda korruse laes puitlaudise taga paiknenud kipsplaadist või kipsplaatidest. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kolmanda korruse lakke oli paigaldatud ühekordne või kahekordne kipsplaat.
179.Kuna hotelli esimene ja teine etapp projekteeriti ning ehitati enne 1998. aastat, on asjakohatu lähtud 2004. a või 2015. a tuleohutuse nõuetest. Tuleohutuse nõuetel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 1995. a ja 1998. a nõuetes ei olnud nõudeid ehitisetulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas. Esimese ja teise etapi osas omas EPN 10.1 vaid soovituslikku jõudu.
180.Asjas puudub kostja kui kindlustusandja küsimustik hagejale kui kindlustusvõtjale, millest nähtuks, millist teavet on kostja hagejalt enne kindlustuslepingu sõlmimist nõudnud. Ainsaks dokumendiks, mis käsitleb kindlustuslepingu sõlmimisega seonduvat, on IIZI Kindlustusmaakler AS kindlustustellimus. Tellimus ei sisalda teavet selle kohta, milliseid küsimusi on soovinud küsida kostja hagejalt enne vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist. Kuna ei ole teada, milliseid küsimusi kostja küsis, ei saa väita, et hageja rikkus teade andmise kohustust.
181.TR arvamuse järgi olid hotellihoone kandekonstruktsioonide materjalideks monoliitne raudbetoon, tellis, väikeplokk ja teras. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni mõiste määratlust. Hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina kindlustuspoliisi tähenduses. Hotellihoone kandekonstruktsioonide metalltalad olid töödeldud tuletõkkevõõbaga ja/või olid nende metalltalade ümber ehitatud kipsist tulekaitseümbrised. TR on neid seetõttu lugenud mittepõlevast materjalist kandekonstruktsioonideks.
182.Juhtivuurija R. Laine 29.07.2016 ettekande kohaselt väitis ekspert LR, et tulekahju sai alguse elektrisüstemist. Teadmata on, millal see kõne toimus. Kui see toimus enne ekspertiisiakti koostamist, on tegu eksperdi esialgse mõttega. Ekspertiisiaktis on ekspert viidanud süütamisele või elektrile. Kriminaalasja menetlust ei lõpetatud põhjusel, et süütamist ei tuvastatud. Menetlus lõpetati KrMS § 2001 lg 1 alusel ehk seetõttu, et ei olnud võimalik koguda rohkem tõendeid süüdlase leidmiseks.
183.Hageja nõustus, et kindlustuslepingu kindlustuspoliisil lahtrite „Tulekahju signalisatsioon“ ja „Murdvarguse signalisatsioon“ juures oli kirje „Ööpäevaringne inimvalve“. Inimesi hoones ei olnud, kuid see ei suurendanud kindlustusriski. Hotellihoone kasutajate arv oli alla 100, mistõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust TuOS § 36 lg 3 ning siseministri 07.01.2013 määruse nr. 1 § 5 lg 2 ja § 17 lg 2. Meelevaldne on kostja seisukoht, nagu tuleks siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 lisa 2 tähenduses kasutajate arvu kindlaks määramisel liita kokku hotelli voodikohad, restoranis olevad istekohad, konverentsisaali istekohad jne. Bernhardi hotell oli majutusasutus, kus restoran, konverentsikeskus jmt oli nii-öeda lisateenuseks hotellis ööbimise kõrval ning lähtuda tuleb ainult voodikohtade arvust.
184.Häirekellade töösse mitterakendumine oli ootamatu ja ettenägematu. Asjaolu, et 25.01.2016 öösel ehk üks ööpäev enne tulekahju toimumist andis hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpult veateate, ei oma tähtsust. Yi kinnitusel kadus veateade iseenesest, mis tähendab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töö taastus. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et häirekellade juhtmed olid enne tulekahju avastamist läbi põlenud. Asjatundjad ei ole tuvastanud ühtselt tulekahju alguse aega. Lisaks on U selgitanud, et ühe tsooni tulekahjuandurite kaabelduse läbipõlemine ei mõjutanud teiste tsoonide tulekahjuandurite tööd.
185.Ühtlasi ei viibinud D ei viibinud poes kuigi kaua. Pood asub Bernhardi hotellihoonest mõnesaja meetri kaugusel ning tulekahju korral ei saanud kõikide automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellade juhtmed samal ajal läbi põleda, sest automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi pult paiknes hoone esimesel korrusel, aga häirekellad paiknesid üle hotellihoone laiali.
186.Kui hotellihoone põleng avastati, ei olnud tulekahju veel hoonest väljunud. Seda kinnitavad PPI ütlused istungil. Hotellihoonest väljunud leeke nägi ta alles siis, kui oli koos Otepää teiste päästjatega hotellihoone juurde jõudnud ning vestelnud Bernhardi hotelli administraatori ja majamehega. Ainus, kes on väitnud leekide väljatungi hoonest, on UR, kelle ütlusi ei pidanud hageja usaldusväärseteks. 07.06.2021 kohtuistungil tunnistajana üle kuulamisel avaldas UR, et ta hotellihoone aknaid ega uksi ei näe. Samuti ei suutnud UR arusaadavalt selgitada, millise hotellihoone osa juures ta hotellihoonest väidetavalt väljunud leeke täpsemalt nägi. UR ütlused vastuolus tema abikaasa administraatorina töötanud C (praegu C) ütlustega, kes nägi vaid punast kuma.
187.UR 07.06.2021 kohtuistungil antud ütlused on vastuolus tema kriminaalasjas tunnistajana antud ütlustega. Nii on UR 02.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel avaldanud, et hotellipõlengu avastas 26.01.2016 õhtul C koduaknast välja vaadates. Seevastu 07.06.2021 kohtuistungil
tunnistajana ülekuulamisel väitis ta, et nägi ise põlengut ja teavitas sellest Ct. C ja UR ütluste usaldusväärsust vähendab asjaolu, et mõlemad on kriminaalasja nr 16282000046 menetlemise käigus ütlusi muutnud.
188.26.01.2016 ja 09.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel on C väitnud, et ta lahkus 26.01.2016 hotellihoonest koju lõunat võtma kella 16.30 paiku. Sama kinnitas UR. 15.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel on C avaldanud ning 18.07.2016 on UR avaldanud, et tegelikkuses olevat C hotellihoonest lahkunud 26.01.2016 kella 12.00 paiku. See on vastuolus hageja seadusliku esindaja MM ja majamees D avaldatuga.
189.Tähelepanu väärivad tunnistaja PPI ütlused seonduvalt tulekahju ulatuse ja tule levikuga. PPI ütlute kohaselt andis ta korralduse väikese ukse mahalõhkumiseks, kui Elva komando kohale jõudis. Sündmuste kokkuvõtte järgi jõudis Elva esimene ekipaaž kohale kell 17:45, teine kell 17:54 ja kolmas kell 17:49. Järelikult ei olnud sellel ajal tuli veel välise vaatluse järgi jõudnud hoone spaaosani. PPI ütlused tõendavad, et Otepää päästjate saabumisel leegid veel hotellihoonest väljunud ei olnud ning mingil hetkel toimus tulekahju levik väga suurel kiirusel. Hageja arvates leidis aset tulekahju kiire levik päästjate saabumise algfaasis.
190.Otepää päästekomando ei olnud väikese isikkooseisu tõttu suuteline Bernhardi hotellihoone põlengut kustutama. Tunnistaja PPI keerutas vastates küsimusele, kas Bernhardi hotellihoone kustutamisel hüdranti kasutati. PPI avaldas, et ei teadnud seda, kuid tegelikult ei kasutatud hüdranti, sest seda ei leitud üles.
191.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 83 262,60 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 3400 eurost, õigusabikuludest summas 56 861 eurot, dokumentaalsete tõendite hankimise kulust summas 13 086,60 eurot ja ekspertiisitasust summas 9915 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. 26.08.2021 esitas hageja kohtule täiendava menetluskulude taotluse ning palus kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja istungil osalemise tasuna 200 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 83 462,60 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
192.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel oli kindlustusleping kindlustusperioodiga 03.02.2015-02.02.2016 Otepääl Kolga tee 22a asuva hotelli Bernhard kindlustamiseks. 26.01.2016 päeval enne kella 17:00 hotellihoone süttis. Tulekahju ajal ei olnud hotellis kliente ega töötajaid.
193.Tulekahju avastati juhuslikult, kui Kolga tee 31 elanik UR märkas hotelli kohal punast kuma ja leeke. Tema oli esimene, kes tulekahjust Häirekeskusele teatas. Hageja ise tulekahjust Häirekeskust ei teavitanud, kuigi hoones pidi töötama automaatne tulekahjusignalisatsioon, mis pidi juba tuleohule viitava suitsu koheselt avastama ja sellest alarmiga töötajaid teavitama, et töötajad saaksid viivituseta teavitada Häirekeskust.
194.Kostja keeldus 18.03.2016 otsusega kahju hüvitamisest, sest pärast tulekahju selgus, et juba kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja esitanud kostjale olulist valeinformatsiooni hotellihoone tegeliku konstruktsiooni ja tuleohtlikkuse kohta. Hageja ei olnud seaduse ja Päästeameti ettekirjutustega nõutud hotelli tule- ja elektriohutust puudutavaid nõudeid täitnud. Hageja oli kavatsetult rikkunud kindlustuspoliisil eraldi sätestatud kohustust, et hotellis ja selle lokaalsel tulekahjuhäiresüsteemil oleks ööpäevaringne inimvalve. Hageja eksitas teadlikult kostjat juhtumi asjaolude ja valve tagamise suhtes.
195.Tulekahju avastamise hetkeks oli tuli levinud juba nii kaua ja ulatuslikult, et selle kiire kustutamine oli võimatu. Tule puhkemine ja hoone ulatuslik kahjustumine sai võimalikuks hageja süsteemsete ohutusalaste rikkumiste tõttu. VÕS § 139 lg 1 kohaselt välistab see hagi rahuldamise. Rikkumiste varjamiseks esitas hageja valeandmeid ning mõjutas hotelli töötajaid kostjale ning politseile valetama. Sellest tulenevalt on hagis nõutava kindlustushüvitise maksmine välistatud (VÕS § 449 lg 2). Hageja faktiväited ei ole tõendatud.
196.Selleks, et tuli jõuaks sinna, kust leegid üle naabermajade esmaselt kell 17:12 avastati ehk hoone kolmanda korruse kohale, pidi tuli põlema selle puhkemise kohast toast 105. See koht oli ehitatud selliselt, et takistas tule levikut mujale hoonesse vähemalt 60 minutit. Järelikult puhkes tuli enam kui 60 minutit enne selle avastamist kell 17:12 ehk ajal, mil hoones viibis hageja väidete kohaselt töötaja D. Esimesed 30 minutit alates suitsu või vingu ilmumisest pidid hoones töötama tulekahjuhäire alarmsignaalid. Päästeameti esimene ekipaaž saabus kohale vähem kui 7 minutiga ning siis põles hoone juba lahtise leegiga.
197.Kindlustuslepingu sõlmimiseks esitas hageja kindlustusnõustaja IIZI Kindlustusmaakler AS vahendusel kostjale kindlustustellimuse, milles avaldas, et kindlustatav hoone on kolmekorruseline kivi ja betoonehitis, mille konstruktsioonid on kivist ja betoonist. Tulekahju järgselt selgus, et tegu ei olnud kivist ja betoonist hoonega nagu hageja seda kindlustuslepingu sõlmimisel esitles. Valdav osa hoonest oli teraskarkassil (teraspostid ja talad), raudbetoonkarkass on vaid hoone parempoolse osas oleval avatud parklaosal. Kolmas korrus ja katuseosa oli segakonstruktsiooniga, kombineeritud puidust ja terastaladest. Kivi, terase ja puidu tulekindlus erineb oluliselt. Puit on süttiv ja aitab kaasa tule levikule. Teras kaotab tulekahjus enda algse kandevõime. Kivi ja betoon on tulekindlad.
198.Samuti deklareeris hageja kindlustuslepingu sõlmimiseks, et hoones on 24 tundi olemas administraator, kes teostab füüsilist valvet ja jälgib hoones lokaalset automaatset tulekahjusignalisatsiooni. Tegelikkuses selgus pärast tulekahju, et tavaliselt ei olnud hotellis administraatorit. 26.01.2016 lahkus administraator C hotellist juba kell 12:00. Tulekahjujärgselt palus hageja seaduslik esindaja MM töötajatel kindlustusele selle varjamiseks esitada valeandmeid. Järelikult esitas hageja juba lepingu sõlmimisel tulekahju riski suuruse kohta olulist valeteavet. Hageja ei teavitanud kostjat, et tegelikult hoones 24 tunnist valvet ei ole. Õigete andmete esitamisel ei oleks kostja antud kindlustuslepingut üldse sõlminud. Kostja viitas VÕS § 440 lõikele 1 ja Seesami Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktile 11.1 kohaselt. VÕS § 445 lg 4 ning § 449 lg 2 kohaselt ei ole kostjal hüvitise tasumise kohustust.
199.Kahju suurus on tõendamata ega vasta VÕS § 127 lõikele 1 ning § 476 lõikele 1. Hotell oli amortiseerunud ning kliente oli vähe. Hotelli majutusblokk oli ehitatud 1996. Hotell oli tulekahju hetkeks amortiseerunud ega vastanud klientide arvates väljareklaamitule. Hotell vajas renoveerimist. Hotell ei vastanud ohutusnõuetele ja vajas olulist ümberehitamist.
200.Päästeameti tuleohutusalased ettekirjutused olid täitmata. Päästeamet tegi hagejale alates 2010. a vähemalt 4-6 ettekirjutust, mis kõik jäid tulekahju toimumise ajaks 26.01.2016 täitmata. Päästeameti nõuete järgi tuli hoones rajada nõuetekohane evakuatsioonipääs 2. ja 3. korrusele; eraldada hotelli korrused omavahel ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, paigaldada pööningule ATS tulekahjuandurid ning kontrollida elektripaigaldised. Hotelli nõuetele vastavaks ehitamisel oleks hageja pidanud järgima tuleohutuse- ja energiatõhususe nõudeid (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 40 lg 6 ning majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“).
201.Tuleohutusnõuete kohaselt ei või 3-korruseline hotell olla madalama tulepüsivusklassiga kui TP1 (Majandus ja Taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded” lisa 2). Sama määruse § 4 lg 3 p 1 kohaselt tähendab tähis TP1 tulekindlat ehk seda, et ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Käesoleval juhul hävisid hoone puit- ja segakonstruktsoonidega kolmas korrus ja katusekonstruktsioon tulekahjus täielikult. Järelikult ei olnud hageja hoone TP1 tulepüsivusklassiga. Hotelli nõuetele vastavaks ehitamine oleks nõudnud olemasoleva hoone märkimisväärse osa lammutamist, et püstitada nõuetele vastav hoone. Rahalisest nõudest nähtub, et hageja soovib senise hoone asemele rajada tuleohutusnõuetele vastava kallima hoone, mis arvestab ka energiatõhususe nõudeid. Kostjalt saaks maksimaalselt nõuda vaid tulekahju eelse olukorra taastamist.
202.FIIDER L.E.G OÜ tehnik H on kriminaalmenetluse raames hotelli Bernhard paigaldatud tulekahju häiresüsteemi kohta selgitanud, et signalisatsiooni süsteem oli lokaalne ja häire edastust Päästeametisse ja süsteemi haldajale ei toimunud. Bernhard Spa Hotellis asunud tulekahju häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures. Antud keskseade võimaldas teada saada tsooni täpsusega häire ja vea informatsiooni, kellaahela vea infot. H kinnitusel eeldas hotelli paigaldatud häiresüsteem töötajate pidevat kohalolekut, kuna Bernhard Spa Hotellis ei olnud automaatset tulekahjuhäire edastust häirekeskusele. Sellega, et kedagi tulekahju tekkimise ajal hotellis ei olnud, kes oleks kuulnud häirekellasid, võeti omavastutus. Häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale ja kui oleks majas olnud sellel ajal keegi inimene, kes oleks reageerinud häirele, oleks tõenäoliselt suudetud tulekahjule kiiresti piir panna ja tulekahju likvideerida.
203.Hageja hoones oli tuleohutuse tagamine võimalik vaid siis, kui seal on nõuetekohane ATS ja samaaegselt administraator. Kindlustuslepinguga kohustus hageja tagama, et majas viibivad inimesed teavad täpselt, kuidas häire puhul käituda (ettevõtte varakindlustuse tingimuste p 103)1. Kindlustuslepingus sisalduv ööpäevaringse valve tagamise kohustus oli kahjustuste ennetamiseks hädavajalik. Kostja viitas ka TOS § 2 lõikele 2 ja § 36 lõikele 3.
204.Tuleohutusnõuete kohaselt peab üle 50 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides olema automaatne (st valvekeskusesse ühendatud) tulekahjusignalisatsioonisüsteem (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» § 33 p 1 ja § 34 p 1). Kindlustustellimuses on hageja märkinud, et hotellis on 32 tuba, neist 20 kahekohalist standardtuba, 8 peretuba ning 2 juuniorsviiti ja 2 sviiti. Seega kokku on hotellis vähemalt (20x2 + 8x4 + 4x2) 80 majutuskohta ning vastavalt pidanuks hageja tagama automaatse tulekahju häire edastamise Häirekeskusele hiljemalt 3 minuti möödumisel esmase suitsu või kuumuse ilmnemisest.
205.Tulekahju ajal hotellihoones inimesi ei olnud. D hotellist lahkumise aja ning äraolemise kestuse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad. Tõendatud on, et poest naastes nägi ta hoonest väljuvaid leeke. Hageja lasi tal hiljem asjaolude kirjeldust muuta. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et D oli hotellist ära kindlasti kauem kui 30 min. Kauplus „Tamme Äri“ asub hotellist umbes 700 meetri kaugusel. Võttes arvesse D vanust ja tema tervislikku seisundit ning ilmastikuolusid, oli hotell järelevalveta tunduvalt rohkem kui pool tundi.
206.Pideva valvete oli hotell juba aprillis 2015, mis nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest ja hotelli külaliste kinnitustest. Hageja väide, et hotellis viibis pidevalt mõni töötaja, on ebaõige. Hagile lisatud töötajate seletused on koostatud MM dikteerimisel pärast kostja 18.03.2016 otsuse ja sellele lisatud seletustega tutvumist. Yi survestas MM sellega, lubas tasuda töötasu võla. Seletus ei vasta tegelikkusele. Toateenija MP ei viibinud hotellis pidevalt, vaid üksnes siis, kui oli vaja koristada tube. 31.03.2016 seletuse on vastuolus kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega.
207.D 31.03.2016 seletuse sisu dikteeris ilmselt MM ja see ei vasta tegelikkusele. Massöör JA 31.03.2016 seletus on ilmselt MM dikteeritud. JA ei olnud tulekahju päeval hotellis. Ta viibis
hotellis üksnes klientidele massaaži tegemise ajal ning ei teostanud valvet. Teised seletused ei ole asjakohased. Lisaks ei ole õige hageja väide, et ühe inimese viibimine hotellis oli samastatav inimvalvega. Eluliselt on võimatu, et kokk või massöör enda põhitöö kõrvalt ühtlasi valvaks 2 552 m2 suurust kolmekorruselist hotelli. Ammugi ei saa valvena käsitleda seda, kui keegi neist mõnes hotellitoas magab.
208.Kriminaalmenetluse raames tuvastati hotellis töötanud C, Z ja Yi ning W ütluste põhjal, et aegajalt oligi hotell järelvalveta. Seda tihedamini ajal, kui hotellis ei olnud külastajaid, mis oli tingitud majanduslikust olukorrast ja kokkuhoiust. Administraatori tööaeg sõltus hooajast, klientidest ning juhatuse liikmest MMst, kes ütles administraatorile, kaua tööl oli vaja olla. Esines olukordi, kus hotellis ei olnud ühtegi töötajat ajal, kui Bernhard Spa Hotellis viibivad külastajad öösel magasid.
209.Hageja ei olnud hotelli administraatoreid tuleohutuse alal juhendanud. Tingimuste p 103 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama, et kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta ja seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded.
210.Hageja on kindlustuslepingu sõlmimisel lubanud, et tal on olemas lokaalne tulekahjusignalisatsioon ning 24h administraatori valve. Seega on leping sõlmitud eeldusel, et tulekahju ilmnemisel häiresignalisatsioon rakendub ja administraator reageerib sellele koheselt. Käesoleval juhul on tõendatud, et administraatori laua juures olev signalisatsioonisüsteemi keskseade oli häirestatud. Seade näitas, et enamus tsoone oli kahjustada saanud, mis näitab seda, et keskseade oli töökorras. Administraatorit, kes ohule koheselt ja asjatundlikult reageeriks ning tegutseks, ei olnud. Tulekahju avastamise ajal kell 17:12 paiku häirekellasid (enam) ei kostnud, kuid hotell põles lahtise leegiga.
211.Häirekellasid ei olnud kosta, sest selleks ajaks oli tuli häirekellade süsteemi, mis oli mõeldud välja kannatama tulekahju mõju vähemalt 30 minutit, juba ära põletanud. H selgitas, et tõenäoliselt oli selleks ajaks tulekahju kestnud juba üle poole tunni ja häirekellade süsteem oli läinud lühisesse. Valve puudumine mõjutas otseselt kahju tekkimist ja suurust.
212.Tulekahju sai EKEI ekspertiisi järgi alguse hoone seest ning põlemine toas 105 kestis eksperdi hinnangul pikaajaliselt enne edasist levikust. Kui hoones oleks olnud 24h administraator, ei oleks tulekahju kahjustanud muid ruume peale toa 105. Kui administraator oleks olnud oma töölaua juures või vähemalt hoones, oleks saadud hotell kahjustustest päästa, sest häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale.
213.Hotellis Bernhard oli ka 2005. a numbritoas nr 107 tulekahju, mis tekkis, kui kaminast lendasid sädemed riidest kattele. Siis oli administraator oma töökohal, suundus suitsuanduri häire peale kohe tulekahjuhäiresüsteemi näidatud hotellituppa, avastas põlengu ja kustutas tulekahju. Kahju piirnes faktiliselt ühe diivanvoodi ja laminaatpõrandakatte osalise kahjustumisega. Tulekahju tekkis ilmselt elektrisüsteemist, seega aeglaselt, nagu siis, kui säde satub mööblikattele. Algselt tekkis kuumenemine, seejärel suits ja leek. Kui administraator oleks suitsuandurile koheselt reageerinud, oleks kahju piirdunud vaid ühe toa osalise kahjustumisega. Seda tõendab ka Lõuna Päästekeskuse reageerimisbüroo nõuniku Toomas Arumägi 11.03.2016 e-kirjas väljendatud arvamus. Kui kahjustada oleks saanud vaid tuba 105, oleks kahju piirnenud 9559 euroga, mis on maksimaalne kahju. VÕS § 139 alusel ei ole hageja õigustatud nõudma suuremat hüvitist. Seejuures tasus kostja juhtumi järel 9708,81 eurot (hoone säilinud osa kaitsmise kuludena 2 737,45 eurot + 3080,57 eurot, hageja ekspertiisi ja kahju suurendamise tõkestamiseks 3 890,79 eurot).
214.Tingimuste p 104.3 kohaselt peab kindlustusvõtja tagama kindlustatud vara paigaldus- ja kasutustingimuste vastavuse maaletooja või valmistaja poolt etteantud juhistele. Kriminaalmenetluses selgus, et vaidlusaluses toas oli külmik valesti paigaldatud. Tuvastati, et toas külmik Electrolux Siegen GMBH, mis ei olnud integreeritav ega mõeldud mööbli sisse paigaldamiseks. Risaku OÜ-s projektijuhina töötav Mi sõnul jäi talle 2015. aasta sügisel elektripaigaldiste mõõdistusel ja kontrollil silma, et hotelli tubades olid minibaarid-külmikud paigaldatud mööbli sisse, mis ei taga külmikute mootorite täielikku jahutust. Tulekahju teke elektrilisest põhjusest ei ole välistatud.
215.Hotellil oli kasutusluba, kuid puudus Päästeameti kooskõlastus. Kostja viitas tingimuste punktile 105 ja leidis, et hageja tegelikult teadis, et tuleohutusnõuded on täitmata. Kostja viitas Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 16 lõikele 1, samuti VÕS §-le 444, § 445 lõikele 2. Tingimuste p 83 ja Üldtingimuste p 15.1 kohaselt ei võinud kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kostja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Tingimuste p 85 kohaselt tuli Seesamit teavitada kindlustuslepingu kehtivuse ajal kõigist kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest. Tingimuste p 85.1 kohaselt oli olulisteks asjaoluks muuhulgas valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumine. Tingimuste punkti 87 alusel oli kostjal õigus vähendada hüvitist või keelduda selle maksmisest. Sama tulenes üldtingimuste punktist 15.4.
216.Ööpäevaringse/24h administraatori nõue on ohutusnõue Tingimuste p 102 mõttes. Valvet mitte tagades on kindlustusvõtja rikkunud tingimuste p 104 ning üldtingimuste p 16.1. ja 16.2. Kostja viitas üldtingimuste punktile 20.1.3. 24h valve olemasolul ei oleks käesoleval juhul tulekahju toimunud ja seega vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kogu ulatuses. Samuti oleks 24h valve olemasolul välistatud, et hotellist kasvõi üks tuba põleks ära ilma, et keegi sellest teaks või oleks tagantjärgi võimatu tuvastada, millal ja kuidas tuli alguse sai.
217.Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et hageja seaduslik esindaja MM on takistanud juhtumi asjaolude uurimist ning mõjutanud tunnistajaid andma valeütlusi. 01.02.2016 saatis MM kostjale e-kirjaga C ja D seletused. Mõlema faili autoriks oli MM. 01.02.2016 ettevõtte varakindlustuse kahjuavalduses märkis MM: „26. jaanuari õhtupoolikul jätkasid pärast minu ja toateenija hoonest lahkumist Bernhardi hotellis tööülesannete täitmist administraator C ja majatehnik D“.
218.C tunnistas hiljem, et tegemist oli valega ja tegelikult lahkus ta töölt kella 12 paiku. C valetas hageja palvel, kuna kindlustuslepingus oli kirjas lubadus tagada ööpäevane valve, mida sel ööl ega päeval ei olnud. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kokkuleppel MMga lahkus administraator C hotellist kella 12.00 ajal. Kella 17.10 paiku vaatas C oma eramu II korrusel asuvast magamistoa aknast välja ja nägi, et Bernhard Spa Hotelli poolt paistab punast kuma. D tegelikult ei mäletanud või ei soovinud avaldada, millal ta hotellist lahkus.
219.11.04.2016 pöördumises väitis hageja, et tulekahju ajal viibis majas kokk J, kuid C ütluste kohaselt oli tegu hageja seadusliku esindaja väljamõeldisega. Kriminaalmenetluses tuvastati sideandmete alusel, et 26.01.2016 kella 12.50 ajal asus Jle kuuluv mobiiltelefoninumber xxxxxxx Valgjärvel, Põlva maakonnas asuva mobiilside masti levipiirkonnas ning asus Põlva maakonnas asuvate mobiilside mastide piirkonnas vähemalt kuni kella 17.27.“ Hageja esitas tahtlikult valeandmeid. Lisaks käskis hageja töötajatel kirjutada valetunnistused valve korralduse kohta hotellis ning esitas need koos enda 11.04.2016 ettepanekuga kostjale. Ebaõigete andmete esitamine muudab võimatuks asjaolude tuvastamise.
220.Kostja viitas üldtingimuste punktidele 17.6, 9.1, 20.1.3 ja 20.1.4. Samuti viitas kostja tingimuste punktidele 99 ja 10. VÕS § 449 lg 2 alusel on kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest. Sellise regulatsiooni eesmärk on kaitsta usaldust. Asjaolude ja faktiteabe valdamise
osas on kindlustusandja kindlustusvõtjaga võrreldes nõrgemas positsioonis. Kui tahtlikku eksitamist ei sanktsioneeritaks, võib see luua kiusatuse saada asjaolusid ja teavet varjates endale kasulikum tulemus. Hageja on korduvalt planeeritult ja süsteemselt valetanud.
221.31.01.2017 seisukohtades leidis kostja, et TuOS § 3 lg 1 järgi oli hageja kohustatud tuleohutuse tagamiseks järgima tuleohutusnõudeid, kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust, rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Hagejal oli 19.05.2015 seisuga juba alates 2010. a täitmata 5 Päästeameti ehituslikku ja tehnilist ettekirjutust hotelli tuleohutuse tagamiseks, mille algne täitmise tähtaeg oli 01.08.2011.
222.31.03.2017 seisukohtades leidis kostja, et hageja väited tulekahju algusaja kohta rajanevad valedel andmetel. Tulekahju ei avastatud 4-5 minutit pärast selle tekkimist. Välisseina põlemist märgati juba kell 17.00. Välisseina põlemist märgati võrreldes tule puhkemise asukohaga teisel poolt hoonet ning alles siis, kui leegid olid toast 105 väljunud, ületanud koridori, jõudnud teisel pool koridori asuvatesse ruumidesse ning nende piirkonnas hoonest väljunud (põles ka välisfassaad). Seega Häirekeskusele teatamise hetkeks oli tuli läbinud ca 9,8 meetrit, sh mitmeid tuld takistavaid seinu, erinevaid ruume ning väljunud hoonest. Esimese kõne Häirekeskusesse tegi UR kell 17:12.
223.Teine helistaja TK ütles, et istus naabermaja õues, hotell Bernhard põleb lahtise leegiga, põleb mõlemal korrusel. Enne helistamist käis ta uksi, et teatada tulekahjust administraatorile, kuid uksed olid lukus ja kedagi majas ei olnud. UR ütluste protokoll tõendab lisaks, et enne Häirekeskusele kõne tegemist nägi ta, et naabrimaja tagant paistis leeki ja suitsu ning leek oli naabrimaja katusest juba kõrgemal. Sellega on ümber lükatud hageja esitatud ekspertiisiakti kitsendav eeldus, mille kohaselt ei ole teada, mis tunnuste alusel tulekahju avastati. Tulekahju avastati ca 112 meetri kauguselt hotellist üle naabermaja katuse paistnud leekide ja suitsu ehk hooneväliste tunnuste järgi. HP ekspertiisiakt on rajatud ebaõigetele eeldustele.
224.H ekspertiisiaktis on esimeseks tulekahju fikseerimise ajaks võetud fotograaf Si poolt kell 17:26 tehtud foto ning ekslik arvamus, et tulekahju avastasti kell 17:10. Ekslik on väide, et fotograaf oli juhuslikult hotelli juures ja põles ainult tuba 105. Fotograaf on avaldanud, et ta sõitis kohale, sest talle helistati kell 17:15 ja teatati põlengust. Esmalt tegi ta foto hotelli tiigipoolsest põlevast toast ja seejärel teisel poolel lõõmavast tulekahjust, kus tuleleek oli juba katusest väljas ja väga intensiivne.
225.Ajal, mil fotograaf S kell 17:26 foto tegi, olid esimesed päästemeeskonnad juba 7 minutit teisel pool hoonet 2. korruse ruumidest väljuvaid leeke kustutanud. Hoone teine külg põles lahtise leegiga kell 17:19:15. Seda tõendab Lõuna Päästekeskuse 03.03.2016 tulekahju memo, kuid seda ei ole ekspertiisiaktis arvestatud. Ekspertiisiaktis on suunatult võetud eelduseks, et ühekorraga süttis suure intensiivsusega 1 m2 suurune ala, tuli levis kiiresti“ ning kell 17:26 oli põlemise pindala 20 m2. Just põhjaküljel märgatud leekidest teatasid esimesed helistajad kell 17:12 Häirekeskusele. Põlengu algust ja kulgu ei saanud hinnata ainult ühe foto alusel. Seda on selgitanud RP oma arvamses.
226.Kell 17:19:15, mil esimene päästemeeskond saabus, oli hoone varisemisohtlik ja kõrge temperatuuri tõttu oli sisenemine võimatu. Päästjate saabumisel põlesid peasissepääsu juures II korrusel umbes kaks kuni kolm ruumi ja kukkusid välisfassaadi tükid. Hotelli osa ja SPA poolse katuse vahelt tuli rohkelt suitsu, mis oli levinud hoone ees olevale parklale ja kõrval olevatele hoonetele. Hotellipoolne osa põles lahtise leegiga. Tulekahju avastati liiga hilja, sest see oli jõudnud lahtise põlemise faasi. Suitsusukeldujate katse ebaõnnestus isegi erivarustuse kasutamisel.
227.H ekspertiisiaktis on eiratud, et hoones pidi alates esimesest suitsust töötama automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) ja toas 105 oli ATS süsteemi optiline suitsuandur, mis pidi suitsu koheselt avastama. ATS pidanuks juba suitsust alarmiga töötajaid teavitama, et töötajad saaksid koheselt igasuguse põlemise ohu avastada, vajadusel suitsuallika kustutada ja tulekahjust Häirekeskust teavitada.
228.Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Ä arvamuse järgi oli tuppa 105 paigaldatud optiline suitsuandur, mis reageerib suitsule ning avastab tulekahju väga kiiresti. Automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem oli hooldatud Fiider OÜ poolt 23.12.2015 ning pidi töötama, kuid seda ei olnud kuulda ei tulekahju avastamise hetkel ega kustutustööde ajal. Tulekahju avastati, kui see oli juba väljunud hoonest. Hoone elektrisüsteemiga esinesid enne tulekahju probleemid.
229.H ekspertiisis on jäetud tähelepanuta hoone ATS-süsteemi töötamise põhimõtted ja häiresüsteemi tulekindlus. ATS-süsteemi hooldaja H ütlustega on tõendatud, et ATS häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale, ATS süsteem rakendus ja andis häiret, häiresignaal kestis senikaua, kuni ATSi kaabeldus, mis asus koridoris ja oli rajatud tulele vähemalt 30 minutit vastu pidama, põles läbi. Kaablite paigaldamise nõuete järgi pidid nad vastu pidama vähemalt 30 minutit. Häirekellad olid töökorras ja töötasid tulekahju tekkimise ajal. Isikud, kes kella 17.1217.13 ajal olid hotelli juures, ei kuulnud häirekellasid, sest sellest vähemalt pool tundi varem oli põlemine toast 105 jõudnud hoone II korruse koridori ja seal kestnud juba üle poole tunni.
230.RP analüüsist selgub täiendavalt, et kuna kaabeldus paiknes hoone koridorides, tuleb 30 minutit tuleb arvestada ajast, mil põleng oli ruumist 105 jõudnud II korruse koridori. Ruum 105 oli tuletõkkesektsioonina 60 minutit seintest ja uksest 30 minutit tule liikumist tõkestav. Järelikult sai põleng alguse vähemalt 60 minutit enne selle avastamist ca kell 17:10 hoone väliste põlemise tunnuste järgi.
231.Hageja mõjutas oma töötajaid valeandmete esitamiseks, et varjata kindlustuslepingu ja õigusaktide nõuete rikkumist. Riigiprokuratuuri määrusega on tõendatud, et vastuolud ei esine mitte C ja teiste hotelli administraatorite ütluste vahel, vaid hageja seadusliku esindaja MM väited on vastuolus kogutud tõenditega. Määrus ja teised tõendid tõendavad, et hotellis tegelikult ohutusalaseid nõudeid 26.01.2016 ei järgitud. Hageja seaduslik esindaja MM asus juba 26.01.2016 kustutustööde ajal töötajaid juhendama, mida tuleb päästeteenistuse kustutustöös jälgida, mida tuleb politseile ja kindlustusele hotellis toimunu kohta rääkida ning mida rääkida ei või. Järelikult tulekahju, tule levik ning muud tänased vaidlusküsimused ei olnud hagejale ootamatud ja ettenägematud, vaid ta hakkas kohe korraldama kindlustuslepingu ja õigusaktide nõuete rikkumiste varjamist.
232.UR 18.07.2016 ütlused tõendavad, et veebruaris 2016 hakkas hageja seaduslik esindaja hotelli administraatoreid Ct ja Z ning Yi mõjutama ütluseid muutma mh edaspidi tööle mittesaamisele viitamisega, õhtul elukoha ees passimisega ja teiste isikute kaudu ettepanekute tegemisega. Yi ütlused kinnitavad, et kogu töökorraldus hotellis sõltus MMst ning 2016. a veebruaris toimus kohtumine, kus seaduslik esindaja mõjutas teda ütluste andmisel.
233.Z ja RK ütlused tõendavad, kuidas 01.04.2016 mõjutas MM Z viimase elukohta tulles kirjutama seletusi C ütluste ümberlükkamiseks, sest tal on kindlustusega probleemid. Z ei soovinud valeseletust kirjutada, misjärel üritas hageja teda teiste isikute kaudu mõjutada.
234.Hageja ei täitnud Päästeameti ettekirjutusi juba alates 2010. aastast. Rikkumised põhjustasid tulekahju. RP on arvamusel, et ehituslike ja organisatsiooniliste tuleohutusnõuete täitmise korral oleks 26.01.2016 tulekahjuni viinud põlemine olnud avastatav ja kustutav personali poolt 1-5 minuti jooksul arvates esmasest suitsu tekkimisest. Vahetult toa 105 juures asus tulekustuti, mille
kustutusvõimsusest piisanuks 210 cm pikkuse ja 50 cm laiuse ning 84 cm kõrge, süütevedelikuga süüdatud ja 8 minutit põleda lastud puithalgudest katselõkke või 3,55 m2 suurusel alal 60 sekundit põlenud süütevedelikust 2,1 meetri laiuse tulekahju kustutamiseks. Kui agakustutamine olnuks mingil põhjusel isikule ohtlik või võimatu, oleks Häirekeskusele teatamise optimaalne aeg olnud 3 minutit ja kahjud oleksid piirdunud toaga 105.
235.Kui hotellihoone oleks vastanud ehituslikele tuleohutusnõuetele, oleks SPA osa pidanud olema hotelliosast eraldatud tuletõkkeseinaga ning kahjustused ei oleks saanud levida hoone SPA osasse. Kui hotelli trepikodadest ja korrustest oleksid moodustatud eraldi tuletõkkesektsioonid, ei oleks tulekahjustused levinud trepikodadesse ja järgnevatele korrustele. Kui koridoride ja trepikodade siseviimistluses ning välisfassaadi viimistluses ei oleks kasutatud puitu või kolmanda korruse vahelagi ei oleks olnud puidust, ei oleks tuli levinud hoone kolmandale korrusele.
236.Tegelikkuses oli hoone konstruktsioonidest sõltuv kindlustusrisk oluliselt suurem sellest, mis hageja avaldas kindlustustellimuses. Kuivõrd hageja teatel oli hoone kivi- ja betoonkonstruktsioonidega, kujunes kindlustusmakseks 883,63 eurot. Hoone puitvahelage arvestades pidanuks kindlustusmakse olema 2 347,39 eurot ehk 2,66 korda suurem. Kui eeldada, et kõik muud tingimused olnuks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud ja hagejale tuleks kahju hüvitada, tuleks hüvitist sõltumata hinnangust kindlustuslepingust ja seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele vähendada samas proportsioonis ehk 2,66 korda.
237.21.05.2018 juhtis kostja tähelepanu, et Päästeamet ei ole hinnanud hoone ehituslike tuleohutusnõuete täitmist, vaid on nentinud, et hoone ehituslikud tuleohutusnõuded on tõendamata ja kontrollimata, kuivõrd Päästeametit ei kaasatud hotelli erinevate ehitusetappide kasutusloa menetlusse.
238.02.11.2018 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Alles 21.06.2018 seisukohtades ehk enam kui kaks aastat pärast hagi esitamist võttis hageja omaks, et hotell ei vastanud tulekahju eelselt tuleohutusnõuetele ja hotellis ei olnud ööpäevaringset inimvalvet. Rikkumiste varjamiseks esitas hageja valeandmeid ja mõjutas hotelli töötajaid. Kriminaalmenetluses osutusid kahel kontrollimisel hageja loodud versioonid valeks. Päästeameti süüdistamisel unustab hageja, et tuleohu ennetamine ja tulekahju avastamine olid tema kohustusteks.
239.Hageja on asunud uue väitena tuginema tulekahju tekkimisele süütamise tõttu. Väide on ekslik: nii tulekahju tekkimise aeg, põhjus kui tule leviku ulatus on ebaselge hageja rikkumiste tõttu. Sellisele järeldusele on kahel korral jõudnud Riigiprokuratuur ja ringkonnakohus. Tulekahju puhkes toas 105. Hotelli välisuksed olid lukus, lukus oli toa 105 uks. Kõik hotelli tubade võtmed olid administraatori töökohas enne ja pärast põlengut. Põlemine toas 105 kestis üle 60 minuti, enne kui tuli toast välja.
240.Kindlustusjuhtumi toimumist ja selle asjaolusid peab tõendama kindlustusvõtja. Hageja ei ole tõendanud, mis tegelikult juhtus. Kostja viitas VÕS § 448 lõikele 2. Hotelli elektrisüsteemi rikete tõttu on tõenäolisem, et tulekahju sai alguse elektrilisel põhjusel, mitte süütamisest. Hageja teistsugused väited on vastuolus kontekstiga. Hotelli elektrisüsteem oli riketega ja ohtlik ning seda ei oleks tohtinud kasutada. Elektrikud, kes tegid kunagi 2015 mingeid töid, ei kõrvaldanud järgnevalt tekkinud uusi rikkeid, sest vahetult tulekahju eelsetel päevadel hotelli elektrisüsteem tõrkus, elektriseadmed särisesid, esines lühiseid ja elekter kadus hotellist mitmel korral nii töötajate kui külastajate kinnitusel.
241.20.05.2014 tuvastas Lõuna päästekeskus tuleohutusnõuete rikkumise ning tegi 28.05.2014 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/507, milles muuhulgas kohustas hagejat korraldama Hotell Bernhard SPA hoone elektripaigaldise tehnilise kontrolli vastavat akrediteeringut omava ettevõtja poolt.
Tähtajaks määrati 20.04.2015. 2015. a järelkontrollis selgus, et nõue oli täitmata. 18.06.2015 määrati uueks tähtajaks 20.07.2015. Elektriohutusseaduse § 11 lg 1 kohaselt võis elektripaigaldist kasutada, kui elektripaigaldise ohutuse kohta on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus. Päästeameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel ei olnud Hotell Bernhard SPA elektrisüsteemil elektripaigaldise nõuetele vastavuse tunnistust. Seega ei saa eeldada, et hotelli elektrisüsteem oli korras ja ohutu.
242.Kriminaalmenetluses kogutud tõendite kohaselt oli hotelli elektrisüsteem tulekahju eelsetel päevadel riketega. Hotelli elektrikilpides oli erinevaid märkmeid: „selle liini peal on lühis või ülekoormus“; „lühis, ära lülita“. Sellised sildid olid ka teise korruse ehk tulekahju asukoha korruse elektrikilbis. Alusetud on hageja uued väited, et elektrisüsteemi riketel puudus seos toaga nr 105. Lisaks tegi hageja väidete kohaselt vahetult enne tulekahju hotelli 2. korrusel elektritöid D, kellel puudus selleks haridus, väljaõpe ja pädevus.
243.Elektriohutuse probleem hotellis oli üldine, mitte lokaalne ja see oli hagejale teada. Hotelli külastajad kinnitasid, et hotellis oli 2016. a jaanuaris vahetult enne tulekahju elektriga tõsiseid probleeme. Kaks korda kadust hotellist vool. Hotelli administraator Y kinnitas teistkordsel ülekuulamisel 09.03.2017, et 24.01.2016 hotellis viibinud külastajate jutt vastab tõele. Tema ütluste kohaselt olid hotellis vanad elektriseadmed ning nendega esines probleeme.
244.Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 23.05.2012.a määruse nr 43 „Nõuded majutusettevõttele” § 3 lg 2 kohaselt peab majutusettevõtte mööbel ja inventar olema tavapärasel kasutamisel ohutu. Tingimuste p 104.3 (I kd tl 35) kohaselt peab kindlustusvõtja tagama kindlustatud vara paigaldus- ja kasutustingimuste vastavuse maaletooja või valmistaja poolt etteantud juhistele. Hotelli tubades olid külmikud valesti paigaldatud.
245.Ekspert LRe hinnangul sai tulekahju tõenäoliselt alguse elektriseadmest. Hageja viited EKEI ekspertiisiaktile nr 16E-PT0007 on eksitavad. LR ei välistanud elektrilist põhjust. Asjaolu, et esitatud elektriseadmete säilinud osadelt ei leitud tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid, ei välistanuf tulekahju tekkimise elektrilist põhjust. Nimetatud tunnused võisid tulekahjus hävida. Ekspert rõhutas, et tulekahjukolde asukohta ei ole võimalik täpsustada tulekahjustuste iseloomu ja ulatuste tõttu, sest sündmuskoht ja uurimismaterjal olid liialt hävinenud. Ebaõige on hageja väide, et on absoluutselt välistatud tulekahju alguse saamine minibaar-külmikust ja/või telerist.
246.Hageja järeldused HP arvamuse alusel on ekslikud. Spetsialistid ei ole välistanud tulekahju alguse saamist toas nr 105 paiknenud minibaar-külmikust. Uuritud ei ole külmiku võimalikku termilist mõju mööblile, millesse külmik lubamatult oli paigaldatud, sest toa puitmööbel hävis tulekahjus. Kuivõrd tulekahju kestis toas nii kaua, et sulatas oma teel lõpuks metallist ukselingi. Eksperdi väidet, et ta ei tuvastanud toas nr 105 mingeid tunnuseid, mis võiksid viidata tulekahju tekkimisele elektrivoolu soojuslikust toimest, tuleb hinnata kontekstis kõikide andmetega: täielikult hävinud oli külmiku juhtplokk, külmkambri valgustid ja võrgutoitejuhe koos pistikuga. Seega neid ei olnud ekspertidel võimalik vaadelda ega tunnuseid tuvastada. Seetõttu on järeldatud, et tulekahju võis saada alguse mh mingis tuvastamata elektritarvitis või selle toitejuhtmestikus tekkinud suure kontakttakistuse tõttu. Süütamist ei pidanud ekspert usutavaks.
247.Lahtise tule allikas on hageja ettekääne. Kriminaalmenetlus 26.01.2016 hageja hotelli põlengu asjus lõpetati teistkordselt 20.10.2017 põhjusel, et uuritud on kõiki tõendeid, hageja väiteid ja versioone ja sellele vaatamata ei ole võimalik kindlaks teha, mis põhjusel tulekahju hotellis tekkis. Lahtise tule allika hotelli tuppa 105 viimiseks oleks pidanud keegi märkamatult hankima hotelli välistuste ja samuti 2. korrusel asuva toa 105 võtmed, hotelli tuli märkamatult viia süütamise vahendid, hotelli 2. korruse tuba tuli põlema süüdata. Seejärel pidi süütaja kõik uksed enda järel lukustama ja võtmed tagasi 1. korrusele administraatori töökohale võtmekappi panema,
välisukse enda järel lukustama. Kõike tuli teha naabermajade vaateväljas. Süütamisele viitavaid tunnuseid tegelikult ei ole.
248.Kriminaalmenetluses ei leidnud tõendamist, et süütajaks oli W. W viibis 26.01.2016 Õ ja Ö ema juures, koos tarvitati juba mitmendat päeva alkoholi. Süütamise versiooni kohta tunnistuse kirjutamise põhjuseks oli napsitamiseks raha saamine ning tunnistuse kirjutamise eest maksti Öle raha. Raha maksmist ja kontakte hagejalt Öle vahendas hageja töötaja J.
249.Kriminaalasja 16282000046 uuendatud menetluse materjalides on fikseeritud, et Ö kirjutas 19.11.2016 MMle seletuse Hotell Bernhard süütamise kohta, kuid MM ei teavitanud saadud infost koheselt politseid. 09.12.2016 sai politsei viimaks seletuse Ölt, sest viimane oli perioodil 05.12.2016- 08.12.2016 pidevalt joobes. Ö andis politseile seletuse, mille kohaselt mingeid hotelli süütamise ähvardusi W 26.01.2016 ei teinud, vaid MM käskis Wl kaineks saada. Novembris 2016 tuli RHl idee anda raha saamiseks MMle W kohta selliseid seletusi.
250.22.12.2016 viis politsei läbi W ja Ö vastastamise, mille käigus muutis Ö enda varasemalt politseile nii 13.12.2016 kui hagejale 19.11.2016 antud seletusi. Muudatusi põhjendas Ö, et ei mäleta 26.01.2016 ja sellele eelnevate päevade sündmuseid ega oska neid seostada, kuna oli pidevas alkoholijoobes. Seega on hageja väited alusetud.
251.Kui süütamise versioon lugeda tõenäoliseks, ei tähenda see, et hagejal oleks õigus saada hüvitist. Hageja väidab, et W ähvardas teda süütamisega juba 25.01.2016 ehk enne tulekahju, kuid hageja jättis samal ajal hotelli ilma järelevalveta ja lubas administraatorid töölt ära. Raskes joobes bensiinikanistriga kakerdav isik ei oleks saanud hotelli sisse, ei oleks saanud administraatorilt toa 105 võtit ega oleks tõenäoliselt võtit administraatori puudumisel tagasi pannud võtmekappi ning enda järelt välisust lukustanud. Mõistlikult hoolas kindlustusvõtja ei jätaks oma vara järelevalveta, kui ta on saanud ähvardavaid kõnesid ja sõnumeid, hotelli elektrisüsteem ei toimi nõuetekohasel ning hotelli ATS vajab tulekahjule viitava ohu avastamiseks keskseadme juures.
252.Hoone süttis seestpoolt 2. korruse toast 105. Toa ning hotelli uksed olid lukus, aknad suletud. Toa nr 105 ja 2. korruse konstruktsioonid tõkestasid tule levikut ülejäänud hoonesse 60 minutit ning uks 30 minutit. Pooltevahelise lepingu kohaselt pidi kogu hoonet hõlmama automaatne tulekahjusignalisatsioon, mida pidi 24 tundi valvama administraator. Kindlustuspoliisil on eraldi rõhutatud tuleohutuse seaduse järgimise olulisust ja vajalikkust.
253.Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1, „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile“ ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“, § 5 lg 2 sätestab: automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate. Määruse § 17 lg 2: ehitisel, kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Hageja ei täitnud neid nõudeid ning hageja rikkumised tegid võimalikuks vaidlusaluse kahju tekkimise.
254.UR ja TK märkasid Häirekeskusesse helistamisel tuld hoonest väljas, mida tõendavad kõnede salvestised. Välisseina põlemist märgati võrreldes tule puhkemise asukohaga (tuba 105 hoone lõunaküljel) teiselt poolt hoonet. Seega Häirekeskusele teatamise hetkeks oli tuli läbinud ca 9,8 meetrit, sh mitmeid tuld takistavaid seinu, uksi, erinevaid ruume ning väljunud hoonest. Selleks pidi tulel kuluma vähemalt 60 minutit. UR avaldas, et ta nägi leeke. C kinnitas, et põles ka hotelli välissein. Arusaamatu on hageja väide, et Kolga tee 31 hoonest ei saanud leeke näha. TR on
tuginenud suvalistele eeltingimustele, et kui hotelli aknad olid terved, oli tänavalt leekide nägemine ebausutav.
255.Esimeste tuletõrjujate saabumisel olid leegid hotellihoonest väljas, põhjapoolne välissein põles, hotelli parkla oli suitsu täis niivõrd et päästeauto ja meeskonna ohutuse tagamiseks tagurdas esimene päästeauto hoone parkla juurest tagasi Kolga teele. Hageja teistsugused väited on ebaõiged. Ebaõige on väide, et leek oli vaid hoones sees.
256.Hageja tulekahjusignalisatsioonisüsteem vajas tuleohu avastamiseks inimese pidevat (ööpäevaringset) valvet ja seda sõltumata häirekellade helinast. Uue väitena on hageja esitanud väite, et süsteemi häirekellad ei rakendunudki töösse. Selle tõendamiseks esitas hageja kaks oletuslikku arvamust, mis kasutavad andmeid valikuliselt ning vastuolus kriminaalasjas tuvastatuga.
257.MO hinnang ning hageja uued väited rajanevad D väitel, et ta lahkus hotellist kell 16.3016.45 ja siis hotellis suitsu ega tuld ei olnud. D ise on algselt kellaaegade kohta teatanud, et ta neid ei mäleta. C lahkus hotellist kell 12:00 paiku. Kui politsei Dlt selgitusi soovis, siis ei osanud D midagi täpsustada, vaid kinnitas, et ei mäleta. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et D oli kaupluses juba 16:30 ehk lahkus hotellist varem, kui eeldab MO. Arvestades teekonna pikkust, D tervist ja ilmastikuolusid pidi ta lahkuma hotellist palju varem, kui on eeldanud MO.
258.Süsteemi hooldanud H on kinnitanud, et häirekellad olid töökorras ja töötasid tulekahju tekkimise ajal. MO ja HS kaks aastat pärast sündmust esitatud versioonid ei ole usutavad põhjusel, et sündmuse järel tehtud uuringutes olid kõik spetsialistid veendunud, et tulekahju häiresignaal oli rakendunud, kuid esimeste inimeste saabumise ajaks oli tuli häirekellade kaabelduse juba ära põletanud. Küsimusele, et miks ei kuulnud ei C ega TK häirekellasid vastas H, et tõenäoliselt selleks ajaks võis tulekahju kesta juba üle poole tunni ja häirekellade süsteem oli läinud lühisesse. Administraatori/valve puudumise tõttu jõudis tuli süsteemi kahjustada ja valve puudumise tõttu ei saadudki tule puhkemisest teada ajal, mil saanuks tõkestada tule leviku hoone teistesse ruumidesse.
259.HS ja MO arvamustes ei ole arvestatud hotelli administraator Y kirjeldusega häiresüsteemi käitumisest, mille kohaselt hakkas tulekahju alarm tööle ööl vastu 25.01.2016 aastal kella 01.00 ja 02.00 vahel. Y märkis ka, et ta tulekahju alarmvihikusse alarmi töölerakendumisest mingit märget ei teinud, kuna ei teadnud sellest vihikust midagi ja ei teadnud, et sinna peaks märkme tegema. Kostja viitas TuOS § 36 lõigetele 4 ja 5. Vaatamata sellele ei võetud midagi ette süsteemi kontrollimiseks. Hageja rikkus hoolsuskohustust ja suurendas riski.
260.Sõltumata häirekellade helisemisest näitas hotelli administraatori töökohal asuv keskseade häiretsooni või süsteemi vea või rikke kohta täiendavalt indikaatortuld ning ühtlasi andis piiksuvat helisignaali, mis keskseadmele lähemates ruumides kuuldav. Selle asjaoluga ei ole hageja tellitud hinnangute andjad arvestanud. Piiksuva helisignaali kohta oli hageja keskseadmele koguni tehtud käsitsi märge „piiks maha“, mis nähtub PPA Sündmuskoha vaatlusprotokollist. Administraatori töökohas asuvale keskseadmele jooksis tulekahjuohule viitav teave alati kohale häiresummerina ning rikkeinfo veasummerina koos vastava häire märgutulega. Kui tegemist oli valehäirega, siis tavaliselt see vaigistati „Piiks maha“ kombinatsiooniga. Klahvide kulumisaste viitab, et selline praktika toimus pikka aega, mis ühtlasi kinnitab seda, et hotelli võimalikest tulekahjuhäiretest teadasaamiseks pidi inimene viibima just administraatori töökohal.
261.24 h administraatori valve puudumine mõjutas otseselt nii tulekahju tekkimise riski kui ka tulekahju avastamise, sellest teatamise ja kustutamise, so kahju ennetamise aega ja võimalusi. Hageja on ebaõigesti järeldanud, et kuna inimest hotellis tulekahju tegeliku avastamise ajal ei viibinud, ei saanud see enam mõjutada avastamise ajaks juba puhkenud tulekahju tekkimist,
avastamist ning kustutamist. Kindlustuslepingu ja tuleohutuse seaduse nõuete eesmärk on vastupidine: kindlustusvõtja peab tagama tulekahju ennetamise ja õnnetuste toimumise korral tegelikult õigeaegse avastamise.
262.Hageja väidab, et kuivõrd tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad ei rakendunud (st signalisatsioonisüsteem ise vigane või välja lülitatud), ei avaldanud valve puudumine tulekahju avastamisele ja levikule mingisugust mõju. Sisuliselt väidab hageja, et kuivõrd lisaks administraatori ja üldse inimvalve puudumisele oli lokaalne signalisatsioonisüsteem ise korrast ära (st sisuliselt puudus igasugune tulekahju häiresüsteem), on see aluseks hüvitise tasumisele. Sõltumata häirekelladest oleks juhul, kui hotellis oleks olnud pidev administraatorivalve, tulekahju avastatud oluliselt varem.
263.Häirekellade mitterakendumine ei tähenda, et teade tulekahju kohta ei oleks hoones viibinud administraatorini jõudnud. Kui teade küll jõudis keskseadmesse, kuid kellad kogu hoones ei rakendunud, oli just administraator hädavajalik lüli keskseadme ja Häirekeskusele teatamise vahel. Seega on administraatori keskseadme juures mitteviibimine otseses põhjuslikus seoses tulekahju hilise avastamisega. Kostja rõhutab, et ka häirekellade mitterakendumise korral on tegemist hageja rikkumisega.
264.Tulekahju- ja päästeala asjatundja RP arvamuse kohaselt avastab optiline suitsuandur tulekahju ca 1-3 min jooksul alates esmase suitsu tekkest ruumis, isegi enne tulekahju (VIII kd tl 88, 94, 101 pöördel). Päästeamet kinnitab, et töötajate arvust ja neile antud tööülesannetest ning tuleohutusalasest väljaõppest sõltub eriti algfaasis põlemise õigeaegne avastamine ja tule kustutamine „suurtulekahju ärahoidmiseks“. Järelikult esineb põhjuslik seos hageja hotellipersonali vähesuse, tööülesannetest vabastamise ning tulekahju vahel. Häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures ning see andis lisaks hoones asunud kellade helinale eraldi teateid administraatorile nii helisummeri kui indikaatortuledega.
265.Tuleohu õigeaegseks avastamiseks eeldas hotelli paigaldatud häiresüsteem töötajate pidevat kohalolekut, kuna Bernhard Spa Hotellis ei olnud automaatset tulekahjuhäire edastust häirekeskusele. Sellega, et kedagi tulekahju tekkimise ajal hotellis ei olnud, kes oleks kuulnud häirekellasid, võeti omavastutus. Häirekellade eesmärk on anda märku inimesele häirest, aga kui hoones ei ole inimesi, häirekellad eesmärki täita ei saa. Kindlustuslepingu kohaselt oli kogu hotelli tuleohtu avastamise ja kahju ennetamise süsteem üles ehitatud pideva administraatorivalve olemasolule. Ilma selleta ei täida süsteem enda eesmärki teavitada tuleohust viivitusteta ning võtta koheselt tarvitusele meetmed tulekahju ennetamiseks, põlengu kustutamiseks ning seeläbi kahju vähendamiseks.
266.Kindlustuslepinguga kohustus hageja tagama, et hotellitöötajad teavad täpselt, kuidas häire puhul käituda (tingimuste p 103). Sama kohustus tuleneb ka TuOS § 6 lg-st 3. Hotellil pidi olema tulekahju korral tegutsemise plaan. Nimetatud nõude täitmiseks oli Päästeamet teinud hotellile aastaid varem ettekirjutuse, mis oli vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata. Hageja rikkus teadlikult ettekirjutusi, seadust ja kindlustuslepingut. Ebaõige ja alusetu on hageja väide, et tal on õigus saada hüvitist, kuna lisaks valve puudumisele võis tema häiresüsteem olla korrast ära. Häirekellade korrasolekust sõltumata on põhjuslik seos administraatorivalve puudumise ja vaidlusaluse kahju tekkimise vahel.
267.Alusetud on hageja viited sellele, et kindlustusleping ei näinud talle ette täpseid juhtnööre. Hotelli valveta jätmine oli hageja vaba valik. Kindlustuspoliisil oli kastis „Tulekahju signalisatsioon“ kokku lepitud „ööpäevaringne inimvalve“. Kindlustustellimuses avaldas hageja „füüsilise valve“ kohta: „olemas, objektil on 24 tundi olemas administraator“. Tingimuste punktide 135.3, 136, p 138 järgi on valve valvamiseks kohustatud füüsilise isiku tegevus kindlustuskohas ja selle ümbruse jälgimisel ohuolukorra või ründe avastamiseks ning kindlustatud
eseme puutumatuse tagamiseks. Seega ei piisa valve tagamiseks suvalise inimese viibimisest nt hotelli saunas.
268.Hageja ise mõistis kindlustuslepingut nimelt viisil, et administraator pidi ööpäevaringselt hotelli järele vaatama. Seda tõendab hageja käitumine tulekahju järel, sest hageja asus oma töötajaid mõjutama, et nad annaksid valeütlusi selle kohta, et administraator oli pidevalt olemas. Hageja mõistis lepingut viisil, et hoones teostab tuleohutuse kontrolli ööpäevaringselt administraator, kelle töökoht on administraatoriletis, häiresüsteemi keskseadme juures.
269.Keskmine mõistlik isik mõistab „inimvalvet“ kui inimest, kes teostab julgeoleku või ohutuse tagamist. Tavakeeles tähendab valve valvamist julgeoleku või ohutuse tagamiseks või järelevalvet kontrolli eesmärgil. Turvaseaduse § 2 p 2 kohaselt on valve legaaldefinitsioon valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks ning ohu kõrvaldamiseks. Signalisatsioon aga tähendab signaalide moodustamist ja edastamist teadustamise, käskluste andmise, kontrolli vms eesmärgil. Tingimuste p 106 kohaselt oli signalisatsioonisüsteemi eesmärk mh varale suunatud ohu avastamine ja häireteate edastamine. Seega tähendab „ööpäevaringne inimvalve“ hageja hoonet ja selle häiresüsteemide ülesehitust arvestades tulekahju ohu ennetamise kontekstis seda, et objektil on 24h ööpäevas inimene, kelle ülesandeks on jälgida hoonet, selle ümbrust, tulekahjuhäiresüsteemi keskseadet ja olla valvel, et tulekahju puhkemisel sellele koheselt reageerida ehk helistada Häirekeskusele.
270.Majutusasutuses on teate Häirekeskusele edastamise edasilükkamine maksimaalselt 3 minutit lubatud vaid juhul, kui keskseadme juures on pidev valve. Seega tuleb pidevat valvet mõista kui inimest, kes reageerib häirekellade helisignaalile või keskseadme teatele maksimaalselt 3 minuti jooksul (TuOS § 36 lg 3). Hageja on kindlustuslepingu sõlmimiseks valve kohta avaldanud, et hotellis on füüsiline valve, sest objektil on 24 tundi administraator. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ § 20 nõuab, et hotellis oleks vastuvõtulaud teenindusega vähemalt ajavahemikus 7.00–23.00. Hotelli ATS keskseade asus ehk kogu hotelli tuleohutussüsteemi järelevalve toimus hotelli administraatori töökohal. Hageja oli kostjale lubanud, et hotelli vastuvõtu laua ja tulekahju-signalisatsiooni keskseadme lähedal viibib 24h administraator.
271.Tulekahju avastasid juhuslikult naabermajade elanikud, kellest üks nägi üle eesoleva maja katuse hotelli kohale tõusnud leeke, teine kuulis tule praginat. Tulekahju sai alguse hoonest seest, teise korruse lõunapoolsest toast 105, mida varjasid tulekahju avastanud kõrvaliste isikute eest hotelli põhjapoolsed toad, uksed, aknad, seinad, katus. Isegi kui administraator ei oleks viibinud keskseadme vahetus läheduses, oleks ta tulekahju avastanud hiljemalt siis, kui suits ja/või põleva toasisustuse ja mööbli pragin tungis toast välja koridori ka siis, kui häirekellad ei oleks töösse rakendunud.
272.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kui häirekellad signaali ei oleks andnud, ei oleks ka hotellis viibiv administraator oma töökohal saanud tulekahju avastada kõrvalistest isikutest varem. Tuba 105 asus administraatori töökohast ca 30 sammu kaugusel ning koridor oli avatud. Koridoris toimuv kostus administraatori töökohale, leegid olid avastamise hetkel juba läbinud koridori ja sealt sisuliselt administraatori töölaua kohal asuvatesse tubadesse, suitsu pressis hoonest välja juba Spa osast ehk enam kui 40 meetri kauguselt toast 105. Seega oli hageja rikkumistel suur mõju kahju tekkimisele ja suurusele ning seda isegi siis, kui häirekellad töösse ei rakendunud. TR väitis oma arvamuses, et esineb põhjuslik seos personali vähesuse ja/või erinevate tööülesannete täitmise, tuleohutusalase väljaõppe ning tulekahju suurpõlenguks arenemise vahel.
273.Asjatundja RP on kõikide asjaolude kogumit hinnates arvamusel, et ehituslike ja organisatsiooniliste tuleohutusnõuete täitmise korral oleks 26.01.2016 tulekahjuni viinud põlemine olnud avastatav ja kustutav personali poolt 1-5 minuti jooksul arvates esmasest suitsu tekkimisest.
3-5 minuti jooksul oli võimalik tulekahju esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ennast ohtu seadmata. Vahetult toa 105 juures asus tulekustuti (lisaks oli korrusel veel kolm kustutit), mille kustutusvõimsusest piisanuks 210 cm pikkuse ja 50 cm laiuse ning 84 cm kõrge, süütevedelikuga süüdatud ja 8 minutit põleda lastud puithalgudest katselõkke või 3,55 m2 suurusel alal 60 sekundit põlenud süütevedelikust 2,1 meetri laiuse tulekahju kustutamiseks.
274.Päästjad jõudsid 26.01.2016 väljakutse saamisel hotelli juurde esimesest kõnest 6 min 54 sekundiga. Seega oleks professionaalne päästemeeskond saanud asuda tulekahju kustutama juba vähem kui 10 minuti jooksul esimese suitsu tekkest. Hotellitoa 105 seinakonstruktsioon pidi tõkestama tule väljumist toast vähemalt 60 minutit ja uks 30 minutit. Järelikult oleks tuli tõenäoliselt kustutatud enne, kui see väljus toast nr 105 ja kahjustuseks piirdunuks toaga 105. 2005. aastal toimus tulekahju toas nr 107, mille administraator kiiresti kustutas.
275.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et süütamise korral ei oleks tavainimene saanud põlengut kontrolli alla. Käesoleval juhul ei süttinud ju kogu hotell korraga, vaid tuli sai alguse ühes teise korruse toas (nr 105) ning levis sealt aegamööda ja ruum-ruumi haaval ülejäänud hoonesse. Maksimaalne hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 139 lg 1 arvestades on 9559 eurot. Kostja on tasunud vahetult pärast kindlustusjuhtumit 9 708,81 eurot.
276.Hageja on esitanud uued väited, milliste kohaselt puudus Päästeameti ettekirjutustel seos tulekahju levikuga. Kostja leidis, et uued väited ja tõendid esitas hageja hilinemisega, sest Päästeameti ettekirjutuste täitmata jätmisele tugines kostja juba 17.03.2016 teates. Sisuliselt kostja hageja väidetega ei nõustunud. Päästeamet on tulekahju sündmuse kokkuvõttes leidnud, et esines põhjuslik seos tuleohutusnõuetele mittevastavuse ja tule leviku vahel nii hoone sees kui väliskonstruktsioonidel. Nõuetekohaste tuletõkkesektsioonide puudumine ja oluliste tuleohutusnõuete rikkumine tõi kaasa kahju.
277.Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” § 10 lg 5 kohaselt peab majutushoones (s.o II kasutusviisiga hoones ehk hageja hotellis) moodustama igast korrusest eraldi tuletõkkesektsiooni. Määruse nr 315 § 2 sätestab olulised tuleohutusnõuded, mis peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja jooksul. MO on hinnanud vaid osade määrusest tulenevate nõuete täitmata jätmist ettekäändel, et hoones tulekahju ajal inimesti ei olnud, mistõttu ei oma need sisulist mõju. Hindamata on jäänud ülejäänud 5 olulise tuleohutusnõude, millele Päästeamet viitab, sisuline mõju tulekahju leviku kiirusele ja ulatusele.
278.Hageja väited on vastuolus tegelike asjaoludega. Hagejalt nõuti teisest korrusest eraldi tuletõkketsooni moodustamist ja õigusaktide kohaselt pidi hageja hotellis moodustama tuletõkkesektsioonid korruste kaupa. Tulekahjus põlesid hotelli majutusosa 3. korruse toad põlesid täielikult ära, kuigi tulekahju sai alguse 2. korruselt ja 2. korrusel säilisid tubade kandekonstruktsioonid. Järelikult esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
279.Päästeamet nõudis hotelli korrustest, sh 2. korrusest eraldi tuletõkkesektsiooni moodustamist. Sama nõue tuleneb õigusaktidest. Kuna hageja õigusaktidest ja ettekirjutustest tulenevaid nõudeid ei täitnud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja sai oma tegevusega ära hoida tule leviku toast 105 väljaspoole. See tuba (ca 20 m2 ) moodustab alla 1% hotellihoone kahjustatud üldpinnast (ca 2552 m2). Asjas menetluses olevast hageja kindlustushüvitise nõudest moodustab 1% kuni 22 900 eurot.
280.Lisaks puudus ettekirjutuse kohaselt hotellil tulekahju korral tegutsemise plaan, mis pidi määratlema hotellipersonali ülesanded tuleohu korral. Majutusasutuse töötajate ülesandeks on muuhulgas tuleohutuse tagamine. TuOS § 6 lg 3 kohaselt pidi hotellis olema tulekahju korral tegutsemise plaan ning kord aastas tuli korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Töötajate juhendamine ja koolitamine oli hageja kohustuseks ka kindlustuslepingu järgi.
Päästeamet tegi ettekirjutuse 09.05.2012. Tulekahju korral tegutsemise plaani ja õppe nõude eesmärk on varalise kahju ärahoidmine.
281.Siseministri 01.09.2010 määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 3 reguleerib tulekahju korral tegutsemise plaani sisu. Määruse §-d 6, 9 ja 13 reguleerivad teisi plaaniga seotud küsimusi. Tingimuste p 103 kohaselt oli kindlustusvõtja kohustatud tagama, et kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta ja seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded.
282.Kui töötajad ei oleks ise tuld kustutama asunud või poleks seda suutnud, kuid oleksid koheselt teavitanud Häirekeskust, oleks professionaalne päästemeeskond saanud asuda tuld kustutama 10 minuti jooksul. Hotellitoa 105 seinakonstruktsioon pidi tõkestama tule väljumist toast vähemalt 60 minutit ja uks 30 minutit. Tegutsemisplaani ja koolituste puudumise tõttu ei teadvustanud töötajad enda rolli seoses tuleohutuse tagamisega. Järelikult esineb põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel.
283.Alates 2010. a juhtis Päästeamet kokku kuuel korral hageja tähelepanu erinevatele tuleohutusalastele rikkumistele hotellis Bernhard Spa. Seejuures vähemalt kahel korral, kui hageja teatas ettekirjutuse täitmisest, osutus hageja esitatud teade kohapealsel kontrollimisel valeks. Lisaks kinnitas hageja 2015. a, et on kõigest teadlik, kuid tuleohutusnõuete täitmiseks puuduvad vahendid ja need jäidki täitmata.
284.Kostja viitas TuOS § 3 lõikele 1, millest tulenesid hageja kohustused tuleohutuse tagamisel. Hotelli suhtes oli 19.05.2015 seisuga alates 2010. a täitmata 5 Päästeameti ehituslikku ja tehnilist ettekirjutust hotelli tuleohutuse tagamiseks, mille algne täitmise tähtaeg oli 01.08.2011. Tulekahju ajaks oli jätkuvalt täitmata viis ettekirjutust.
285.Hageja ei olnud paigaldanud pööningule automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuandureid ja hotellil puudus tulekahju korral tegutsemise plaan. Teiselt korruselt vedas põlemisgaaside tõmme kolmanda korruse suunas ning töötajate arvust ja neile antud tööülesannetest ning tuleohutusalasest väljaõppest oleks algfaasis põlemise õigeaegne avastamine ja tule kustutamine kahju ära hoidnud. Seega juhul, kui need ettekirjutused oleksid olnud täidetud, oleks põlemine avastatud selle algfaasis toas 105 ja selle levik välja ning areng „suurtulekahjuks“ oleks ära jäänud.
286.Kostja viitas Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, mille § 10 lg 5 kohaselt peab majutushoones (s.o II kasutusviisiga hoones) iga korrus moodustama eraldi tuletõkkesektsiooni. Hageja hotellis liikus tuli vabalt ühelt korruselt teisele, sest korrused ei olnud eraldi tuletõkkesektsioonid. Seega juhul, kui ettekirjutus oleks olnud täidetud, ei oleks kahjustused levinud kolmandale korrusele ja spa osale, samuti oleks tagatud päästetööde võimalikkus.
287.Elektriohutusseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib elektripaigaldist kasutada, kui elektripaigaldise kohta on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus. 28.05.2014 tegi Päästeamet hagejale ettekirjutuse hotelli elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamiseks. Ettekirjutuse järgi võisid mittekorras elektriseadmed põhjustada tulekahju. Elektrisüsteem oli kasutuses ilma nõuetekohasuse tunnistuseta, millega hageja rikkus tingimuste p 104.1, 104.3 ja 105. Hageja rikkus teadlikult ohutusnõudeid.
288.Kostjal oli õigus eeldada, et kindlustatav hoone ja hageja tegevus vastab tuleohutusnõuetele ning hageja täidab kindlustuslepingu sõlmimisel antud lubadust tagada hotellis töökorras ATS-i
olemasolu ja 24 tunnine administraatorivalve. Hageja rikkus avalik-õiguslikest ohutusnõuetest tulenevaid kohustusi, mida hageja pidi täitma isegi juhul, kui kindlustuslepingus nendele nõuetele ei viidata. Kostja viitas VÕS §-le 444 ja § 445 lg 2. Tingimuste p 83 ja Seesami üldiste lepingutingimuste 1/2008 p 15.1 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kindlustusvõtja vastutab muuhulgas enda töötajate ja isikute eest, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusolekul (Üldtingimuste p 9.1). Tingimuste p 85 kohaselt tuleb Seesamit teavitada kindlustuslepingu kehtivuse ajal kõigist kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest. Tingimuste p 85.1 kohaselt on olulisteks asjaoluks muuhulgas valvest ja valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumine.
289.Tingimuste p 87 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmärgiks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähendamine, on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele. Sama tuleneb üldtingimuste punktist 15.4.
290.ATSi ja ööpäevaringse/24h administraatori valve nõue on ohutusnõue tingimuste p 102, 106113 mõttes. ATSi töötamist või administraatori ööpäevaringset valvet mittetagades on kindlustusvõtja rikkunud tingimuste punktide 104-113 nõudeid ning üldtingimuste p 16.1. ja 16.2. ATSi ja administraatori valve nõude eesmärk on järelevalve, ohutuse ja päästetöö võimalikkuse tagamine, kuid teisalt välistada olukord, kus tekiks kahju, ilma, et keegi teaks, mis, millal ja kuidas juhtus. Üldtingimuste punkti 20.1.3. järgi oli kostjal õigus hüvitise maksmisest keelduda.
291.Hageja on menetluse käigus lõpuks omaks võtnud, et ta esitas kostjale valeteavet oluliste kahju tekkimise asjaolude kohta. Hageja teadis juba tulekahju tekkimise ajal, et hotellis puudus valve ja tulekahju avastati juhuslikult. Hageja seaduslik esindaja takistas asjaolude uurimist ja mõjutas tunnistajaid. See on tuvastatud kriminaalmenetluses. VÕS § 449 lg 2 järgi piisab hagi rahuldamata jätmiseks tahtlikust valeandmete esitamisest.
292.Hageja viited sellele, et kostja tüüptingimus on tühine, kuna näeb ette vastutuse ka raske hooletuse tõttu, on asjakohatud. Hageja esitas valeandmeid tahtlikult. Valeandmetel oli mõju juhtumi asjaolude, sündmuste käigu ning kahju ja hüvitise ulatusele. VÕS § 449 lg 2 valetamise keelu sanktsioon on TsÜS § 94 ja § 138 kohaselt absoluutne. Seadus ei nõua, et korraga peaks esinema nii kahju tekkimine kindlustusandjale kui kindlustusvõtja tahtlus. Piisab ebaõigete asjaolude tahtlikust esitamisest, tegelike asjaolude varjamisest. Sama põhimõte tuleneb VÕS § 452 lg 2 p-dest 3 ja 4: kindlustusandja ei pea hüvitist tasuma, kui pärast kindlustusjuhtumi toimumist on valeandmeid esitatud tahtlikult.
293.Hageja tahtlik valeandmete esitamine on tõendatud järgmiste tõenditega. 01.02.2016 saatis MM kostjale e-kirjaga C ja D seletused. Mõlema faili autoriks on MM. 01.02.2016 ettevõtte varakindlustuse kahjuavalduses märkis hageja seaduslik esindaja, et tulekahju päeva õhtupoolikul jätkasid pärast tema ja toateenija hoonest lahkumist hotellis tööülesannete täitmist administraator C ja majatehnik D. Hageja teadis, et D ei olnud valvur ning administraator oli lahkunud juba kell 12:00. C kinnitas hiljem, et ta valetas ja lahkus tegelikult kella 12 paiku. C tunnistas, et hageja palus tal valetada lahkumise kellaaja kohta.
294.Kriminaalasja menetluses tuvastati, et C lahkus kell 12 kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga. D 11.02.2016 seletusest selgub, et ta tegelikult ei mäleta või ei soovi avaldada, mida ta tegi ja mis kell ta hotellist lahkus. Hageja uued väited süütamsie kohta rajanevad samuti kustlikult loodud seletustel. Ö tunnistas, et kirjutas oma algse seletuse hageja sedusliku esindaja dikteerimise järgi. 11.04.2016 ettepanekus kahjuhüvitise välja maksmiseks väitis hageja, et tulekahju ajal viibis
majas kokk J ja D. Sama väitis hageja 21.12.2016 eelistungil kohtule. C ütluste kohaselt oli tegu hageja väljamõeldisega ning järelikult esitas hageja ka siin tahtlikult valeandmeid.
295.Riigiprokuratuuri määrusega on tõendatud, et hageja seadusliku esindaja MM väited on vastuolus kogutud tõenditega. Prokuratuur on tuvastanud, et MM on oma alluvaid mõjutanud andma tõele mittevastavaid seletusi Bernhard SPA Hotelli 24 ööpäevase valve organiseerimise kohta. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hotellis ohutusnõudeid ei täidetud. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, kuidas hageja seaduslik esindaja mõjutas neid ütluste andmisel.
296.Üldtingimuste p 17.6 kohasel peab kindlustusvõtja andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Üldtingimuste p 20.1.4 kohaselt Seesamil õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isik rikkus tahtlikult lepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Üldtingimuste p 20.1.3 kohaselt Seesamil õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isik on rikkunud lepingus nimetatud kohustust (sh ohutusnõuete täitmine) ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust või Seesami täitmiskohustuse või selle ulatuse kindlakstegemist.
297.Tingimuste p 99 kohaselt on kindlustusvõtja pärast kindlustusjuhtumi toimumist kohustatud andma vajalikku informatsiooni. Tingimuste punktist 100 tuleneb, et kui kindlustusvõtja rikub nimetatud kohustust tahtlikult, siis vabaneb kostja kohustusest täielikult. Kui rikutud on raskest hooletusest ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
298.Kindlustuslepingu sõlmimiseks esitas hageja professionaalse kindlustusnõustaja IIZI Kindlustusmaakler AS vahendusel kostjale kindlustustellimuse, milles avaldas, et kindlustatav hoone on kolme korruseline kivi ja betoonehitis, mille konstruktsioon on kivi ja betoon. Tulekahju järgselt selgus, et tegemist ei olnud kivist ja betoonist hoonega. Valdav osa hoonest oli teraskarkassil (teraspostid ja talad), raudbetoonkarkass on vaid hoone parempoolse osas oleval avatud parklaosal. Kolmas korrus ja katuseosa oli segakonstruktsiooniga, kombineeritud puidust ja terastaladest. Politsei fikseeris sündmuskoha vaatlusel, et hoone kolmanda korruse numbritoad on hävinud.
299.Kivi, terase ja puidu tulekindlus erineb oluliselt. Puit on süttiv ja aitab kaasa tule levikule. Teras kaotab tulekahjus enda algse kandevõime. Kivi ja betoon on tulekindlad. Seda selgitab ehitise tulekahjujärgne audit, mille kohaselt valdav osa hoone osasid tuleb lammutada, samas kui raudbetoonosad on olulises osas säilitanud enda kuju ja kandevõime. Seega on hageja lepingu sõlmimisel esitanud kostjale tulekahju riski suuruse (hoone konstruktsioonid) kohta olulist valeinformatsiooni. Kuna võrreldes poliisil tooduga oli risk tegelikkuses suureb, puudub suurenenud ulatuses kostjal täitmise kohustus VÕS § 445 lg 1 ja 2 järgi.
300.Kui hageja oleks kindlustuslepingu sõlmimisel avaldanud, et tegelikkuses hotellis ööpäevaringset valvet ei ole, ei oleks kostja kindlustuslepingut sõlminud. Ebaõige on hageja väide, et kindlustusvõtja ebaõigete andmete avaldamine kindlustuselepingu sõlmimisel ei saa olla iseseisvaks aluseks kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisele. Kostja viitas VÕS § 440 lõikele 1 ja üldtingimuste punktile 11.1. Üldtingimuste kohaselt on kohustuste rikkumise korral kostjal õigus hüvitamisest keelduda (p 15.3, 15.4, 20.1.3). Alternatiivselt tuleb VÕS § 442 lg 2 järgi arvestada tasutud kindlustusmaksete suhet selle kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta, kui asjaolust oleks teatatud ja kindlustusleping oleks asjaoluga arvestades sõlmitud.
301.Kui hotellihoone oleks vastanud ehituslikele tuleohutusnõuetele, oleks SPA osa pidanud olema hotelliosast eraldatud tuletõkkeseinaga ning kahjustused ei oleks saanud levida hoone SPA osasse. Kui hotelli trepikodadest ja korrustest oleks moodustatud eraldi tuletõkkesektsioonid, ei oleks kahjustused levinud trepikodadesse ja järgnevatele korrustele. Kui koridoride ja trepikodade siseviimistluses ning välisfassaadi viimistluses ei oleks kasutatud puitu või kolmanda korruse vahelagi ei oleks olnud puidust, ei oleks tuli levinud toast 105 nendele hoone osadele enne päästjate saabumist.
302.Kuivõrd hageja teatel oli hoone kivi- ja betoonkonstruktsioonidega, siis kujunes kindlustusmakseks (kõikide teiste andmete õigsust eeldades) 883,63 eurot. Hoone segakonstruktsioone, sh kolmanda korruse ärapõlenud puitkonstruktsioone arvestades pidanuks kindlustusmakse olema 2 347,39 eurot ehk 2,66 korda suurem. Kui eeldada, et kõik muud tingimused olnuks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud ja hagejale tuleks tema väidetav kindlustushüvitis täielikult tasuda, tuleks hüvitist vähendada poolte lepinguliste kohustuste tasakaalu saavutamiseks samas proportsioonis ehk 2,66 korda.
303.VÕS § 127 lg 1 järgi ei ole kahjuks hoone 26.01.2016 juhtumi eelsed tuleohutuslikud ja ehituslikud puudused. Hotell oli tulekahju hetkeks amortiseerunud ega vastanud klientide kirjelduste järgi hotellide tavalisele ja nõutavale kvaliteedile. Kostja viitas VÕS § 479 lõigetele 1 ja 3. Kindlustuslepingu hüvitisreeglite p 3.2.1 kohaselt hüvitatakse ehitise kahju kohalikus ehitusväärtuses. Punkti 3.2.2 kohaselt leitakse kohalik ehitusväärtus järgmiselt: kahjustunud ehitise taastamiseks vajalikest ja põhjendatud kuludest arvestatakse maha see osa väärtusest, mille ehitis on kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kaotanud oma vanuse ja amortisatsiooni tõttu. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et kindlustushüvitise määramisel tuleks lähtuda 2018. a juuni hindadest. Ajapikku pärast 26.01.2016 lisandunud kahjustused ei kuulu hüvitamisele.
304.KS kohtuliku ekspertiisi kohaselt on hotellikompleksi taastamiskulud käibemaksuta summas 1 851 856 eurot. Hageja arvab, et hoone taastamise maksumusele vastav kindlustushüvitis 26.01.2016 seisuga peaks olema 2 290 000 eurot. Miks hüvitis millegi taastamise eest peaks olema suurem, kui taastamise enda maksumus, ei ole arusaadav. Lisaks ei ole hageja arvestanud omavastutust.
305.TR on alusetult vähendanud kulumit ega ole arvestanud hoone puudujääke kasutatavuses, seadmete tööd, sisetempretuuris ja elektriseadmetes, kuigi nende olemasolule viitavad klientide rohkearvulised pretensioonid. Kahjuks on kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa (VÕS § 479 lg 3). TR ei ole ka arvestanud hoone ehituslikke ja tuleohutuse alaseid puudusi. Päästeameti ettekirjutuste täitmiseks vajalikke kulusid on hageja alusetult vähendanud. Hageja esitatud summad ei ole usutavad, sest kui need oleksid usutavad, jääb arusaamatuks, miks hageja Päästeameti nõudeid 5 aasta jooksul ei täitnud. Hageja arvestuslikest nõuetest tuleks maha arvestada kulud hoone ehituslikele nõuetele vastavusse viimiseks ja Päästeameti ettekirjutuste täitmiseks, samuti tuleb maha arvata kahjud, mis tulenesid tuletõkketsoonide puudumisest.
306.Hüvitisreeglite p 3.3.1 järgse lisahüvitise eesmärk on endise olukorra tegelikult taastanud kindlustusvõtjale vastava ehituskulude osa nn kulupõhine tasumine. Hüvitisreeglite punktis 3.3.1 ja 3.3.2 toodud väga konkreetsete lisatingimustega seotud hüvitismaksete tasumise erikokkulepet, mis asetab kindlustusvõtja VÕS § 479 lg-ga 3 võrreldes paremasse olukorda ja mille täitmine sõltub kindlustusvõtjast endast, ei saa kahju hüvitamise üldregulatsiooniga laiendada. Hageja viide VÕS § 127 lõikele 1 ei ole asjakohane, sest kindlustushüvitis võib olla tegelikust kahjust mitmel põhjusel väiksem.
307.06.05.2019 vaidles kostja vastu hageja hagi terviktekstile ja jäi varasemate vastuväidete juurde. Alles 21.06.2018 ehk kaks aastat pärast hagi esitamist võttis hageja omaks, et hotell ei
vastanud tulekahju eelselt tuleohutusnõuetele ning hotellis ei olnud ööpäevaringset administraatorit ega inimvalvet. Kindlustuslepingu sõlmimine ei vabastanud hagejat oma asjade eest hoolitsemise kohustusest, eelkõige seaduste ja Päästeameti ettekirjutuste täitmisest.
308.Kriminaalmenetluses osutusid hageja versioonid kontrollimisel kahel korral valeks. Hageja süüdistab järjepidevalt kõiki teisi asjaoludes, mis ta enda kontrolli all ja tema enda vastutusalas. Hageja oli teadlik, et hoone ei vastanud tuleohutusnõuetele. Hageja rikkus teadlikult ja tahtlikult süsteemselt ehitusseadust, tuleohutuse seadust ja kindlustuslepingu nõudeid. Kindlustus on olemuslikult mingi konkreetse kindlustuslepingus määratletud riski ülevõtmine kindlustusandja poolt just sellele riski realiseerumise tõenäosusele ning võimalikule kahju suurusele vastava kindlustusmakse eest (VÕS § 422 lg 1). Selleks, et määratleda ülevõetava riski tegelik sisu ja suurus, on kindlustusandjal vaja tõest informatsiooni kõigi kindlustusobjekti ja -riski hindamise seisukohast oluliste asjaolude kohta. Kindlustusleping rajaneb eeldusel, et kindlustusvõtja esitatav teave on õige.
309.Vaidlusalune kindlustusleping sõlmiti hageja kutse- ja majandustegevuses, milleks on majutusteenuse pakkumine. Majutusteenuse pakkumise lahutamatuks osaks on hoone ja klientide elu ning vara ohutuse tagamine. Kindlustusleping ei asenda hotellipidaja kohustust tagada hoone ja klientide ohutus, sh tulekahjude ennetamine. Ebaõige on hageja arusaam, et kuna kostja valeandmete esitamise tõttu lepingust ei taganenud, on hagejal õigus saada hüvitist. Hageja jätab tähelepanuta, et valeandmete esitamine ilmnes pärast kindlustusjuhtumi toimumist.
310.Kostja viitas VÕS § 440 lõikele 1 ja üldtingimuste punktile 11.1. Kindlustuspoliisil on märge, et selle aluseks on kindlustustellimuse andmed. Üldtingimuste kohaselt on kohustuste rikkumise korral kostjal õigus hüvitamisest keelduda (p 15.3, 15.4, 20.1.3). Selline kokkulepe on kooskõlas VÕS § 442 lg-s 2 tooduga. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse andmete esitaja suuremat vastutust ja arusaamisvõimet enda avalduste ebaõigsuse ja võetud kohustuste rikkumiste tagajärgedest.
311.Hageja on alusetult leidnud, et ta ei pidanud tuleohutuse nõudeid täitma ka siis, kui pädev riiklik järelevalve asutus oli nõuete täitmise vajadusele korduvalt viidanud. Praegusel juhul realiseerus risk, millele Päästeamet eelnevalt korduvalt hageja tähelepanu juhtis. Hageja arvates toimus süütamine, kuid kriminaalmenetluses tõendeid kogumis analüüsinud ringkonnakohus süütamist kinnitavaid asjaolusid ei leidnud. Kohane ei ole hageja viide H ekspertiisiaktile, sest selles ei olnud külmikut katsetatud selle tegelikule kasutusele vastavates tingimustes ehk mööblisse integreerituna, nagu hageja hotellitoas. Selliselt ei saa ekspertiisiakti külmikut puudutav järeldus olla õige.
312.Hageja väidab, et tegelikult oli hoone pööningul oli üks suitsuandur, tuginedes ebaõigesti TR arvamusele, mille aluseks on hageja esitatud Fiider LEG signalisatsiooni skeem. Fiider LEG skeem koostati veebruaris 2010 ega vastanud pööninguandurite osas tegelikkusele. Viimane on tõendatud Päästeameti ettekirjutuste ja kokkuvõttega, mille kohaselt jäid pööningule andurid tegelikult paigaldamata. Hageja rikkus teadlikult ohutusnõudeid.
313.Hageja uueks lemmikversiooniks, mida tõendid kogumis ei kinnita, on see, et 26.01.2016 tulekahju tekkepõhjus on pigem ebaselge või süütamine, mistõttu hageja ohutusnõuete rikkumine ei omanud mõju 26.01.2016 tulekahju puhkemisele ega ulatusele. Hageja väide on ekslik, sest tulekahju tekkimise aeg, põhjus ja tule leviku ulatus on ebaselged hageja rikkumiste tõttu. Sellisele järeldusele on kahel korral jõudnud Riigiprokuratuur ja lõpuks ringkonnakohus. Hageja ei saa enda rikkumiste tõttu eelist nõude tõendamiseks ja maksmapanekuks.
314.Tulekahju puhkes toas 105. Hotelli välisuksed olid lukus, lukus oli ka toa 105 uks. Kõik hotelli tubade võtmed olid administraatori töökohas enne ja pärast põlengut, välisukse võti ainult
M.MMl. Seda on selgitanud hageja kohtule 21.12.2016 ja see on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning EKEI ekspertiisiaktis. Põlemine toas 105 kestis üle 60 minuti, enne kui tuli levis toast välja. Seega tuleb põhjuslikku seost hageja rikkumiste ja tulekahju puhkemise ning hilise avastamise vahel eeldada.
315.Kindlustusjuhtumi toimumist ja selle asjaolusid peab tõendama kindlustusvõtja (tingimuste p 97). Tõendamiskohustuse rikkumisel puudub kostjal hüvitamiskohustus (tingimuste p 98). Hageja oletused tulekahju põhjuse osas on pärast igakordset kontrollimist kriminaalmenetluses ümber lükatud. Kui kindlustusvõtja rikub § 448 lg 2 teises lauses sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 449 lg 2 alusel).
316.Hotelli elektrisüsteemi rikete tõttu on tõenäolisem, et tulekahju sai alguse elektrilisest põhjusest, mitte süütamisest. Hageja teistsugused väited on vastuolus tõenditega. EKEI ekspert LRe 28.01.2016 hinnangul sai tulekahju tõenäoliselt alguse elektriseadmest. Sama on LR selgitanud kriminaalmenetluses ka hiljem.
317.Elektrikud, kes tegid kunagi 2015. a enda väitel mingeid töid, ei saa anda hinnangut selle kohta, kas hotelli elektripaigaldised ja elektrikaablite isolatsioonid vastasid vahetult enne 26.01.2016 toimunud tulekahju nõuetele või mitte. Lisaks ei kõrvaldatud rikkeid, mis esinesid vahetult enne 26.01.2016 toimunud tulekahju, nagu on hotellis viibinud külastajate tunnistustega on tõendatud. Hageja viited voolukõikumiste puudumisele alajaamas saavad tähendada vaid seda, et alajaam toimis pingekõikumistet Alajaam ei olnud kindlustatud ning alajaama seisukorda ei saa samastada sellest eraldi asuva hotelli enda elektriseadmete ja -kaablite tegeliku olukorraga.
318.20.05.2014 tuvastas Lõuna päästekeskus tuleohutusnõuete rikkumise ning tegi 28.05.2014 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/507, milles muuhulgas kohustas hagejat korraldama Hotell Bernhard SPA hoone elektripaigaldise tehnilise kontrolli vastavat akrediteeringut omava ettevõtja poolt. Nõuet ei täidetud, mistõttu ei ole alust eeldada, et hotelli elektrisüsteem oli korras ja ohutu. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite kohaselt oli hotelli elektrisüsteem tulekahju eelsetel päevadel riketega. Hotelli elektrikilpides oli erinevaid märkmeid: „selle liini peal on lühis või ülekoormus“; „lühis, ära lülita“. Sellised sildid olid ka teise korruse ehk tulekahju asukoha korruse elektrikilbis. Rikkeid kirjeldasid ka hotelli külalised.
319.Ekspert LR on selgelt väljendanud, et elektriline põhjus ei ole välistatud. Ekspert rõhutas, et tulekahjukolde asukohta ei olnud võimalik täpsustada tulekahjustuste iseloomu ja ulatuste tõttu, sest sündmuskoht ja uurimismaterjal on liialt hävinenud. Hageja järeldused HP arvamuse alusel on ekslikud. Spetsialistid ei ole välistanud tulekahju alguse saamist toas nr 105 paiknenud minibaar-külmikust. Samuti ei ole uuritud külmiku võimalikku termilist mõju mööblile, millesse külmik lubamatult oli paigaldatud, sest toa puitmööbel hävis tulekahjus.
320.Kuna tulekahju kestis toas nii kaua, et tuli sulatas oma liikumisteel lõpuks metallist ukselingi, siis väidet, et ekspert ei tuvastanud toas nr 105 mingeid tunnuseid, mis võiksid viidata tulekahju tekkimisele elektrivoolu soojuslikust toimest, tuleb hinnata kontekstis kõikide andmetega. Täielikult hävinud oli külmiku juhtplokk, külmkambri valgustid ja võrgutoitejuhe koos pistikuga. Seega neid asju ei olnud ekspertidel võimalik vaadelda ega tunnuseid tuvastada.
321.Hotelli elektrisüsteem oli ohtlik. Hagejast sõltumatud spetsialistid on tõenäoliseks pidanud tulekahju tekkimist elektrilisel põhjusel. Hotelli mittenõuetekohasust, elektrisüsteemi rikkeid tõendab PPA 20.10.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Lahtise tule allikas on hageja ettekääne. Lahtise tule allika hotelli tuppa 105 viimiseks oleks pidanud keegi märkamatult hankima hotelli välisuste ja samuti 2. korrusel asuva toa 105 võtmed, viima märkamatult süütamise vahendid, hotelli 2. korruse tuba tulnuks põlema süüdata, seejärel pidi süütaja kõik
uksed enda järel lukustama ja võtmed tagasi 1. korrusele administraatori töökohale võtmekappi panema, välisukse enda järel lukustama. Üksi asjaolu hageja väidet ei toeta.
322.Hageja ise ei ole süütamise väidetes järjepidev. Hagiavalduse tervikteksti punktis 3.4.2.1. on hageja väitnud, et järelikult viibis D hotellihoones veel ulekahju toimumise ajal. Kui hageja väited vastavad tõele ja hotell tõesti süüdati, ei ole võimalik, et samal ajal hotellis viibinud valvur D ei kuulnud ega märganud midagi. Tühjas hoones, kus ei ole ühtegi inimest peale D, on kuulda sisenemine, kaugele kosta lukustuse avamine, uste avamine-sulgemine, lukustamine, sammud treppidel ja muud põlengule iseloomulikud helid.
323.Isegi süütamise versiooni tõenäosus ei tähendaks hageja õigust saada hüvitist. Mõistlikult hoolas kindlustusvõtja ei jätaks oma vara järelevalveta, kui ta on saanud ähvardavaid kõnesid ja sõnumeid, hotelli elektrisüsteem ei toimi nõuetekohaselt, hotelli ATS vajab tulekahjule viitava ohu avastamiseks keskseadme juures (so administraatori töökohal, kus asusid ka kõik hotelli võtmed) töötaja poolt viibimist süsteemi töökorra ja kogutava info jälgimiseks, st hotelli ja selle tulekahjuhäiresüsteemi tööd tundva isiku füüsilist kohalolu hotelli kesksel töökohal.
324.TR 25.07.2017 arvamus on erapoolik ja meelevaldne, sest tema subjektiivsed lähtekohad on vastuolus isikute ütluste ja helisalvestustega. Leekide nägemine või mittenägemine on fakti küsimus, kuid TR ei viibinud tulekahju ajal Kolga tee 31 teisel korrusel. TR kinnitab, et hoonel olid väljas tulekahjualarmsignalisatsiooni alarmkellad, kuigi tegelikult hoonel väljas alarmkelli ei olnud.
325.Hageja on väitnud, et hotelli esimene korrus, kus asus administraatori laud, kahjustada ei saanud. Teisalt väidab hageja, et TK nägi läbi administraatori töökoha lähedal asuva hotelli peaukse klaasi lahtist tuld hotellis sees, mis paistis administraatori koha pealt. Kuivõrd tegelikult tuli esimesele korrusele ei levinud, tuba 105 põles teisel korrusel, ja selle toa ust peauksest kuidagi näha ei ole, ei saanud TK näha ka muud lahtist tuld, kui hoonest väljunud tuld.
326.Hageja väited olukorrast tuletõrjujate saabumisel on ebaõiged. Esimeste tuletõrjujate saabumisel olid leegid hotellihoonest väljas, põhjapoolne välissein põles. Hotelli parkla oli suitsu täis niivõrd et päästeauto ja meeskonna ohutuse tagamiseks tagurdas esimene päästeauto hoone parkla juurest tagasi Kolga teele. Päästemeeskondade kohale jõudes hoone oli osaliselt varisemisohtlik. Tulekahju avastati liiga hilja.
327.Hageja on esitanud uue väite, et signalisatsioonisüsteemi häirekellad ei rakendunud töösse. Väite esitamisel tugineb hageja kahele oletuslikule arvamusele, mis omakorda tuginevad hageja valikuliselt esitatud andmetele. Kogu MO hinnang ning hageja uued väited rajanevad D väitel, et ta lahkus hotellist kell 16.30-16.45 ja siis hotellis suitsu ega tuld ei olnud. D ise on algselt kellaaegade kohta teatanud, et ta neid ei mäleta ning ta lahkus hotellist pärast C lahkumist. C lahkus hotellist kell 12:00 paiku. Kui politsei Dlt selgitusi soovis, ei osanud D midagi täpsustada. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et D oli kaupluses juba 16:30 ehk lahkus hotellist varem, kui eeldab MO.
328.Fiider L.E.G OÜ töötaja H on aga kinnitanud, et häirekellad olid töökorras ja töötasid tulekahju tekkimise ajal, mida näitasid keskseadme kontrollimise ajal keskseadme indikaatorlambid. MO kaks aastat pärast sündmust esitatud versioonid ei ole usutavad ka põhjusel, et sündmuse järel tehtud uuringutes viitasid kõik asjaolud, et tulekahju häiresignaal oli rakendunud, kuid esimeste inimeste saabumise ajaks oli tuli häirekellade kaabelduse, mis oli mõeldud välja kannatama tulekahju mõju vähemalt 30 minutit, juba ära põletanud.
329.HS ja MO arvamustes ei ole arvestatud hotelli administraator Y kirjeldusega häiresüsteemi käitumisest. Kriminaalmenetluses tuvastati, et Yi sõnul ta häirekellasid keskseadme
rakendumisel ei kuulnud, ainult keskseade ise andis helisignaali. See kinnitab administraatorivalve olulisust, sest teisiti kui administraatori töökohalt ei olnud antud hotellis võimalik jälgida keskseadme häiresignaale, häirekellade töös esines ka varasemalt katkestusi.
330.Vaatamata süsteemi kummalisele toimimisele ja valehäirele ei võtnud hageja midagi ette. Hageja ei kontrollinud süsteemi, et olla kindel selle töökorras. Seega, isegi kui häirekellad 26.01.2016 tuleohule viitava suitsu tekkimisel tööle ei hakanud, ei olnud see hageja jaoks ootamatu ega ettenägematu. Hageja on rikkunud hoolsuskohustust ja ohutusnõudeid. Kindlustusleping sõlmiti tingimusel, et hageja tagab häiresüsteemide korrasoleku ning lisaks valvab hoonet ööpäevaringselt administraator.
331.Sõltumata häirekellade helisemisest näitas hotelli administraatori töökohal asuv keskseade häiretsooni või süsteemi vea või rikke kohta täiendavalt indikaatortuld ning ühtlasi andis piiksuvat helisignaali, mis keskseadmele lähemates ruumides kuuldav. Administraatori töökohas asuvale keskseadmele jooksis tulekahjuohule viitav teave alati kohale häiresummerina ning rikkeinfo veasummerina koos vastava häire märgutulega. Seda isegi siis, kui alarmkellad mingil põhjusel oleks vaikinud. Kui tegemist oli valehäirega, siis tavaliselt see vaigistati „Piiks maha“ kombinatsiooniga.
332.Hageja on korduvalt rõhutanud, et kindlustuslepingust ega ühestki muust allikast ei selgu, mida tähendab ööpäevaringne inimvalve ning seetõttu võis hotellis valvet teostada ükskõik kes, mis iganes olekus ja kohas. Selline väide on ebaõige, sest kindlustusavalduse kohaselt on olemas füüsiline valve, mida teostab objektil 24 tundi olev administraator. Tingimuste p-de 135.3, 136, 138 järgi on valve valvamiseks kohustatud füüsilise isiku tegevus kindlustuskohas ja selle ümbruse jälgimisel ohuolukorra või ründe avastamiseks ning kindlustatud eseme puutumatuse tagamiseks. 24-tunnine inimvalve tähendab seega valvamiseks kohustatud inimese poolt hotellihoone ja selle ümbruse ohutuse jälgimist, mida oleks kogu hotelli hõlmavalt saanud teha ainult administraatori töölaua juures, kus asus ATS keskseade, peasissekäik ning tubade võtmete kapp. Kui hageja väiteil valvas hotelli D, jääb arusaamatuks, kuidas ta sai hotellis toimuvat jälgida ja ohu tõkestamiseks sekkuda ca 700 meetri kaugusel kaupluses telekat vaadates.
333.Hageja uus väide, et Di 11.02.2016 seletus on erineva käekirjaga kirjutatud ja seetõttu ebausaldusväärne, on põhjendamatu. Hageja sai sama seletuse koos kostja 18.03.2016 keeldumisteatega ja viimased kolm aastat hagejal selle seletuskirja õigsuse suhtes kahtluseid ei olnud. Kostja teatele lisatud C täiendava seletuse õigsuse vaidlustamiseks võttis hageja ette eraldi uurimuse.
334.Häirekellade mitterakendumine ei tähenda, et teade tulekahju kohta ei oleks hoones viibinud administraatorini jõudnud. Vastupidi, olukorras, kus häireteade küll jõudis keskseadmesse, kuid alarmkellad kogu hoones ei rakendunud, on just administraator hädavajalik lüli keskseadme ja saabunud. Kostja rõhutas, et ka häirekellade mitterakendumise korral on tegemist hageja rikkumisega, sest oma valduses olevatest süsteemidest ning oma töötajatest tulenevaid riske kannab hageja. Tulekahju- ja päästeala asjatundja RP arvamuse kohaselt avastab optiline suitsuandur tulekahju ca 1-3 min jooksul alates esmase suitsu tekkest ruumis, st isegi enne tulekahju. Päästeamet kinnitas sama.
335.Sellega, et kedagi tulekahju tekkimise ajal hotellis ei olnud, kes oleks kuulnud häirekellasid, võeti omavastutus. Häirekellade eesmärk on anda märku inimesele häirest, aga kui hoones ei ole inimesi, siis häirekellad eesmärki täita ei saa. Häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale ja kui oleks majas olnud sellel ajal keegi inimene, kes oleks reageerinud häirele, oleks tõenäoliselt suudetud tulekahjule kiiresti piir panna ja tulekahju likvideerida. Lisaks pidi hageja tagama, et tema töötajad teaksid, kuidas tulekahju korral toimida.
336.Hageja on valesti käsitlenud kostja seisukohti TuOS § 36 rakendamise osas. Kostja eesmärk oli TuOS § 36 abil kummutada hageja 21.06.2018 esitatud ettekäändeid, justkui ei oleks ühestki õigusaktist võimalik aru saada, kuidas sisustada tulekahju signalisatsiooni puhul ööpäevaringne inimvalve. Samuti on hageja punktis 3.4.2.3. viidanud TuOS § 36 lõikele 6 ja selle alusel 07.01.2013 antud siseministri määrusele nr 1 ning selle lisale 2. Hageja arvates määruse lisa 2 alusel ei ole hotellile Bernhard TuOS § 36 üldse kohaldatav, sest hotelli voodikohtade arv on alla
100.Hageja on tõlgendanud määruse lisa 2 rakendamist endale sobivamas suunas.
337.Siseministri kõnealuse määruse lisa 2 seob majutusasutuse puhul ATS teate esitamise Häirekeskusesse hoone kasutajate, mitte voodite arvuga. Kui kasutajaid on alla 100, siis ei tule automaatselt teadet häirekeskusesse edastada. Hageja on aga asendanud majutusasutuse kasutajate arvu voodikohtade arvuga, milleks nimetab enda hotellis 72. Seejuures on jäetud arvestamata, et kindlustuslepingu sõlmimisel teatas hageja, et Bernhard SPA Hotellis on 32 tuba, neist 20 kahekohalist standardtuba, 8 peretuba ning 2 juuniorsviiti ja 2 sviiti, kokku hotellis vähemalt (20x2 + 8x4 + 4x2) 80 voodikohta. Lisaks tegutses hotellis Bernhard 30-kohaline konverentsikeskus, restoran, baar ning seal oli SPA, mille kasutamine ei sõltunud hotelli voodikohtadest, mistõttu hoone kasutajate arv ületas 100.
338.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ § 20 nõuab, et hotellis oleks vastuvõtulaud teenindusega vähemalt ajavahemikus 7.00–23.00. Hotelli ATS keskseade asus ehk kogu hotelli tuleohutussüsteemi ning hoone külastajate järelevalve toimus hotelli administraatori töökohal. Hageja on seega kostjale lubanud, et hotelli vastuvõtu laua ja tulekahju-signalisatsiooni keskseadme lähedal viibib 24h administraator ning just sellisena tulebki pooltevahelist kokkulepet mõista.
339.Hageja etteheited Päästeameti tegevusele on kohatud ning lähtuvad üksnes TR subjektiivsetest hinnangutest. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab asja valdaja tagama ise oma asja ning tegevuse tuleohutuse, tuleohu võimalikult varajase avastamise ning tule leviku tõkestamise. Väites, et Päästeameti puudulik tegevus põhjustas hotell Bernhardi mastaapseks põlenguks, unustab hageja, et esimeste tuletõrjujate saabumisel olid leegid hotellihoonest väljas. Selles, et Päästeamet ei saanud asuda olemasoleva tehnikaga tulekahju kustutama, ei saa süüdistada Päästeametit, vaid tegelik põhjus seisneb hageja enda tegevuses.
340.Alusetu on hageja arusaam, et ta võis esitada ebaõigeid andmeid Politsei- ja Piirivalveametile, sest tegemist ei ole kindlustusandjaga VÕS § 448 lõike 2 ja § 449 lõike 1 tähenduses. Ebaõigete andmete avaldamine ükskõik millisele ametiasutusele ei ole ühegi seaduse alusel lubatud. Kindlustuslepingu sõlmimine ei vabasta hagejat Päästeametile, politseile jt riigiasutustele ausa ja tõese teabe avaldamise kohustusest. Lisaks politseile valetamisele ei andnud hageja ka kostjale õigeid andmeid.
341.Kostjal ei ole kindlustushüvitise tasumise kohustust. Kui kostjal kindlustushüvitise tasumise kohustus oleks, siis hageja väited võimaliku kindlustushüvitise nõude aluseks oleva kahju ulatuse osas on faktiliselt ebaõiged. Nii VÕS § 127 lg 5 kui § 477 järgi ei tohi isik kahju hüvitamisega saada kasu. Kahju hüvitamine peab olema suunatud hotellikompleksi 26.01.2016 tulekahjueelse seisundi taastamisele.
342.Renoveerimisel oleks tulnud kas loobuda kolmandast korrusest või muuta kogu konstruktsiooni selliselt, et tulepüsivus vastavalt TP1 nõuetele oleks tagatud. Viimane aga omakorda võib nõuda vundamentide kandevõime suurendamist, kuivõrd senine kergemast puitmaterjalist kolmas korrus tulnuks ehitada raudbetoonpaneelidest, samuti lisada olemasolevatele konstruktsioonidele täiendavad tuletõkkematerjalid, mis tekitavad lisakoormused alumistele konstruktsioonidele. Seega hotelli nõuetele vastavaks ehitamine oleks nõudnud olemasoleva hoone märkimisväärse osa lammutamist, et püstitada nõuetele vastav
hoone. TR arvamus, millele hageja oma hüvitisnõude rajab, lähtubki eesmärgist rajada olnust parem ja kallim ehk TP1 hoone.
343.TR arvamuse sisuks on uue hoonega lisaks TP1 omadustele saavutada ka C-energiaklass määruse nr 55 tähenduses. Selleks on eelarvesse lisatud tulekahjueelsete hooneosadega võrreldes oluliselt (ca 2 korda) efektiivsem piirdekonstruktsioonide (välisseinad, katused, põrandad) soojustus, mistõttu ei saa kasutada tulekahjus säilinud konstruktsioone. Kasutada tuleks paremaid (nt fassaadil, rõdudel) ja tuleohutuid materjale. Seniste amortiseerunud, tuult läbilasknud (puit)raamidega akende asemel on parendamiseks tõhusate 3- kordsete pakettakende ja -uste.
344.Kostja viitas VÕS §-le 479. Ebaõige ja VÕS § 479 lg-ga 1 vastuolus hageja seisukoht, justkui tuleks kindlustushüvitise määramisel lähtuda 2018. a juuni hindadest ja TR arvamusest. TR 20.06.2018 arvamus põhineb ebaõigetel lähteandmetel. Tema arutluskäik ei ole järgitav ning kasutatud andmed ei ole õiged ja tõendatud, mistõttu on arvamus ebausaldusväärne.
345.Arvamusest ei nähtu, millistest allikatest pärit faktilisi hindasid TR on kasutanud. Kuigi arvamus on 74 lk pikk ning selle lisasid 538 lk, siis sisuliselt tugineb eksperdi arvamus teadmata metoodika ehk suva alusel koostatud kontrollimatutele exceli tabelitele, milles toodud arvväärtuste allikate kohta puuduvad tõendid. Hävinud hoone puudusi hinnangus arvestatud ei ole. Arvamuse lähteandmed on ebaõiged. Arvamus lähtub suletud netopinnast 2656,6 m2. Nii ehitisregistris kui ka hageja poolt kostjale kindlustuslepingu sõlmimisel esitatud kindlustustellimuses on hoone suletud netopinnaks märgitud ca 2552 m2.
346.Ebaõige on TR eeldus, et lisaks Päästeameti ettekirjutustes kajastatule muid tuleohutuse nõuetele mittevastavusi hotellikompleksis seisuga 26.01.2016 ei olnud. Asjaolu, et ehituse konstruktsiooni osas ei ole kehtivaid ettekirjutusi, ei tähenda, et hoone konstruktsioon oleks vastanud tuleohutusnõuetele. Päästeameti korralised kontrollid ei sisalda ehituslike tuleohutusnõuete kontrolli. Ehituslikku tuleohutust oleks tulnud kontrollida kasutusloa menetluses, kuid käesoleval juhul jättis hageja Päästeameti kasutusloa menetlusse kaasamata.
347.TR ei ole hoone kulumi määramisel lähtunud üldlevinud standardist EVS 875-8:2018, vaid viidanud hoopis „Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise metoodikale,“ mis on käesoleval juhul selgelt asjakohatu. Lisaks on ekspert viidatud RT 18-10922-et. Arvamusest ei selgu, millisest kasutuseast ning millise normi alusel on iga konkreetse ehituskonstruktsiooni puhul lähtutud. Seega ei ole ei arvamuse lähtealused ega arutluskäik kontrollitavad ja arvamus on ebausaldusväärne.
348.Hoone konstruktsioonide ea määramisel on ekspert lähtunud aastatest 1996, 1997, 1998, 2006, 2007, kuigi hoonet ei ehitatud 1996. a, vaid tegemist oli vana nõukogudeaegse spordi- ja puhkebaasiga, mis 1996. a ümber ehitati. Seda, et vanad konstruktsioonid säilitati, kinnitab arvamuse lisaks 3-1 olev Tareke Projekt AS projekt. Seega on arvamuse lähtealused ebaõiged ja hoone kulum tegelikkuses märgatavalt suurem kui TR viidatud keskmiselt 19%. Riiklikult tunnustatud ekspert KS arvamuse kohaselt oli hoone kulum 24,7%.
349.TR on ekslikult võtnud 26.01.2016 seisu hindamiseks aluseks 2017. a ja 2018. a jõustunud nõuded. Vaidlusalune hoone oli juba mõõdistusprojekti kohaselt tuleohutusklassiga TP2. TR arvamus tuleohutusklassi hindamise osas on vastuolus määrusega nr 315 ega ole kooskõlas Päästeameti metoodikaga. Arvamuse lähteandmed on ebaõiged. Hooneosa H1 suhtes viitab ta välja toodud eri võimalustele, kuid puudub tõend selle kohta, kas mõni neist lahendustest tegelikkuses teostati. Teostusdokumentatsioon puudub.
350.Arvamuse p 3.1.8 viitab TR juhuslikule väljavõttele Gyproc kataloogist, millel puudub seos
konkreetse hoonega. Sellel teoreetilisel arutluskäigul ja lisatud sõlmejoonistel puudub igasugune seos reaalselt eksisteerinud hoonega. Hoones ei olnud automaatset tulekahjusignalisatsiooni määruse nr 315 tähenduses. Seega on eksperdi vastupidine väide ebaõige. Hotellis teate automaatse edastamise süsteem puudus. Ebaõige on väide, et Päästeamet on ATS paigalduse heaks kiitnud. Dokument, millele ekspert viitab, käsitleb vaid hooneosa H3 ehk spa-osa, mitte kogu hoonet. Viidatud skeemile on C-ahelasse märgitud välisireen vilkuriga, mida hoonel tegelikkuses ei olnud . Ka see summa on alusetult maksumusse lisatud.
351.Alusetu on TR paljasõnaline oletus, et laed olid kaetud mitmekordse kipsplaadiga. Konstruktsioonide dokumentides see info ei kajastu. Fotode järgi oli III korruse ja pööningu vahelagi tegelikkuses kaetud altpoolt vaid laudisega. Eksitav on TR seisukoht energiatõhususe osas. Arvamuses puudub tegelikult eksisteerinud hoonest ja selle materjalidest ning konstruktsioonielementide parameetritest lähtuv arvutuskäik. TR ei ole määranud reaalselt eksisteerinud hoone energiatõhususarvu ja - parameetreid.
352.Kostja leidis, et hageja viivisenõue lõppes 18.03.2017. Kostja teatas hagejale 18.03.2016, et VÕS § 475 lõikest 3 tulenevalt peab hageja kõik kindlustuslepingust tulenevad nõuded esitama 1 aasta jooksul ajast, mil kostja teatas hüvitise maksmisest keeldumisest. Seega pidi hageja esitama viivisenõude 1 aasta jooksul alates 18.03.2016. Hageja esitas viivisenõude alles 21.06.2018. Seega on viivisenõue esitatud hilinenult ja hageja nõue lõppes 18.03.2017. Samuti on alusetu viivise arvestamine alates 18.03.2016, kuivõrd hageja esitas kostjale rahalise nõude alles 14.12.2016.
353.Hageja rahalised nõuded on arusaamatud. Täiendava kahjunõude 448 000 euro esitamisel ei viita hageja ühelegi õiguslikule alusele. Asjaolu, et hagejal oleks õigus nõuda kindlustushüvitist ka enne asja kordategemist, ei tähenda, et tal oleks õigus nõuda suuremat hüvitist, kui tegelikult tekkinud kahju VÕS § 479 lg 3 mõttes. Hüvitisreeglite p 3.2.4 sätestabki, et vanust ja amortisatsiooni arvestav kohaliku ehitusväärtuse kindlustushüvitis makstakse (kui hüvitise tasumise eeldused oleks täidetud) välja rahalise hüvitisena sõltumata reaalsest taastamisest. Hüvitisreeglite p 3.3.1 järgse lisahüvitise eesmärk on endise olukorra tegelikult taastanud kindlustusvõtjale vastava ehituskulude osa nn kulupõhine tasumine.
354.Hageja täiendav kahju nõue 448 000 eurot on alusetu. Kostja ei ole kindlustuslepinguga oma kohustusi hageja ees rikkunud. Vaidlusaluse olukorra põhjustas mitte kostja, vaid hageja, kes teadlikult esitas valeandmeid kostjale ja politseile. Ehitustööde puhul ei ole tööde alustamiseks vajalik 2,3 miljoni euro olemasolu. Ehitustöövõtu üldine põhimõte on, et tasumine toimub töö valmimisel (VÕS § 637 lg 3). Seega on hageja väidetav kahju eluliselt ja majanduslikult alusetu.
355.Hageja kahjunõude arvutuskäik ei ole arusaadav. Kohtuliku ekspertiisi kohaselt on hoone ehituskulu 1 851 856 eurot, millest tuleb maha arvata ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa vastavalt VÕS § 479 lg 3, mitte hageja väidetud 2 290 000 eurot. Hageja ei ole arvestanud omavastutust. Hageja ei saa nõuda kahjuhüvitist kostja tingimusliku lepingulise kohustuse täitmise rikkumise eest, kui kostja kohustuse tekkimise eeldused tulenevad hagejast endast ning need eeldused ei ole täidetud.
356.Kindlustuslepingus on pooled kokku leppinud, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamise korral on kostja vastutus piiratud viivisega, mis on 15% hüvitisest (Üldised lepingutingimused 1/2008 p 18.7). Muid õiguskaitsevahendeid hageja seetõttu kostja vastu kasutada ei saa. Hageja ei saa nõuda samaaegselt viivist kindlustushüvitisega tasumisega viivitamise eest ja kahju.
357.Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole soodustatud isik ega saa nõuda hüvitise väljamõistmist
endale. Kindlustuspoliisi kohaselt on soodustatud isikuks Danske Bank A/S Eesti filiaal.
358.06.06.2019 seisukohas väitis kostja, et kindlustusleping oli sõlmitud alakindlustuse tingimustel. Kostja viitas VÕS §-le 482. Maksumusekspertiis sisaldab kahte erinevat summat ehitusmaksumuse kohta kindlustusjuhtumi toimumise ajahetke seisuga ehk 3 840 000 eurot ja 3 352 000 eurot. Maksumusekspertiisi järgi oli hotelli kohalik ehituväärtus summas 1 792 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis hõlmab kogu hotelli. TR koostatud maksumusekspertiisis välja toodud hotelli kohalikust ehitusväärtusest tuleb maha arvata hotelli spa osa kohalik ehitusväärtus (576 240 eurot) ning hotelli osade H1 ja H2 katuse ja pööningu kohalik ehitusväärtus (H1 katusetarindi kohalik ehitusväärtus 58 100 eurot, katusekatted 40 450 eurot, kokku 98 552 eurot; H2 katusetarindi kohalik ehitusväärtus 30 410 eurot, katusekatted 22 300 eurot, kokku 52 710 eurot).
359.Ekspert PP jagab 03.06.2019 eksperthinnangus kohtu määratud eksperdi KS seisukohta, et hoone kehtivate ehituslike nõuetega vastavusse viimise (ehk parenduste) summa on 577 818,32 eurot ilma käibemaksuta. Hageja poolt täitmata jäänud Päästeameti ettekirjutuste täitmise kuludeks loeb PP vähemalt 27 545 eurot ilma käibemaksuta. Hüvitisest tuleb maha arvata omavastutus, mis vastavalt poliisile nr 5/181976 on 635 eurot.
360.Vähendades kogu hotelli kohalikku ehitusväärtust spa osa kohaliku ehitusväärtuse, hotelli osade H1 ja H2 katusetarindite ja katusekattete kohaliku ehitusväärtuse, parendamiseks tehtavate kulude ja Päästeameti ettekirjutuste täitmiseks vajalike kulude ning omavastutuse võrra, saame võimalikuks kahjuks ilma alakindlustust arvestamata 458 501,70 eurot ilma käibemaksuta (1 792 000 eurot – 576 240 eurot – 58 100 eurot – 40 450 eurot – 30 410 eurot – 22 300 eurot – 577 818,32 eurot – 27 545 eurot – 635 eurot = 458 501,7 eurot). Rakendades alakindlustust 458 501,70 eurose kahjusumma suhtes, oleks hageja võimalikuks kindlustushüvitiseks, kui elimineerida vaidlused hageja võimalike rikkumiste kohta, ilma käibemaksuta 407 617,8 eurot.
361.Täiendavalt esitas kostja riiklikult tunnustatud ehitustehniliste ja tuleohutusekspertiiside eksperdi PPi 03.06.2019 eksperthinnangu Bernhard Spa Hotelli tuleohutuskorralduse ja ehituslike tuleohutusnõuete täitmise kohta ning tulekahju tekkepõhjuste ja hotelli taastamismaksumuse hindamise kohta. Hinnang tõendab, et hotelli 26.01.2016 põleng võis alguse saada toas nr 105 olnud elektriseadmest. Hotelli 26.01.2016 põleng sai alguse kella 16.1016.20 vahel. Tule levik sai alguse pool tundi pärast põlemise algust. Kui hageja oleks 26.01.2016 põlengu tekkimise ajal hotellis täitnud korralduslikke tuleohutuse nõudeid, oleks põleng avastatud 1-5 minutit peale süttimist. Hotelli tuleohutust ei olnud võimalik tagada, kuna automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) seisundit ei jälginud töötaja. Hotelli 26.01.2016 põlengu tekkimise ajal oli hotelli ATS tõenäoliselt töökorras.
362.Hotelli tulekahjustuste taastamismaksumus 01.2016 seisuga on 1 502 407 eurot + km. Hotelli tulekahjustuste taastamismaksumus 01.2018 seisuga on 1 545 676 eurot + km. Hotelli tulekahjujärgselt ilmastiku käes avatuna seismisest tekkinud täiendav kahju on ligikaudu 50 000 eurot. Hotellis esines tuleohutuse nõuete osas puudusi. Hotell vastas tulepüsivusklassi TP2 nõuetele, kuid oleks pidanud olema ehitatud vastama TP1 nõuetele. Hotellihoone osad, mida rekonstrueeriti või mis on ehitatud aastatel 1996-1997, ei vastanud nende ehitamise ajal kehtinud ehitise tuleohutusnõuetele (EPN 10.1.). Hotelli 1996-1997 rekonstrueerimise käigus ei tagatud
3.korruse ja pööningu vahelae, mis on kandekonstruktsioon ja lisaks tuletõkketsooni piir vastavalt EPN 10.1 tabelile 6, tulepüsivust A60 ehk 60 minutit. Tagatud ei olnud ka 3. korruse lagede pinnakihile ja tuletundlikkusele esitatud nõuded. Hotellis ei olnud tagatud puidust välisfassaadi tuletundlikkuse nõuded.
363.Hotelli korrused ei olnud jagatud eraldi tuletõkketsoonideks. Pööning ei olnud jaotatud eraldi tuletõkketsoonideks. Metallkonstruktsioonid ei olnud tuletõkkevõõbaga kaetud.
Päästeameti tuleohutuslike puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuste täitmise maksumus on vähemalt 27 545 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisanduvad veel vajalikud kulutused. Kui hotell oleks olnud nõuetekohaselt jaotatud tuletõkkesektsioonideks, tagatud välisfassaadi laudise vastavus tuleohutusnõuetele jne, oleksid tulekahju tagajärjel hotellile tekkinud kahjud olnud oluliselt väiksemad.
364.Kostja esitas tõendina Selerek OÜ spetsialisti ÜK, kellel on 29 aasta pikkune kogemus tuleohutusautomaatika ja -ohutussüsteemide projekteerimise ja analüüsi valdkonnas, analüüsi hotelli automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimispõhimõtete ja hageja esitatud Estolux OÜ ning HS arvamuste tehnilise korrektsuse kohta, millega kostja soovib tõendada, et ATS keskseade andis sageli valehäiret. ATS keskseadme summer (sõltumatu sisemine sireen) töötas 26.01.2016 tulekahju ajal ja selle summeri poolt antav häiresignaal oleks pidanud olema inimtegevuseta ruumides (nt hotellikoridorides) kuuldav vähemalt 32 meetri kaugusele. Hotellis tulekahju avastamise võimalikkus sõltus ainult hotelli personali kohalolekust.
365.ATS ekspluatatsiooniks on kohustuslik koostada tuleohu käitumise strateegia ja juhised töötajatele, et oleks tagatud tuleohust võimalikult varajane teavitamine. Hotellis need puudusid. 26.01.2017 tulekahju puhkemisest andis ATS keskseadme summer häirekellade tööst sõltumatult häiremärguanded helisignaali ja märgutulega ning hotellis viibinud personal oleks saanud teavitada häirekeskust. Hotelli omaniku valitud ATSi süsteemi tehnilisest ülesehitusest tulenevalt oli hotelli omanik kohustatud tagama koolitatud personali ööpäevaringne viibimise hoones, sest hotellis võimaliku tuleohu avastamine ja Päästeametile teatamine sai toimuda ainult vastava ettevalmistusega inimese poolt. Hotelli põlengu liiga hilise avastamise põhjuseks ei olnud hotellisiseste häirekellade mittetöötamine. Kokkuvõttes ei mõjutanud 26.01.2016 tulekahju ulatust ja kahjude suurust ATS süsteemi häirekellade väidetav mitterakendumine, vaid hotellist personali puudumine. ATS keskseadme summer oleks pidanud kuulda olema juba 3 minuti jooksul tule puhkemisest.
366.Kostja esitas tõendina Päästeameti 16.11.2018 vastuse teabenõudele ja selle aluseks oleva teabenõude. Tõenditest nähtub, et hotellihoone oli tulepüsivusklassiga TP2. Hotelli tuletõkkesektsioonid ei vastanud ehituslikele tuleohutusnõuetele. Hotelli pööningukonstruktsioon ei vastanud TP1 tulepüsivusklassi tingimustele. Hotelli fassaadi viimistlus ei vastanud 3korruselise TP2 tulepüsivusklassiga hoone väliste pinnakihtide nõuetele. Hoone ehitusliku tuleohutuse nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikke ja piisavaid dokumente ei eksisteeri.
367.Hotelli tulepüsivusklass oli TP2 ja sellisel hoonel ei ole lubatud välisfassaadis kasutada puitu. Majutushoones, nagu hotell oli, ei tohi II ja III korruse koridorid olla ühendatud, vaid iga korrus peab olema eraldi tuletõkkesektsioon. Hotelli II ja III korruse koridoride ühendatus soodustas tule ja suitsu levikut hotelli teiselt korruselt kolmandale korrusele ning pööningule.
368.29.01.2021 seisukohas jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja nõustus, et Seesam Insurance AS äriregistrist kustutamisel (seoses ühinemisega) astus menetlusse tema üldõigusjärglasena Compensa Vienna Insurance Group,ADB, Eesti filiaali kaudu. Muus osas jäi kostja varasemate väidete juurde. Kulumit ei pea kindlustusandja seaduse kohaselt hüvitama (VÕS § 479 lg 3). Hoone kindlustuse eesmärk on füüsilise-ruumilise keskkonna taastamise tagamine. Seepärast ei ole ebamõistlik, et kulumile vastava hüvitiseosa sissenõutavuse eelduseks on kahjustuste tegelik parandamine 3 aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest. Kulum ei ole kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, vaid hoone väärtuse loomulik vähenemine ajas ja ruumis.
369.Hageja nõutud summad ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole tulekahjustusi parandanud. Kindlustuslepingu hüvitisreeglite p 3.2, 3.3.1 ja 3.3.2 sätestatud 3-aastane tähtaeg tööde tegemiseks ja kuludokumentide esitamiseks möödus 26.01.2019. Kostja ei ole ehitise taastamist
takistanud.
370.Hageja täiendavalt esitatud tõendid tõendavad kindlustusriski suurendamist. ML arvamus tõendab, et hotelli tulekahjuhäiresüsteem (ATS) andis 25.01.2016 hotelli administraatorile rikketeate rikkest samast toast, mis süttis 26.01.2016. Seega sõltus rikete ja tuleohu avastamine administraatori kohalolekust hotellis. ML arvamus, et hotellihoone ATS andis 25.01.2016 rikketeateid toast 105, kuid hageja hotelli omanikuna jättis rikketeadete põhjuse välja selgitamata. Tegemist võis olla elektrisüsteemi rikkega toas 105, sest hotelli elektripaigaldisel puudus seaduse kohaselt kohustuslik, seaduses nõutava pädevusega ehk akrediteeritud asutuse koostatud ja kinnitatud ohutust ja nõuetekohasust tõendav tunnistus.
371.Seega oli hagejale teada, et ATS-süsteemis oli päev enne vaidlusalust 26.01.2016 tulekahju viga, kuid hageja ei võtnud midagi ette süsteemi töökorra tagamiseks. Sõltumata tulekahju täpsest põhjusest oleks 26.01.2016 põleng ka ATS-süsteemi kellade rikke korral avastatud administraatori 25.01.2016 tegutsemisest järelduvalt 2-3 minutiga (mis tähendab, et kahjustused oleks piirdunud toaga 105). ML arvamus kinnitas, et hageja kontrolli alt väljas olevates elektripaigaldistes (Elektrilevi võrk, alajaam, liitumispunkt) tõenäoliselt rikkeid ei olnud ja hotelli elektripaigaldises väidetava mõõtmise ajal 2015 ei ületanud üks näitaja norme. Need andmed ei välista rikkeid ja tulekahju puhkemist hageja kontrolli all olnud hotelli elektrisüsteemist või seadmest.
372.Ülejäänud ML väited seisnevad ilma jälgitava ja kontrollitava järelduskäiguta hageja küsimuste teksti etteütluse vormis kordamises. ML arvamus ei rajane seadusel, sest hotelli elektripaigaldisel puudus nõuetekohasust ja elektriohutust tõendav tunnistus, so elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus/audit, ilma milleta ei tohi elektrisüsteemi kasutada (kuni 30.06.2015 elektriohutusseaduse § 11 ja § 24-28, alates 01.07.2015 seadme ohutuse seaduse §-d 8-10). ML on hinnanud Mi ütlusi ainult ühe väidetava mõõtmise liigi kohta (elektriohutuse auditi läbiviimiseks teostatakse erinevate elektriliste piirväärtuste mõõtmisi) ja on jätnud tähelepanuta isolatsioonitakistuste näitajate küsitavused. Sellegi näitaja (isolatsioonitakistus) mõõteprotokollil puuduvad number, kuupäev, mõõdistuse teostamise käigu ja metoodika kirjeldus, protokollija, mõõtjate, kontrollija ja mõõtelabori vastutava spetsialisti nimed, pädevus- või kutsetunnistuste andmed, kuupäevad, allkirjad.
373.Elektriohutuse auditi läbiviimiseks ja kontrollmõõtmiste teostamise õigus on vaid vastava akrediteeringuga pädeval isikul. ML on jätnud tähelepanuta, et hotelli elektripaigaldise vanus, kvaliteet ja ehitaja ei ole teada, vastavusdeklaratsioon puudub, hotelli elektripaigaldist ei tohtinud kasutada enne selle nõuetekohaseks tunnistamist, puudus elektriohutuse tagamise eest vastuta ja nõuetekohase elektrialase pädevusega käidukorraldaja. ML on jätnud tähelepanuta, et Mil ja tema tööandjal Risaku OÜ-l ei ole seadusega nõutud akrediteeringut hotelli elektripaigaldise tehnilise kontrolli, auditi ja elektrotehniliste mõõtmiste teostamiseks.
374.ML ei ole hinnanud hotelli elektrisüsteemide ja seadmete vanust ning kvaliteeti. Mõõdistuse tegemine ei taga, et järgmised 5 aastat ei esine rikkeid ning hageja elektrisüsteemis olid rikked pärast mõõtmist. ML viide mõõtmisega justkui automaatselt kaasnevale 5-aastasele amortisatsiooni ajale on vastuolus MTM 03.07.2015 määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ §-ga 14, mille kohaselt seda tähtaega arvestatakse kasutusele võtu eelsest või viimasest elektriohutusseaduse alusel tehtud tehnilisest kontrollist. Hageja elektripaigaldisel puudus MTM määruse nr 74 § 5 lg 3 nimetatud dokumentatsioon ja sellele ei olnud ühtegi tervikkontrolli tehtud. ML ei ole põhjendanud, miks esinesid süsteemis hotelli klientide kirjeldatud puudused.
375.Andmeid, et hotelli 2. korruse elektrikilpidest leiti tulekahju järel sildid „lühis“ ja „rike“ ning toa 105 piirkonnast tuli 25.01.2016 ATS-keskseadme kaudu administraatorile rikkele
viitavaid häireid, ML omavahel ei seostanud. ML jättis arvestamata Mi tähelepaneku, et hotellitubades olid külmikud paigutatud mööbli sisse, mis ei taganud nende mootorite jahutust. Päästeameti spetsialisti andmetel on külmikute süttimine ja rike elektripaigaldises levinud (mitte ebatavaline) tulekahjude põhjus, rikete oht sageneb märgatavalt üle 10-aasta vanuste külmikutega.
376.ML ei ole põhjendanud, miks hageja ei pidanud tagama seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 sätestatud ohutust ega täitma MTM 26.06.2015 määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ § 3-5 nõudeid hotelli elektripaigaldises ohutuse tagamiseks. Hotellis puudus käidukava, elektrikäidu eest vastutav isik ja dokumentatsioon elektriohutuse tagamiseks, kuigi vastav nõue oli kohuslik hiljemalt alates 2007. a. Kostja väiteid tõendab JK arvamus.
377.U arvamus kinnitab, et administraatori tööl viibimise korral oleks 26.01.2016 põleng avastatud 2-3 minutiga ja kahjustused oleksid piirdunud toaga 105. U arvamus kinnitab, et ATSsüsteemi keskseade, mis asus hotelli vastuvõtus administraatori töökohal, oli 26.01.2016 tulekahju eel ja järel sisse lülitatud ning selle juhtpaneelil olid tulekahju järel tulekahju- ja üldhäire- ning rikkemärguanded (põlesid vastavate häirete ja tsoonide häirete-rikete indikaatorlambid). U ei vaidlusta, et ATS tulekahju andurid avastavad tuleohu tundemärgid 2-3 minutiga ja ATS-süsteemi keskseadmesse oli häire jõudnud. Arvamus kinnitab, et 25.01.2016 andis ATS-süsteem rikketeateid toa 105 piirkonnas.
378.Kostja palus U arvamuses esitatud andmeid hinnata kogenud automaatsete häiresignalisatsioonisüsteemide spetsialistil ÜKl. ÜK arvamus tõendab, et ATS-keskseadmelt olnuks indikaatortulede ja helisignaaliga nähtav ning kuuldav kõikide U vastuses 1 toodud teoreetiliste häirekellade „töösse mitterakendumine“ ehk vaikimise põhjuste teke. Arvamus tõendab, et 26.01.2016 tulekahjust edastasid andurid häire keskseadmele. Erinevalt Ust leidis ÜK, et tulekahju avastamise ja teatamise aega pikendas ATS-keskseadme teavitusi jälgiva inimese puudumine, sest sõltumata häirekellade oletatavast rikkest oleks ATS keskseadme summer hotelli fuajees olnud kuuldav viivitamatult süsteemi rikkest või hiljemalt 3 minuti jooksul tule puhkemisest. Lisaks leidis ÜK, et ATS-keskseadme indikaatortulede põlemisest järgmisel päeval ei saa järeldada häirekellade mittetöötamist tulekahjuhäire kestel. ÜK arvamust toetavad H ütlused kriminaalmenetluses.
379.Kuivõrd ATS-süsteem ise ei oska eristada, kas häire on rike, viga või hotelli ja inimesi ohustava tulekahju algus, kas see oht on töötaja poolt likvideeritav või vajab Päästeameti sekkumist, oli seda enam vajalik tagada ATS-süsteemi käsitlema ja häirete korral tegutsema koolitatud töötaja kohalolu. Kostja viitas hageja kohustustele tulenevalt TuOS §-st 31, § 32 lõikest 1 ja § 36 lõikest 1. Samuti viitas kostja 07.01.2013 määrusele nr 1, „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ §-le 5 ja §-le 25.
380.TR 10.12.2020 arvamus ei tõenda hageja 14.12.2020 esitatud väiteid. TR kinnitab, et hotelli ehitusmaksumuseks 26.01.2016 seisuga oli 3 840 000 eurot. See tõendab, et hotell oli kindlustatud ca 22% alakindlustusega, alakindlustusele vastavas osas puudub kostjal hüvitamiskohustus sõltumata muudest vaidlusalustest hageja rikkumistest. Hageja soovis 10.12.2020 arvamusega tõendada, et PP 03.06.2019 arvamus hoone taastamismaksumuse kohta on meelevaldsed. Samas jättis TR b 10.12.2020 arvamuses PP 03.06.2019 arvamuses toodud etteheidetele ja osundatud puudustele sisuliselt vastamata.
381.Hageja soovib TR 10.12.2020 arvamusega tõendada, et PP 03.06.2019 arvamuses ei ole võetud arvesse Bernhardi hotelli ehitamise ajal kehtinud tuleohutuse ja energiatõhususe nõudeid. TR 10.12.2020 arvamuses ei esitata selliseid väiteid ega selgitatud, kuidas see mõjutab hotelli
tulekahjustuste parandamise maksumust. Selle asemel proovib TR ringviitega põhjendada, millistest andmetest lähtuvalt asus ta 20.06.2018 arvamuses seisukohale, et hotellis oli kasutatud kvaliteetsemaid ehitustooteid ja paremaid tehnilisi lahendusi.
382.Hotell ei olnud tuleohutusklassile TP1 vastavalt ehitatud, sest selle III korruse kandekonstruktsioonid varisesid vähem kui 60 minutit pärast seda, kui süttis põlema II korruse toa 105 rõdu. TP1 tuleohutusklassiga 3-korruseline hotell peab olema ehitatud ja selle tuleohutuslik järelevalve tagatud selliselt, et tuli ei saa omapäi III korruselises hotellis sellises ulatuses ja kiirusega liikuda nagu 26.01.2016 tulekahjus see hageja kirjelduse kogu hoones toimus.
383.TR ei ole tuleohutusekspert. Piisavaks ei saa pidada tema arvamust, et hotell pidi olema rajatud klassiga TP1, et järeldada, kas hotell ka tegelikult sellele klassile vastas. Päästeameti ettekirjutused hagejale olid suunatud tule ja kahjustuste (suits, kuuma õhu liikumine põlemise mõjul) leviku piiramisele. Hotelli III korruse horisontaalne kandekonstruktsioon (puitvahelagi) süttis ja hävis ca tunni jooksul pärast toast 105 tulekahju tekkimist. Toa 105 ehk II korruse kandekonstruktsioonid samal ajal säilisid. Eksitavad on TR hinnangud dokumendile „Standardlahendused kuni kaheksakorruseliste puithoonete ehitamiseks“, sest hotellihoone ärapõlenud osade puhul ei olnud koostatud standardlahendust. Tuleohutuse osas ei ole TR hinnangud usaldusväärsed.
384.HP ja TR täiendav arvamus 11.12.2020 tõendab kogumis kostja vastuväiteid, sest selle kohaselt oleks ATS süsteem avastanud tulekahju 2-3 minutiga ja kahjustused piirdunuks toaga
105.HP ja TR arvamusi on asjas kokku esitatud neli ning osaliselt on hilisemad arvamused vastuolus varasematega. Asjatundjate väide, et toas 105 ei olnud külmik kirjutuslaua kapis, on vastuolus Mi 15.02.2016 ütluste ja 17.02.2016 ettekandega. Asjatundjate väited külmiku katsetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koos ekspert LRga ja viimase nõustumisest süütamise versiooniga ei ole tõendatud ega usutavad.
385.Hageja väited samaaegselt tule süttimisest toast 105 ja triikimisruumist ning vastavad asjatundjate väited on vastuolus PP arvamuses viidatud hoone tulekahjuaegse- ja järgsete fotomaterjalide ja ehituskonstruktsioonidega. Hageja väited on vastuolus ka varasemalt esitatud HP 04.09.2016 arvamuse, EKEI 24.05.2016 ekspertiisiakti ja TR 01.08.2017 arvamusega.
386.Mitte millegagi ei ole asjatundjad selgitanud, millistel faktilistel ja tehnilistelt kontrollitavatel parameetritel saab 2020. aastal on WC-ukse toapoolse ukselingi sulamine toa 105 süütamises võtmeteguriks. EKEI 24.05.2016 ekspertiisiaktis on ekspert LR järeldanud, et tulekolle oli toas 105 ja võimalik oli nii lahtise tule allikas kui elektriline põhjus, kuid ukselingi sulamist tema süütamise tunnuseks ei pea, vaid see on pigem tuppa suletud pikaajalise põlemise tunnus. Asjatundjad ei ole arvestanud, milline oli II korruse vahelae tulepüsivus ehk aeg, mille jooksul antud konstruktsiooniosa säilitab oma ettenähtud soojusisolatsioonivõime. PP on selgitanud, et betooni soojusjuhtivust ja antud betoonplaadi paksust arvestades pidi toa 105 betoonlagi tõkestama soojuskiirguse levikut vähemalt 90 minutit. Tulekahju aegsete fotode kellaaegu ja neil kujutatud kolmanda korruse vahelae ärapõlemise käiku arvestades ei ole asjatundjate uus hüpotees tehniliselt realistlik.
387.Hageja arvamus, et hoone keskel kõiki kolme hotellikorrust ühendav avatud trepp ei peaks hotelli puhul olema korrustest eraldi tuletõkkesektsioon, on vastuolus Päästeameti 05.08.2010 ettekirjutusega nr 2 ja 16.06.2015 järelkontrolli aktiga. Igal juhul sätestas nõude hageja hotellile alates 01.01.2005 jõustunud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315. Ehitis peab nõuetele vastama ehitamise, mitte ainult projekteerimise ajal.
388.Hageja väidete vähest usutavust kinnitab asjaolu, et hageja tellis pärast päästeameti
andmetega tutvumist TRlt arvamuse küsimusega, mida tal oleks tulekahju kohta võimalik väita: „Kas on võimalik kahele tunnistajale (naabrimees T ja administraator T) ja SR kella 17:26 fotole tuginedes kahtluse alla panna kohalesaabunud tuletõrjuja väide, et nende saabudes olid leegid majast väljas?“. Järgmises küsimuse selgub, et see oleks võimalik eeldusel, kui T ja K ei näinud tulekahju avastamisel leeke hoone fassaadil.
389.Hageja väide, et hoone juurde jõudnud C nägi tuld läbi triikimisruumi (väike aken), mitte läbi suure koridoriakna, on vastuolus TR aprill 2016-juuli 2017 koostatud arvamustega, mille kohaselt enne C saabumist oli põlemine koridoris ja põlemisgaaside põlemist seal kirjeldas TK hädaabikõnes. Hageja uued väited päästjate joatorude veehulgast minutis ja arvamus, et päästjate saabumisel oli II korrusel ohutu, ei rajane tõenditel. Väited on vastuolus Päästeameti 03.03.2016 memoga, samuti hageja enda esitatud asjatundjate arvamusega.
390.28.05.2021 seisukohtades leidis kostja, et TR ja AL arvamus ei ole asjakohased tõendid. Sisuliselt on hageja aga viimaks nõustunud, et ta suurendas 26.01.2016 kindlustusriski, kuigi mitte oluliselt. VÕS § 444, § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt piisab hüvitamisest keeldumiseks, et riski suurendamisel oli mõju juhtumi toimumisele ja kahju ulatusele. Varem ei ole hageja väitnud, et eelmistel kordadel olid alati häirekellad väljaspoole hotellihoonet kuulda. Samas aga ajaks, mil naabrid 26.01.2016 hoone sügavusest alguse saanud põlemist visuaalselt märkasid, häirekellad enam ei töötanud, sest nende 30-minutilise tulekindlusega kaablid olid läbi põlenud.
391.Kostja leidis, et hotelli kasutajate arv oli üle 100. TR 06.04.2021 arvamuse lisas 4 on väljatrükk 25.07.1997 Äripäeva artiklist, mille kohaselt 1997. a seisuga oli hotellis (so enne 1998. a hotelli majutusruumide ja 2005. a SPA juurdeehitusi) kokku 40 majutuskohta, 60 kohaga restoran ja konverentsisaal 30 inimesele (kokku seega vähemalt 130 kasutajat). Sellele ehitati 1998 juurde hooneosa H2 vähemalt 30 voodikohaga ning 2005. a SPA-osa (H3). Sellise kasutajate arvuga (vähemalt 160 kasutajat) hoonest pidi olema tagatud automaatne häireedastus Häirekeskusele, maksimaalselt 3 minuti jooksul tule puhkemisest.
392.Hotelli pidamisel ei vabanenud hageja tuleohutuse seaduse ja ehitusseadustiku täitmise kohustusest selliselt, et kui hotellis ühtegi külastajat parasjagu ei peatu, ei peaks hageja enam hotellihoone tuleohutust jälgima, tuleohtu avastama, tule levikut piirama ja tulekahjust viivituseta Häirekeskust teavitama. Hageja sõlmis kindlustuslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, milleks on hotellipidamine. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ ei sätesta normi, mille kohaselt määrust ei rakendata, kui hotelli külastaja ukse enda järel sulgeb. Määruse nr 43 §-d 1-17 sätestavad üldised nõuded kõikidele majutusasutustele ja seda kogu majutusasutustena tegutsemise perioodiks (mitte mõneks tunniks päevas või mõneks päevaks kuus või ajaks, mil klient ei ole veel uksest sisenenud).
393.Kõikide majutusasutuste puhul kehtib määruse nr 43 § 17 p 5 üldnõue, et majutusettevõttes peab olema tagatud päästeasutuse häirekeskusele hädaolukorrast viivitamatu teatamise võimalus (kõrvuti TuOS §-ga 36, mis sätestab automaatse häireedastuse nõude sõltuvalt ohuteguritest (kasutusviis, korruselisus, kasutajate arv, pindala). Hageja hotellile sätestas määruse § 20 lisaks, et hotellis peab olema vastuvõtulaud teenindusega vähemalt ajavahemikus 7.00–23.00. Emmakumma nõude järgimisel oleks põlengu puhkemisel (või süütamisel, mis on hageja väide) kahjustused piirdunud toa 105 siseviimistluse remondiga.
394.Hageja väited, justkui avastasid naabrid suure hoone põlemise millegi muu, kui hoonest väljunud leekide järgi, on vastuolus tõenditega nende kogumis. 26.01.2016 Häirekeskusele tulekahjust esimesena teatanud UR ja teisena helistanud TK telefonikõnede stenogrammide ja salvestiste järgi kirjeldasid teatajad hotelli lahtist põlemist. Ilmne on, et 112 meetri kauguselt
läänest ja naabermaja tagant ei saaks näha UR vaatesuunast hotelli vastasküljel ehk temast kaugeimas osas asuvas 2. korruse toas alanud põlemist. Leeke kirjeldasid ka hoone juurde jõudnud C ja D.
395.Hageja viidatud TK ja C ütlused on antud 09.02.2016 ja hiljem ehk pärast hageja suunamist. Hageja väidete vähest usutavust kinnitab, et Päästeameti sündmuse kokkuvõttega tutvumise järel tellis hageja TRlt 2016. a aprillis arvamuse küsimuses, mida oleks 26.01.2016 tulekahju kohta võimalik väita. Hageja asus tõendite sisu mõjutama endale soovitud suunas.
396.Hageja versiooni süütamisest tõendid ei toeta. Elektrisüsteemi puuduseid ei vaidlusta hageja esitatud HP, TR, TR, ML, U/Antifire, AL arvamused. HP ei tuvastanud süütamise tunnuseid, kuid vaidlusaluses toas 15 kirjutuslaua sisse suletud külmiku asemel testis HP sellist teist külmikut, mis paiknes kõikidelt külgedelt ja pealt avatult, so tagatud jahutusega. Samuti tekib küsimus, miks süüdata tuba nr 105, kui hotellis on teisel korrusel, trepist ülesse minnes, trepile lähemal asuvaid tubasid.
397.08.04.2021 dokumendis asus hageja väitma, et ta ei andnud Cle hotellist lahkumiseks korraldust. Korralduse andmine ei puutu asja, sest administraator C kooskõlastas 26.01.2016 oma töökohalt hotellist lahkumise eelnevalt hageja seadusliku esindajaga.
398.HP arvamused tulekahju algusaja ja oletatava süütamise kohta ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolus asjaolude ja tõenditega, sh HP ja TR muude arvamustega. Põlemine algas kell 16:10 või varem, samas HP lähtus tulekahju alguse määramisel kell 17:26 tehtud fotost kui ainsast põlengualast ehkki hotelli peasissekäigu juures põles juba 2. ja 3. korruse välisfassaad. Hageja tellitud arvamuste väited on rajatud eeldusele, et D lahkus hotellist kell 16:30- 45, kuid kriminaalmenetluses see tõendamist ei leidnud.
399.Hageja arvamus, et tule levik toast 105 ülejäänud hotelli oli nii kiire, et ükski töötaja ei oleks seda suutnud pidurdada, on alusetu. Tuba 105 oli toast koridori suunas 30 minutit ning ülejäänud ruumide suunas 60 minutit tuld pidavast materjalist. Töötaja oleks hoones alanud põlengust hotellis sees ATS-seadme ja häirekellade antud häirest igal juhul teatanud Häirekeskusele enne, kui põlemine läbis tulekindla ukse, läbis kümneid meetreid ja mitmeid ruume kuniks hotelli kohale jõudnud suits ja leegid naabrite vaatevälja jõudsid.
400.Hageja väited tulekahju tormilise arengu kohta ei ole kooskõlas tõenditega. Tuli ei puhkenud kell 17:05, vaid kell 16:10 või varem. Tuleohutuseksperdid RP ja PP ning isegi TR 21.04.2016 peavad põlemise alguseks kell 16:10 või varem ning kestuseks enne avastamist ca 60 minutit või enam. Põlemine toas nr 105 kestis pikka aega. Toa 105 võti oli administraatori töökohal ja tuba 105 paiknes sisuliselt administraatori laua kohal. Seega toas 105 toimuva väljaselgitamiseks kulunuks 45 sekundit, kõne tegemiseks Häirekeskusele ilmselt vähem, toa 105 piirkonnas asuvatest kustutitest piisanuks toa kustutamiseks.
401.Kostja esitas 29.01.2021 kõrgeima elektrialase pädevusega asjatundja JK arvamuse, mille õigsust kinnitab sisuliselt hageja toodud ML 22.02.2021 arvamus. Nimelt ML kirjeldab, kuidas mõõtmist metoodiliselt tuleks teostada ning et elektriseadmeid ja valgusteid ei kontrollita. Sellest järeldub, et JK poolt 29.01.2021 arvamuses kirjeldatud tõendid, andmed ja tehtud järeldused on tehniliselt korrektsed ehk elektriohutuse tegelikuks kontrollimiseks ja auditi teostamiseks vajalikke kõiki mõõtmisi ja kontrolle ei olnud hotellis tegelikult tehtud.
402.ML arvamus ei lükka JK arvamust ümber, vaid selgitab üksnes seda, et elektrikontrolli käigus läbiviidavate kontrollmõõtmistel tuleb elektritarvitid lahti ühendada. Seega ei tõenda hageja esitatud Mi ütlused ja suvaline, ilma koostaja nime ja pädevustunnistuseta, kuupäevata, numbrita protokoll, et hotelli elektripaigaldised olid tegelikult korras ning elektriseadmete
toitejuhtmed, kontaktid toas 105 olid tegelikult korras ja ohutud. Hotelli elektrisüsteemi ohutust ja nõuetekohasust saab eeldada, kui sellel on pädeva inspekteerimisasutuse poolt väljastatud nõuetekohasuse (elektriohutuse) tunnistus, mida ei olnud.
403.See, et hageja hotellil puudus elektrisüsteemi nõuetekohasus tõendav tunnistus ning ükski ElOS § 11 ja SeOS § 8 lg 4 nõuetele vastav inspekteerimisasutus ei ole hotelli elektripaigaldisi tegelikult ja nõuetekohaselt kontrollinud ega seda ohutuks tunnistanud, on tõendatud asjatundja JK 29.01.2021 arvamusega ning ML 22.02.2021 arvamuse lisas esitatud MHV Elektrikontrolli 10.02.2021 kinnituskirjaga. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega tuvastati, et toas 105 asus külmik kirjutuslaua kapis, aga antud külmik ei olnud mõeldud mööbli sisse paigutamiseks ja lisaks ei toiminud enne tulekahju toas peatunud viimase külastaja andmetel normaalselt.
404.Hageja 08.04.2021 esitatud kasutusjuhend on ilmselt mõne muu külmikumudeli kohta. Hageja esitatud kasutusjuhendi eestikeelse tõlke hoiatustekstist on välja jäänud oluline jahutusega seotud nõue, so külmiku tagaküljel asuva ja kuumust kiirgavate elementide ja absorbtsiooniseadme ventilatsiooni tagamine. Kostja esitas vandetõlgi tõlke, milles on korrektselt toodud kasutusjuhendi lk 4 p 2 sisu. Ehitus- ja tuleohutusekspert PP 27.05.2021 arvamusega lisas 2 on selgitatud, et hageja 08.04.2021 lisa 58 viimasel lehel esitatud joonisel puuduvad kasutusjuhendis nõutud õhu sisse- ja väljavooluavad ja ventilatsioonirest. Samuti ei vasta hageja esitatud 1998. a joonisele TR lisa 2-1 fotol 54 kujutatud hotellitoas tegelikult olnud kirjutuslaua kapp. Pealegi ei tõenda külmiku paigutamise joonis, et külmik ei sütti.
405.Hageja kirjeldab tuletõkketsoonide moodustamist kolmel alternatiivsel viisi, kuid ei ole tõendanud, milline väidetavatest alternatiivsetest tuletõkkesektsioonide moodustamise viisidest hotellis Bernhard tegelikult kasutusel oli. Riiklikult tunnustatud ehitus- ja tuleohutusekspert PP selgitab lühidalt, et antud hotelli tegelikke andmeid, sh korruste pindala ja kasutusotstarbeid arvestades tulnuks minimaalselt 60-minutilise tulepüsivusega tuletõkkesektsioonid moodustada eraldi nii kasutusviisi kui ka korruste järgi, sest hotelli korruste suurused ületasid koos EPN 10.1 järgi majutusettevõttele lubatud tuletõkkesektsiooni piirmäära.
406.Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Ettenähtud ajaks oli määruse nr 315 lisa 4 kohaselt 60 minutit. Päästeameti vastus teabenõudele tõendab, et hotellis tuli kasutada korruste ja evakuatsioonitrepikodade kaupa tuletõkkesektsioonide moodustamist. Kui põleb korraga mitu üle 600 m2 suurust korrust ja pööning ning ca üle 10 meetri kõrgusest katusest on leegid väljas, hoone on varisemisohtlik, ei ole ka kõige parematel tuletõrjujatel momentaalselt võimalik sellises mahus põlevat hoonet koheselt põlemise mahtu ja intensiivsust ületava veekogusega üle ujutada.
407.25.08.2021 seisukohas jäi kostja kõigi varasemate väidete juurde. Tunnistaja UR ütlustega on tõendatud, et ta nägi oma kodust teise korruse aknast hotelli keskosa piirkonnas üle naabermaja katuse kõrguvaid punaseid leeke ja hoone spa-sildiga otsanurgast väljuvat paksu suitsu. UR ütlused on kooskõlas esimesena sündmuskohale kell 17:19 jõudnud päästjate meeskonna vanema PPI ütlustega. PPI ütlustega on tõendatud, et päästjate saabudes ületas hotellis sees ja väljas toimunud põlemise ulatus ja kiirus Otepää päästemeeskondade kustutusjõu, hoonesse siseneda ei saanud, sest hoone küljest varisesid põlevad tükid, mis ohustasid päästjaid.
408.Hoone spa osa, millel silt „Bernhard Spa“, on sissesõiduteele (ja UR elamule) lähim hotelli osa. See on kujutatud kriminaalmenetluse sündmuskoha vaatluse protokolli fotol 1. Sama osa märkis tunnistaja PPI oma 07.06.2021 ütlustes tumekollase ehk päästjate endi kui hoone põlemise ulatuse tähenduses ohtliku suitsu väljumise kohana. Hageja hotelli 86 meetri pikkune, 11-24 meetri laiune ja 11 meetri kõrgune hoone põles 2.-3. korruse ja katuse osas päästjate saabudes lahtise leegi ja kogu hoonet ning ümbruskonda täitnud ohtra suitsuga.
409.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 125 738,49 eurot, millest õigusabikulud olid 116 307,49 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulud 9331 eurot ja tasutud riigilõivud 100 eurot. Sellele palus esindaja lisada viimasel istungil osalemise kulu arvestusega 175 eurot tunni kohta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
410.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
411.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja olid sõlminud kindlustuslepingu Otepääl Kolga tee 22a asunud hotelli Bernhard kindlustamiseks ning lepingu sõlmimist tõendas poliis nr 5/181976; 2) kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid poliisi kohaselt Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2014, Seesami hüvitisreeglid 1/2012 ning Seesami üldised lepingutingimused 1/2008; 3) 26.01.2016 kindlustusjuhtum, milles kindlustatud hotell sai tulekahjus kahjustada; 4) hotellis oli ATS süsteem, mis iseseisvalt ei edastanud tulekahjust teadet Häirekeskusele; 5) 01.02.2016 esitas hageja kostjale kahjuavalduse; 6) 18.03.2016 tegi kostja otsuse varakindlustuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta, tuginedes kindlustusriski suurendamisele ja valeandmete esitamisele; 7) 13.04.2016 hageja kostjale lepingulise esindaja vahendusel ettepaneku kahjuhüvitise välja maksmiseks, millega kostja 20.04.2016 ei nõustunud; 8) vaatamata hüvitise maksmisest keeldumisele tasus kostja hagejale kokku 9708,81 eurot, millest 2 737,45 eurot ja 3080,57 eurot olid hoone säilinud osa kaitsmise kulud ja 3 890,79 eurot hageja ekspertiisi ning kahju edasise suurendamise tõkestamise kulud; 9) kindlustuslepingu kohaselt oli soodustatud isikuks Danske Bank A/S Eesti filiaal.
412.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt enda viidatud summades kindlustushüvitist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ehk suurendas kindlustusriski, jättis täitmata hoolsuskohustuse ning esitas kostjale tahtlikult valeandmeid. Pooled vaidlevad ka selle üle, millises suuruses on hagejal õigus hüvitist saada.
413.Menetluse käigus muutis hageja korduvalt oma nõudeid. Algses kohtule esitatud hagiavalduses puudus rahaliselt määratletud nõue. 14.06.2016 hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista 2 054 266 eurot. Seejärel suurendas hageja oma nõuet 14.12.2016, paludes kostjalt välja mõista 2 300 000 eurot.
414.21.06.2018 muutis hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2 290 000 eurot ning alternatiivselt 1 842 000 eurot ja kahju hüvitisena 448 000 eurot. Samuti esitas hageja viivise nõude. 14.12.2020 muutis hageja taas oma nõuet ning palus kostjalt mõista esimese alternatiivina välja hüvitis 2 289 365 eurot ja teise alternatiivina 1 841 365 eurot ning kahju hüvitise 448 000 eurot. Lisaks esitas hageja viivisenõuded. Alternatiivselt palus hageja rahalised hüvitised välja mõista soodustatud isiku kasuks.
415.25.02.2019 esitas hageja avalduse, millega võttis osaliselt tagasi nõude summas 10 000 eurot. 14.12.2020 esitas hageja avalduse, millega võttis osaliselt tagasi nõude summas 635 eurot ehk omavastutuse osas. Kuna soodustatud isik oli registrist kusutatud, võttis hageja tagasi
alternatiivse nõude mõista 2 290 000 eurot või 1 842 000 eurot välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Samuti võttis hageja tagasi nende nõuetega seotud viivisenõuded.
416.TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 2 järgi hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Antud juhul võttis hageja nõuded osaliselt tagasi enne eelmenetluse lõppemist. Kostja nõuete osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud.
417.Eeltoodust lähtudes jätab kohus läbi vaatamata hageja hüvitise nõuded summas 10 000 eurot ja 635 eurot. Kohus jätab läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja 2 290 000 eurot või alternatiivselt 1 842 000 eurot ning viivisenõuded nendelt nõuetelt seadusjärgses viivise määras.
418.Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingus oli soodustatud isikuks Danske Bank A/S Eesti filiaal. Hagejal oli soodustatud isikuga sõlmitud laenuleping ja kinnistu oli koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Kostja on soodustatud isikule välja maksnud hüvitise laenujäägi osas ja pank loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu kostjale. Hageja rahuldas kostja nõude. Pooled ei vaidle, et soodustatud isik kustutati registrist 26.06.2020.
419.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna soodustatud isik on loobunud kindlustushüvitise nõudest, saab hageja kui kindlustusvõtja nõuda hüvitise maksmist endale. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
420.Kohus nõustub hageja väitega, et soodustatud isikuga leping on sisuliselt VÕS § 80 lg 1 mõistes leping, mis on sõlmitud kolmanda isiku kasuks. VÕS § 80 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seaduses. Samas tuleneb VÕS § 80 lõikest 8, et kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale.
421.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Danske Bank A/S Eesti filiaal teatas hagejale 19.04.2016 (toimiku 14. kd, lk 155), et on kostjaga sõlminud 13.04.2016 kokkuleppe, millega ta on loovutanud kostjale hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kõik õigused ja nõuded. Kostja esitas hagejale 16.05.2016 nõude laenulepingu täitmiseks (toimiku 14. kd, lk 156) ja palus hagejal tasuda tagastamata laenu ja intresside summa 136 872,60 eurot. 22.04.2016 kanti kinnistusraamatusse sisse hüpoteek kostja kasuks (toimiku 14. kd, lk 157). Hageja täitis kostja nõude mais 2016 (konto väljavõte, toimiku 14. kd, lk 158).
422.Hageja esitatud tõenditest nähtub täiendavalt, et Danske Bank A/S Eesti filiaal kustutati registrist 26.06.2020 (toimiku 17. kd, lk 151). Danske Bank A/S Leedu filiaali 22.10.2020 kirja (toimiku 17. kd, lk 152-153) järgi loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu kostjale ning alates 15.04.2016 ei ole pangal laenulepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu. Sealhulgas ei ole tagatisvarast ja kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid. Hagejale kinnitati, et pank ei nõua kindlustuslepingust tuleneva hüvitise väljamaksmist enda kui soodustatud isiku kasuks. Seega oli hagejal õigus nõuda kindlustushüvitise väljamõistmist enda kasuks.
423.Vaidluse sisulises osas muutusid hageja peamised väited menetluse käigus. Algses
hagiavalduses väitis hageja, et hotellis oli alati ööpäevaringne valve ning tulekahju päeval pidi valves olema hageja töötaja C. Hageja ei ole riski suurendanud ega kostjale ebaõigeid andmeid esitanud, vaid vastuolulisi väiteid hotellist lahkumise aja suhtes esitas C. Menetluse käigus võttis hageja omaks, et tulekahju toimumise ajal hotellis ühtegi töötajat ei olnud, kuid väitid endiselt, et kostja survel muutis C ütlusi. Samas leidis hageja, et töötajate puudumine ei omanud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kahju suurusele, sest tavatöötajale oleks olnud ohtlik tulekahju kustutada ja ATS häirekellad ei hakanud tööle. Lisaks asus hageja väitma, et põlengu põhjuseks oli süütamine, mistõttu ei saanud hageja kuidagi kindlustusjuhtumit ära hoida. Hotelli elektrisüsteemi tõttu tulekahju tekkimist pidas hageja ebatõenäoliseks. Samuti ei pidanud hageja võimalikuks, et tulekahju sai alguse toas nr 105 asunud külmikust. Päästeameti tuleohutust puudutavatel ja täitmata ettekirjutusel ei näinud hageja seost tulekahju puhkemise ja levikuga. Lisaks leidis hageja, et kindlustusleping ei reguleerinud, milles pidi seisnema poliisis märgitud inimvalve. Hoone mastaapne põlemine oli tingitud Päästeameti halvast kustutamistööst.
424.Kostja leidis, et hageja rikkus lepingus toodud kohustust tagada hoones ööpäevaringne valve. Tulekahju ajal hoones ühtegi töötajat ei olnud ja hageja ise Häirekeskust tulekahjust ei teatanud. Lisaks esitas hageja kostjale tahtlikult ebaõigeid andmeid. Hageja hotellis asuv ATS süsteem eeldas pideva administraatori valve olemasolu ning tegelikult oleks hotellis pidanud olema selline ATS süsteem, mis edastab automaatselt tulekahju teate Häirekeskusele. Põleng sai tõenäoliselt alguse elektrisüsteemist, sest selle nõuetekohasus oli tõendamata ning elektrisüsteemis esinesid enne põlengut katkestused. Külmikud olid tubades ebaõigesti paigaldatud mööbli sisse. Ebaõige on väide, et ATS häirekellad ei hakanud tööle, sest tulekahju avastamise ajaks oli põleng kestnud juba niivõrd kaua, et juhtmestik oli läbi põlenud. Isegi juhul, kui häirekellad tööle ei oleks hakanud, oleks tulekahjust tulnud teade ATS keskseadmele ning inimese olemasolu korral oleks tulekahju saanud avastada ja kustutada mõne minuti jooksul. Maksimaalselt oleks kahju seisnenud toa nr 105 kahjustustes summas 9559 eurot, kuid kostja on juba hagejale tasunud kokku 9708,81 eurot. Hageja väited süütamise kohta on tõendamata. Päästeameti tuleohutuse alaste nõuete rikkumine oli seotud tulekahju tekkimise ja selle levikuga. Ühtlasi on hageja mõjutanud oma töötajaid andma kindlustusjuhtumi suhtes ebaõigeid seletusi.
425.Kohus leiab, et kostja on tõendanud põhjuseid, mis andsid talle õiguse täielikult keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kohustus tagada hotellis olnud ATS süsteemi puhul pidev inimvalve tulenes nii kindlustuslepingust kui selle tingimustest kui ka kehtinud õigusaktidest. Kuna hageja ei taganud lepingus toodud viisil hotelli ATS süsteemi osas pidevat inimvalvet, suurendas ta oluliselt kindlustusriski ega teavitanud sellest kostjat. Kindlustusriski suurendamine omas kohtu hinnangul otsest põhjuslikku seost tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste ulatusele ning kostja täitmiskohustusele. Lisaks esitas hageja kohtu hinnangul kostjale kindlustusjuhtumiga seoses tahtlikult valeandmeid. Nende valeandmete esitamisel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmiskohustuse ulatuse hindamisele, mistõttu oli kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest ka sellel alusel.
426.Lepingu tõlgendamise üldiste reeglite kohaselt tuleb tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Muuhulgas tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki (VÕS 29 lg 5 p 4). Samuti tuleb lepingutingimust VÕS § 29 lg 6 järgi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
427.Kui aga on tegemist tüüptingimusega, tuleb seda VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
428.VÕS § 440 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Kohtu hinnangul tuleb juhul, kui kindlustusandja on soovinud teada saada tulekahjusüsteemi toimimise viisi, tegemist sellise olulise asjaoluga, mille kohta tuleb kindlustusvõtjal avaldada tõest teavet. Olulistest asjaoludest teatamata jätmisel või ebaõige teabe avaldamisel võib kindlustusandja lepingust VÕS § 441 lg 1 alusel taganeda, kuid sellest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et kui ebaõige teabe avaldamine ilmneb alles pärast kindlustusjuhtumi toimumist, ei oma see mingit mõju kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele.
429.VÕS § 443 sätestab, et kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. VÕS § 444 järgi ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust, kui kindlustusvõtja otsustab pärast lepingu sõlmimist jätta täitmata tuleohutuse tagamiseks vajalikud nõuded, sealhulgas Päästeameti ettekirjutused või tulekahju õigeaegseks avastamiseks töötaja kohaloleku, on tegu kindlustusriski suurendamisega. Sellistel juhtudel on kindlustusandja kohustuseks tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kohustuse rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (RK TKo 3-2-1-112-14, p 11).
430.VÕS § 445 lg 1 näeb ette, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 443 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Lisaks tuleneb VÕS § 444 lõikest 2, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Kohtu hinnangul on kostja käesolevas asjas tõendanud, et kindlustusjuhtum toimus pärast kindlustusriski suurendamist. Riigikohus on selgitanud, et kindlustusandja peab tõendma, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust (RK TKo 2-16-14152, p 13.4). Kohus leiab, et kostja on seda tõendanud.
431.VÕS § 452 lg 2 näeb ette, et kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele või kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult. Kohtu hinnangul on kostja käesolevas asjas tõendanud, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevat hoolsuskohustust ning sellel oli otsene mõju kostja täitmise kohustusele. Lisaks rikkus hageja tahtlikult kohustust esitada kindlustusandjale pärast kindlustusjuhtumi toimumist tõest teavet.
432.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning osutas kindlustatud hotellis avalikkusele majutusteenust, SPA teenuseid ja restorani teenuseid. Hagejal tuli täita erinevatest õigusaktidest tulenevaid tuleohutuse alaseid nõudeid. Kohtu hinnangul tuli hagejal neid nõudeid arvestada ja täita sõltumata sellest, kas kindlustustingimused ise otseselt nendele nõuetele viitasid või mitte. Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 36 lg 1 nägi
26.01.2016 kehtinud redaktsioonis üldnõudena ette, et ehitise omanik, kelle ehitisele tuleb paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, peab tagama automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse. TuOS § 36 lg 2 sätestas, et automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate peab automaatselt edastama Häirekeskusesse ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab TuOS § 36 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele.
433.TuOS § 36 lg 3 sätestas, et ehitistel, kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või kesta kauem kui kolm minutit, ei ole häiret tühistanud, edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse. Eeltoodust tulenes hagejale kohustus tagada olukorras, kus tema ATS seade ei edastanud automaatselt tulekahjuteaet Häirekeskusele, keskseadme juures pideva valve olemasolu.
434.TuOS § 36 lg 6 nägi ette, et ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastav määrus on siseministri 07.01.2013 määrus nr 1, millega kehtestati nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Määruse § 17 lg 2 nägi ette, et ehitisel, kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või olla ajaliselt pikem kui kolm minutit, ei ole tulekahjuteadet tühistanud, siis edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse. Tulekahjusignalisatsioonisüsteem võib olla seadistatud tööle ka selliselt, et pideva valve olemasolul edastatakse teade Häirekeskusesse viivitusega ning valve puudumisel edastatakse teade kohe. Määruse lisas 2 on märgitud, et ATS süsteemi peab automaatselt edastama teate Häirekeskusele, kui majutushoone kasutajaid on üle 100. Siinkohal kohus nõustub kostja väitega, et iseenesest ei saa kasutajate arvu samastada voodikohtade arvuga juhul, kui lisaks ööbimisteenusele pakutakse teisi teenuseid, milliste kasutamiseks ei pea tingimata hotellis ööbima.
435.Sõltumata sellest, kas hageja hotellihoone kasutajate arv koos personali arvuga oli üle või alla 100 inimese, tuleneb eelviidatud normidest selgelt, et kui ATS süsteem automaatselt häireteadet Häirekeskusesse ei edasta, peab teate edastama valvepersonal. Valvepersonali või inimvalve olemasolu tähendas kohtu hinnangul igal juhul seda, et hotellis pidi pidevalt viibima mõnu töötaja, kes tagas ATS süsteemi teadete jälgimise.
436.Lisaks kehtisid 26.01.2016 tulekahju toimumise ajal majandusja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrusega nr 43 kinnitatud nõuded majutusettevõttele. Selle määruse § 3 lg 2 järgi pidid majutusettevõtte mööbel ja inventar olema kasutajatele tavapärasel kasutamisel ohutud. Lisaks pidi majutusettevõttes määruse § 17 p 5 järgi olema tagatud päästeasutuse häirekeskusele hädaolukorrast viivitamatu teatamise võimalus. Olukorras, kus ATS seade automaatselt teadet ei edastanud, tuli see korraldada järelikult personali olemasolu teel. Ühtlasi pidid hotelli vastuvõturuumis § 20 lg 1 p 1 järgi olemas olema vastuvõtulaud teenindusega vähemalt ajavahemikus 7.00–23.00.
437.Samuti kehtisid kindlustusjuhtumi toimumise ajal Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kehtestatud ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded, mille § 10 reguleeris tuletõkketsoonide rajamise vajadust. Määruse § 10 lg 1 sätestab, et ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. § 10 lg 4 nägi ette, et
tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Eeltoodust tuleneb, et kui ehitisel puuduvad Päästeameti nõutud tuletõkketsoonid, ei ole takistatud tule levik üle kogu hoone. Olukorras, kus hageja jättis rajamata nõutud tuletõkketsoonid, omas see otsest mõju kahju suurusele, sest võimaldas tulel piiramatult levida.
438.12.10.2020 eelistungil (toimiku 17. kd, lk 114-118) selgitas kohus hagejale vajadust põhistada tema antud tõlgendusi tüüptingimustele. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, miks on tal õigus saada kindlustushüvitist olukorras, kus tulekahju puhkemise ajal ühtegi töötajat majas ei olnud. Kohus osundas, et kui ATS süsteem ei hakanud tööle, lasus hagejal kohustus tagada süsteemi korrasolek. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
439.Hageja ja kostja õiguseellane Seesam Insurance AS sõlmisid kindlustuslepingu. Lepingu sõlmimist tõendavast poliisist (toimiku 1. kd, lk 40-41) nähtub, et nii tulekahju signalisatsiooni kui ka murdvarguse signalisatsiooni osas tuli oli kokku lepitud ööpäevaringse inimvalve tagamine hageja poolt. Kindlustussummaks oli 2 980 000 eurot ja omavastutuseks 635 eurot. Eelnevalt oli hagejat esindanud maakler koostanud kindlustustellimuse (toimiku 1. kd, lk 156158), milles on märgitud, et hoone konstruktsioonid on kivist ja betoonist. Tellimuse kohaselt oli hotellil lokaalne ATS süsteem koos suitsu- ja temperatuurianduritega ning 24 tundi administraatorvalve.
440.Sõltumata sellest, et poliisil ei ole kasutatud nimelt sõna „administraatorvalve“, ei saa poliisil kasutatud sõna „ööpäevaringne inimvalve“ tõlgendada hageja soovitud viisil, kus kohustus oli täidetud mistahes isiku viibimisel hoone mistahes osas ning need isikud võivad ka aeg-ajalt hoonest eemalt viibida. Sellisel juhul ei oleks tegemist ööpäevaringse valvega. Kuna poliisil lepiti tingimused kokku poolte läbirääkimiste teel ning poolte ühist tegelikku tahet ei ole olnud võimalik kindlaks teha, tuleb tingimust tõlgendada nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik oleks seda samadel asjaoludel pidanud mõistma, arvestades lepingu olemust ja eesmärki. Olukorras, kus hoone ATS süsteem iseseisvalt tulekahjuteadet Häirekeskusele ei edastanud, sai tulekahjuohutust hoones tagada vaid õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisel teel, mis tähendas nimelt sellise isiku olemasolu, kes pidevalt valvas ATS seadmel olevaid teateid. Kostja esitas kohtule väljavõtte eesti keele seletavast sõnaraamatust (toimiku 15. kd, lk 64), mille kohaselt tähendab sõna „valvamine“ seda, et majas on pidev ööpäevane valve. Järelikult ei saa väljendit „ööpäevaringne inimvalve“ samastada olukorraga, kus mõnes hoones lihtsalt keegi viibib, kuid ei jälgi ATS seadet, vaid tegeleb muude ülesannetega või magab või käib poes. Kostja esitas kohtule tõendid (toimiku 1. kd, lk 211-215) milliste kohaselt ei soovinud ta sõlmida kindlustuslepinguid objektile, millistel puudus lokaalse tulekahjusüsteemi puhul pidev järelevalve. Järelikult oli tegemist kindlustusandjale olulise teabe ja tingimusega.
441.Lisaks oli poliisil selgelt märgitud, et kindlustusvõtja ja isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on kohustatud järgima tuleohutusalaseid õigusakte, sealhulgas tuleohutuse seadust. Kohtu osundatud õigusaktidest tulenes hagejale kohustus tagada personali valve ning alusetu on hageja väide, et kindlustusleping ei reguleerinud täiendavalt, mida hageja pideva valve tagamiseks tegelikult tegema pidi.
442.Kindlustuslepingu suhtes kohaldusid Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2914 ja Seesami hüvitisreeglid 1/2012. Üldtingimustena kohaldusid lepingule veel Seesami üldised lepingutingmused 1/2008. Lepingu osaks loeti IIZi Kindlustusmaakler AS 14.01.2015 esitatud kindlustustellimust.
443.Seesam ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 (toimiku 1. kd, lk 26-37) punkti 21 järgi kuulus hüvitamisele kahju, mille on tekitanud tulekahju. Punkt 81 nägi ette, et
kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsitletakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosuse suurenemist. Punkti 82 järgi olid kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjutavad tegevused sätestatud tingimuste ohutusnõuetes, mida kindlustusvõtja oli kohustatud järgima. Järelikult oli hageja kohustatud järgima tuleohutuse alaseid nõudeid, sealhulgas vastavaid Päästeameti ettekirjutusi. Punkti 83 kohaselt ei võinud kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kohtu hinnangul tuleb nendest tingimustest otseselt, et kui kindlustusvõtja otsustas loobuda personali pidevast ATS seadme valvamisest või jätta täitmata Päästeameti tuleohutuse alased ettekirjutused, oli tegu sellise ohutusnõude eiramisega, mis suurendas kindlustusriski ja millest oleks tulnud kindlustusandjat teavitada.
444.Punkt 87 nägi ette, et kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmärgiks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähendamine, on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele. Punkti 88 järgi oli kindlustusvõtja kohustatud viivitamatult teavitama Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva pärast kindlustusriski mõjutavast asjaolust teadasaamist. Punkt 89 nägi ette, et kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava teate kätte saama. Pooled ei vaidle selle üle, et ühtegi avaldust kindlustusriski suurendamisest teatamiseks hageja kostjale ei esitanud.
445.Tingimuste punkti 99 järgi oli kindlustusvõtja kohustatud muuhulgas pärast kindlustusjuhtumi toimumist tagama Seesamile vajalikku informatsiooni. Punkt 100 sätestas, et kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult. Asjakohatu on siinkohal hageja väide, et tegu oli tühise tüüptingimusega, mis nägi kostjale ette õiguse keelduda hüvitise maksmisest ka siis, kui ebaõiget informatsiooni edastatakse raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada hageja rasket hooletust ebaõigete andmete esitamisel. Hageja esitas kostjale pärast kindlustusjuhtumi toimumist oma töötajate seletused, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning need seletused olid antud hageja tahtliku tegevuse tulemusena. Hageja tahtlus oli otseselt suunatud kostjale ebaõigete andmete esitamisele.
446.Tingimuste punkt 103 nägi muuhulgas kindlustusvõtjale ette kohustuse tagada, et isikutele, kelle eest ta vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset ja seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, näiteks tuleohutuse seadus, samuti poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded. Kindlustusvõtja ja isik, kelle eest ta vastutas, oli punkti 104.4 järgi kohustatud võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju tekkimise ärahoidmiseks. Eeltoodust tulenes hagejale muuhulgas kohustus anda personalile tulekahju korral tegutsemise juhendi. Päästeamet tegi hagejale vastava sisuga ettekirjutuse, mille hageja jättis täitamata, suurendades seeläbi kindlustusriski.
447.Eraldi osad tingimustest reguleerisid signalisatsioonide ja kustutussüsteemidega seotud nõudeid ning tuleohutuse nõudeid. Punkti 108 järgi pidi kindlustusvõtja tagama, et signalisatsioonisüsteemid on töökorras. Punkt 114 nägi ette, et kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse nõudeid. Eeltoodust tulenes hagejale samuti kohustus tagada ATS süsteemi töökorras olek ning pidev valve.
448.Tingimuste osas, mis reguleeris varguse ja vandalismi ohu vähendamise nõudeid, nägi punkt 129.1 ette, et järelevalveks loetakse kohest ohu avastamist ning viivitamatult meetmete
rakendamist ohuallika tõkestamiseks. Punkti 138 järgi oli valvuriks isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokkuleppele kohustus teostada valveobjekti ja selle ümbruse jälgimist ohuolukorra või ründe avastamiseks ning tagada objekti puutumatus. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna need tingimused reguleerisid varguse ja vandalismi ohu vähendamist, on need tulekahju osas asjakohatud. Poliis nägi ka varguse riski puhul hagejale ette valvekohustuse. Valvekohustuse sisu olemus tulenes kohtu viidatud õigusaktidest.
449.Seesami varakindlustuse hüvitisreeglid 1/2012 (toimiku 1. kd, lk 38-39) punkti 2.1. järgi kuulus hüvitamisele kindlustatud eseme kahjustumise, kadumise või hävimise tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju, kuid punkti 2.2. järgi ei kuulunud hüvitamisele kahjustatud eseme või selle osa väärtuse vähenemine. Punkt 3.2.1 kohaselt tuli ehitise kahju hüvitada kohalikus ehitusväärtuses. Punkt 3.2.2. nägi ette, et kohalik ehitusväärtus leitakse nii, et kahjustunud ehitise taastamiseks vajalikest ja põhjendatud kuludest arvestatakse maha see osa väärtusest, mille ehitis on kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kaotanud oma vanuse ja amortisatsiooni tõttu. Kohaliku ehitusväärtuse kindlustushüvitis tuli punkti 3.2.4 järgi maksta välja rahalise hüvitisena olenemata sellest, kas ehitis taastatakse või mitte. Punkt 3.3.1. nägi ette, et juhul, kui amortisatsioon on vahetult enne kindlustusjuhtumit 50% või väiksem ja ehitis taastatakse kindlustuskohas kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, hüvitatakse lisaks kohalikule ehitusväärtusele kulud, mis on vajalikud ehitise taastamiseks. Seega nägid tingimused ette, et kahju puhul arvestatakse otsest varalist kahju ja hoone amortisatsiooni.
450.Seesam üldised lepingutingimused 1/2008 (toimiku 1. kd, lk 51-58) nägid punktis 9.1. ette, milliste isikute eest kindlustusvõtja vastutab. Muuhulgas vastutas ta isikute eest, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset või kes seaduse või lepingu, sealhulgas töölepingu alusel on kohustatud järgima ekspluatatsiooni ja ohutust. Kindlustusvõtja pidi punkti 9.2. kohaselt selgitama nendele isikutele lepingust tulenevaid nõudeid.
451.Tingimuste punkti 11.3 järgi pidi kindlustusvõtja Seesamile viivitamatult teatama, kui lepingu kehtivuse ajal on toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes lepingus nimetatud andmetes või on suurenenud kindlustusrisk. Samuti tulenes punktist 15.1, et kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma Seesami eelneva kirjaliku nõusolekuta kindlustusriski suurendada. Tingimuste punkt 15.2 kohustas kindlustusvõtjat kindlustusriski suurendamisest viivitamatult teatama. Punkt 15.3 nägi ette, et kui kindlustusvõtja ei ole täitnud kohustust teatada Seesamile kindlustusriski suurenemisest, vabaneb Seesam täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud teate kätte saama. Samuti tulenes punktist 15.4, et kui kindlustusvõtja rikkus punkti 15.1 ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb Seesam oma täitmiskohustusest ulatuses, mille võrra kindlustusrisk on suurenud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu.
452.Punkti 16.1 järgi oli kindlustusvõtja kohustustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust ning järgima kõiki lepingu jõustumiseks ja täitmiseks vajalikke õigusakte, eeskirju, juhendeid ja ettekirjutusi esemete ohutuse tagamiseks. Lisaks oli punkti 16.2 järgi kindlustusvõtja kohustatud järgima kindlustustingimustes fikseeritud ohutusnõudeid. Punkti 17.1 järgi oli kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel muuhulgas kohustatud võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. Punkti 17.6 järgi pidi kindlustusvõtja andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Kohtu hinnangul on hageja seda kohustust rikkunud.
453.Punkti 20.1 järgi oli Seesamil õigus kindlustushüvitist vähendada või keelduda hüvitise väljamaksmisest, kui kindlustusvõtja on rikkunud lepingus nimetatud kohustust (sh ohutusnõuete täitmist) ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust või Seesami täitmiskohustuse või selle ulatuse kindlakstegemist. Kohtu hinnangul rikkus hageja
ohutusnõuetest tulenevat kohustust ning see mõjutas otseselt kahju suurust.
454.18.03.2016 tegi kostja otsuse varakindlustuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta (toimiku
1.kd, lk 42-50). Kostja viitas otsuses, et poliisi kohaselt pidi hageja tagama ööpäevaringse inimvalve. Kostja viitas ka hageja kindlustustellimusele, mille järgi pidi hoones olema 24 h administraator. Kostja leidis otsuses esmalt, et hageja on esitanud valeandmeid, viidates ebaõigete andmete esitamisele selle kohta, millal C hoonest lahkus. Kostja luges tõendatuks, et tulekahju puhkemise ajal ei olnud hotellis administraatorit ega inimvalvet. Hageja esitas kostjale pärast kindlustusjuhtumit tahtlikult ebaõigeid andmeid ööpäevaringse administraatori või inimvalve kohta. Hageja seaduslik esindaja oli teadlik kindlustuslepingus sisalduvast nõudest ja sellest, et see nõue oli täitmata. Nõude täitmata jätmise tõttu esitasid C ja D kostjale hageja seadusliku esindaja korraldusel ebaõigeid andmeid. Lisaks leidis kostja, et hageja oli suurendanud kindlustusriski, sest hotell oli sageli ilma inimvalveta. Seega oli hageja teadlikult suurendanud kindlustusriski juba varem ehk enne tulekahju. Kindlustusriski ei tohtinud hageja ilma kostja nõusolekuta suurendada. Kui kindlustuslepingust tulenevat nõuet oleks täidetud, oleks kahju piiranudnud vaid 9559 euroga. Kohus leiab, et kõik kostja 18.03.2016 otsuses keeldumise alusena viidatud asjaolud on menetluses tõendamist leidnud.
455.11.04.2016 tegi hageja kostjale ettepaneku kahju hüvitamiseks (toimiku 1. kd, lk 17-23), millega kostja ei nõustunud (toimiku 1. kd, lk 11). Ettepanekus väitis hageja, et hotellis oli alati ööpäevaringne valve ning 26.01.2016 oli töölepingu alusel kohustatud valvama C. Samas ettepanekus on märgitud, et C edastas kostjale 10.02.2016 valeütluse, mille kohaselt lahkust ta töölt varem, kui oleks pidanud. Sama ettepaneku kohaselt olid tulekahju päeval hoones C, D, MP ja J. Ettepaneku kohaselt olevat hageja töötajad kirjutanud 31.03.2016 seletused tegelikult toiminu kohta. Hageja palus teha uue otsuse. Kohus osundas, et menetluse kestel on hageja nõustunud, et tegelikult tulekahju tekkimise ajal hoones inimesi ei olnud ning pidev ööpäevaringne valve ei olnud ka tagatud, sest hageja pidas seda majanduslikult ebaotstarbekaks. Hageja aga esitas kostjale teadvalt ebaõigeid andmeid hoones viibinud isikute ja nende viibimise aja suhtes, soovides seeläbi saavutada kindlustushüvitise väljamaksmist. Ebaõigete andmete esitamine raskendas kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kindlakstegemist.
456.Hotellikülastajate tagasisidest enne tulekahju (toimiku 1. kd, lk 174-176, tõlked toimiku 2. kd, lk 7-9) nähtub, et hotell oli külm ning hommikul puudusid seal töötajad. Administraator puudus ka öösiti, kuigi külastajad olid hoones. Järelikult oli juba enne tulekahju puhkemist tekkinud hotellis olukord, kus pidev ööpäevaringne valve tegelikult puudus.
457.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.02.2016 e-kirjaga saatis hageja kostjale kahjuavalduse koos töötajate seletuskirjadega (toimiku 1. kd, lk 220-224). C seletuskiri oli trükitud ning selles oli märgitud, et ta lahkus kell 16.30 naabruses asuvasse koju sööma. Kell 17.10 tagasi tulles avastas ta hotelli kohal suitsupilve. Antud dokumendi oli koostanud 01.02.2016 hageja seaduslik esindaja. D seletus oli samuti trükitud. Selle kohaselt lahkus ta hotellist kell 16:35-16.40 ning oli tagasi 17:15. Leegid olid siis hoone fassaadil. Sellegi seletuskirja on 01.02.2016 koostanud hageja seaduslik esindaja.
458.Hageja esitas kohtule 31.03.2016 kuupäevaga koostatud D seletuskirja (toimiku 1. kd, lk 15), milles viimane selgitas, et tõele ei vastavat väide hotellis ööpäevaringse inimvalve puudumise kohta, kuna tema töötamise ajal on alati peale tema viibinud hotellis veel üks töötaja. Samas seletuses on märgitud, et sellest kohast, kust D kohtas Ct tulekahju ajal, nägi ta fassaadil paksu suitsu, mitte leeke, nagu on ta varasemalt öelnud. Miks pidas D vajalikuks oma varasemat seletust muuta, seletuskirjast ei nähtu. Seletuskirjas toodud väide pideva valve olemasolu kohta kriminaalmenetluses tõendamist ei leinud.
459.Hageja esitas kohtule kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud Li ütlused (toimiku 15. kd, lk
114-115), milliste kohaselt oli tegemist selle kaupluse müüjaga, kuhu D tulekahju päeval suundus. Li ütluste järgi tuli D 26.01.2016 kauplusesse kella 16.30 paiku ja avaldas, et tuleb hotellist. Kas ta tegelikult tuli hotelli poolt või mitte, L tähele ei pannud. Millal täpselt D kauplusest lahkus, ta öelda ei osanud, kuid kell 17.10 teda kaupluses enam ei olnud.
460.Kostja esitas kohtule C omakäelise seletuskirja (toimiku 1. kd, lk 168-170), milles ta selgitas, et lahkus tulekahju päeval töölt tegelikult kella 12 paiku. Seletuse järgi oli ta algselt politseile valetanud, kuna tööandja ehk hageja palus töötajatel valetada töölt lahkumise aja kohta, sest kindlustuslepingus oli lubadus tagada ööpäevaringne valve. Lahkudes sulges C peaukse. Seleuskirja lisas (toimiku 1. kd, lk 171-172) märkis ta tulekahju asukoha skeemil.
461.17.02.2016 saatis C kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 173) ning selgitas, et 26.01.2016 oli tema lahkumine hageja seadusliku esindajaga kooskõlastatud ja hotelli valveta olek oli alaline probleem. C kirja kohaselt mõtles hageja seaduslik esindaja välja selle, et majas viibis alati J ja põhjuseks oli kindlustuslepingust tulenev kohustus.
462.D 11.02.2016 seletuses (toimiku 1. kd, lk 196-197) on toodud, et ta töötas hotellis majamehena ja oli tulekahju päeval tööl. Ta oli tööl ainsana koos Cga. Millal viimane lahkus, seletuskirjas märgitud ei ole. Samuti ei ole seal märgitud, millal läks D ise hotellist kauplusesse. Ukse pani ta lahkumisel lukku. Tagasiteel nägi ta juba leeke ja kohtus Cga, kelle sõnul oli tuletõrje teel.
463.Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud C (toimiku lk 72 pöördel – 74) nähtub, et ta valetas politseile hageja seadusliku esindaja palvel hotellist lahkumise aja kohta. Tegelikult lahkus ta kell 12.00. Teatele hotelli põlengu kohta reageeris hageja seaduslik esindaja ebatavaliselt rahulikult. Valeandmete esitamise vajalikkust põhjendas hageja seaduslik esindaja kindlustuslepingust tuleneva kohustusega. Hiljem soovis seaduslik esindaja töötajatega kohtumist, et kokku leppida, mida uurimisorganitele rääkida. C avaldas, et kuigi töögraafiku järgi pidi hotellis olema ööpäevaringselt administraator, saadeti töötajaid sageli koju, kui kliente ei olnud või neid oli vähe. Kostja esindajale rääkis C siiski ära tõesed andmed, misjärel asus hageja seaduslik esindaja teda veenma ütlusi tagasi võtma.
464.Tunnistajana ütlusi andnud D (toimiku 14. kd, lk104 pöördel - 105) väitis, et C ütles talle kell 16.30, et läheb sööma. D ise otsustas minna poodi kell 16.45. D ütlused on kohtu hinnangul tema lahkumise aja osas ilmselgelt ebausaldusväärsed, sest poes nägi tunnistaja teda juba kell 16.30 ning C ei lahkunud hotellist kell 16.30. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada tema tunnistust, et nägi tulekahju kohal ainult suitsu ega midagi muud kahtlast. Kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud D (toimiku 15. kd, lk 63) avaldas, et ta ei oska seletada erinevusi selles, et tema varasemate ütluste kohaselt lahkus C kell 16.30, kuid viimase enda ütluste järgi kell 12.
465.Hageja seadusliku esindaja ja C e-kirjade vahetusest (toimiku 8. kd, lk 74 pöördel – 78) nähtub, et hageja seaduslik esindaja üritas tunnistajaga kohtuda, et teda mõjutada. Yi 02.04.2016 e-kirjast (toimiku lk 79 pöördel) nähtub, et hageja seaduslik esindaja soovis, et hotelli töötajad annaksid kohtus ebaõigeid ütlusi tema kasuks. Palga maksmise ettekäändel palus ta Yilt allkirja enda koostatud dokumendile.
466.UR kriminaalasjas antud ütlustest (toimiku 8. kd, lk 80-81) järeldub, et hageja seaduslik esindaja palus Cl avaldada politseile ebaõige hotellist lahkumise aja, kuigi C lahkus kell 12. Pärast õigete ütluste andmist hakkas hageja seaduslik esindaja Ct telefoni ja arvuti teel mõjutama, et viimane ütlusi muudaks. Samas asjas ütlusi andnud Y (toimiku 8. kd, lk 81 pöördel – 83, 14. kd, lk 94-95) avaldas, et kui hotellis ei olnud kliente, sõltus administraatori tööaeg hageja seaduslikust esindajast, kes ütles administraatorile, kaua tööl olla. Hotelli uksed olid sellisel juhul lukus. Valvete eest töötajatele tasu ei makstud. Ööpäevaringset valvet ei olnud
sageli. Samas ta kinnitas, et administraatori ülesanne oli fikseerida tulekahju alarmid ja nende põhjused. Hageja seaduslik esindaja mõjutas ka teda ja soovis, et avaldaks ütlusi, milliste kohaselt oli hotellis ööpäevaringne valve.
467.Kriminaalasjas ütlusi andnud Z (toimiku 8. kd, lk 83 pöördel – 84) avaldas, et hageja seaduslik esindaja soovis temalt seletuse kirjutamist, mille kohaselt oli hotellis ööpäevaringne valve, millega ta ei nõustunud. Tegelikult hotellis 24 tunnist valvet ei olnud. Kokk, majamees või massöör hotelli ei valvanud. Tunnistajana ütlusi andnud RK (toimiku 8. kd, lk 85) avaldas, et hageja seaduslik esindaja mõjutas Zt andma hageja kasuks valeütlusi.
468.Kostja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta 17.08.2016 (toimiku 1 . kd, lk 142-155). Määruses on märgitud, et kannatanu ehk hageja oli seotud kindlustuslepinguga, mille üheks tingimuseks oli hotelli ööpäevaringne inimvalve. Menetluses tekitas segadust asjaolu, et hageja jõudis mõjutada tunnistajate ütlusi personali hotellist lahkumise aja ja töökorralduse osas, mistõttu oli raskendatud tulekahju tekkimise aja määratlemine.
469.Määruse kohaselt tuvastati ekspertiisis tulekahju alguse saamine toast nr 105. Kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga lahkus administraator C tulekahju päeval kella 12.00 paiku. Majja jäi vaid D, kes enda ütluste kohaselt lahkus kell 16.45. Lahkudes lukustas ta uksed ja aknad. Kaupluse töötaja ütluste kohaselt jõudis D sinna juba 16:30 ja lahkus alles 17.10 paiku. Kella 17.10 märkas naabruses elav UR hotelli poolt punast kuma. Kell 17.12 helistas ta Häirekeskusesse ja teatas, et näeb ka lahtist leeki. Samal ajal teatas Häirekeskusesse TK ja avaldas, et hotell põleb lahtise leegiga ning põlevad esimene ja teine korrus. Kell 17.19 jõudis kohale Päästeameti esimene ekipaaž.
470.H ütluste kohaselt tuvastati kriminaalasjas, et häiresüsteemi kaablid pidid tulekahju mõjule vastu pidama vähemalt 30 minutit. Süsteem oli lokaalne ja häire edastust Päästeametile ei toimunud. Häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures. Keskseade võimaldas teada saada tsooni täpsusega häire. Häirekellad asusid hotelli sees koridorides, mitte väljas. Igas ruumis olid signalisatsiooni andurid. Peale 26.01.2016 põlengut käis H hotellis ja tuvastas, et häiresüsteemi keskseade oli välja lülitunud energia või toitevoolu kadumise tõttu. Kui seade tööle lülitati, selgus, et enams tsooni oli kahjustada saanud ja seade oli töökorras. H hinnangul võis selleks ajaks järelikult tulekahju kestnud üle poole tunni ja häirekellade süsteem oli läinud lühisesse. H väitis kindlalt, et häirekellad olid töökorras ja töötasid tulekahju tekkimise ajal, mida näitasid keskseadmel süttinud indikaatorlambid.
471.Arvestades kaupluse kaugust hotellist, D tervislikku seisundit ja ilmastikku, peeti kriminaalasjas võimalikuks, et hotell oli järelevalveta enam kui pool tundi. Tulekahju võis enne avastamist kesta rohkem kui 15 min. Lisaks tuvastati menetluses, et hotell oli juba varem aegajalt järelevalveta ning administraatori tööaeg sõltus hooajast, klientidest ja hageja seadusliku esindaja korraldustest.
472.Kuna tuba 105 oli sisuliselt ära põlenud, ei olnud võimalik tuvastada tulekahjukolde asukohta, kuid tuvastati, et tuli levis toa poolt koridori. Varem toas nr 105 viibinud külastajate ütluste põhjal tuvastati, et toas oli külm ning laua sees olev külmik ei töötanud korralikult. Sündmuskoha ja asitõendi vaatlusega tuvastati, et toas nr 105 oli külmik Electrolux Siegen GmbH, mis ei olnud integreeritav ega mõeldud mööbli sisse paigaldamiseks. Tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid uurimismaterjalilt ei leitud, kuid elektrilist põhjust ekspert ei välistanud, sest tunnused võisid tulekahjus hävida. Süütamisele viidanud tõendit menetluse käigus ei tuvastatud.
nähtub, et hageja seaduslik esindaja kallutas hotelli töötajaid kostjale ja politseile valetama, et hotellis oli korraldatud 24 h inimvalve. Kriminaalmenetluses loeti üheselt tõendatuks, et hageja seaduslik esindaja mõjutas oma töötajaid andma tõele mittevastavaid seletusi valve korraldamise kohta. Riigiprokurör ei ole pidanud C ütlusi moonutatuks ega ebatõesteks, vaid on leidnud, et tema ütlusi kinnitasid teised tõendid. Hageja kaebuse eesmärgiks oli kallutada Ct andma hagejale kasulikke ütlusi, et saavutada kindlustushüvitise väljamaksmine kostja poolt.
474.Eelviidatud tõenditega loeb kohus kogumis tõendatuks, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevat kohustust tagada hotellis ööpäevaringne inimvalve ning see oli otseseks põhjuseks, miks tulekahju avastati alles siis, kui leegid ulatusid juba hotellist välja. Samuti tõendavad eelviidatud tõendid kogumis, et hageja esitas kostjale tahtlikult ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta ehk selle kohta, kes või millal hoones tulekahju ajal viibisid. See omakorda takistas kriminaalmenetluses juhtunu tegelike asjaolude kindlakstegemist. Alusetud on hageja väited, et C ütlused olid vastuolulised ja ebaõiged. Mitmete tõenditega on tõendatud, et hageja hotellis puudus sageli juba enne kindlustusjuhtumi toimumist ööpäevaringne inimvalve ning see oli tingitud otseselt hageja seadusliku esindaja korraldusest, kes ei soovinud tasuda töötajatele valve eest. Järelikult suurendas hageja kindlustusriski ilma sellest kostjat teavitamata. Lisaks asus hageja seaduslik esindaja mõjutama mitmeid töötajaid ebaõigete ütluste andmiseks, et seeläbi saavutada alusetult kostjalt kindlustushüvitise väljamaksmine.
475.Menetluse käigus asus hageja väitma, et hotell võidi hoopis süüdata, kuid asjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et tegu oli järjekordse hageja spekulatsiooniga, mille usutavaks muutmisel esitas hageja taas tahtlikult ebaõigeid andmeid.
476.Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud J (toimiku 15. kd, lk 118-119) avaldas, et 26.01.2016 lahkus ta hotellist kell 9.30 paiku. Kella 15.29 paiku samal päeval olevat talle helistanud W ja soovinud saada raha bensiini ostmiseks, et hotell süüdata. Samas olevat ta viinud W kuhugi tallu ja andnud talle 50 eurot. Kriminaalasjas 09.03.2016 ütlusi andnud Y (toimiku 15. kd, lk 31-32) avaldas, et 24.01.2016 oli tüli W ja hageja seadusliku esindaja vahel. W lahkus töölt pärast tüli.
477.Hageja esitas kohtule Ö 13.12.2016 kuupäevaga omakäelise seletuse (toimiku 16. kd, lk 27, lk 100), milles viimane väitis, et W oli talle avaldanud, et pani hotelli põlema. Hageja esitas kohtule ka RH 31.03.2017 tunnistajana antud ütlused (toimiku 16. kd, lk 28-29, lk 101-102), milliste kohaselt olevat Öle talle rääkinud W avaldustest hotelli süütamise kohta.
478.08.12.2016 esitas hageja politseile kuriteoteate (toimiku 15. kd, lk 53-56), millele oli lisatud Ö seletus. Hageja nõudis menetluse alustamist W suhtes. Politseiuurija Raivo Laine 16.12.2016 ettekandest nähtub, et uurija ei pidanud uues avalduses toodud väiteid usutavateks (toimiku 15. kd, lk 56 pöördel – 57). Uurija 12.12.2016 ettekande kohaselt (toimiku 15. kd, lk 58) võttis Ö temaga ühendust ja teatas, et MM soovib Öd kuhugi viia, kuid viimane ei soovi kaasa minna. 16.01.2017 saatis politsei hagejale kirja (toimiku 15. kd, lk 58 pöördel – 59), milles vastati hageja etteheidetele ja selgitati, et Ö 19.11.2016 seletuses toodud väiteid kontrollitakse. Samuti nähtub hageja seadusliku esindaja 25.08.2016 avaldusest (toimik 15. kd, lk 59 pöördel), et talle tehti teatavaks kriminaalasjas kogutud materjalid.
479.Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 20.01.2017 (toimiku 15. kd, lk 32 pöördel – 43) nähtub, et kuna täiendavaid tõendeid ei olnud võimalik leida, lõpetati menetlus 17.08.2016. 05.12.2016 saabus politseile teave, et Ö oli kirjutanud hagejale tunnistuse arvuti varguse kohta. Menetleja pidas iseenesest ebaloogiliseks, et kannatanu ehk hageja ise sellise teabega politsei poole ei pöördunud. Politseile aga avaldas Ö, et ta kirjutas seletuse hageja seadusliku esindaja palvel, kes lubas selle eest raha anda. Tunnistuse eest andis hageja seaduslik
esindaja talle 40 eurot. 12.12.2016 oli hageja esitanud kaebuse, milles ta ei nõustunud kriminaalasja menetluse eelneva käiguga. Kaebuses esitas hageja menetleja hinnangul ebaõigeid fakte, muuhulgas ei nähtunud sellest, miks ei esitanud hageja politseile Ö allkirjastatud seletust.
480.13.12.2016 avaldas Ö varasemaga võrreldes teistsuguseid ütlusi ning muutis hagejale 19.11.2016 antud seletuses toodut. 13.12.2016 asus Ö väitma, et ühise alkoholi tarvitamise käigus lubas W hotelli süüdata. Politseis antud ütlused erinesid faktiliste asjaolude osas aga hagejale 19.11.2016 koostatud seletusest. Politseis avaldas Ö, et ei mäletanud paljusid asjaolusid joobe tõttu, mistõttu aitas tal seletust sõnastada hageja seaduslik esindaja. Ta kinnitas, et vähemalt osa seletusest oli seaduslik esindaja talle dikteerinud.
481.22.12.2016 viidi politseis läbi W ja Ö vastandamine, mille käigus Ö muutis uuesti nii 13.12.2016 antud ütlusi kui ka 19.11.2016 kirjalikus seletuses esitatud väiteid. Vastandamisel väitis Ö, et ta ei mäleta enam kuupäevasid. Lõpuks ta avaldas, et ei mäleta 26.01.2016 sündmustest midagi, kuna oli pidevalt alkoholi joobes. Kuupäevad ja kellaajad oli talle dikteerinud hageja seaduslik esindaja. Vastandamisel ei mäletanud Ö enam bensiini ostmise juttu ning sedagi ütles talle ette hageja seaduslik esindaja. Ö kinnitas, et ta ei mäletanud tegelikult W avaldusi hotelli põlema panemise kohta, vaid seda oli talle MM dikteerinud. Põhjuseks, miks Ö varasema seletuse koostas, oli soov saada raha. Pärast seletuse kirjutamist hakkas ta kartma. Enne seletuse andmist tarbis ta alkoholi koos RHga, kuid neil ei olnud raha. RH võttis ühendust MMga ning teatas seejärel, et üheks raha saamise võimaluseks on sõita MM juurde ja kirjutada tunnistus. RH kinnitas, et mingil õhtul helistas talle hageja seaduslik esindaja, kes pidi tulema Otepääle ja soovis Öga vestelda. Samuti soovis ta Ölt saada kirjalikku seletust hotelli põlengu kihta. RH kinnitas, et seletuse dikteeris koos kuupäevade ja kellaaegadega MM. Täiendavalt oli hageja seaduslik esindaja Ölt nõudnud politseis samade ütluste avaldamist, mis olid kirjas seletuses ning lubas pärast kindlustuselt raha saamist anda raha ka Öle.
482.Ö ja W vastandamisel jäi viimane varasemalt antud ütluste juurde. Ta kinnitas tüli hageja seadusliku esindajaga, kuid eitas hotelli süütamist. Kokkuvõttes leiti määruses, et kõik vajalikud toimingud on tehtud ja hotelli põlengu süüdlast ei ole võimalik leida.
483.Politseis 09.12.2016 antud Ö seletusest (toimiku 15. kd, lk 43 pöördel – 44) ja tema 13.12.2016 tunnistajana antud ütlustest (toimiku 15. kd, lk 44 pöördel – 47) nähtuvad menetluse lõpetamise määruses kajastatud asjaolud. Ö kinnitas MMlt raha saamist selleks, et kirjutada alla viimase dikteerimisel koostatud seletusele. Kohtule on esitatud Ö omakäeliselt ja MM dikteerimisel koostatud seletus (toimiku 15. kd, lk 48-49), milles oli väidetud, et W asus alates 24.01.2016 tegema ähvardusi hotelli süütamiseks, samuti oli väidetavalt ostnud bensiini süütamiseks. 22.12.2016 Ö ja W vahel toimunud vastastamise protokollist (toimiku 15. kd, lk 49 pöördel – 52) nähtuvad kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kajastatud asjaolud, sealhulgas see, et Ö tegelikult ei mäletanud 19. novembril 2016 koostatud seletuses märgitud asjaolusid ning talle dikteeris raha eest seletuse teksti MM. Ö kinnitas, et ta tegelikult ei ole Wlt kuulnud ähvardusi hotell põlema panna.
484.Prokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusest 28.11.2017 (toimiku 15. kd, lk 60-62) nähtub, et Ö ja MM täiendav vastandamine uurimises ei oleks olnud vajalik, sest see ei aitaks välja selgitada põlengu põhjuseid. Muus osas leiti, et kriminaalmenetlus on läbi viidud seaduslikult, kuid ühtegi kuriteo toimepanijat ei olnud võimalik tuvastada. MM andis ise kannatanuna kriminaalasjas 04.04.2017 ütlusi (toimiku 16. kd, lk 30-32, lk 103-105), millest ta avaldas, kuidas Ö oma seletuse kirjutas. MM ütlused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Varasemalt oli hageja seaduslik esindaja andnud ütlusi (koos lisadega toimiku 14. kd, lk 89 pöördel – 93), milles ta kirjeldas tüli Wga ning viimase saadetud ähvardava sisuga SMS-e. Vaatamata saadetud sõnumitele ei kinnitanud teised kogutud tõendid, et W oleks hotelli süüdanud.
485.Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2018 määrusest kriminaalasjas 1-17-11851 (toimiku 14. kd, lk 96-98) nähtub, et hageja kaebas edutult kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Oma kaebuses leidis hageja, et hotell on süüdatud. Kohus nõustus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetluse jätkamine ei ole põhjendatud. W väited hotelli põlema paneku kohta olid antud alkoholijoobes.
486.Riigiprokuratuur vastas 01.07.2019 hageja esindaja kirjale (toimiku 16. kd, lk 193 pöördel) ja teatas, et puudub alus tõsikindlalt väita, et W süütas hotelli. Kriminaalasja materjalide juurde kogutud ekspertiisiaktide alusel ei saanud välistada tulekahju teket elektrilisel põhjusel. Asjas kogutud tunnistajate ütlused on vastuolulised ja mitu korda muudetud, mis ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi.
487.Kogumis nähtub eeltoodud tõenditest, et kui hageja seaduslik esindaja mõistis, et tema varasemad katsed mõjutada töötajaid avaldama hotellis toimunu osas ebaõigeid ütlusi, ebaõnnestusid, sest kriminaalmenetluses tuvastati juhtunu tegelikud asjaolud, fabritseeris ta uued tõendid, milliste alusel üritas tõendada väidet hotelli süütamisest. Kuivõrd hageja esindaja ise dikteeris Öle viimases seletuses antud ütlused ja andis viimasele seletuse eest raha, on tegemist tahtlikult ebaõigete tõendite koostamisega. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, kas hageja seaduslik esindaja kui kriminaalasja kannatanu on ise tunnistatud süüdlaseks mõne kuriteo toimepanekul. Kohtu hinnangul on tahtlike valeandmete esitamine politseile sisuliselt samastatava tahtlikult ebaõigete andmete esitamisega kostjale kui kindlustusandjale, sest ebaõigete andmete esitamise tegelikuks eesmärgiks oli luua mulje, et hotell võidi süüdata, mis õigustaks kindlustushüvitise nõudmist sõltumata sellest, et hageja ise on rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid ohutusnõudeid.
488.Asjas kogutud muud tõendid ei kinnita ühelgi viisil hageja versiooni sellest, et hotell võidi süüdata. Selle versiooni esitamisel on hageja tuginenud Riigikohtu seisukohale, mille puhul ei saa kindlustusvõtja alati ette näha ja vältida tahtliku kuriteo toimepanekut, kuid hageja on teinud lahendist ebaõiged järeldused. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva kindlustusjuhtumi puhul tegelikult tähtsust see, millisel põhjusel tulekahju puhkes. Tähtsust omab see, et kui hageja oleks täitnud õigusaktidest ja kindlustuslepingust tulenevat kohustust tagada hotellis ööpäevaringne inimvalve, oleksid kahjud piirnenud vaid toa nr 105 kahjudega. Kohustuse täitmata jätmine omas otsest mõju tulekahju tagajärgedele ja kostja täitmiskohustuse ulatusele. Isegi juhul, kui tuli oleks tekkinud toas nr 105 süütamise tõttu, oleks kindlustuslepingu nõuetekohane täitmine lõppenud samade tagajärgedega. Kohus leiab, et kostja on tõendanud väiteid, milliste kohaselt oleks ATS seadme inimevalve korral igal juhul avastatud tule puhkemine mõnede minutite jooksul ning oskuslikult tegutsev personal oleks suutnud koheselt kas ise tulekahju kustutada või kutsuda päästjad kohale õigeaegselt.
489.Hageja esitatud tõendeid tulekahju tekkimise aja ja selle tekkimise põhjuste kohta kohut ei veennud. Hageja esitatud tõendid ei veena kohut selles, et töötajate puudumine hoones tulekahju tekkimise ajal ei mõjutanud ühelgi määral kostja täitmiskohustuse ulatust. Kohtu hinnangul saab asjas kogutud tõenditest hoopis järeldada, et kui hageja oleks täitnud kindlustuslepingust tulenevat kohustust ja oleks taganud töötaja olemasolu hoones, oleks tulekahju suudetud avastada paari minuti jooksul.
490.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tuleohutusekspert TR arvamuse 21.04.2016 (toimiku 1. kd, lk 59-70). Arvamuses on ekspert leidnud, et olemasolev ehitus on tingilikult võrreldav TP1 tuleohutusklassiga, viidates SPA osa ehitusprojektile. Sellest on ta järeldanud, et kandekonstruktsioonide nõutav tulepüsivus pidi olema vähemalt 60 minutit ja rõdude tulepüsivus 30 minutut. Ehitis oli arvamuse kohaselt varustatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja esmaste tulekustutusvahenditega. Suitsuandurid paiknesid kõikides majutusruumides ja
koridorides, samuti tehnilistes ruumides. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni keskseade paiknes peasissepääsu fuajee seinal ja oli häirestunud sündmuses. Helisignaalide toimimise osas sündmuses on TR arvamuse alguses märkinud, et tal puudus selle kohta täpne teave. Arvestades tuleohutuse kriteeriume ja tuletõkkeuste läbipõlemise aega, hindas TR tulekahju süttimise ajaks enne sellest teatamist 30-60 minutit. Tulekahju tekkimise põhjuseid ja viise on ta hinnanud tinglikuks, pidades võimalikuks muuhulgas tulekolde üheaegset tekkimist ruumis 105 ja triikimisruumis ning ka ainult ruumis 105. Millistel põhjustel oli võimalik tulekahju samaaegne algus kahest ruumist, arvamusest selgelt ei nähtu.
491.Vastates küsimusele, kas hoones viibinud töötajad oleksid saanud olukorda muuta, on TR vastanud, et õigeaegne käitumine on suure tulekahju ärahoidmise aluseks. Samas väitis ta, et kui tulekahjusignalisatsioon oli rakendunud, kuid alarmkellasid ei kostunud, võis 30-60 minutit põlemine kesta nii, et hoone mistahes muus osas viibiv inimene ei oleks seda avastanud. Järelikult on TR möönnud, et alarmkellade mittetöötamise korral oleks tulnud jälgida ATS keskseadme tööd, sest mujal hoones viibimise korral ei oleks saanud tulekahju avastada.
492.Tulekahju üldsüttimise ajaks on ta hinnanud aega peale 17.26, kuid on seejuures tuginenud hageja töötajate väidetele, et nad ei näinud tulekahju avastamise fassaadil leeke. Kriminaalasjas ja käesolevas asjas kogutud tõendid siiski tõendavad, et juba esimesed tulekahju avastanud isikud ehk UR ja TK nägid hoonest välja tunginud leeke. Järelikult ei saa TR järeldused hoone üldsüttimise aja kohta olla õiged.
493.Tulekahju algusajaks on TR pidanud kella 16.10 ning on seejuures samas arvamuses toodud varasema väitega vastuolus olevalt asunud lk 8 (toimiku 1. kd, lk 66) väitma, et alarmkellad hoones ei rakendunud. Millest ta sellise järelduse tegi, arvamusest ei nähtu. TR on ise samas küsimuses kinnitanud, et tal puudusid andmed alarmkellade tööötamise kohta. Lisaks on TR teinud arvamuses etteheiteid Päästeameti ebapiisavaks peetud tööle, mis käesoleva vaidluse kontekstis on asjakohatud. Hindamaks küsimust, kas hageja kindlustuslepingust tulenevate kohustuste rikkumine omas mõju kostja täitmiskohustuse suurusele, ei oma tähtsust see, kas Päästeamet tegi kõik vajaliku tulekahju kustutamiseks.
494.Täiendavalt esitas hageja kohtule riiklikult tunnustatud tulekahju eksperdi H 16.05.2016 arvamuse (toimiku 2. kd, lk 58-70). Tema arvamuse kohaselt pääses tuppa nr 105 läbi tuletõkkeukse, mille tulepüsivus oli 30 min. Tuba 105 oli suurte põlemiskahjustustega ja osaliselt täielikult hävinenud. Toas nr 105 asunud külmiku hindamiseks kasutas ekspert võrdluskülmikuid. Ekspert vaatles ja hindas neid ning leidis, et ka kõige ekstreemsemal režiimil ei tõusnud küttekeha temperatuur ohtliku piirini. Samas ei ole ekspert hinnanud olukorda tingimustes, kus külmik oleks olnud asetatud mööbli sisse. Asjaolu, kas külmikut võis või ei võinud paigaldada mööbli sisse, ei ole ekspert üldse hinnanud. Ekspert ei ole hinnanud, kas mööbli sisse asetatud külmiku küttekeha temperatuur võis ohtlikult tõusta.
495.H on tulekahju alguse kohaks pidanud üksnes tuba 105. Tulekahju tekkimise aja arvutamisel lähtus ekspert eeldusest, et viimasena lahkus hoonest D kell 16.40. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt ei saa see kellaaeg kohtu hinnangul olla õige, sest D oli kaupluses kell 16.30 ning arvestades tema tervislikku seisundit, kaupluse kaugust hotellist ja ilmastikuolusid pidi tal kuluma ka märkimisväärselt aega sinna jõudmiseks. Järelikult on H tulekahju algusaja kohta arvutuste tegemisel lähtunud ebaõigetest algandmetest.
496.Arvestades põlengust kell 17:26 tehtud fotot, on ekspert leidnud, et tulekahju sai alguse 20:44 minutit enne selle esmast fikseerimist kell 17:26 ning on algusajaks lugenud kell 17:05. Samas eksis H ka tulekahju esmase fikseerimise ajaga, sest tulekahjust esimestena teatanud isikud nägid leeke juba kell 17:12 majast väljumas. Kokkuvõttes ei saa H arvamus põhjendatult ja õigesti kajastada tulekahju tekkimise aega.
497.Toast nr 105 ei leitud eksperdi hinnangul ühtegi voolujuhtivat detaili, milles oleksid tekkinud sulamised. Sellest eeldusest lähtuvalt on ta välistanud tulekahju tekke elektrilisel põhjusel. Samas ei nähtu hinnangust, miks ei saanud tegu olla olukorraga, kus vastavad detailid olid lihtsalt hävinud. Muude tõendite ja andmete puudumise tõttu pidas ekspert võimalikuks tulekahju teket tuppa nr 105 viidud lahtise tule allikast või suurevõimsuselisest süüteallikast. Samas jätab ekspert tähelepanuta, et selliste allikate olemasolu kohta ei leitud ühtegi tõendit. Majas ei viibinud ühtegi inimest ning hoone uksed ja aknad olid suletud.
498.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 24.05.2016 ekspertiisiaktist (toimiku 1 kd, lk 178-195) nähtub, et hotell oli kivist ja puidust. Fotode järgi on tuvastatud, et 26.01.2016 kell 17:26 toimus intensiivne põlemine toas nr 105, mis viitab tulekahjukolde paiknemisele selles ruumis. Kella 18:26-ks oli põlevmaterjal selles toas hävinud ja tuli levinud kõrvaltubadesse ning kolmandale korrusele. Tulekahju järel oli põlevmaterjal toas 105 hävinud. Ukselukk leiti tualettruumi ukse lähedalt ja toapoolne ukselink oli täielikult sulanud, mis viitas pikemaajalisele kõrgele temperatuurile toa poolt. Ekspert uuris elektriseadmeid tulekahjukolde lähedal, sealhulgas külmiku jäänukit. Säilinud seadmetelt rikete tunnuseid ei leitud, kuid see ei välistanud eksperdi arvates tulekahju tekkimist elektrilisel põhjusel. Kokkuvõttes on EKEI ekspert pidanud võimalikuks tule tekkimist kas lahtise tule allikast või elektrilisest põhjusest. Tulekahjukoldena on tuvastatud vaid tuba 105, mis põles pikaajaliselt.
499.Valga politseijaoskonna uurija Raivo Laine on oma 29.07.2016 ettekandes (toimiku 15. kd, lk 22) viidanud vestlusele ekspert LRga. LR oli telefoni teel peetud vestluses pidanud süütamist ebausutavaks ning pigem pidas ta võimalikus tule alguse saamist elektriseadmest ehk mõne seadme toitejuhtme isolatsioonitakistusest. Konkreetset arvamust ei saanud ekspert anda, sest sündmuskoht ja uurimismaterjal oli liialt hävinenud. Samuti nõustus LR, et põlemine oli enne selle avastamist kestnud pikemat aega.
500.Politsei- ja Piirivalveameti asitõendi vaatlusprotokollist (toimiku 8. kd, lk 47-49) nähtub, et esimene kõne häirekeskusesse tuli kell 17:12. Helistajaks oli hotelli naaber, kes kinnitas, et hotellis oli leek üleval. Hotell põles ning näha oli ka suitsu. Helistajaks oli UR. Teine kõne saabus samuti kell 17:12 ning selles teatati hotelli põlengust. Helistaja teatas, et näeb suitsu ja tuld, hotell põles lahtise leegiga ning uks oli kinni. Samuti kuulis helistaja praginat. Inimesi helistaja hotellis ei näinud.
501.Kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud UR (toimiku 8. kd, lk 49 pöördel – 50) kinnitas, et ta nägi oma kodunt, et naabrimaja tagant paistsid leegid ja suits. Kui ta aknast vaatas, oli leek juba naabermaja katusest kõrgemal. UR helistas Häirekeskusesse. 07.06.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud UR (toimiku 18. kd, lk 94) kinnitas kriminaalasjas antud ütlusi. UR avaldas, et kui ta tulekahju avastas, oli tuli juba taevas, kuigi ta oma elamu teise korruse aknast hotelli aknaid ei näe. UR kinnitas, et ta oskab teha vahet suitsul ja leegil ning tegemist oli suure kuumaleegiga, mis oli punane ja segamini suitsuga. Leek võis tulla hotelli keskelt ning naabri maja katusest oli see juba kõrgemal.
502.C kriminaalasjas 09.02.2016 antud ütlustest (koos lisadega toimiku 16. kd, lk 32 pöördel 37, lk 105 pöördel - 110) nähtub, et ka tema nägi oma kodus hotelli poolt punast kuma ning hotelli juurde jõudes nägi hoones sees lahtist leeki. Häirekellasid ta ei kuulnud.
503.Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud SR (toimiku 8. kd, lk 50 pöördel – 51) avaldas, et tema abikaasale helistas keegi kell 17.15 ja teatas hotelli põlengust. Tiigi juures nägi tunnistaja, et põleb üks hotelli tuba, millest tunnistaja tegi foto. Siis läks tunnistaja teisele poole hotelli ja tegi lõõmavast hotellist foto kell 17.33. Selle foto tegemise ajal oli näha, et tuleleek oli juba katusest väljas ja väga intensiivne.
504.Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud TK (toimiku 14. kd, lk 99-101) avaldas, et alguses nägi ta oma koduõuel hotelli poolt kuma. Hotellini jõudes katsus ta uksi, mis olid suletud. Läbi ühe ukseklaasi sisse vaadates nägi ta tulekuma administraatori koha pealt tulemas. Ühtegi inimest ta ei näinud ja helistas Häirekeskusesse. Häiresignaali ta ei kuulnud. Hageja esitas kohtule ka TK omakäelise seletuse (toimiku 15. kd, lk 130 pöördel), mille kohaselt ei olevat uksel olnud ühtegi silti, et maja on suletud, kuid uksed olid lukustatud. Samas ta kinnitas, et ei näinud sellel ajal leeke ei hoonest väljas ega selle sees.
505.Kohus osundab, et Häirekeskusesse tehtud kõnede sisu, tunnistajate UR, C ja SR ütlustega on üheselt tõendatud, et ajaks, mil tulekahju avastati, oli põlemine muutunud juba sedavõrd ulatuslikuks, et leegid ulatusid hoonest välja. Leekide nägemist on kinnitanud Häirekeskusesse helistamisel TK, kes on sama avaldanud kriminaalasjas tunnistajana ütluste andmisel. Tema omakäelised ja hageja esitatud seletuses toodud väited on vastuolus teiste tõenditega. Lisaks on kostja tõendanud, et tegelikult oli uksel silt, mille kohaselt tuli huvilistel helistada administraatorile mobiiltelefonile. Seega on TK omakäelises seletuses toodud väited ebausaldusväärsed. Kohus loeb kogumis eeltoodud tõenditega tõendatuks, et tulekahju avastamisel olid leegid juba hoonest väljunud.
506.Kostja esitas kohtule Päästeameti vastuse kostja teabenõudele koos lisadega (toimiku 2. kd, lk 158-186). Sellele lisatud sündmuste kokkuvõttest nähtub, et juba esimeses Häirekeskusesse saadetud teatas teatati, et leek oli hotellist väljas ja hoone põles lahtise leegiga. Esimene päästeauto saabus kohale kell 17:19 ning kohale saabumisel oli näha lahtist põlemist. Põlemisgaasid olid mustad ja hallid. Välisuksed olid lukus ja päästetöödega ei olnud veel alustatud. Suure põlemiskoormuse tõttu tule levitud peatada ei õnnestunud. Automaatne tulekahjusignalisatsioon oli olemas ja rakendus töösse. Seega saab tõendist järeldada, et kuigi ATS süsteemi oli olemas ja rakendus töösse, teatati Häirekeskusele põlengust alles siis, kui see oli juba muutunud ulatuslikuks.
507.Hageja esitas kohtule fotod põlengu käigu kohta (toimiku 3. kd, lk 100-206). Fotodelt nähtuvalt on leegid juba väljunud fassaadist ja katusest. Samuti esitas hageja kohtule põlengujärgselt hoonest ja selle sisemusest leitud esemetest ning jäänustest tehtud fotodest (toimiku 6. kd, lk 154-239). Põlengu tagajärjel sai hoone ulatuslikke kahjustusi.
508.Päästeameti päästesündmuse kirjeldusest (toimiku 8. kd, lk 55- 67) nähtub, et päästjate kohale saabumisel põlesid teisel korrusel umbes kaks kuni kolm ruumi, kukkusid välisfassaadi tükid ning katuse vahelt tuli rohkelt suitsu, mis oli levinud hoone ees olevale parklale. Hotell põles lahtise leegiga. Päästetöid raskendas päästjate isikkooseisu arv, arvestades tulekahju suuri mõõtmeid ja hilist avastamist. Päästemeeskonna kohale jõudes oli hoone varisemisohtlik. Tulekahju avastati liiga hilja, sest see oli jõudnud lahtise põlemise faasi. Hoonesse siseneda ei olnud enam võimalik.
509.Sama tõendi kohaselt oli hoone osaliselt kivist, osaliselt puidust karkassiga ning osaliselt kipsist vaheseintega. Tulekahjus hävis kolmas korrus, osaliselt teine korrus ja kannatada sai SPA osa katus. Ülejäänud hoone osad said veekahjustusi. Tuleohutuse nõuete rikkumise eest oli hagejat karistatud väärteomenetluse korras ning täitmata oli viis ettekirjutust, mis otseselt tulekahju ei põhjustanud, kuid võisid põhjustada tule levikut. Täitmata oli ka elektripaigaldamise tehnilise kontrolli nõue. Kirjelduses on ühtlasi märgitud, et hoone elektrisüsteem oli üldiselt korrast ära, millele viitasid märked elektrikilpides, nn „selle liini peal on lühis või ülekoormus“ ja „lühis, ära lülita“. Tuletõkkesektsioonid ei vastanud nõuetele ning paikvaatlusel ei tuvastatud pööningul tulekahjuandureid, kuigi hageja seaduslik esindaja oli 08.10.2012 teatanud andurite paigaldamisest. Tulekahju leviku osas oletati, et tuleohutus ei vastanud kõikidele nõuetele, millest oli tingitud tule kiire levik. Kui ATS oleks teavitanud personali õigeaegselt, oleks kahju
piirdunud ühe toa või selle lähiümbrusega.
510.Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud PPI (toimiku 18. kd, lk 94 pöördel – 96) avaldas, et Kolga teelt ära keerates pidi päästjate sõiduk tagasi sõitma, sest ülevalt SPA sildi vahelt tuli kollakat tumedat suitsu ja kui oleks leegi visanud, oleks auto olnud ohus. Kui tunnistaja välja läks, nägi ta ise leeke, mis paistsid hoone keskosast. Leegid olid katusest väljas. Ülevalt hakkas voolikutele kukkuma põlevaid tükke. Maja uks oli lukus. Tule levik oli väga kiire. Üleval akendest lamekatusega hoone osalt oli näha põlemist. Tunnistaja kinnitas, et nägi leeke sissekäigu kohal katuse kõige kõrgemast ülemisest äärest. Järgnevalt selgitas tunnistaja tulekahju kustutamise käiku. ATS häirekellasid ta ei kuulnud.
511.Lõuna Päästekeskuse töötaja Toomas Arumägi e-kirjast kostja töötajale (toimiku 1. kd, lk 200-201) nähtub, et administraatori majas viibimise korral oleks tulekahju avastamine olnud minutite küsimus, sest minimaalne tulepüsivus oleks olnud 15 minutit. Tulekahju avastamiseks ja sellele reageerimiseks oleks aega kulunud vähem. Kõigi toimivate süsteemide ja personali oskusliku käitumise korral oleks tulekahju olnud kustutatud enne, kui päästemeeskond saabub ning kahjustada oleks saanud üks ruum. Toomas Arumägi väidet toetab hageja varasem hüvitise taotlus kostjale (toimiku 1. kd, lk 198, lk 199). Selles tõendist nähtub, et 26.11.2015 toimus tulekahju toas nr 107. Kuna hakkas tööle häiresüsteem ja administraator reageeris sellele, kustutasid hageja töötajad ise tulekahju. Järelikult oli tulekahjule õigeaegse reageerimise korral faktiliselt võimalik tekkinud kahju ulatust oluliselt vähendada.
512.Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud H (toimiku 8. kd, lk 52-54) kinnitas, et hotelli tulekahju häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures ning see võimaldas tsooni täpsusega saada infot häire kohta. Keskseades sai häirekellasid sisse ja välja lülitada. Häirekellad asusid hotelli koridoris. Hotellis pidi alati keegi kohal olema, kes häirele reageerib. Sündmuskohal tehtud fotode alusel järeldas tunnistaja, et peaaegu kõik tsoonid olid häires. Tunnistaja pidas tõenäoliseks, et tulekahju avastamise ajal ei olnud häirekellasid kuulda, sest tulekahju oli kestnud juba üle poole tunni ja häirekellad olid lühisesse läinud. Häirekellad ei saanud täita oma eesmärki, kui hoones ei olnud inimesi. Kui hoones oleks olnud inimesi, oleks tõenäoliselt suudetud tulekahjule piir panna. Tunnistaja sõnul eeldas hotelli paigaldatud häiresüsteem pidevalt kellegi kohalolekut. Häirekellad olid korras ja töötasid tulekahju ajal, mida näitasid keskseadme kontrollimise ajal indikaatorlambid.
513.Lõuna Päästekeskuse juhtivinspektori Ä 09.02.2016 asjatundja arvamusest (toimiku 8. kd, lk 68-69) nähtub, et tulekahju arengut ja sündmuskoha pilte arvestades sai tulekahju alguse toast nr 105, kuid suurte kahjustuste tõttu oli võimatu kindlaks teha esmase tulekolde asukohta. Kuna hoone elektrisüsteemiga olid probleemid, ei välistanud Ä elektrisüsteemi või –seadme riket tulekahju põhjusena. Tuppa 105 oli paigaldatud optiline suitsuandur, mis pidi reageerima väga kiiresti. ATS süsteem pidi töötama, kuid seda ei olnud kuulda tulekahju avastamise ajal ega kustutustööde ajal. Tulekahju avastati, kui see oli juba väljunud hoonest, mis asjatundja arvates viitas võimalusele, et ATS töö oli häiritud. Arvamusele on lisatud fotod hoiatavatest siltidest elektrisüsteemis.
514.Politsei- ja Piirivalveameti 27.01.2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll (koos fotodega toimiku 15. kd, lk 65-83) tõendab hotelli põlengujärgset seisundit. Protokolli järgi oli klientide sissepääs esimeselt korruselt parkla poolt klaasist metalluksest. Uksest vasakul administraatori leti kohal seinal oli automaatse tulekahjusignalisatsiooni juhtimiskilp, mille võti oli asendis „käsijuhtimine“. Kilbilt olid eemaldatud kaitsed nuppudelt „algseadistamine/testimine“ ja „häire ja veasummeri väljalülitamine“ ning viimase juurde oli markeriga märgitud „piiks maha“. Kilbis vilkusid häiretuled tsoonides 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja märge „üldine tulekahju“.
515.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et tulekahju avastati liialt
hilja ehk pärast tule levikut väljaspoole tuba nr 105. Samuti loeb kohus tõendatuks, et ATS süsteem avastas tulekahju ning reageeris sellele nõuetekohaselt. Kuivõrd aga hoones ühtegi isikut ei olnud, ei olnud kedagi, kes edastaks keskseadmele tulnud teate Häirekeskusele. Hageja ATS süsteem ise automaatselt teateid ei edastanud ning see süsteem sai nõuetekohaselt toimida vaid juhul, kui keegi töötajatest pidevalt seadet jälgis. Tulekahju levis ulatuslikult edasi ja oli avastamise ajaks juba jõudnud hoonest välja.
516.Kostja esitas kohtule pääste- ja tuletõrje asjatundja RP 31.03.2017 analüüsi tulekahju sündmuste kohta (toimiku 8. kd, lk 87-106). Analüüsis on esmalt rõhutatud, et optiline suitsuandur avastab põlengu enne tulekahju, mistõttu võib tulekahju alguse ajaks pidada aega, mil ATS suitsuandur reageeris ruumis 105 tekkinud suitsule. Vajalike lähteandmete puudumise tõttu ei olnud võimalik toas 105 tuvastada täpset tulekahju kollet, kuid arvestades teadaolevaid andmeid, sealhulgas tulekahjust teatamise aega, arvutas asjatundja ligikaudse tulekahju tekkimise aja. Muuhulgas rõhutas asjatundja, et esimestena pärast tulekahju avastamist hotelli juurde jõudnud isikud häiresignaale ei kuulnud. Päästjate kohale jõudmisel põles hoone juba lahtise leegiga. Tulekahju avastamise ajaks 17:12 olid leegid väljunud hoone põhjapoolsest küljest. Tuli oli väljunud ruumist 105 ja liikunud vastasruumidesse, sealhulgas triikimisruumi ning nendest läbi purunenud akende hoone välisfassaadile. Tuli pidi asjatundja arvamuse järgi enne toast 105 väljumist kestma vähemalt 30 minutit, kuid kell 17:19 oli tulekahju levialaks vähemalt tuba 105, koridor, vastas asuv triikimisruum ja fassaad. Seega oli tulekahju alaks enam kui 50 m2.
517.Asjatundja RP on välja toonud, et häirekella kaabelduse tulepüsivuseks on 30 min. Tulekahju pidi enne selle avastamist kestma vähemalt 60 min ja pidi järelikult algama enne kella 16:12. Täpset signalisatsiooni rakendumise aega tuvastada ei olnud võimalik, kuid arvestades ruumide ja tuleohutuspaigaldiste ülesehitust, pidas RP võimalikuks aega kell 16:10. Kohus osundab, et antud kellaaeg oleks iseenesest kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, samuti asjaoluga, et selleks ajaks olid hoonest lahkunud juba kõik töötajad, sealhulgas ilmselt ka D.
518.Kell 17:25 SR tehtud esimesest fotost järeldas RP, et põles teise korruse tuba 105, toimus tule levik välisfassaadil kolmanda korruse toa 205 suunas ja tubadesse 104 ja 106. Põlemine oli juba väljunud ruumist ja toimus lõunafassaadil, kuid ei olnud veel räästasse jõudnud. Suitsuandur oleks tulekahju avastanud 1-3 minuti jooksul esimese suitsu tekkest. Häirekellade mittekuulmine viitas asjatundja arvates selgelt sellele, et tulekahju sai alguse enam kui 30 min enne Häirekeskusele teatamist. Kui majas oleks olnud administraator, oleks ta oma laua juurest jõudnud tuppa 105 vähemalt 45 sekundiga. Tulekustuti kasutamine oleks aega võtnud 12 sekundit. Kokkuvõttes oleks esimese kolme kuni viie minuti jooksul saanud põlengu kustutada ennast ohtu seadmata. Kui see ei oleks olnud võimalik, oleks saanud tulekahju lokaliseerida ja teavitada Häirekeskust.
519.Lisaks leidis RP, et hoone ei vastanud tuleohutuse nõuetele. Hotellis olid moodustamata olulised tuletõkketsoonid. Viimistlusmaterjal koridorides, trepikodades ja välisfassaadil ei vastanud tuleohutuse nõuetele, mis tõi kaasa tulekahju kiire leviku pärast väljumist toast nr 105. Kohus nõustub RP järeldustega, sest need on loogiliselt järgitavad ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
520.Hageja esitas kohtule TR 25.07.2017 hinnangu (toimiku 9. kd 72-81). Vastates tulekahju algusaja kohta, on TR avaldanud, et ta kontrollis Kolga 31 elamu eest vaatevälja hotelli suunas ja nähtavust varjasid teised majad. Seetõttu pidas ta ilma põhistusteta leekide nägemist vähetõenäoliseks. Kohtu hinnangul on selline järeldus põhistamata. Asjatundja ei saa ainuüksi eelduste alusel lugeda tõendatuks seda, kas või mida näeb Kolga tee 31 elamu teise korruse aknast. Ainuüksi teiste majade olemasolu vaateväljas ei saa objektiivselt kohtu hinnangul välistada üle nende katuste ulatuvate leekide nägemise võimalust. Leekide olemasolu on
kinnitanud eelviidatud tunnistajate ütlused. Sisuliselt ei nähtu arvamuse sellest osast eksperdi erialapädevusse kuuluvate hinnangute või arvutuste tegemist, vaid subjektiivsete hinnangute andmist.
521.Järgnevalt on TR andnud subjektiivseid negatiivseid hinnanguid Päästeameti kustutamise alasele tegevusele, kuid ka need hinnangud on erialaliselt põhistamata. Puuduvad viited nõuetele ja olukorda tõendavate asjaoludele, mis oleksid nõudnud teistsugust tegutsemist. Teistalt on TR nõustunud, et tulekahju avastati alles siis, kui see oli juba väljunud hoonest, mis on iseenesest vastuolus hinnanguga, et UR ei saanud tulekahju avastamisel näha lahtist leeki.
522.TR on ilma põhistusteta järeldanud, et ATS süsteemi töö oli häiritud. Kuidas saab ainuüksi tulekahju hilisest avastamisest sellist järeldust teha, arvamusest ei nähtu. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et ATS süsteem hotellis ei andnud automaatset teadet Häirekeskusele ja hotellis puudusid töötajad, kes oleksid ATS süsteemi signaalile saanud reageerida.
523.Lisaks on TR ilma igasuguste erialapädevusse kuuluvate põhistusteta asunud väitma, et ATS häiresignaalide töö võis olla summutatud või saboteeritud. Milliste andmete või tõendite pinnalt saab vastavaid asjaolusid järeldada, arvamusest ei nähtu. Päästeamet selliseid asjaolusid vahetult pärast tulekahju ei tuvastanud. Arvamust on TR põhistanud vaid viitega, et tulekahju avastajad häirekelli ei kuulnud. Miks ei saanud see tuleneda kaablite läbipõlemisest, ei ole arvamuses põhistatud. Kiire põlemise põhjuste osas on ekspert nentinud, et ta soovi võtta vastustust küsimuses, kas kõik nõuded hotellis olid täidetud. Sisulist vastust küsimusele, kas ehituslikud tuleohutusnõuded olid täidetud, TR ei andnud.
524.Kohus leiab, et TR 25.07.2017 arvamus ei saa tõendada ei seda, kas UR nägi tulekahju avastamisel leeke või mitte ega asjaolu, et ATS häirekellad tulekahju puhkemisel tööle ei hakanud. TR hinnangud ei ole põhistatud ning tema väited ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
525.Estolux OÜ esindaja MO on oma 02.06.2018 ekspertarvamuses (toimiku 14. kd, lk 107112) võtnud järelduste tegemisel D ütluse, et ta lahkus hotellist ajavahemikus 16:30 kuni 16:45. Teiste kogutud tõendite alusel ei saa see lahkumise aeg olla õiges, sest tegelikult oli D poes juba kell 16:30.
526.Järgnevalt on MO arvesse võtnud, et ei D, TK ega C ei kuulnud alarmsüsteemi häirekellasid, mille alusel on ta järeldanud, et häirekellad töösse ei rakendunudki. Arvamusest ei nähtu, millisel põhjusel on asjatundja jätnud arvestamata võimaluse, et tulekahju kestvuse tõttu võis olla kaabeldus läbi põlenud ja häirekellad seetõttu tulekahju avastamise ajaks töö lõpetanud. Samas on ta nentinud, et ei ole võimalik kindlaks teha põhjust, miks häirekellad töösse ei rakendunud. Häirekellade töösse mitterakendumise põhjustena on ta välja toonud nende välja lülitamise, lühise juhtmestikus või katkestuse. Kuna tema arvates häirekellad ei töötanud, ei omanud inimeste mitteviibimine hotellis tähtsust. MO ei ole selgitanud, miks ei oleks sellisel juhul saanud tulekahju ära hoida keskseadmele saabunud teateid järgides, nagu seda on väitnud teised asjatundjad. Kohus leiab, et MO arvamus ei saa tõendada häirekellade tööle mittehakkamist, sest arvamuse koostamisel on ta lähtunud ebaõigest eeldusest. Samuti ei saa arvamus tõendada asjaolu, et hoones töötajate puudumine ei mõjutanud tulekahju hilist avastamist ja levikut, sest ATS keskseadme alusel oleks saanud tulekahju avastada isegi siis, kui häirekellad töösse ei rakendunud.
527.Hageja seaduslik esindaja saatis Fiider L.E.G. OÜ juhatajale e-kirja, milles küsis, millistel põhjustel ei olnud tulekahju ajal kuulda tuletõrje alarme. Fiider L.E.G. OÜ juhataja vastas sellele 04.05.2018 (toimiku 14. kd, lk 116), et alarm ei rakendu, kui see on välja lülitatud, väljundiahela juhtmestikus tekib lühis või ahel on katkestatud. Viimase osas on ta märkinud, et seni, kuni
juhtmestik häirekelladele on töökorras, on kuuldav ka tulekahjualarm. Kohtu hinnangul nähtub antud vastusest selgelt, et häirekellad võisid lõpetada töö pärast seda, kui ulatusliku põlengu tõttu kaablid läbi põlesid. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et häirekellad oleksid olnud välja lülitatud või nende töö kuidagi muud moodi häiritud.
528.Kostja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi PP 03.06.2019 eksperthinnangu hotelli tuleohutuskorralduse ja ehituslike tuleohutusnõuete täitmise kohta, samuti 26.01.2016 põlengu tekkepõhjuste ja hotelli taastamismaksumuse kohta (toimiku 16. kd, lk 146-163). PP leidis, et tulekahju täpset tekkepõhjust ei ole võimalik tuvastada, kuid kogutud andmete ja varasemate ekspertiiside alusel pidas ta võimalikuks tulekahju alguse saamist elektripaigaldisest toas nr 105. PP viitas esmalt EKEI ekspertiisile, milles ei välistatud tehnilisi põhjuseid ning asjaolu, et külmik antud toas ei olnud integreeritav. Kuigi ekspert H hinnangul ei saanud tulekahju alguse saada külmikust, selgitas PP, et H ei uurinud külmikut vastavalt tulekahju aegsetele oludele, sest tulekahju ajal asus külmik kirjutuslaua kapis, kud uurimise käigus mitte. Lisaks viitas PP PPA määrusele, mille kohaselt oli hotellil probleeme elektrisüsteemiga ning külmiku ebaõigele paigaldusele juhtis tähelepanu M. Samuti ei saanud välistada elektrisüsteemi teisi rikkeid.
529.Süütamise versiooni kinnitavaid asjaolusid PP arvamuse kohaselt ei leitud. Tulekahju sai tema arvates alguse tund aega enne avastamist ehk kella 16:10-16:20 vahel ning tule levik koldest hotelli sai alguse umbes pool tundi peale põlemise algust. Arvamust põhjendas PP esmalt sellega, et esimesed Häirekeskusesse teatanud isikud nägid juba lahtist leeki. Teise korruse majutusruumide seinte tulepüsivus oli umbes 60 minutit ja ustel 30 minutit. Tuba 105 piirnes kahest küljest teiste tubade ning koridoriga. Koridori ja toa nr 105 vaheline sein pidi tagama 60 minutilise ja uks 30 minutilise tulepüsivuse. Järelikult kestis põleng toas nr 105 30 minutit, misjärel tungis tuli läbi ukse koridori. Sealt liikus tuli edasi mööda koridori kuni korruseid ühendava avatud trepini, jõudes kolmandale korrusele.
530.Tõendeid kogumis hinnates leidis PP, et kui kella 17:12 ajal nähti hotelli põhjapoolsel küljel kahe isiku poolt hoonest väljunud tulekahju tunnuseid ja leeke, pidi tuli alguse saama 16:10 16:20. H määratletud algusajaga 17:05 PP ei nõustunud, sest H võttis aluseks kell 17:26 tehtud foto lõuna fassaadist, kuid Häirekeskusese helistati 14 minutit varem põhjafassaadil nähtud tunnuste tõttu.
531.PP leidis, et tulekahju oleks avastatud umbes 1-5 minutit pärast süttimist, kui hotellis oleks järgitud tuleohutuse nõudeid. Optiline suitsuandur oleks tulekahju avastanud umbes 1-3 minutiga ja edastanud signaali administraatori juures asuvale ATS keskseadmele, misjärel oleks saanud kontrollida häire põhjendatust. Kuna tulekahju päeval kedagi hotellis ei olnud, ei sanud keegi kuulda ATS seadme summeri ja hotellisiseste häirekellade tööle hakkamist ega teatada Päästeametile. PP rõhutas, et hotelli ATS seade ei saanud tagada tuleohutust, kui selle tööd töötaja ei jälginud.
532.PP viitas Fiider L.E.G. OÜ tööle ja koostatud hinnangutele ega nõustunud Estolux OÜ arvamusega, et ATS häirekellad ei rakendunud töösse, sest süsteem ei olnud töökorras. Süsteemi korrasolekut kinnitas tulekahjujärgne kontroll. Kui oleks olnud häirekellade süsteemi rike, oleks keskseade pidanud sellest samuti märku andma summeri ja märgutulega. Kokkuvõttes tõendab kohtu hinnangul PP arvamus seda, et ATS süsteem oli töökorras ning teatas õigeaegselt ja nõuetekohaselt tulekahjust, kuid töötajate puudumise tõttu ei edastatud teadet õigeaegselt Häirekeskusele. Ajaks, mil tulekahju lõpuks avastati, oli tulekahju majast väljunud ja kestnud juba ligikaudu tund aega. PP seesugused järeldused on loogiliselt kontrollitavad ning kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
533.Hotelli taastamismaksumuseks seisuga 01.2016 luges PP 1 502 407 eurot ilma käibemaksuta ning 01.2018 seisuga 1 545 676 eurot ilma käibemaksuta. Hotelli tuleohutuse
nõuetele vastavuse osas leidis ekspert, et selle kasutusluba oli väljastatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta ning suur osa Päästeameti ettekirjutustest olid täitmata. Hotelli vastavust ehitusregistri andmetele ja projektile ei olnud võimalik kontrollida, sest puudus ehitusdokumentatsioon. Eksperdi hinnangul oleksid kahjustused olnud palju väiksemad, kui hotell oleks olnud jaotatud tuletõkketsoonideks ja tagatud oleks olnud välisfassaadi laudise vastavus tuleohutuse nõuetele.
534.Kostja esitas kohtule ka Selerek OÜ esindaja ÜK arvamuse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kohta (koos lisadega toimiku 16. kd, lk 164-172). Dokumentatsiooni ja seadmestiku fotode alusel leidis ÜK, et keskseadme võtme asend „käsijuhtimine“ viitab kahe nupu sagedasele kasutamisele (nupud „algseade“ ehk „reset“ ja „häire veasummeri vaigistus“ ehk „sounders off“). Keskseade oli tegelikult mõeldud toimima automaatrežiimis ja võti oli mõeldud keskseadmes muudatuste tegemiseks. Keskseade ise ei osanud hinnata, kas häire on õige või vale, vaid seda pidi tegema personal. ÜK leidis, et seadme võtme asend ja kahe eelviidatud nupu plastikkatete kulumine viitab, et neid nuppe oli sagedasti vajutatud ja objektil võis tihti olla vahehäireid.
535.Pärast põlengut põlesid anduriahelate punased signaaltuled. Sireenide vea teadet aga ei olnud, millest ÜK järeldas, et need olid korras ja pidid töötama. Sõltumata häirekellade olemasolust oli keskseadmel endal sõltumatu alarmiseade ehk summer, mis alarmeeris keskseade juures helisignaaliga nii häiretest kui süsteemivigadest. Inimed oleksid pidanud seda kuulma. Seda, et keskseadme summer ei töötanud, ei pidanud ÜK tõenäoliseks. Häiresignaali summeri miinimumhelitugevus oli 1 m kaugusel keskseadmest 60 dB, mis vaikses ruumis pidi olema kuuldav vähemalt 32 m kaugusele. Sellest järeldas ÜK, et tulekahju alguses ei olnud majas kedagi, kes oleks võinud summerit kuulda.
536.Lisaks leidis ÜK, et Fiider L.E.G. OÜ koostatud projekt ei vastanud nõuetele. ÜK viitas seejuures siseministri 07.01.2013 määrusele nr 1, millega kehtestati nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida häirekeskusesse. ÜK hinnangul oli objektil vananenud ja valehäirete tunnustusega ATS süsteem. Lisaks oleks viidatud määruse järgi tulnud ATS ekspluatatsiooniks koostada tuleohul käitumise strateegia ja juhised töötajatele. Antud hotellis pidi omanik tagama koolitatud personali olemasolu hoones 24 tundi, sest sellest sõltud tuleohu avastamine ja Päästeameti teavitamine. Summer oleks olnud kuulda juba 3 minutit pärast tulekahju puhkemist. Häirekelladest ei ole kasu, kui keegi neid ei kuule.
537.Kohtu hinnangul on ka ÜK järeldused loogiliselt põhjendatud ning kooskõlas teiste esitatud tõenditega. Arvamus tõendab, et ATS häirekellade riket ei esinenud ning häirekellad hakkasid tulekahju puhkemisel tööle. Samuti andis tulekahjust teada keskseadme summer, mida oli hoones kuulda. Kuna aga ühtegi töötajat kohal ei olnud, ei olnud ATS süsteemist kasu, sest Häirekeskust tulekahjust ei teavitatud ning keegi ei astunud esmaseid samme tulekahju kustutamiseks.
538.Valga politseiprefektuuri uurija Raivo Laine ettekandest 19.02.2016 (toimiku 14. kd, lk 88) nähtub, et ei tuvastatud anomaaliaid hotelli elektritarbimises 26.01.2016. Ekspert LR on 28.01.2016 e-kirjas samale uurijale (toimiku 14. kd, lk 88 pöördel) avaldanud, et eri ruumides võisid paikneda erinevad tulekahjukolded, kuid selline pilt esineb ka elektririkke korral, sest liigpinge tõttu võib süttida või läbi põleda mitu seadet. Põlemispiirkonnas olid ruumides telerid ja baarikülmikud, millistest osad olid vooluvõrku ühendatud. Kahes elektrikilbis olid viited rikkele, mille kohta saatis ekspert fotod siltidest. Raivo Laine teisest ettekandest 17.02.2016 (toimiku 14. kd, lk 89) nähtub, et viimati toas nr 105 viibinud külastaja sõnul toas midagi erilist ei olnud ja elektriseadmed töötasid. Elektrikõikumisi ta ei märganud. Küll aga oli toas külm ning lauakapis olnud külmik korralikult ei töötanud. Eelviidatud tõendite alusel ei saa välistatuks pidada tulekahju tekkimist elektrilisest põhjusest.
539.Hageja seaduslik esindaja saatis järelpärimise Mle (koos lisadega toimiku 15. kd, lk 115 pöördel-116) ning soovis teada, mida tõendab e-kirjale lisatud isolatsioonitakistuse mõõtmise protokoll, läbi milliste elektrikilpide toimus elektriga varustamine tubades 100-106 ning kas vähemalt üks kriminaalmenetluse käigus kilpidest tehtud fotodest puudutab neid ruume. M vastas (toimiku 15. kd, lk 117) ja selgitas, milliseid mõõdistusi hageja saadetud protokoll kajastas. Samuti ta selgitas, et ruumide 100-106 varustamine toimus läbi jaotuskilbi JK-1.2 ning hageja saadetud fotod seda kilpi ei kajasta.
540.Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi ML arvamuse põlenguga seotud asjaolude kohta (toimiku 17. kd, lk 154-157). Ekspert andis hinnangu talle esitatud dokumentatsiooni pinnalt ning leidis, et alates Mi viidatud kontrollmõõdistuste ajast kuni tulekahju ajani ei saanud elektripaigaldised oluliselt amortiseeruda. Vastates hageja esindaja piiritletud küsimustele seoses mõõtesüsteemide ja liitumispunktide asukoha, elektritarbimise ja muu säärase kohta on ekspert leidnud, et nende andmete alusel ei saa järeldada tulekahju alguse saamist elektrisüsteemist. Samuti on ekspert leidnud, et elektrienergia tarbimise vähenemine tulekahju päeval alates kella 17.00-st saab olla tingitud tarbija väljumisega võrgust.
541.Kriminaalasjas on tunnistajatena ütlusi andnud KP 1 (toimiku 15. kd, lk 22 pöördel – 24) ja KP 2 (toimiku 15. kd, lk 24 pöördel – 26), kes külastasid hotelli 23.01.2016. Kuivatuskapi kasutamisel hotellis kadus elekter ning nende hotellis viibimise ajal esines seal elektrikatkestusi 3-4 korda. Hotelli administraator ei osanud selgitada voolu katkestuste põhjuseid. Lisaks viitasid nad hotelli külmadele tubadele ja külmale SPA-le. Kriminaalasjas ütlusi andnud TJ (toimiku 15. kd, lk 26 pöördel – 28) külastas hotelli 22.01.2016. Ka tema sõnul olid hotell ja SPA jahedad ja hotelli külastamise ajal kadus kaks korda vool. Sama kinnitas tunnistajana ütlusi andnud RŽ (toimiku 15. kd, lk 28 pöördel – 30). Tema sõnul ei töötanud kuivatuskapid ning kappide peale oli kleebitud silt „rikkis“.
542.Valga politseijaoskonna uurija Raivo Laine 10.01.2017 ettekandest (toimiku 15. kd, lk 30 pöördel) nähtub, et hotelli külastanud MK sõnul oli hotell jahe ning valitsuses personali puudus. Elektrisüsteem ei olnud korras, sest aeg-ajalt kadus vool.
543.Hotelli külastanud isikute ütlustest järeldas aga riiklikut tunnustatud ekspert ML, et need ei viita elektrisüsteemi probleemidele, vaid probleemidele konkreetsete seadmete töös. Millest aga võisid olla tingitud korduvad elektrikatkestused ja kas või milliseid järeldusi võib selle alusel teha, ML hinnanud ei ole.
544.Kohus leiab, et hageja on esitanud MLle piiratud valiku tõendeid ning seetõttu on ekspert saanud anda vastused vaid nende tõendite alusel. Nii ei ole hageja esitanud MLle tõendeid selle kohta, et mitmed asjatundjad pidasid külmikute paigaldamist mööblisse nõuetevastaseks. MLt ei ole teavitatud sellest, millises olukorras hindas H külmiku tööd. Samuti ei esitanud hageja talle esitatud Päästeameti ettekirjutust elektripaigaldise nõuetele vastavuse kontrolli teostamiseks. Piiratud materjalide alusel ei saanud asjatundja kohtu hinnangul anda objektiivset hinnangut sellele, kas hotelli elektrisüsteem oli töökorras ning kas sellest lähtuvalt võis igal juhul välistada tulekahju alguse saamise elektrisüsteemist. ML hinnang ei välista kohtu arvates tulekahju tekkimist elektrilisest põhjusest.
545.Hageja esitas kohtule Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindaja U arvamuse (toimiku 17. kd, lk 158-173). Vastates küsimusele, millistel juhtudel ei rakendu häirekellad töösse, on U vastanud, et see on muuhulgas võimalik siis, kui juhtmestik on lühises või kui kellaahela sulavkaitse on rakendunud. Järgnevalt on ta hinnanud, millistel juhtudel ei rakendu summer, kuid kohus osundab, et tegu on iseenesest asjakohatu küsimsega, sest vaidlusalusel juhul ei ole tuvastatud, et summer tööle ei rakendunud.
546.U on osundanud, et tulekahju andurid ja häirekellad on paigaldatud teine-teisest sõltumatute kaablite külge ning anduri kaabli vigastamine ei oleks pidanud mõjutama häirekellade tööd. Järgnevalt on ta vastanud hageja küsimustele selle kohta, kas või kuidas oli võimalik välja lülitada ATS seadet või häirekellasid. Iseenesest on tegu taas asjakohatute küsimustega, sest ei süsteem ega häirekellad ei olnud välja lülitatud ning seesuguseid asjaolusid kriminaalmenetluses ei tuvastatud.
547.Lisaks on U teinud alusetu järelduse, et antud juhul ei pidanud personal seisma ATS seadme kõrval, vaid tulekahju tegutsemise juhendid pidid olema kirjas Tulekahju korral tegutsemise juhendis. Arvamusest ei nähtu, et U oleks teavitatud tegelikest juhtunu asjaoludest ehk sellest, et terves hoones ei viibinud ATS seadme tööle rakendumisel ühtegi töötajat ja hagejal puudus vastav juhend. U järeldus töötajate viibimise asukoha osas ei ole iseenesest kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega, milliste järgi juhul, kui süsteem ise automaatselt teadet Häirekeskusele ei edasta, peab valvur jälgima pidevalt ATS keskseadet.
548.U pidas reaalseks võimalust, et antud juhul häirekellad töösse ei rakendunudki, millele viitavad tema hinnangul „varasemad tunnistajate ütlused“. Millised ütlused ja millisel viisil sellele viitavad, ei ole ta selgitanud. Arvamuses endas märgitu kohaselt esitati talle vaid ühe tunnistaja ütlus ja selleks oli ilmselt Mi ütlused (sellel on viidatud kui ATS seadme hooldaja seletustele), kelle kinnituse kohaselt pidid häirekellad töötama. Käesolevas asjas kogutud tunnistajte ütluste kohaselt ei saa järeldada, et häirekellad ei hakanudki tööle, vaid järeldada saab üksnes seda, et nende häält ei olnud tulekahju avastamise ajal enam kuulda. Arvestades asjas kogutud tõendeid, võib aga järeldada, et selle põhjuseks oli tulekahju liialt pikaajaline kestvus enne avastamist ja häirekellade juhtmestiku läbipõlemine.
549.Muus osas ei põhine U järeldused sündmuse tegelikel asjaoludel, vaid teostusdokumentatsioonis väidetavalt mõõdetud akude mahtuvusele. Mis ajast täpselt viidatud teostusdokumentatsioon pärineb, arvamusest ei nähtu. Ka ei ole selles arvutatud, kui kaua oleksid häirekellad akude mahtu arvestades saanud töötada. Kohus peab aga oluliseks eksperdi järeldust punktis 13, mille kohaselt ei olnud põlengujärgselt tehtud fotodest võimalik järeldada häirekellade välja lülitamist. Seega ei saa olla põhjendatud hageja väited, et häirekellad ei hakanudki tööle, sest need olid välja lülitatud või esines mõni rike.
550.ATS seadmele esitatavate nõuete osas on U lähtunud vaid hageja esitatud andmetest, milliste kohaselt oli hotellis 72 voodikohta ning personalina vaid 3-10 inimest. Hageja ei ole avaldanud lisaks restorani ja baari kohtade arvu ega SPA mahutavust. Seega ei pruugi eksperdi järeldused olla õiged, sest ta ei ole lähtunud hoone tegelikust kasutajate arvust.
551.Kostja esitas kohtule Elrato OÜ kvaliteedijuhi JK kui asjatundja arvamuse hotelli elektripaigaldise ohutuse ja nõuetekohasuse kohta seisuga 26.01.2016 (toimiku 18. kd, lk 15-25). Arvamuse koostamiseks esitati talle hulgaliselt kriminaalasjas kogutud materjale ning asjatundjate arvamusi. Mi mõõdistustegevuste osas osundas JK, et ei ole selge, mida on tegelikult mõõdetud ning isolatsioonitakistuse mõõtmise protokoll ei tõenda, et hotelli elektripaigaldis või selle elektriseadmed olid korras. Mõõteprokollidel puuduvad mõõtja andmed, kutse- ja pädevustunnistuse andmed. Vajalik akrediteering Mil puudus. Lisaks ei tõenda tema 15.02.2016 ütlused, 06.12.2016 e-kiri ning muud andmed, et rikkesilmuse näivtakistuse, kaitsejuhtide terviklikkuse ja rikkevoolu kaitselülitite kontroll oleks tehtud.
552.JK osundas, et puuduvad andmed hotelli elektripaigaldise korraliste tehniliste kontrollide kohta enne 30.06.2015, kuigi vastav kohustus oli olemas alates 2007. aastast. Mi esitatud mõõteprotokoll ei välista rikke tekkimist edaspidi. Kui elektripaigaldis oleks olnud korras, ei oleks sellel olnud selliseid silte, nagu tegelikult leiti. Kuivatuskappide kasutamisel elektri
kadumist ei pidanud ta normaalseks ning kaitselüliti avariilise väljalülitamise korral tuleb sellest teavitada käidukorraldajat ning enne uuesti sisse lülitamist peab tema või mõni teine pädev isik selgitama väljalülitamise põhjused ja rakendama meetmed, et see ei korduks. Samas ei nähtunud dokumentidest, et oleks üldse olnud lahendatud käit ja selle hooldus. Hoone elektritarbimise mahul, liitumissüsteemil, mõõtesüsteemil ja plommi korrasolekul alajaamas ei olnud asjatundja arvates sellist tehnilist tähendust, et need välistaksid tulekahju puhkemise elektripaigaldisest või elektriseadmest tuleneval põhjusel. Kokkuvõttes leidis asjatundja, et elektriohutuse seaduse mõistes ei ole tõendatud hotelli elektrisüsteemi ega elektritarvitite elektriohutus ega välistatud tulekahju tekkimine elektrisüsteemist, elektripaigaldisest või elektritarvititest.
553.Selerek OÜ esindaja ÜK koostas 01.2021 ekspertarvamuse täienduse (toimiku 18. kd, lk 2630) ning leidis, et antud juhul oli ATS süsteemi toite puudumine nähtav ATS keskseadmel, sest esipaneel oli pime ja kõik indikaatortuled kustunud. Erinevalt kelladest ei saanud summerit ennetavalt välja lülitada. Muus osas nõustus ta U järeldustega, kuid osundas, et erandolukord on kasutajale kohe märgatav ning toite kadumisel kostub helisignaal. Süsteemis puudusid igasugused jäljed saboteerimise kohta. Sõltumata võimalikust häirekellade rikkest oleks ATS keskseadme summer pidanud fuajees kuulda olema juba kolme minuti jooksul tule tekkimisest. ÜK rõhutas, et ATS keskseadme indikaatortulede põlemisest ei saa järeldada häirekellade mittetöötamist tulekahjuhäire kestel. Kohus peab neid järeldusi loogilisteks ja teiste tõenditega kooskõlas olevaks.
554.Kostja esitas kohtule ehitus- ja tuleohutuseksperdi PP täiendava arvamuse 29.01.2021 (koos lisadeta toimiku 18. kd, lk 31-74), milles ta ei nõustunud mitmete TR seisukohtadega seoses projektdokumentatsiooni ning algse hotelli rajamisega. PP rõhutas, et tuletõkketsoonide eesmärgiks on piirata tulekahjustuste levikut ning nende puudumine mõjutas tule levikut.
555.Kostja esitas kohtule ka PP kommentaarid H ja TR arvamustele (toimiku 18. kd, lk 79-94). Ta osundas, et H ega TR ei ole põhistanud, milliste andmete alusel nende arvates ei olnud külmik mööblisse paigaldatud. Külmikutel oli jahutussüsteem, mida tuli regulaarselt puhastada ning oluline oli külmiku vanus. Võrreldud külmiku vanust ja seisundit ei ole HP ja TR kirjeldanud. Nende katsete ajal ei paiknenud külmik mööbli sees ega olnud töös katkematult, seega ei viidud katseid läbi samaväärsetes tingimustes.
556.Lahtise tule allika osas viitas PP võimalikule põlema unustatud lambipirnile või tuppa jäänud suitsukonile. Samas ta rõhutas, et kriminaalmenetluse andmetel olid hotelli elektriseadmed ja elektripaigaldis vananenud ning esinesid rikked. Tule leviku osas ta rõhutas, et kui oleksid olnud rajatud Päästeameti nõutud tuletõkketsoonid, oleks tule levik olnud aeglasem. Tulekahju avastamine hooneväliste tunnuste alusel tähendab, et reeglina ei ole päästjatel enam tehniliselt võimalik tuld efektiivselt kustutada. PP ei nõustunud, et triikimisruumis oli teine tulekolle. Triikimisruumi välisfassaad oli säilinud, laudis söestunud. Samas oli selle kõrval II korrusel avatud korrustevahelise trepiga külgnev välissein ja III korrusel üleval paremal paiknevad välisseina elemendid on täielikult ära põlenud. Toas nr 105 oli palju ulatuslikum ja intensiivsem põlemine. Tulekolde piirkonnas oleksid kahjustused pidanud olema suuremad, kui need olid triikimisruumis. Hotelli pööningul asunud tulekahjuandurit ekspert ei tuvastanud. Kokkuvõttes ei välistanud ekspert põlengu teket elektrilisel põhjusel. Hotelli tuleohutuse puudused tingisid tule kiire leviku.
557.Hageja esitas kohtule ML täiendava arvamuse 22.02.2021 (toimiku 18. kd, lk 130-131), kes avaldas, et elektripaigaldise auditi jaoks juhtmestiku süsteemide kontrollmõõtmiste tegemise ajaks tuleb elektrisüsteemiga ühendatud elektritarvitid võrgust lahutada. 27.05.2021 koostas PP veel ühe arvamuse (toimiku 19. kd, lk 77-83), milles selgitas tuletõkketsoonide loomise vajalikkust. Külmiku osas viitas ta paigaldusjuhendile ning sellele, et juhendi järgi tuli tagada külmiku taga asuva seadme piisav jahutus ja ventilatsioon. Hageja esitatud joonise ja foto järgi
paiknes külmkapp kirjutuslaua sees, mille sein on vastu seina ja ventilatsioon on blokeeritud.
558.Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et hotellis olnud ATS süsteem rakendus tööle ja keskseade andis igal juhul teada tulekahju tekkimisest. Keskseadmesse tulnud teate alusel oleks hotellis viibinud töötaja saanud tuvastada tulekahju tekkimise koheselt isegi siis, kui häirekellad ei oleks töösse rakendunud. Erinevalt hageja väidetest aga puudub käesolevas asjas objektiivne alus kahelda häirekellade töösse rakendumises. Puuduvad tõendid häirekellade rikke või välja lülitamise kohta enne tulekahju. Häirekellad ei olnud tulekahju avastamise ajaks enam kuulda, sest tulekahju oli selleks ajaks kestnud juba liialt kaua aega.
559.Hageja rikkus kohustust tagada hotellis ATS süsteemi ööpäevaringne valve. Üksnes läbi sellise kohustuse täitmise oleks hotellis olnud tagatud tuleohutus, sest süsteem ise automaatseid teateid ei edastanud. Kui töötaja oleks viibinud hotellis, oleks ta saanud koheselt tulekahju avastada ja suure tõenäosusega analoogiliselt varasema juhtumiga kustutada. Hageja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse rikkumine tõi otseselt kaasa tule leviku väljaspoole tuba nr 105. Olukorras, kus leegid olid hoonest avastamise ajaks juba väljunud, oli tegemist ulatusliku tulekahjuga, mida hageja oleks lepingu täitmise korral saanud ära hoida. Lepingust tuleneva hoolsuskohustuse täitmine oleks välistanud tulekahju leviku väljaspoole tuba isegi siis, kui tegemist oleks olnud süütamisega. Süütamisele viitavad objektiivsed tõendid puuduvad. Kohus nõustub kostja väidetega, et süütamine ei saa olla eluliselt usutav olukorras, kus tulekahju sai alguse suletud hoone teisel korrusel asunud toast, millele ligipääs pidi igal juhul olema raskendatud. Arvestades hoone elektrisüsteemiga seotud probleeme ja rikkeid ning külmikute nõuetele mittevastavat paigaldamist mööbli sisse, on tõenäoline tulekahju süttimine elektrilisest põhjusest.
560.Lisaks suurendas hageja kindlustusriski ja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ta jättis täitmata Päästeameti tuleohutuse alased ettekirjutused. Päästeameti vastusest kostja esindaja teabenõudele (toimiku 16. kd, lk 173-176) nähtub, et Päästeamet vaatles hoonet TP2 klassi kuuluvana ning hinnang tulenes 2005. aasta mõõdistusprojektist ja ehitusregistris olevatest andmetest. Hoone tuletõkketsoonid ei vastanud ehituslikele tuleohutuse nõuetele. Hoone fassaadiviimistlus ei vastanud TP2 väliste pinnakihtide nõuetele. Pööningukonstruktsioonid ei vastanud TP1 tingimustele.
561.26.04.2012 oli hagejale koostatud väärteomenetluse otsus signalisatsioonisüsteemi hooldamata jätmise tõttu. 05.08.2010 oli hagejale tehtud neli tuleohutuse alast ettekirjutust. 09.05.2012 tehti ettekirjutus paigaldada pööningule automaatse tulekahjusignalisatsiooni tulekahjuandurid. Samal päeval tehti ettekirjutus koostada tulekahju korral tegutsemise plaan. 28.05.2014 tehti muuhulgas ettekirjutus korraldada hotelli elektripaigaldise tehniline kontroll, sest hagejal puudus kehtiv elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus. Hilisematest järelkontrollidest nähtub, et täitmata jäid muuhulgas nõuded eraldada esimene ja teine korrus tuletõkkega, koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning paigaldada pööningule tulekahjuandurid.
562.Päästeameti vastusest 04.04.2016 (toimiku 1. kd, lk 177) nähtub, et hageja hotelli suhtes olid tehtud ettekirjutused, mis jäidki täitmata. Ettekirjutuste kohaselt tuli rajada majutushoone teisele ja kolmandale korrusele nõuetekohane evukuatsioonipääs, eraldada hotelli esimene korrus teisest ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, paigaldada pööningule tulekahjuandurid ja korralda elektripaigaldiste tehniline kontroll. Seda, et ettekirjutused jäid täitmata ning neil oli oluline mõju tulekahju ulatuslikul levikul, on tõendatud eelviidatud asjatundjate arvamustega. Ajakirjanduses 04.07.2016 ilmunud artiklis (toimiku 1. kd, lk 216) väideti, et hotellil oli enne põlengut mitmeid täitmata Päästeameti ettekirjutusi ning kasutusluba oli antud ilma Päästeameti kooskõlastuseta.
563.Päästeamet saatis hagejale 31.10.2016 kirja (toimiku 14. kd, lk 117), milles selgitas, et seisuga 26.01.2016 kehtisid hageja suhtes kokku kuus ettekirjutust. Hagejal tuli paigaldada pööningule ATS tulekahjuandurid, rajada majutushoone teisele ja kolmandale korrusele teine evakuatsioonipääs, eraldada hotelli esimene korrus teisest ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsiooniga, moodustades sellest omaette tuletõkketsooni, teostada hoone piksekaitsesüsteemi kontroll ja hooldus ning teostada elektripaigaldise tehniline kontroll vastavat akrediteeringut omava ettevõtja poolt.
564.Kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatus M (toimiku 14. kd, lk 86) avaldas, et alustas hotelli elektripaigaldiste mõõdistamist ja kontrolli augusti lõpul 2015 ja tööd kestsid kuni novembri lõpuni 2015. Mõõdistamata jäid toitekaablid alajaamast hotellini. Mõõdistuste ja kontrolli akti siiski hagejale ei väljastatud. Tema hinnangul vastasid hotellis elektripaigaldised ja kaablite isolatsioonitakistused nõuetele ja midagi ohtlikku ei leitud. Küll aga jäi talle silma, et tubades olid minibaarid-külmikud paigaldatud mööbli sisse, mis ei taganud mootorite täielikku jahutust. Samas asjas tunnistajana üle kuulatud ML (toimiku 14. kd, lk 87) teostas politsei palvel objekti ülevaatust 04.02.2016. Kontrollimisel selgus, et voolu kõikumist ei esinenud. Seda ei esinenud ka eelmisel kontrollimisel 10.03.2015.
565.Seega võib eelviidatud tõenditest kogumis järeldada, et hagejal jäid olulised tuleohutuse alased nõuded täitmata. Muuhulgas jäid rajamata tuletõkketsoonid, mis oleksid saanud välistada tulekahju kiiret levikut. Lõplikult jäi teostamata ja vormistamata elektripaigaldise nõuetekohasuse kontroll. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuigi viimase osas tehti mõõdistusi, ei saa lõplike nõuetekohaste kontrolldokumentide puudumise tõttu eeldada, et hotelli eleketrisüsteem oli nõuetekohane. Nõuetele mittevastavusele viitasid erinevad elektrisüsteemi rikked. Lisaks ei tõendanud hageja kohtumenetluse käigus, et külmikute paigaldamine mööbli sisse oleks olnud nõuetekohane ja ohutu.
566.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjal oli õigus keelduda täielikult kindlustushüvitise maksmisest, sest hageja jättis täitmata olulise lepingus ja õigusaktides toodud kohustuse ehk kohustuse tagada ATS süsteemi ööpäevaringne valve. Antud kohustuse täitmata jätmine omas otsest põhjuslikku seost tulekahju kiire leviku ja õigeaegse avastamata jätmisega. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kui hageja töötaja oleks viibinud ATS seadme juures, oleks ta igal juhul avastanud tulekahju minutite jooksul ning kahju oleks piirdunud toa nr 105 kahjustustega. OÜ PST Consult kahjukäsitluse kokkuvõttest (toimiku 1. kd, lk 202-210) nähtub, et kahjustatud toa pinna suurus oli 20,4 m2. See oleks tulnud täielikult renoveerida. Toa taastamise kulu oleks olnud 9559 eurot. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele toa nr 105 taastamiskulude osas. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et tegelikult on kostja hagejale juba välja maksnud hüvitise 9559 eurot ülevas osas, mistõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks mistahes ulatuses.
567.Lisaks ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka seetõttu, et hageja esitas pärast kindlustusjuhtumi toimumist kostjale tahtlikult ebaõigeid andmeid selle kohta, kas või millal tema töötajad hoones viibisid. See on takistanud kostjal ja politseil kindlaks tegemast juhtunu objektiivseid asjaolusid. Hageja on tahtlikult üritanud ka luua tõendeid selleks, et muuta usutavaks spekulatiivset väidet hotelli süütamise kohta. Kindlustusvõtjana lasus hagejal kohustus esitada kindlustusandjale juhtunu kohta tõeseid andmeid. Tahtlikult ebaõigete andmete esitamine eesmärgiga saavutada kindlustushüvitise väljamaksmie andis kostjale õiguse keelduda hüvitise maksmiseks. Ühtlasi on hageja jätnud täitmata Päästeameti tuleohutuse alased ettekirjutused, mis omakorda kiirendasid tule levikut ja suurendasid kahju. Kuivõrd aga põhjusliku seose ahel sai alguse töötajate mitteviibimisest hoones tulekahju tekkimise ajal, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt hinnata, millises ulatuses suurendas kahju tuleohutusalaste nõuete järgimata jätmine.
568.Kuivõrd hageja nõue kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks ei kuulu üheski osas
rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, milline oleks olnud kohane kindlustushüvitise suurus. Seetõttu ei hinda kohus tõendeid, mis on esitatud seoses kindlustushüvitise suuruse, hoone tegelike konstruktsioonide, hoone amortisatsiooni ja tekkinud kahjustuste ulatuse kohta (toimiku 1. kd, lk 159-167, toimiku 2. kd, lk 71-74 toimiku 2. kd, lk 75-77 ja 14. kd, lk 49-50, toimiku 2. kd, lk 78-80, toimiku 3. kd, lk 8-96, toimiku 9. kd, lk 43-63, toimiku 9. kd, lk 184-195, toimiku 10. kd, lk 1-203, toimiku 11. kd, lk 2-20, toimiku 11. kd, lk 22-33, toimiku 11. kd, lk 123-229, toimiku 14. kd, lk 45-48, toimiku 14. kd, lk 50 pöördel – 55, toimiku 15. kd, lk 113, toimiku 14. kd, lk 118-154, toimiku 17. kd, lk 174-191, toimiku 18. kd, lk 12-14, toimiku 18. kd, lk 75-78, 18. kd, lk 140-199).
569.Kuna nõue ei kuulu rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks eraldiseisvalt hinnata, kas leping oli sõlmitud alakindlustuse tingimustel ning sellest tulenevalt oleks võinud hüvitis kuuluda vähendamisele. Kohus osundab, et pooled on kohtule esitanud hulgaliselt projektdokumentatsiooni, fotosid ja videosid põlengu käigu kohta, mis ei oma aga iseseisvat tõenduslikku tähendust, sest kohus ei saa nende alusel teha erialapädevusse kuuluvaid järeldusi. Samuti on kohtule esitatud ka dokumente, mis ei oma tõendi tähendust või on asjakohatud. Hageja esitas kohtule seadusliku esindaja koostatud „Bernhardi loo“ nimelise kirjelduse (toimiku 8. kd, lk 118-120), mida kohus ei loe tõendiks, vaid seletuseks. Sama moodi loeb kohus seletuseks hageja seadusliku esindaja ettekande 2017. aasta tuleohutuse konverentsil (toimiku 8, kd, lk 82-114).
570.Ajakirjanduses ilmunud kajastused selle kohta, kuidas hageja seadusliku esindaja hinnangul ei tegelenud Päästeamet kustutustöödel piisava intensiivsusega ei loe kohus asjakohasteks tõenditeks. Kohus ei loe asjakohaseks tõendiks Päästeameti Lõuna Päästekeskuse põhimäärust (toimiku 15. kd, lk 132-140).
571.Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt kindlustushüvitisena välja 2 289 365 eurot või alternatiivselt 1 841 365 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata kindlustushüvitise nõuded, jätab kohus rahuldamata ka nende nõuetega seotud viivisenõude. Kuna hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt kindlustushüvitist ning kostja keeldus seaduslikult hüvitise maksmisest, ei kuulu rahuldamisele kahju nõue 448 000 eurot ja viivisenõue antud kahju nõudelt.
572.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
573.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 125 738,49 eurot, millest õigusabikulud olid 116 307,49 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulud 9331 eurot ja tasutud riigilõivud 100 eurot. Sellele palus esindaja lisada viimasel istungil osalemise kulu arvestusega 175 eurot tunni kohta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
574.Kohus leiab, et tegemist on pikaajalise, keeruka ja ebatavaliselt mahuka kohtuvaidlusega, mille puhul soovivad pooled eelduslikult jätkata vaidlust kõrgema astme kohtutes. Arvestades vaidluse võimalikku jätkumist, ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks rahaliselt hüvitatavad menetluskulud käesolevas otsuses. Kohus määrab kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud eraldiseisvas määruses pärast vaidluse sisulist ja lõplikku lahendamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.