OÜ Magri hagi Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali kui Seesam Insurance AS õigusjärglase vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.oktoobri 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 502 554,85 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Magri 03.novembri 2021.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): OÜ Magri (registrikood 10565163, aadress Kolga tee 22a, 67405 Otepää), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (e-post:XXX); seaduslik esindaja MM Kostja (vastustaja): Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal (Seesam Insurance AS õigusjärglane, registrikood 12970620, aadress Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel (e-post:XXX )
Istungi toimumise aeg
28.04.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.10.2021.a otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja nõuded 1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kindlustuslepingu, mida tõendab kindlustuspoliis nr 5/181976, mille lahutamatuks osaks olid Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2014, Seesami hüvitisreeglid 1/2012 ning Seesami üldised lepingutingimused 1/2008.
2.26.01.2016 kell 17:14 toimus kindlustusjuhtum. Kindlustatud ese, hotell Bernhard asukohaga Kolga tee 22a, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond, sai tulekahjus kahjustada. Hotellis oli alati ööpäevaringne valve. 26.01.2016 oli töölepingu alusel kohustatud hotellis valvet pidama C.
3.18.03.2016 tegi kostja otsuse varakindlustuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Kostja põhistas otsust, toetudes C ütlustele, mistõttu leiti, et hageja on esitanud väidetavalt valeandmeid ning suurendanud kindlustusriski. 31.03.2016 kirjutasid hotelli töötajad seletused hotellis tegelikult toimunu kohta. Hotelli administraator Y tunnistas, et ta oli hotellis vahetuse lõpuni ise. Vahetevahel kokkuleppel kolleegiga asendasid nad teda järgmise vahetuse alguseni, kui ta lahkus enne vahetuse lõppu. Tema sõnul ei vastanud tõele väited, et hotellis puudus ööpäevaringne valve. 4.Hageja esitas 13.04.2016 lepingulise esindaja vahendusel kostjale ettepaneku kahjuhüvitise välja maksmiseks. 20.04.2016 esitas kostja vastuse, milles ettepanekut ei rahuldatud.
5.Kostja on viidanud vastuses tingimuste punktile 100, mille alusel vabaneb kostja täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ning kostja täitmise kohustuse kindlakstegemisele. Hageja ei ole tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, mistõttu on välistatud kostja vabanemine täitmiskohustusest.
6.Kostja ei ole tõendanud, kuidas C majast puudumine avaldas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, mistõttu ei või kostja tugineda VÕS § 452 lg 2 p-le 2. Tuleohutusekspert TR on 21.04.2016 analüüsis lk 8 leidnud, et suitsuaistingu põhjal luurele minek üksinda, ettevalmistuseta, kogemuse ja erivarustuseta on töötaja kui tavainimese poolt võimatu. Seega isegi juhul, kui C oleks viibinud sel hetkel hotellis, oleks olnud võimatu tema poolt tulekahju iseseisv kustutamine.
7.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 24.05.2016 ekspertiisiakti nr 16E-PT0007 kohaselt sai 26.01.2016 tulekahju alguse Bernhardi hotellihoone toast nr 105. Samas ei ole Eesti 2(30)
Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert leidnud Bernhardi hotellihoonest ühtegi voolujuhtivat detaili, mille alusel võiks järeldada tulekahju alguse saamist elektrisüsteemist. Ekspert on välistanud 26.01.2016 tulekahju alguse saamise toas nr 105 paiknenud minibaar-külmikust või telerist.
8.Kolm asjatundjat on pidanud võimalikuks tulekahju tekkimist süütamise tõttu. Tuleohutusekspert TR leidis, et tulekahju võis alguse saada toa nr 105 keskel paiknenud voodist, millele viitasid kõrge temperatuuri mõju jälg laes ja igas suunas ühtlaselt tuhastunud esemed. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt järgi võis tulekahju tekkepõhjuseks olla lahtise tule allika termiline toime. H hinnangul võis tulekahju tekkida tuppa 105 viidud põlevmaterjaliga kontakti viidud lahtise tule allikast. Tulekahju võis tekkida ka hõõguvast sigaretist, mis sattus kontakti mingi põlevmaterjaliga.
9.Hageja seaduslik esindaja andis kriminaalasja raames ütlusi, milliste kohaselt tuvastas ta 24.01.2016 hotellis kohviubade puudujäägi. Selle pinnalt tekkis konflikt Q ning Bernhardi hotellis baarmenina töötanud W vahel. Konflikti tõttu lahkus W 24.01.2016 hotellist ja jättis baarmeni töökohustused täitmata. 25.01.2016 vahetasid W ja Q sõnumeid ning W esitas ähvardusi. Z kriminaalasjas antud ütlustest nähtub samuti, et W lahkus töölt konflikti tõttu. Samas ei ole kriminaalasja nr 162820046 raames õnnestunud välja selgitada, kas ja kes on hotellikompleksi 26.01.2016 põlema süüdanud. Politsei- ja Piirivalveameti 17.08.2016 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et W viibis 26.01.2016 ajavahemikus 14.00-20.00 oma kodus Otepääl aadressil XXX. Seega vaatamata tülile tema hotelli põlema ei süüdanud.
10.26.01.2016 tulekahju ajal Bernhardi hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsiooni häirekellad töösse ei rakendunud. Hageja tellis arvamuse tuleohutuse eksperdile MO-lt, kes pidas tõenäoliseks, et häirekellad ei rakendunud töösse. Esmalt viitas ekspert sellele, et on kaks erinevat arvamust tulekahju alguse aja kohta. H arvamuse kohaselt algas see kella 17.0517.06 paiku. Pääste- ja tuletõrjeinsener RP on leidnud, et tulekahju sai alguse tõenäoliselt varem kui kell 16.10. Lähtudes kriminaalasjas raames antud D ja L ütlustest, järeldas MO, et D lahjus hoonest 16.30-16.45. 11.Kriminaalasja raames ütlusi andnud Fiider L.E.G. OÜ töötaja H avaldas, et häirekellad asusid hoone koridoris ja hotellist väljaspool neid ei olnud. Sellest hoolimata kostusid häirekellad alati hotellist väljapoole. D kinnitas, et tema hotellist lahkumise ajal oli kõik vaikne. R kinnitas, et kui ta käis läbi suletud uste tulekahju kuma vaatamas, ei kuulnud ta tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid. C avaldas, et ta tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid ei kuulnud. 12.MO arvestas Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Ä 09.02.2016 arvamusega ja leidis, et kui D lahkus kell 16.30-16.45 ja tulekahju pidi algama varem kui 16.10, siis oleks pidanud D kuulma häirekellasid, kuid majas oli vaikne. Kui aga nõustuda riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert H seisukohaga, et tulekahju orienteeruv algusaeg jääb ajavahemikku 17.05.-17.06, oleksid pidanud nii R, C ja saabunud tuletõrjujad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi alarmkellasid kuulma, sest nad kõik olid hotelli Bernhard juures ajaliselt enne 30 minuti möödumist. 13.Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teavitus häirekellade näol ei rakendu, kui alarm on välja lülitatud ehk alarmseadme väljundid on isoleeritud, väljundahela juhtmestikus on tekkinud lühis või kui väljundahela juhtmestikus on tekkinud katkestuse. O pidas
3(30)
võimalikuks häirekellade mitte töötamist ühel viidatud põhjustest, kuid see põhjus pidi esinema juba ajaliselt enne tulekahju algust. Muidu ei oleks saanud tekkida olukorda, kus häirekellad töösse ei rakendugi. MO seisukoht häirekellade mitterakendumise kohta on kooskõlas tuleohutusekspert TR arvamusega.
14.Häirekellade töösse mitterakendumine oli ootamatu ja ettenägematu. Asjaolu, et 25.01.2016 öösel ehk üks ööpäev enne tulekahju toimumist andis hotellihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpult veateate, ei oma tähtsust. Z kinnitusel kadus veateade iseenesest, mis tähendab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töö taastus. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et häirekellade juhtmed olid enne tulekahju avastamist läbi põlenud. Asjatundjad ei ole tuvastanud ühtselt tulekahju alguse aega. Lisaks on U selgitanud, et ühe tsooni tulekahjuandurite kaabelduse läbipõlemine ei mõjutanud teiste tsoonide tulekahjuandurite tööd. 15.Hageja leidis, et see asjaolu, et tulekahju avastamise ja selles teatamise ajal ei viibinud hoones ühtegi inimest, ei avaldanud mõju tulekahju puhkemisele ega ulatusele. Hageja nõustus, et Bernhardi hotellihoones 26.01.2016 tulekahju avastamise ja sellest tulekahjust teatamise ajal ühtegi inimest ei viibinud. Hageja leidis, et sellega kindlustusrisk ei suurenenud. Kindlustuslepingus ei ole sätestatud täpsemaid nõudmisi selle kohta, milline peaks ööpäevaringne inimvalve välja nägema või millistele tingimustele peaks selline inimvalve vastama. Järelikult tähendab ööpäevaringse inimvalve nõue üksnes seda, et ööpäevaringselt peab hotellihoones viibima inimene. Kus see inimene peab viibima ja mida ta tegema peab või teha ei tohi, leping ette ei näinud. Hageja arvates oli oluline häirekellade tööle mitte rakendumine.n MO leidis, et inimeste puudumine hoones ei avaldanud mõju tulekahju avastamisele ja levikule. 16.Majamees D tegi 26.01.2016 enne hotellist lahkumist töid teise korruse privaatsaunas. Kui tulekahju algas varem kui 16:10, viibis D hotellihoones tulekahju toimumise ajal. Enne hotellist lahkumist ta midagi ei täheldanud. Järelikult ei oleks ta tulekahju avastanud varem kui TR ja A, sest automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi alarmkellad töösse ei rakendunud. 17.Kuna tulekahju põhjustas tõenäoliselt süütamine, puudusid tavainimestel TR arvamuse kohaselt võimalused põlengu kontrolli alla saamiseks. Kui töötajad oleksid ise tulekahju kustutama asunud, oleksid nad ohtu seadnud oma elu. Järelikult ei avaldanud inimeste puudumine mingisugust mõju. Kindlustuslepingus ei olnud lepitud kokku, et töötaja oleks pidanud ööpäevaringselt olema automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpuldi vahetus läheduses ja jälgima puldi tulukeste süttimisega seonduvat. Seega olukorras, kus hotellitöötaja ei viibinud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskpuldi vahetus läheduses ning häirekellad töösse ei rakendu, oleks hotellitöötajal olnud võimatu 26.01.2016 tulekahju varajases staadiumis avastada. 18.Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punkti 15.4. järgi vabaneb kostja täitmiskohustusest kindlustusjuhtumi toimumisel pärast kindlustusriski suurenemist ulatuses, mille võrra on kindlustusrisk suurenenud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja viitas samas VÕS § 452 lg 2 punktile 1. Süütamise tõttu puudusid töötajatel reaalsed võimalused olukorra mõjutamiseks. 19.Bernhardi hotellihoone ulatuslik kahjustada saamine 26.01.2016 tulekahju tagajärjel ei olnud kindlasti tingitud ainult sellest, et tulekahju avastamise ja teatamise ajal ühtegi inimest
4(30)
hoones ei viibinud. Ajal, mil Päästeametile teatati tulekahjust ning esimesed tuletõrjujad kohale jõudsid, ei olnud tulekahju veel hotellihoone sisemusest välja kandunud. Bernhardi hotellihoone niivõrd mastaapne põlemine sai võimalikuks, sest Päästeametil nappis ressursse tulekahju kiireks kustutamiseks. Tuleohutusekspert TR viitas, et esimene teade registreeriti kell 17:14, kell 17:19 saabus esimene auto kohale ning kell 17:21 saabus paakauto. Kell 17:27 alustati esimese veejoaga tulekahju kustutamist. Tegu oli C-joaga ehk kõige väiksema võimsusega voojoaga. TR viitas andmete puudumisele selle kohta, et kustutusööde käigus oleks keegi paari esimese tunni jooksul sisenenud hoone teisele korrusele. Päästemeeskond ei suutnud lokaliseerida pööningule levinud tulekahju. Hageja arvates oleks põhjendatud vähendada hüvitist 15% võrra ning mitte enam, kuid see on hageja alternatiivne seisukoht.
20.Päästeameti ettekirjutused ei omanud seost 26.01.2016 tulekahju tekkimise ega levikuga. Seisuga 26.01.2016 oli tehtud järgmised Päästeameti ettekirjutused. Teisele ja kolmandale korrusele tuli rajada teine evakuatsioonipääs. Hotelli esimene korrus tuli eraldada teisest korrusest ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, moodustades sellest omaette tuletõkkesektsiooni. 28.05.2014 tehti ettekirjutus hoone piksekaitsesüsteemi kontrolli ja hoolduse kohta. 18.06.2015 anti 28.05.2014 ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg. 21.Ettekirjutuste mõju on analüüsinud ekspert MO, kes leidis, et ükski ettekirjutustest mõju ei avaldanud. Kuna tulekahju sai alguse teise korruse toast nr 105, ei omanud nõue paigaldada pööningule automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuandurid seost 26.01.2016 toimunud tulekahju avastamise ja levikuga. Kuna hoones ei olnud ühtegi inimest, ei omanud nõuded rajada teine evakuatsioonipääs ning eraldada hotelli esimene korrus tuletõkkekonstruktsioonidega, seost 26.01.2016 toimunud tulekahjuga. Tuli ei levinudki esimesele korrusele. Tulekahjul ei olnud seost piksega ja seega ei omanud tähtsust nõue teha piksekaitsesüsteemi kontroll. 22.Hageja ei ole tulekahjuga seoses kostjale valetanud. Hageja viitas VÕS §-le 448 ja §-le
449.Ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punktides 99 ja 100 on sätestatud, et kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimumist kohustatud tagama kostja esindajale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Kostja esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult. 23.Seega erinevalt VÕS § 449 lg 2 regulatsioonist vabaneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkti 100 kohaselt kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu. Antud juhul on oluline, et vastavalt VÕS § 427 lg-le 1 on VÕS § 449 tervikuna poolimperatiivne, millest kindlustusvõtja kahjuks ei ole võimalik kõrvale kalduda. Seetõttu on ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkt 100 osas, mis võimaldab kindlustusandjal vabaneda täitmise kohustusest ka siis, kui kindlustusvõtja rikub teabe andmise kohustust raske hooletuse tõttu, tühine. 24.Hageja leidis, et ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 punkte 99 ja 100 mõista selliselt, et pärast kindlustusjuhtumi toimumist on kindlustusvõtja kohustatud tagama kostjale kui kindlustusandjale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma kostjale kui kindlustusandjale vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid ning kui
5(30)
kindlustusvõtja tahtlikult rikub vähemalt ühte viimatinimetatud kohustustest ning sellel rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmiskohustuse kindlakstegemisele, siis vabaneb kostja kindlustusandjana täitmise kohustusest.
25.Hageja arvates tuli tuvastada, milline oli oluline informatsioon ning kas informatsiooni andmise kohustust rikuti tahtlikult. Põlengu puhul saab oluliseks pidada sellist teavet, mis on vahetult põlenguga seotud. Samuti oli oluliseks see, millised isikud kuni millise ajani hoones viibisid. Teave selle kohta, kuidas oli hotellis varem tagatud ööpäevaringne valve, ei ole oluline, sest sellel puudub seos tulekahjuga.
26.See, millal lahkus C 26.01.2016 hoonest, ei oma määravat tähtsust, sest kindlustusleping ei reguleerinud ööpäevaringse inimvalve sisu. Kuna hoones viibis D, oli kindlustuslepingu nõue täidetud. Kuni kohtumiseni kostja kahjukäsitlejaga kohtumiseni andis C korduvalt ütlusi selle kohta, et ta lahkus 26.01.2016 Bernhardi hotellihoonest umbes kell
16.30.Pärast kostja kahjukäsitlejaga kohtumist asus ta ootamatult väitma, et lahkus 26.01.2016 hotellihoonest kella 12.00 paiku. C muudetud ütlused on vastuolus hageja seadusliku esindaja ütlustega kriminaalsajas nr 16282000046, milliste kohaselt oli C hotellist veel kell 13.00.
27.Hageja leidis, et kostja survestas Ct ütlusi muutma. Ebaõiged on tema survestamise tagajärjel muudetud ütlused. C survestamine on vastuolus hea usu põhimõttega ega võimalda kostjat keelduda hüvitise maksmisest. Kuni hoones viibis D, oli tagatud ööpäevaringse valve nõue.
28.Kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole hageja esitanud ebaõigeid andmeid hoone ehitusliku konstruktsiooni ning ööpäevaringse inimvalve kohta. Sellisel juhul oleks kostja saanud kindlustuslepingust taganeda VÕS § 441 ja 442 alusel või tühistada leping või nõuda VÕS § 441 lg 4 alusel suuremat kindlustusmakset. Sama regulatsioon on sätestatud üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktides 12.1., 12.3. ja 12.4. Kuna kostja neid võimalusi ei kasutanud, ei saa need andmed olla iseseisvaks aluseks hüvitise maksmisest keeldumisele. 29.Hoone konstruktsioonide osas on ekspert TR leidnud, et kande- ja jäigastavad konstruktsioonid olid ehitatud metallist, tellisest ja monoliitsest raudbetoonist. Välisseinad olid ehitatud tellistest, väikeplokkidest, looduslikust kivist ja puidust. Katuste ja katuslagede kandvad osad olid ehitatud monteeritavast raudbetoonist ja monoliitsest raudbetoonist. Vahelagede kandvad osad olid ehitatud monteeritavast raudbetoonist ja monoliitsest raudbetoonist. Seega ei ole vale kindlustustellimusest nähtuv teave, et hoone konstruktsioonid on kivist ja betoonist.
30.TR arvamuse järgi olid hotellihoone kandekonstruktsioonide materjalideks monoliitne raudbetoon, tellis, väikeplokk ja teras. Kindlustuslepingus ei ole toodud kivikonstruktsiooni mõiste määratlust. Hotellihoone kandekonstruktsioonide neid osasid, mis olid ehitatud nii metallist kui kivist, saab vaadelda kivikonstruktsioonina kindlustuspoliisi tähenduses. Hotellihoone kandekonstruktsioonide metalltalad olid töödeldud tuletõkkevõõbaga ja/või olid nende metalltalade ümber ehitatud kipsist tulekaitseümbrised. TR on neid seetõttu lugenud mittepõlevast materjalist kandekonstruktsioonideks. 31.Hageja nõustus, et kindlustuslepingu kindlustuspoliisil lahtrite „Tulekahju signalisatsioon“ ja „Murdvarguse signalisatsioon“ juures oli kirje „Ööpäevaringne inimvalve“. Inimesi hoones ei olnud, kuid see ei suurendanud kindlustusriski. Hotellihoone kasutajate arv oli alla 100, mistõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust TuOS § 36 lg 3 ning siseministri 07.01.2013
6(30)
määruse nr. 1 § 5 lg 2 ja § 17 lg 2. Meelevaldne on kostja seisukoht, nagu tuleks siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 lisa 2 tähenduses kasutajate arvu kindlaks määramisel liita kokku hotelli voodikohad, restoranis olevad istekohad, konverentsisaali istekohad jne. Bernhardi hotell oli majutusasutus, kus restoran, konverentsikeskus jmt oli nii-öeda lisateenuseks hotellis ööbimise kõrval ning lähtuda tuleb ainult voodikohtade arvust.
32.Asjas puudub kostja kui kindlustusandja küsimustik hagejale kui kindlustusvõtjale, millest nähtuks, millist teavet on kostja hagejalt enne kindlustuslepingu sõlmimist nõudnud. Ainsaks dokumendiks, mis käsitleb kindlustuslepingu sõlmimisega seonduvat, on IIZI Kindlustusmaakler AS kindlustustellimus. Tellimus ei sisalda teavet selle kohta, milliseid küsimusi on soovinud küsida kostja hagejalt enne vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist. Kuna ei ole teada, milliseid küsimusi kostja küsis, ei saa väita, et hageja rikkus teade andmise kohustust.
33.Kuna hotelli esimene ja teine etapp projekteeriti ning ehitati enne 1998. aastat, on asjakohatu lähtud 2004. a või 2015. a tuleohutuse nõuetest. Tuleohutuse nõuetel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 1995. a ja 1998. a nõuetes ei olnud nõudeid ehitisetulepüsivuse, tuletõkkesektsioonide moodustamise ja suuruse, tarindite tulepüsivusklasside jmt osas. Esimese ja teise etapi osas omas EPN 10.1 vaid soovituslikku jõudu.
34.Hotellihoone I ja II etapi osas ei ole asjakohane 2004 tuleohutusnõuete § 40 lg 6, mille järgi tuleb ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele. EhS § 4 lg 3 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehk ümberehitamine selline ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Hotelli ümberehitamist toimunud ei ole, mida tõendab TR arvamus. 35.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hoone ei vastanud EPN 10.1 Ehitise tuleohutus seisuga detsember 1995 nõuetele. EPN 10.1 oli korrigeeritud eelnorm. Tuleohutuse EPN 10.1 kehtestati projekteerimisnormina keskkonnaministri 24.08.1999 määrusega nr 80. Bernhardi hotellikompleksi I etapi projekteerimine lõppes 1996 ja I etapi ehitus lõppes 1997 ning Bernhardi hotellikompleksi II etapi projekteerimine lõppes 1997 ja II etapi ehitus lõppes 1998, seega enne tuleohutuse EPN-i 10.1 kehtestamist kohustusliku normina. Seetõttu ei pidanud Bernhardi hotellikompleksi I etapp ja II etapp olema kooskõlas tuleohutuse EPN-iga
10.1.Tegelikult olid hotelli esimese ja teise etapi teatud lahendused isegi rangemad, kui need oli kirjas EPN 10.1.
36.Hageja arvates tuleks vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.3.1. tõlgendada selliselt, et kindlustushüvitisena kuuluvad välja maksmisele kõik ehitise taastamiseks vajalikud kulud, kui ehitise amortisatsioon vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 50% või väiksem, kindlustusvõtja sooviks oleks ehitis kolme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest alates taastada, kuid ehitise taastamine ei ole võimalik, sest kindlustusandja põhjendamatult keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest.
37.Eeltoodu tõttu pidas hageja ebaoluliseks kindlustuslepingu osaks olevate hüvitisreeglite 1/2012 punkt 3.3.2., mille kohaselt saaks kindlustusvõtja nõuda kindlustushüvitisena ehitise taastamiseks vajalike kulude täielikku hüvitamist üksnes reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kuludokumentide alusel. Selline kindlustuslepingust nähtuv nõue on ilmselges vastuolus VÕS § 127 lõikega 1, § 132 lõike 3 ja § 128 lõikega 3. Hageja arvates on need põhimõtted kohaldatavad kahjukindlustuse puhul.
7(30)
38.Hageja esitatud eksperthinnangu järgi oli hotellikompleksi amortisatsioon enne 26.01.2016 tulekahju oluliselt väiksem kui 50%. Hageja sooviks oli Bernhardi hotellikompleksi taastamine võimalikult kiiresti, kuid kuna kostja on põhjendamatult keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest, ei ole taastamine 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest olnud võimalik. Maksimaalseks kindlustushüvitiseks peaks 2018. a juuni hindadest lähtudes olema 2 290 000 eurot käibemaksuta. Alternatiivselt võiks hüvitise suuruseks olla 1 842 000 eurot käibemaksuta.
39.Hageja esitas kostja vastu täiendava viivisenõude. Kindlustuslepingu üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktis 18.7. on ette nähtud, et kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,02 % makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte üle 15% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. See säte on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451, mille järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt ei pea kindlustusandja tasuma viivist oma täitmise kohustusega viivitamisel.
40.Korrutades vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktis 18.7. sätestatud viivise päevamäära 0,02% 365 päevaga, on aastase viivise suuruseks 7,3%. See on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kindlustushüvitiselt alates 18.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni.
41.Kui kohtu arvates tuleb hüvitis välja mõista kohalikus ehitusväärtuses, esitab hageja alternatiivse kahju nõude ja alternatiivse viivise nõude. Kuna kostja on kindlustuslepingut rikkudes keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest ja hagejal ei olnud võimalik hotellikompleksi taastada 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest 26.01.2016, jääb välja maksmata kindlustushüvitis Bernhardi hotellikompleksi taastamiseks vajalike kulude ja kohaliku ehitusväärtuse vahe ulatuses. R arvamuse kohaselt oli tagajärgede kõrvaldamise maksumuseks 2018. a juuni hindades 2 290 000 eurot käibemaksuta ja kohalikus ehitusväärtuses 2018. aasta hindades 1 842 000 eurot käibemaksuta. Nende kahe summa vahe on 448 000 eurot, mis on hageja alternatiivse nõude suuruseks. Sellelt summalt palus hageja välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
42.Hageja nõustus, et kindlustuslepingu kohaselt oli soodustatud isikuks üksnes Danske Bank A/S Eesti filiaal. Kostja nõudis soodustatud isikule välja makstud hüvitise sisse hagejalt. Hageja viitas VÕS §-le 501 ja §-le 502. Hageja rahuldas kostja nõude, mida tõendavad esitatud tõendid.
43.Alternatiivselt palus hageja mõista hüvitis ja viivis välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Danske Bank A/S kinnitas, et ei nõua 23.01.2015 sõlmitud kindlustuslepingu täitmist tema kui soodustatud isiku kasuks. Järelikult ei ole tegu enam soodustatud isikuga. Hagejal on õigus nõuda hüvitise väljamaksmist enda kasuks.
44.Kokkuvõttes palus hageja mõista kostjalt välja kindlustushüvitise 2 290 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohtu arvates lasub kostjal kohustus tasuda hüvitist hotellikompleksi kohalikus ehitusväärtuses hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. tähenduses, mõista kostjalt välja hüvitis 1 842 000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kohtu arvates saab hüvitise välja mõista ainult soodustatud isikule, palus hageja alternatiivselt mõista hüvitise
8(30)
2 290 000 eurot välja soodustatud isiku kasuks või alternatiivselt summas 1 842 000 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja seadusjärgses määras viivise alates 18.03.2016 kuni kindlustushüvitise täieliku tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista sama viivise soodustatud isiku kasuks. Samuti palus hageja alternatiivselt juhul, kui kohtu arvates saab kostjal lasuda kohustus kindlustushüvitise tasumiseks üksnes Bernhardi hotellikompleksi kohalikus ehitusväärtuses hüvitisreeglite 1/2012 punkti 3.2. tähenduses, mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 448 000 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt seadusjärgses määras alates seisukoha esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.
45.07.09.2018 seisukohtades leidis hageja, et tal oli õigus esitada kohtule täiendavaid nõudeid. 14.12.2016 suurendas hageja nõuet 2 300 000 euroni. 21.06.2018 palus hageja välja mõista hüvitise 2 290 000 eurot. Hageja leidis, et ta on nõuet muutnud ega pea hagist osaliselt loobuma ega seda tagasi võtma. 46.25.02.2019 seisukohtades leidis hageja, et kui kohus temaga ei nõustu, soovib ta osaliselt tagasi võtta nõude 10 000 euro ulatuses. Kostja keeldus kindlustushüvitise välja maksmisest 18.03.2016. Hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue alternatiivselt kahju hüvitamise nõudelt aeguvad 18.03.2019. Alternatiivse kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude alternatiivselt kahju hüvitamise nõudelt suhtes hageja arvates VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise eriregulatsioon ei kohaldu. Hageja hinnangul võib olla vaieldav, kas viivisenõude kindlustushüvitiselt suhtes rakendab VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise eriregulatsioon või kohaldub TsÜS § 146 lg 1 kui aegumist reguleeriv üldnorm. Seega ei ole välistatud, et hageja täiendav viivisenõue kindlustushüvitiselt aegub 18.03.2019. 47.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 83 262,60 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 3400 eurost, õigusabikuludest summas 56 861 eurot, dokumentaalsete tõendite hankimise kulust summas 13 086,60 eurot ja ekspertiisitasust summas 9915 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. 26.08.2021 esitas hageja kohtule täiendava menetluskulude taotluse ning palus kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja istungil osalemise tasuna 200 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 83 462,60 eurot. Kostja vastus
48.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel oli kindlustusleping kindlustusperioodiga 03.02.2015-02.02.2016 Otepääl Kolga tee 22a asuva hotelli Bernhard kindlustamiseks. 26.01.2016 päeval enne kella 17:00 hotellihoone süttis. Tulekahju ajal ei olnud hotellis kliente ega töötajaid. Kostja keeldus 18.03.2016 otsusega kahju hüvitamisest, sest pärast tulekahju selgus, et juba kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja esitanud kostjale olulist valeinformatsiooni hotellihoone tegeliku konstruktsiooni ja tuleohtlikkuse kohta. Hageja ei olnud seaduse ja Päästeameti ettekirjutustega nõutud hotelli tule- ja elektriohutust puudutavaid nõudeid täitnud. Hageja oli kavatsetult rikkunud kindlustuspoliisil eraldi sätestatud kohustust, et hotellis ja selle lokaalsel tulekahjuhäiresüsteemil oleks ööpäevaringne inimvalve. Hageja eksitas teadlikult kostjat juhtumi asjaolude ja valve tagamise suhtes.
49.Tulekahju avastamise hetkeks oli tuli levinud juba nii kaua ja ulatuslikult, et selle kiire kustutamine oli võimatu. Tule puhkemine ja hoone ulatuslik kahjustumine sai võimalikuks hageja süsteemsete ohutusalaste rikkumiste tõttu. VÕS § 139 lg 1 kohaselt välistab see hagi rahuldamise. Rikkumiste varjamiseks esitas hageja valeandmeid ning mõjutas hotelli töötajaid kostjale ning politseile valetama. Sellest tulenevalt on hagis nõutava kindlustushüvitise maksmine välistatud (VÕS § 449 lg 2). Hageja faktiväited ei ole tõendatud.
9(30)
50.Kindlustuslepingu sõlmimiseks esitas hageja kindlustusnõustaja IIZI Kindlustusmaakler AS vahendusel kostjale kindlustustellimuse, milles avaldas, et kindlustatav hoone on kolmekorruseline kivi ja betoonehitis, mille konstruktsioonid on kivist ja betoonist. Tulekahju järgselt selgus, et tegu ei olnud kivist ja betoonist hoonega nagu hageja seda kindlustuslepingu sõlmimisel esitles. Valdav osa hoonest oli teraskarkassil (teraspostid ja talad), raudbetoonkarkass on vaid hoone parempoolse osas oleval avatud parklaosal. Kolmas korrus ja katuseosa oli segakonstruktsiooniga, kombineeritud puidust ja terastaladest. Kivi, terase ja puidu tulekindlus erineb oluliselt. Puit on süttiv ja aitab kaasa tule levikule. Teras kaotab tulekahjus enda algse kandevõime. Kivi ja betoon on tulekindlad.
51.Samuti deklareeris hageja kindlustuslepingu sõlmimiseks, et hoones on 24 tundi olemas administraator, kes teostab füüsilist valvet ja jälgib hoones lokaalset automaatset tulekahjusignalisatsiooni. Tegelikkuses selgus pärast tulekahju, et tavaliselt ei olnud hotellis administraatorit. 26.01.2016 lahkus administraator C hotellist juba kell 12:00. Tulekahjujärgselt palus hageja seaduslik esindaja Q töötajatel kindlustusele selle varjamiseks esitada valeandmeid. Järelikult esitas hageja juba lepingu sõlmimisel tulekahju riski suuruse kohta olulist valeteavet. Hageja ei teavitanud kostjat, et tegelikult hoones 24 tunnist valvet ei ole. Õigete andmete esitamisel ei oleks kostja antud kindlustuslepingut üldse sõlminud. Kostja viitas VÕS § 440 lõikele 1 ja Seesami Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktile 11.1 kohaselt. VÕS § 445 lg 4 ning § 449 lg 2 kohaselt ei ole kostjal hüvitise tasumise kohustust.
52.Kahju suurus on tõendamata ega vasta VÕS § 127 lõikele 1 ning § 476 lõikele 1. Hotell oli amortiseerunud ning kliente oli vähe. Hotelli majutusblokk oli ehitatud 1996. Hotell oli tulekahju hetkeks amortiseerunud ega vastanud klientide arvates väljareklaamitule. Hotell vajas renoveerimist. Hotell ei vastanud ohutusnõuetele ja vajas olulist ümberehitamist.
53.Päästeameti tuleohutusalased ettekirjutused olid täitmata. Päästeamet tegi hagejale alates 2010. a vähemalt 4-6 ettekirjutust, mis kõik jäid tulekahju toimumise ajaks 26.01.2016 täitmata. Päästeameti nõuete järgi tuli hoones rajada nõuetekohane evakuatsioonipääs 2. ja 3. korrusele; eraldada hotelli korrused omavahel ja SPA kompleksist tuletõkkekonstruktsioonidega, paigaldada pööningule ATS tulekahjuandurid ning kontrollida elektripaigaldised. Hotelli nõuetele vastavaks ehitamisel oleks hageja pidanud järgima tuleohutuse- ja energiatõhususe nõudeid.
54.Tuleohutusnõuete kohaselt ei või 3-korruseline hotell olla madalama tulepüsivusklassiga kui TP1 (Majandus ja Taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” lisa 2). Sama määruse § 4 lg 3 p 1 kohaselt tähendab tähis TP1 tulekindlat ehk seda, et ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Käesoleval juhul hävisid hoone puit- ja segakonstruktsoonidega kolmas korrus ja katusekonstruktsioon tulekahjus täielikult. Järelikult ei olnud hageja hoone TP1 tulepüsivusklassiga. Hotelli nõuetele vastavaks ehitamine oleks nõudnud olemasoleva hoone märkimisväärse osa lammutamist, et püstitada nõuetele vastav hoone. Rahalisest nõudest nähtub, et hageja soovib senise hoone asemele rajada tuleohutusnõuetele vastava kallima hoone, mis arvestab ka energiatõhususe nõudeid. Kostjalt saaks maksimaalselt nõuda vaid tulekahju eelse olukorra taastamist.
55.FIIDER L.E.G OÜ tehnik H on kriminaalmenetluse raames hotelli Bernhard paigaldatud tulekahju häiresüsteemi kohta selgitanud, et signalisatsiooni süsteem oli lokaalne ja häire edastust Päästeametisse ja süsteemi haldajale ei toimunud. Bernhard Spa Hotellis asunud
10(30)
tulekahju häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures. Antud keskseade võimaldas teada saada tsooni täpsusega häire ja vea informatsiooni, kellaahela vea infot. H kinnitusel eeldas hotelli paigaldatud häiresüsteem töötajate pidevat kohalolekut, kuna Bernhard Spa Hotellis ei olnud automaatset tulekahjuhäire edastust häirekeskusele. Sellega, et kedagi tulekahju tekkimise ajal hotellis ei olnud, kes oleks kuulnud häirekellasid, võeti omavastutus. Häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale ja kui oleks majas olnud sellel ajal keegi inimene, kes oleks reageerinud häirele, oleks tõenäoliselt suudetud tulekahjule kiiresti piir panna ja tulekahju likvideerida.
56.Hageja hoones oli tuleohutuse tagamine võimalik vaid siis, kui seal on nõuetekohane ATS ja samaaegselt administraator. Kindlustuslepinguga kohustus hageja tagama, et majas viibivad inimesed teavad täpselt, kuidas häire puhul käituda (ettevõtte varakindlustuse tingimuste p 103)1. Kindlustuslepingus sisalduv ööpäevaringse valve tagamise kohustus oli kahjustuste ennetamiseks hädavajalik. Kostja viitas ka TOS § 2 lõikele 2 ja § 36 lõikele 3.
57.Tuleohutusnõuete kohaselt peab üle 50 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides olema automaatne (st valvekeskusesse ühendatud) tulekahjusignalisatsioonisüsteem (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» § 33 p 1 ja § 34 p 1). Kindlustustellimuses on hageja märkinud, et hotellis on 32 tuba, neist 20 kahekohalist standardtuba, 8 peretuba ning 2 juuniorsviiti ja 2 sviiti. Seega kokku on hotellis vähemalt (20x2 + 8x4 + 4x2) 80 majutuskohta ning vastavalt pidanuks hageja tagama automaatse tulekahju häire edastamise Häirekeskusele hiljemalt 3 minuti möödumisel esmase suitsu või kuumuse ilmnemisest.
58.Hageja ei olnud hotelli administraatoreid tuleohutuse alal juhendanud. Tingimuste p 103 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama, et kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta ja seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded.
59.Tulekahju sai EKEI ekspertiisi järgi alguse hoone seest ning põlemine toas 105 kestis eksperdi hinnangul pikaajaliselt enne edasist levikust. Kui hoones oleks olnud 24h administraator, ei oleks tulekahju kahjustanud muid ruume peale toa 105. Kui administraator oleks olnud oma töölaua juures või vähemalt hoones, oleks saadud hotell kahjustustest päästa, sest häirekellad pidid tööle hakkama juba ainult suitsu peale.
60.Hotellis Bernhard oli ka 2005. a numbritoas nr 107 tulekahju, mis tekkis, kui kaminast lendasid sädemed riidest kattele. Siis oli administraator oma töökohal, suundus suitsuanduri häire peale kohe tulekahjuhäiresüsteemi näidatud hotellituppa, avastas põlengu ja kustutas tulekahju. Kahju piirnes faktiliselt ühe diivanvoodi ja laminaatpõrandakatte osalise kahjustumisega. Tulekahju tekkis ilmselt elektrisüsteemist, seega aeglaselt, nagu siis, kui säde satub mööblikattele. Algselt tekkis kuumenemine, seejärel suits ja leek. Kui administraator oleks suitsuandurile koheselt reageerinud, oleks kahju piirdunud vaid ühe toa osalise kahjustumisega. Seda tõendab ka Lõuna Päästekeskuse reageerimisbüroo nõuniku Toomas Arumägi 11.03.2016 e-kirjas väljendatud arvamus. Kui kahjustada oleks saanud vaid tuba 105, oleks kahju piirnenud 9559 euroga, mis on maksimaalne kahju. VÕS § 139 alusel ei ole hageja õigustatud nõudma suuremat hüvitist. Seejuures tasus kostja juhtumi järel 9708,81 eurot (hoone säilinud osa kaitsmise kuludena 2 737,45 eurot + 3080,57 eurot, hageja ekspertiisi ja kahju suurendamise tõkestamiseks 3 890,79 eurot).
11(30)
61.Tingimuste p 104.3 kohaselt peab kindlustusvõtja tagama kindlustatud vara paigaldus- ja kasutustingimuste vastavuse maaletooja või valmistaja poolt etteantud juhistele. Kriminaalmenetluses selgus, et vaidlusaluses toas oli külmik valesti paigaldatud. Tuvastati, et toas külmik Electrolux Siegen GMBH, mis ei olnud integreeritav ega mõeldud mööbli sisse paigaldamiseks. Risaku OÜ-s projektijuhina töötav M sõnul jäi talle 2015. aasta sügisel elektripaigaldiste mõõdistusel ja kontrollil silma, et hotelli tubades olid minibaarid-külmikud paigaldatud mööbli sisse, mis ei taga külmikute mootorite täielikku jahutust. Tulekahju teke elektrilisest põhjusest ei ole välistatud.
62.Hotellil oli kasutusluba, kuid puudus Päästeameti kooskõlastus. Kostja viitas tingimuste punktile 105 ja leidis, et hageja tegelikult teadis, et tuleohutusnõuded on täitmata. Kostja viitas Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 16 lõikele 1, samuti VÕS §-le 444, § 445 lõikele 2. Tingimuste p 83 ja Üldtingimuste p 15.1 kohaselt ei võinud kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kostja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Tingimuste p 85 kohaselt tuli Seesamit teavitada kindlustuslepingu kehtivuse ajal kõigist kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest. Tingimuste p 85.1 kohaselt oli olulisteks asjaoluks muuhulgas valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumine. Tingimuste punkti 87 alusel oli kostjal õigus vähendada hüvitist või keelduda selle maksmisest. Sama tulenes üldtingimuste punktist 15.4.
63.Kostja viitas üldtingimuste punktidele 17.6, 9.1, 20.1.3 ja 20.1.4. Samuti viitas kostja tingimuste punktidele 99 ja 10. VÕS § 449 lg 2 alusel on kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest. Sellise regulatsiooni eesmärk on kaitsta usaldust. Asjaolude ja faktiteabe valdamise osas on kindlustusandja kindlustusvõtjaga võrreldes nõrgemas positsioonis. Kui tahtlikku eksitamist ei sanktsioneeritaks, võib see luua kiusatuse saada asjaolusid ja teavet varjates endale kasulikum tulemus. Hageja on korduvalt planeeritult ja süsteemselt valetanud.
64.Kui hotellihoone oleks vastanud ehituslikele tuleohutusnõuetele, oleks SPA osa pidanud olema hotelliosast eraldatud tuletõkkeseinaga ning kahjustused ei oleks saanud levida hoone SPA osasse. Kui hotelli trepikodadest ja korrustest oleksid moodustatud eraldi tuletõkkesektsioonid, ei oleks tulekahjustused levinud trepikodadesse ja järgnevatele korrustele. Kui koridoride ja trepikodade siseviimistluses ning välisfassaadi viimistluses ei oleks kasutatud puitu või kolmanda korruse vahelagi ei oleks olnud puidust, ei oleks tuli levinud hoone kolmandale korrusele.
65.Tegelikkuses oli hoone konstruktsioonidest sõltuv kindlustusrisk oluliselt suurem sellest, mis hageja avaldas kindlustustellimuses. Kuivõrd hageja teatel oli hoone kivi- ja betoonkonstruktsioonidega, kujunes kindlustusmakseks 883,63 eurot. Hoone puitvahelage arvestades pidanuks kindlustusmakse olema 2 347,39 eurot ehk 2,66 korda suurem. Kui eeldada, et kõik muud tingimused olnuks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud ja hagejale tuleks kahju hüvitada, tuleks hüvitist sõltumata hinnangust kindlustuslepingust ja seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele vähendada samas proportsioonis ehk 2,66 korda.
66.21.05.2018 juhtis kostja tähelepanu, et Päästeamet ei ole hinnanud hoone ehituslike tuleohutusnõuete täitmist, vaid on nentinud, et hoone ehituslikud tuleohutusnõuded on tõendamata ja kontrollimata, kuivõrd Päästeametit ei kaasatud hotelli erinevate ehitusetappide kasutusloa menetlusse.
12(30)
67.Kindlustusjuhtumi toimumist ja selle asjaolusid peab tõendama kindlustusvõtja. Hageja ei ole tõendanud, mis tegelikult juhtus. Kostja viitas VÕS § 448 lõikele 2. Hotelli elektrisüsteemi rikete tõttu on tõenäolisem, et tulekahju sai alguse elektrilisel põhjusel, mitte süütamisest. Hageja teistsugused väited on vastuolus kontekstiga. Hotelli elektrisüsteem oli riketega ja ohtlik ning seda ei oleks tohtinud kasutada. Elektrikud, kes tegid kunagi 2015 mingeid töid, ei kõrvaldanud järgnevalt tekkinud uusi rikkeid, sest vahetult tulekahju eelsetel päevadel hotelli elektrisüsteem tõrkus, elektriseadmed särisesid, esines lühiseid ja elekter kadus hotellist mitmel korral nii töötajate kui külastajate kinnitusel. 20.05.2014 tuvastas Lõuna päästekeskus tuleohutusnõuete rikkumise ning tegi 28.05.2014 ettekirjutuse nr 7.26.2/507, milles muuhulgas kohustas hagejat korraldama Hotell Bernhard SPA hoone elektripaigaldise tehnilise kontrolli vastavat akrediteeringut omava ettevõtja poolt. Tähtajaks määrati 20.04.2015. 2015. a järelkontrollis selgus, et nõue oli täitmata. 18.06.2015 määrati uueks tähtajaks 20.07.2015. Elektriohutusseaduse § 11 lg 1 kohaselt võis elektripaigaldist kasutada, kui elektripaigaldise ohutuse kohta on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus. Päästeameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel ei olnud Hotell Bernhard SPA elektrisüsteemil elektripaigaldise nõuetele vastavuse tunnistust. Seega ei saa eeldada, et hotelli elektrisüsteem oli korras ja ohutu.
68.Lahtise tule allikas on hageja ettekääne. Kriminaalmenetlus 26.01.2016 hageja hotelli põlengu asjus lõpetati teistkordselt 20.10.2017 põhjusel, et uuritud on kõiki tõendeid, hageja väiteid ja versioone ja sellele vaatamata ei ole võimalik kindlaks teha, mis põhjusel tulekahju hotellis tekkis. Lahtise tule allika hotelli tuppa 105 viimiseks oleks pidanud keegi märkamatult hankima hotelli välisuste ja samuti 2. korrusel asuva toa 105 võtmed, hotelli tuli märkamatult viia süütamise vahendid, hotelli 2. korruse tuba tuli põlema süüdata. Seejärel pidi süütaja kõik uksed enda järel lukustama ja võtmed tagasi 1. korrusele administraatori töökohale võtmekappi panema, välisukse enda järel lukustama. Kõike tuli teha naabermajade vaateväljas. Süütamisele viitavaid tunnuseid tegelikult ei ole.
69.Kriminaalmenetluses ei leidnud tõendamist, et süütajaks oli W. W viibis 26.01.2016 Õ ja Ö ema juures, koos tarvitati juba mitmendat päeva alkoholi. Süütamise versiooni kohta tunnistuse kirjutamise põhjuseks oli napsitamiseks raha saamine ning tunnistuse kirjutamise eest maksti Ö-le raha. Raha maksmist ja kontakte hagejalt Ö-le vahendas hageja töötaja J.
70.Kui süütamise versioon lugeda tõenäoliseks, ei tähenda see, et hagejal oleks õigus saada hüvitist. Hageja väidab, et W ähvardas teda süütamisega juba 25.01.2016 ehk enne tulekahju, kuid hageja jättis samal ajal hotelli ilma järelevalveta ja lubas administraatorid töölt ära. Raskes joobes bensiinikanistriga kakerdav isik ei oleks saanud hotelli sisse, ei oleks saanud administraatorilt toa 105 võtit ega oleks tõenäoliselt võtit administraatori puudumisel tagasi pannud võtmekappi ning enda järelt välisust lukustanud. Mõistlikult hoolas kindlustusvõtja ei jätaks oma vara järelevalveta, kui ta on saanud ähvardavaid kõnesid ja sõnumeid, hotelli elektrisüsteem ei toimi nõuetekohasel ning hotelli ATS vajab tulekahjule viitava ohu avastamiseks keskseadme juures.
71.Esimeste tuletõrjujate saabumisel olid leegid hotellihoonest väljas, põhjapoolne välissein põles, hotelli parkla oli suitsu täis niivõrd et päästeauto ja meeskonna ohutuse tagamiseks tagurdas esimene päästeauto hoone parkla juurest tagasi Kolga teele. Hageja teistsugused väited on ebaõiged. Ebaõige on väide, et leek oli vaid hoones sees.
72.Alusetud on hageja viited sellele, et kindlustusleping ei näinud talle ette täpseid juhtnööre. Hotelli valveta jätmine oli hageja vaba valik. Kindlustuspoliisil oli kastis „Tulekahju
13(30)
signalisatsioon“ kokku lepitud „ööpäevaringne inimvalve“. Kindlustustellimuses avaldas hageja „füüsilise valve“ kohta: „olemas, objektil on 24 tundi olemas administraator“. Tingimuste punktide 135.3, 136, p 138 järgi on valve valvamiseks kohustatud füüsilise isiku tegevus kindlustuskohas ja selle ümbruse jälgimisel ohuolukorra või ründe avastamiseks ning kindlustatud eseme puutumatuse tagamiseks. Seega ei piisa valve tagamiseks suvalise inimese viibimisest nt hotelli saunas.
73.Hageja ise mõistis kindlustuslepingut nimelt viisil, et administraator pidi ööpäevaringselt hotelli järele vaatama. Seda tõendab hageja käitumine tulekahju järel, sest hageja asus oma töötajaid mõjutama, et nad annaksid valeütlusi selle kohta, et administraator oli pidevalt olemas. Hageja mõistis lepingut viisil, et hoones teostab tuleohutuse kontrolli ööpäevaringselt administraator, kelle töökoht on administraatoriletis, häiresüsteemi keskseadme juures.
74.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kui häirekellad signaali ei oleks andnud, ei oleks ka hotellis viibiv administraator oma töökohal saanud tulekahju avastada kõrvalistest isikutest varem. Tuba 105 asus administraatori töökohast ca 30 sammu kaugusel ning koridor oli avatud. Koridoris toimuv kostus administraatori töökohale, leegid olid avastamise hetkel juba läbinud koridori ja sealt sisuliselt administraatori töölaua kohal asuvatesse tubadesse, suitsu pressis hoonest välja juba Spa osast ehk enam kui 40 meetri kauguselt toast 105. Seega oli hageja rikkumistel suur mõju kahju tekkimisele ja suurusele ning seda isegi siis, kui häirekellad töösse ei rakendunud. TR väitis oma arvamuses, et esineb põhjuslik seos personali vähesuse ja/või erinevate tööülesannete täitmise, tuleohutusalase väljaõppe ning tulekahju suurpõlenguks arenemise vahel. 75.Asjatundja RP on kõikide asjaolude kogumit hinnates arvamusel, et ehituslike ja organisatsiooniliste tuleohutusnõuete täitmise korral oleks 26.01.2016 tulekahjuni viinud põlemine olnud avastatav ja kustutav personali poolt 1-5 minuti jooksul arvates esmasest suitsu tekkimisest. 3-5 minuti jooksul oli võimalik tulekahju esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ennast ohtu seadmata. Vahetult toa 105 juures asus tulekustuti (lisaks oli korrusel veel kolm kustutit), mille kustutusvõimsusest piisanuks 210 cm pikkuse ja 50 cm laiuse ning 84 cm kõrge, süütevedelikuga süüdatud ja 8 minutit põleda lastud puithalgudest katselõkke või 3,55 m2 suurusel alal 60 sekundit põlenud süütevedelikust 2,1 meetri laiuse tulekahju kustutamiseks.
76.Päästjad jõudsid 26.01.2016 väljakutse saamisel hotelli juurde esimesest kõnest 6 min 54 sekundiga. Seega oleks professionaalne päästemeeskond saanud asuda tulekahju kustutama juba vähem kui 10 minuti jooksul esimese suitsu tekkest. Hotellitoa 105 seinakonstruktsioon pidi tõkestama tule väljumist toast vähemalt 60 minutit ja uks 30 minutit. Järelikult oleks tuli tõenäoliselt kustutatud enne, kui see väljus toast nr 105 ja kahjustuseks piirdunuks toaga 105. 2005. aastal toimus tulekahju toas nr 107, mille administraator kiiresti kustutas.
77.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et süütamise korral ei oleks tavainimene saanud põlengut kontrolli alla. Käesoleval juhul ei süttinud ju kogu hotell korraga, vaid tuli sai alguse ühes teise korruse toas (nr 105) ning levis sealt aegamööda ja ruum-ruumi haaval ülejäänud hoonesse. Maksimaalne hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 139 lg 1 arvestades on 9559 eurot. Kostja on tasunud vahetult pärast kindlustusjuhtumit 9 708,81 eurot.
78.Hageja väited on vastuolus tegelike asjaoludega. Hagejalt nõuti teisest korrusest eraldi tuletõkketsooni moodustamist ja õigusaktide kohaselt pidi hageja hotellis moodustama tuletõkkesektsioonid korruste kaupa. Tulekahjus põlesid hotelli majutusosa 3. korruse toad
14(30)
põlesid täielikult ära, kuigi tulekahju sai alguse 2. korruselt ja 2. korrusel säilisid tubade kandekonstruktsioonid. Järelikult esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahe.
79.Päästeamet nõudis hotelli korrustest, sh 2. korrusest eraldi tuletõkkesektsiooni moodustamist. Sama nõue tuleneb õigusaktidest. Kuna hageja õigusaktidest ja ettekirjutustest tulenevaid nõudeid ei täitnud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja sai oma tegevusega ära hoida tule leviku toast 105 väljaspoole. See tuba (ca 20 m2 ) moodustab alla 1% hotellihoone kahjustatud üldpinnast (ca 2552 m2). Asjas menetluses olevast hageja kindlustushüvitise nõudest moodustab 1% kuni 22 900 eurot.
80.Lisaks puudus ettekirjutuse kohaselt hotellil tulekahju korral tegutsemise plaan, mis pidi määratlema hotellipersonali ülesanded tuleohu korral. Majutusasutuse töötajate ülesandeks on muuhulgas tuleohutuse tagamine. TuOS § 6 lg 3 kohaselt pidi hotellis olema tulekahju korral tegutsemise plaan ning kord aastas tuli korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Töötajate juhendamine ja koolitamine oli hageja kohustuseks ka kindlustuslepingu järgi. Päästeamet tegi ettekirjutuse 09.05.2012. Tulekahju korral tegutsemise plaani ja õppe nõude eesmärk on varalise kahju ärahoidmine.
81.Siseministri 01.09.2010 määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 3 reguleerib tulekahju korral tegutsemise plaani sisu. Määruse §-d 6, 9 ja 13 reguleerivad teisi plaaniga seotud küsimusi. Tingimuste p 103 kohaselt oli kindlustusvõtja kohustatud tagama, et kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta ja seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded.
82.Kui töötajad ei oleks ise tuld kustutama asunud või poleks seda suutnud, kuid oleksid koheselt teavitanud Häirekeskust, oleks professionaalne päästemeeskond saanud asuda tuld kustutama 10 minuti jooksul. Hotellitoa 105 seinakonstruktsioon pidi tõkestama tule väljumist toast vähemalt 60 minutit ja uks 30 minutit. Tegutsemisplaani ja koolituste puudumise tõttu ei teadvustanud töötajad enda rolli seoses tuleohutuse tagamisega. Järelikult esineb põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel.
83.Kui hageja oleks kindlustuslepingu sõlmimisel avaldanud, et tegelikkuses hotellis ööpäevaringset valvet ei ole, ei oleks kostja kindlustuslepingut sõlminud. Ebaõige on hageja väide, et kindlustusvõtja ebaõigete andmete avaldamine kindlustuselepingu sõlmimisel ei saa olla iseseisvaks aluseks kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisele. Kostja viitas VÕS § 440 lõikele 1 ja üldtingimuste punktile 11.1. Üldtingimuste kohaselt on kohustuste rikkumise korral kostjal õigus hüvitamisest keelduda (p 15.3, 15.4, 20.1.3). Alternatiivselt tuleb VÕS § 442 lg 2 järgi arvestada tasutud kindlustusmaksete suhet selle kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta, kui asjaolust oleks teatatud ja kindlustusleping oleks asjaoluga arvestades sõlmitud.
84.Kui hotellihoone oleks vastanud ehituslikele tuleohutusnõuetele, oleks SPA osa pidanud olema hotelliosast eraldatud tuletõkkeseinaga ning kahjustused ei oleks saanud levida hoone SPA osasse. Kui hotelli trepikodadest ja korrustest oleks moodustatud eraldi tuletõkkesektsioonid, ei oleks kahjustused levinud trepikodadesse ja järgnevatele korrustele. Kui koridoride ja trepikodade siseviimistluses ning välisfassaadi viimistluses ei oleks
15(30)
kasutatud puitu või kolmanda korruse vahelagi ei oleks olnud puidust, ei oleks tuli levinud toast 105 nendele hoone osadele enne päästjate saabumist.
85.Kuivõrd hageja teatel oli hoone kivi- ja betoonkonstruktsioonidega, siis kujunes kindlustusmakseks (kõikide teiste andmete õigsust eeldades) 883,63 eurot. Hoone segakonstruktsioone, sh kolmanda korruse ärapõlenud puitkonstruktsioone arvestades pidanuks kindlustusmakse olema 2 347,39 eurot ehk 2,66 korda suurem. Kui eeldada, et kõik muud tingimused olnuks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud ja hagejale tuleks tema väidetav kindlustushüvitis täielikult tasuda, tuleks hüvitist vähendada poolte lepinguliste kohustuste tasakaalu saavutamiseks samas proportsioonis ehk 2,66 korda.
86.KS kohtuliku ekspertiisi kohaselt on hotellikompleksi taastamiskulud käibemaksuta summas 1 851 856 eurot. Hageja arvab, et hoone taastamise maksumusele vastav kindlustushüvitis 26.01.2016 seisuga peaks olema 2 290 000 eurot. Miks hüvitis millegi taastamise eest peaks olema suurem, kui taastamise enda maksumus, ei ole arusaadav. Lisaks ei ole hageja arvestanud omavastutust.
87.TR on alusetult vähendanud kulumit ega ole arvestanud hoone puudujääke kasutatavuses, seadmete tööd, sisetempretuuris ja elektriseadmetes, kuigi nende olemasolule viitavad klientide rohkearvulised pretensioonid. Kahjuks on kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa (VÕS § 479 lg 3). TR ei ole ka arvestanud hoone ehituslikke ja tuleohutuse alaseid puudusi. Päästeameti ettekirjutuste täitmiseks vajalikke kulusid on hageja alusetult vähendanud. Hageja esitatud summad ei ole usutavad, sest kui need oleksid usutavad, jääb arusaamatuks, miks hageja Päästeameti nõudeid 5 aasta jooksul ei täitnud. Hageja arvestuslikest nõuetest tuleks maha arvestada kulud hoone ehituslikele nõuetele vastavusse viimiseks ja Päästeameti ettekirjutuste täitmiseks, samuti tuleb maha arvata kahjud, mis tulenesid tuletõkketsoonide puudumisest.
88.Hüvitisreeglite p 3.3.1 järgse lisahüvitise eesmärk on endise olukorra tegelikult taastanud kindlustusvõtjale vastava ehituskulude osa nn kulupõhine tasumine. Hüvitisreeglite punktis 3.3.1 ja 3.3.2 toodud väga konkreetsete lisatingimustega seotud hüvitismaksete tasumise erikokkulepet, mis asetab kindlustusvõtja VÕS § 479 lg-ga 3 võrreldes paremasse olukorda ja mille täitmine sõltub kindlustusvõtjast endast, ei saa kahju hüvitamise üldregulatsiooniga laiendada. Hageja viide VÕS § 127 lõikele 1 ei ole asjakohane, sest kindlustushüvitis võib olla tegelikust kahjust mitmel põhjusel väiksem.
89.Hageja etteheited Päästeameti tegevusele on kohatud ning lähtuvad üksnes TR subjektiivsetest hinnangutest. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab asja valdaja tagama ise oma asja ning tegevuse tuleohutuse, tuleohu võimalikult varajase avastamise ning tule leviku tõkestamise. Väites, et Päästeameti puudulik tegevus põhjustas hotell Bernhardi mastaapseks põlenguks, unustab hageja, et esimeste tuletõrjujate saabumisel olid leegid hotellihoonest väljas. Selles, et Päästeamet ei saanud asuda olemasoleva tehnikaga tulekahju kustutama, ei saa süüdistada Päästeametit, vaid tegelik põhjus seisneb hageja enda tegevuses.
90.Kostjal ei ole kindlustushüvitise tasumise kohustust. Kui kostjal kindlustushüvitise tasumise kohustus oleks, siis hageja väited võimaliku kindlustushüvitise nõude aluseks oleva kahju ulatuse osas on faktiliselt ebaõiged. Nii VÕS § 127 lg 5 kui § 477 järgi ei tohi isik kahju hüvitamisega saada kasu. Kahju hüvitamine peab olema suunatud hotellikompleksi 26.01.2016 tulekahjueelse seisundi taastamisele.
16(30)
91.Kostja leidis, et hageja viivisenõue lõppes 18.03.2017. Kostja teatas hagejale 18.03.2016, et VÕS § 475 lõikest 3 tulenevalt peab hageja kõik kindlustuslepingust tulenevad nõuded esitama 1 aasta jooksul ajast, mil kostja teatas hüvitise maksmisest keeldumisest. Seega pidi hageja esitama viivisenõude 1 aasta jooksul alates 18.03.2016. Hageja esitas viivisenõude alles 21.06.2018. Seega on viivisenõue esitatud hilinenult ja hageja nõue lõppes 18.03.2017. Samuti on alusetu viivise arvestamine alates 18.03.2016, kuivõrd hageja esitas kostjale rahalise nõude alles 14.12.2016.
92.Hageja rahalised nõuded on arusaamatud. Täiendava kahjunõude 448 000 euro esitamisel ei viita hageja ühelegi õiguslikule alusele. Asjaolu, et hagejal oleks õigus nõuda kindlustushüvitist ka enne asja kordategemist, ei tähenda, et tal oleks õigus nõuda suuremat hüvitist, kui tegelikult tekkinud kahju VÕS § 479 lg 3 mõttes. Hüvitisreeglite p 3.2.4 sätestabki, et vanust ja amortisatsiooni arvestav kohaliku ehitusväärtuse kindlustushüvitis makstakse (kui hüvitise tasumise eeldused oleks täidetud) välja rahalise hüvitisena sõltumata reaalsest taastamisest. Hüvitisreeglite p 3.3.1 järgse lisahüvitise eesmärk on endise olukorra tegelikult taastanud kindlustusvõtjale vastava ehituskulude osa nn kulupõhine tasumine.
93.Hageja kahjunõude arvutuskäik ei ole arusaadav. Kohtuliku ekspertiisi kohaselt on hoone ehituskulu 1 851 856 eurot, millest tuleb maha arvata ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa vastavalt VÕS § 479 lg 3, mitte hageja väidetud 2 290 000 eurot. Hageja ei ole arvestanud omavastutust. Hageja ei saa nõuda kahjuhüvitist kostja tingimusliku lepingulise kohustuse täitmise rikkumise eest, kui kostja kohustuse tekkimise eeldused tulenevad hagejast endast ning need eeldused ei ole täidetud.
94.Kindlustuslepingus on pooled kokku leppinud, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamise korral on kostja vastutus piiratud viivisega, mis on 15% hüvitisest (Üldised lepingutingimused 1/2008 p 18.7). Muid õiguskaitsevahendeid hageja seetõttu kostja vastu kasutada ei saa. Hageja ei saa nõuda samaaegselt viivist kindlustushüvitisega tasumisega viivitamise eest ja kahju.
95.Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole soodustatud isik ega saa nõuda hüvitise väljamõistmist endale. Kindlustuspoliisi kohaselt on soodustatud isikuks Danske Bank A/S Eesti filiaal.
96.06.06.2019 seisukohas väitis kostja, et kindlustusleping oli sõlmitud alakindlustuse tingimustel. Kostja viitas VÕS §-le 482. Maksumusekspertiis sisaldab kahte erinevat summat ehitusmaksumuse kohta kindlustusjuhtumi toimumise ajahetke seisuga ehk 3 840 000 eurot ja 3 352 000 eurot. Maksumusekspertiisi järgi oli hotelli kohalik ehituväärtus summas 1 792 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis hõlmab kogu hotelli. TR koostatud maksumusekspertiisis välja toodud hotelli kohalikust ehitusväärtusest tuleb maha arvata hotelli spa osa kohalik ehitusväärtus (576 240 eurot) ning hotelli osade H1 ja H2 katuse ja pööningu kohalik ehitusväärtus (H1 katusetarindi kohalik ehitusväärtus 58 100 eurot, katusekatted 40 450 eurot, kokku 98 552 eurot; H2 katusetarindi kohalik ehitusväärtus 30 410 eurot, katusekatted 22 300 eurot, kokku 52 710 eurot).
97.Ekspert PP jagab 03.06.2019 eksperthinnangus kohtu määratud eksperdi KS seisukohta, et hoone kehtivate ehituslike nõuetega vastavusse viimise (ehk parenduste) summa on 577 818,32 eurot ilma käibemaksuta. Hageja poolt täitmata jäänud Päästeameti ettekirjutuste täitmise kuludeks loeb PP vähemalt 27 545 eurot ilma käibemaksuta. Hüvitisest tuleb maha arvata omavastutus, mis vastavalt poliisile nr 5/181976 on 635 eurot.
17(30)
98.Vähendades kogu hotelli kohalikku ehitusväärtust spa osa kohaliku ehitusväärtuse, hotelli osade H1 ja H2 katusetarindite ja katusekattete kohaliku ehitusväärtuse, parendamiseks tehtavate kulude ja Päästeameti ettekirjutuste täitmiseks vajalike kulude ning omavastutuse võrra, saame võimalikuks kahjuks ilma alakindlustust arvestamata 458 501,70 eurot ilma käibemaksuta (1 792 000 eurot – 576 240 eurot – 58 100 eurot – 40 450 eurot – 30 410 eurot – 22 300 eurot – 577 818,32 eurot – 27 545 eurot – 635 eurot = 458 501,7 eurot). Rakendades alakindlustust 458 501,70 eurose kahjusumma suhtes, oleks hageja võimalikuks kindlustushüvitiseks, kui elimineerida vaidlused hageja võimalike rikkumiste kohta, ilma käibemaksuta 407 617,8 eurot.
99.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 125 738,49 eurot, millest õigusabikulud olid 116 307,49 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulud 9331 eurot ja tasutud riigilõivud 100 eurot. Sellele palus esindaja lisada viimasel istungil osalemise kulu arvestusega 175 eurot tunni kohta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohtu otsus 100.Maakohus jättis läbi vaatamata apellandi rahalise hüvitise nõuded summades 10 000 eurot ja 635 eurot; jättis läbi vaatamata apellandi alternatiivsed nõuded mõista vastustajalt soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja 2 290 000 eurot või alternatiivselt 1 842 000 eurot ning viivisenõuded nimetatud nõuetelt seadusjärgses viivise määras; jättis ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. 101.Menetluse käigus muutis hageja korduvalt oma nõudeid. Algses kohtule esitatud hagiavalduses puudus rahaliselt määratletud nõue. 14.06.2016 hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista 2 054 266 eurot. Seejärel suurendas hageja oma nõuet 14.12.2016, paludes kostjalt välja mõista 2 300 000 eurot. 21.06.2018 muutis hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2 290 000 eurot ning alternatiivselt 1 842 000 eurot ja kahju hüvitisena 448 000 eurot. Samuti esitas hageja viivise nõude. 14.12.2020 muutis hageja taas oma nõuet ning palus kostjalt mõista esimese alternatiivina välja hüvitis 2 289 365 eurot ja teise alternatiivina 1 841 365 eurot ning kahju hüvitise 448 000 eurot. Lisaks esitas hageja viivisenõuded. Alternatiivselt palus hageja rahalised hüvitised välja mõista soodustatud isiku kasuks. 102.25.02.2019 esitas hageja avalduse, millega võttis osaliselt tagasi nõude summas 10 000 eurot. 14.12.2020 esitas hageja avalduse, millega võttis osaliselt tagasi nõude summas 635 eurot ehk omavastutuse osas. Kuna soodustatud isik oli registrist kusutatud, võttis hageja tagasi alternatiivse nõude mõista 2 290 000 eurot või 1 842 000 eurot välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Samuti võttis hageja tagasi nende nõuetega seotud viivisenõuded. Seetõttu jättis kohus läbi vaatamata hageja hüvitise nõuded summas 10 000 eurot ja 635 eurot. Kohus jätab läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja soodustatud isiku Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja 2 290 000 eurot või alternatiivselt 1 842 000 eurot ning viivisenõuded nendelt nõuetelt seadusjärgses viivise. 103.Kohus leiab, et kostja on tõendanud põhjuseid, mis andsid talle õiguse täielikult keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kohustus tagada hotellis olnud ATS süsteemi puhul pidev inimvalve tulenes nii kindlustuslepingust kui selle tingimustest kui ka kehtinud õigusaktidest. Kuna hageja ei taganud lepingus toodud viisil hotelli ATS süsteemi osas pidevat inimvalvet, suurendas ta oluliselt kindlustusriski ega teavitanud sellest kostjat. Kindlustusriski 18(30)
suurendamine omas kohtu hinnangul otsest põhjuslikku seost tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste ulatusele ning kostja täitmiskohustusele. Lisaks esitas hageja kohtu hinnangul kostjale kindlustusjuhtumiga seoses tahtlikult valeandmeid. Nende valeandmete esitamisel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmiskohustuse ulatuse hindamisele, mistõttu oli kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest ka sellel alusel. Hageja apellatsioonkaebus
104.hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega osaliselt jäeti apellandi nõuded läbi vaatamata ning osas, milles Harju Maakohus leidis, et apellandil kindlustusvõtjana on õiguslikult võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist vastustajalt endale ehk apellandile. Ülejäänud osas vaidlustab apellant 04.10.2021 kohtuotsuse. Hageja leiab, et Harju Maakohus on 04.10.2021 kohtuotsuse apelleeritava osa tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, oluliselt rikkunud kohtumenetluse õigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid ning see on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
105.Apellatsioonkaebuse põhiseisukohtade järgi, asjaolu et 26.01.2016 tulekahju avastamise ajal Bernhardi hotellihoones ühtegi inimest ei viibinud, ei saa tuua kaasa vastustaja kui kindlustusandja vabanemist täitmise kohustusest. Samuti on hageja seisukohal, et vastustaja kindlustusandjana ei saa vabaneda täitmise kohustusest viitega sellele, nagu oleks apellant seonduvalt 26.01.2016 tulekahjuga avaldanud ebaõiget teavet.
106.Vastustaja kindlustusandjana ei saa vabaneda kindlustushüvitise välja maksmise kohustusest põhjusel, nagu oleks apellant kindlustusvõtjana vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimisel avaldanud ebaõiget teavet, sest käesoleva kohtuasja materjalide hulgas puudub vastustaja kui kindlustusandja küsimustik apellandile kui kindlustusvõtjale, millest nähtuks, millist teavet on vastutaja apellandilt enne vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist nõudnud.
107.Apellant on seisukohal, et tõenäoliselt ei saanud 26.01.2016 tulekahju algust Bernhardi hotellihoone elektrisüsteemist.
108.Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr. 315, millega kehtestati ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded, ei saa omada tähtsust seonduvalt hotellihoone osaga, kus 26.01.2016 tulekahju sai alguse. Päästeameti poolt tehtud ning hotellihoone juures täitmata ettekirjutused ei omanud puutumust 26.01.2016 tulekahju tekkimise ega levikuga ning ei saa seetõttu tuua kaasa vastustaja vabanemist täitmise kohustusest.
109.Apellant on seisukohal, et vastustajalt tuleks apellandi kasuks välja mõista kindlustushüvitis käibemaksuta summas 2’289’365 eurot või kindlustushüvitis käibemaksuta summas 1’841’365 eurot ning kahjuhüvitis summas 448’000 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht
110.Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tueb jätta lõppjärelduses muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on suuremas osas piisava põhjalikkusega käsitletud
19(30)
asjas poolte poolt esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neid väiteid ja hinnatud tõendeid veelkord pikalt analüüsida. Maakohus on peaaegu kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei ole tuvastanud maakohtu menetluses menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Osaliselt täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
111.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle ning nende asjaolude üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses: 1)hageja ja kostja õiguseellane Seesam Insurance AS (edaspidi ka kostja) olid sõlminud kindlustuslepingu Otepääl Kolga tee 22a asunud hotelli Bernhard (edaspidi ka hotell) kindlustamiseks ning lepingu sõlmimist tõendas poliis nr 5/181976; 2)kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid poliisi kohaselt Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2014, Seesami hüvitisreeglid 1/2012 ning Seesami üldised lepingutingimused 1/2008; 3) lepingu osaks loeti IIZi Kindlustusmaakler AS 14.01.2015 esitatud kindlustustellimust. 4) 26.01.2016 toimus kindlustusjuhtum, milles kindlustatud hotell sai tulekahjus kahjustada; 5)hotellis oli tulekahju signalisatsioon (ATS süsteem), mis automaatselt ei edastanud tulekahjust teadet Häirekeskusele; 6) 01.02.2016 esitas hageja kostjale kahjuavalduse; 7)18.03.2016 tegi kostja otsuse varakindlustuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta, tuginedes kindlustusriski suurendamisele ja valeandmete esitamisele; 8) 13.04.2016 tegi hageja kostjale lepingulise esindaja vahendusel ettepaneku kahjuhüvitise välja maksmiseks, millega kostja 20.04.2016 ei nõustunud; 9)vaatamata hüvitise maksmisest keeldumisele tasus kostja hagejale kokku 9708,81 eurot, millest 2 737,45 eurot ja 3080,57 eurot olid hoone säilinud osa kaitsmise kulud ja 3 890,79 eurot hageja ekspertiisi ning kahju edasise suurendamise tõkestamise kulud. 112.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja on kindlustuslepingut rikkunud ning kui on, siis kas ja millises ulatuses suurendas tuvastatud rikkumine kindlustusriski võimalikkust. 113.Maakohus leidis, et kostja on tõendanud põhjuseid, mis andsid talle õiguse täielikult keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Maakohtu arvates tuli hagi jätta rahuldamata esiteks põhjusel, et tõendatud on kindlustusriski suurendamine hageja poolt, sellest kostja teavitamata jätmine ning see, et kindlustusriski suurendamine omas otsest põhjuslikku seost tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste ulatusele ning kostja täitmiskohustusele. Teiseks tuli hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja esitas kohtu hinnangul kostjale kindlustusjuhtumiga seoses tahtlikult valeandmeid. Nende valeandmete esitamisel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja kostja täitmiskohustuse ulatuse hindamisele, mistõttu oli kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest ka sellel alusel. 114.Ringkonnakohus nõustub esiteks maakohtu seisukohtadega osas, milles maakohus tuvastas selle, et hageja suurendas kindlustusriski, sellest kostjat teavitamata ning hageja poolt kindlustusriski suurendamine põhjustas kahju, mille hüvitamisest on kostja õigustatult keeldunud.
20(30)
115.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja rikkus kindlustuslepingut suurendades kindlustusriski, sellest kostjat teavitamata. Vaidlus on selles, kas hageja pidi tagama tulekahju signalisatsiooni (edaspidi ka ATS süsteemi) ööpäevaringse inimvalve. Maakohus asus seisukohale, et kohustus tagada hotellis olnud ATS süsteemi puhul pidev inimvalve tulenes nii kindlustuslepingust kui selle tingimustest kui ka kehtinud õigusaktidest ning kuna hageja ei taganud lepingus toodud viisil hotelli ATS süsteemi osas pidevat inimvalvet, suurendas ta oluliselt kindlustusriski ega teavitanud sellest kostjaTRingkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega. 116.Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu sõlmimist tõendavast poliisist (I kd, lk 40-41) nähtub, et mh tulekahju signalisatsiooni kontrollimise tagamiseks oli kokku lepitud ööpäevaringse inimvalve tagamine hageja poolt. Kindlustustellimuses (I kd, lk 156-158) avaldati, et hotellil oli lokaalne ATS süsteem koos suitsu- ja temperatuurianduritega ning 24 tundi administraatorvalve. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et sõltumata sellest, et poliisil ei ole kasutatud sõna „administraatorivalve“, ei saa poliisil kasutatud sõna „ööpäevaringne inimvalve“ tõlgendada hageja soovitud viisil, kus kohustus oli täidetud mistahes isiku viibimisel hoone mistahes osas ning need isikud võivad ka aeg-ajalt hoonest eemalt viibida. Sellisel juhul ei oleks tegemist ööpäevaringse valvega.
117.Selleks, et hinnata hageja kohustusi kindlustuslepingu tingimuste järgimisel tuli kindlustustellimusel esile toodud tingimust „24 tundi administraatorvalve“ ja poliisil märgitud „ööpäevaringne inimvalve“ analüüsida kindlustuslepingu teiste tingimuste ning asjasse puutuvate õigusaktidega, et välja selgitada, kas hageja väide, et need kindlustuslepingus märgitud tingimused erinevad teineteisest, on tõendatud.
118.Varakindlustuse tingimuste p-i 106 järgi (I kd, tlk 35) on signalisatsioonisüsteem kindlustatud esemele spetsialisti poolt paigaldatud tehniliste seadmete kogum isikule või varale suunatud ohu või ründe avastamiseks ja häireteate edastamiseks. Kindlustustellimuses avaldas hageja, et objektil on olemas ATS lokaalsed andurid ja füüsiline valve administraatori näol 24 tundi ööpäevas. Varakindlustuse tingimuste p 114 järgi on kindlustusvõtja kohustatud täitma kõiki õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse nõudeid. Maakohus tõi ringkonnakohtu arvates põhjendatult esile, et tulekahju toimumise ajal kehtisid majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrusega nr 43 kinnitatud nõuded majutusettevõttele. Selle määruse § 17 p 5 järgi pidi olema majutusasutusel tagatud päästeasutuse häirekeskusele hädaolukorrast viivitamatu teatamise võimalus. ATS-i suhtes sätestab siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 § 5 lg 2, et automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate. Määruse nr 1 § 17 sätestab kohustused, sõltuvalt sellest kas keskseadme juures on pidev valve või mitte. Määruse nr 1 § 25 sätestab automaatse tulekahjusignalisatsiooni omaniku kohustused ja § 26 automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse nõuded, sh 25 lg 2 p 11 järgi on omaniku kohustus tagada vaatlus, kus kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda. Kui keskseade ei näita normaalolukorda, siis tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest viivitamatult hooldajale. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud; § 26 lg 6: Omanik peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele abinõud, kui: 1) tablool on mis tahes automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rikkenäit; 2) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mis tahes osa on kahjustatud.
21(30)
119.Olukorras, kus hagejale kuuluvas hoones ATS seade automaatselt tulekahjust Häirekeskusesse teadet ei edastanud, tuli see eeltoodud lepingutingimusi ning kehtestatud regulatsiooni alusel korraldada järelikult personali olemasolu teel. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et olukorras, kus hoone ATS süsteem iseseisvalt tulekahjuteadet Häirekeskusele ei edastanud, sai tulekahjuohutust hoones tagada vaid sellise isiku olemasolul, kes pidevalt ATS süsteemi teateid kontrollis. Kindlustustellimuses avaldas hageja, et selliseks isikuks, kes objektil 24 tundi ööpäevas füüsilist valvet teostab on administraator. See hageja poolt avaldatu oli kooskõlas ka sellega, kes reaalselt sai tulekahjust teavitamise süsteemi jälgida, sest asjas puudub vaidlus, et tulekahju häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures. Keskseade võimaldas teada saada tsooni täpsusega häire asukoha, häire korral asukohta märkisid indikaatorlambid. 120.Seega tuleb asuda seisukohale, et 24-tunnine inimvalve poliisil märgitult tähendas seega valvamiseks kohustatud inimese poolt hotellihoone ohutuse jälgimist, mida oleks kogu hotelli hõlmavalt saanud tulekahjuohtutuse tagamiseks teha ainult administraatori töölaua juures, kus asus ATS keskseade ning ruumide võtmete kapp, võtmed olid vajalikud selleks, et häire korral olukorda kontrollida saaks.
121.Asjas on ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud, et ka hageja ise mõistis kindlustuslepingu tingimust „24 tunnine inimvalve“ sellisel viisil, et administraatori kohustuseks oli ööpäevaringselt hotelli turvalisuse kontrollimine, sh tulekahju häiresüsteemi kontroll. Seda tõendab hageja käitumine tulekahju järel, sest asjas leidis tõendamist, et hageja seaduslik esindaja asus oma töötajaid tulekahju järgselt mõjutama, et nad annaksid valeütlusi selle kohta, et administraator oli pidevalt hotellis olemas. Nimetatut tõendavad C antud seletused (I kd, tlk 168-170), tema ütlused (VIII kd, tlk 72 pöördel-74), hageja seadusliku esindaja ja C vahelised e-kirjad (VIII kd, tlk 75- 77), Z e-kiri (VIII kd, tlk 79 pöördel), UR ütlused (VIII kd, tlk 80-81), Z ütlused (XIV kd, tlk 94-95), KK ütlused (VIII kd, tlk 84). Ringkonnakohtu arvates tuleb oluliseks pidada seda, et hageja seaduslik esindaja üritas mõjutada, sh eeltoodust nähtuvalt korduvalt, kõiki hotelli administraatoreid kindlustusele ja politseile valeütlusi andma. Samuti tõendavad mh Z ütlused (VIII kd, tlk 81 pöördel-83) administraatori kohustuseks oli ATS seadet jälgida, tulekahju teate korral olukorda kontrollida. Samas nähtub Z ütlustest, et ta ei teadnud, et tulekahjuteate saamisel ATS kaudu tuleb see dokumenteerida, talle ei olnud selgitatud dokumenteerimise vajadust ning ta ei teadnud üldse, et dokumenteerimiseks on olemas mingi vihik. 122.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et hageja rikkus kindlustuslepingut kuna hotellis puudus süstemaatiliselt administraator, seda ka ajal, kui hotellis viibisid külalised. Eeltoodud administraatorite ütlustega on tõendatud, et tööjõukulude kokkuhoidmiseks ei pidanud hageja vajalikuks administraatori viibimist kogu aeg hotellis. See on ringkonnakohtu arvates aga käsitletav kindlustustingimuste tahtliku rikkumisena, vähemalt on kindlasti tegemist raske hooletusega kindlustustingimuste täitmisel. Ringkonnakohtusse esitas hageja uusi tõendeid, millega soovis tõendada, et administraatorid või nende asendajaks olnud hageja teised töötajad olid siiski reeglina 24 tundi ööpäevas tööl, kuid see ei lükka ümber ringkonnakohtu arvates käesoleva kohtuotsuse p-s 121 esile toodud administraatorite ütusi, mille alusel on tõendatud, et hotelli valveta jätmine hageja poolt oli süstemaatiline ning teadlik käitumine kulude kokkuhoidmiseks. Ringkonnakohus leiab, et seda, kas administraatorit keegi asendas (st administraator andis oma ülesannete täitmise kellelegi üle, sealhulgas valvekohustuse) saab tõeselt eelkõige väita administraator. Asjaolu, et keegi hageja töötajatest (kokk, toateenija või majamees) kuskil hotellis asuvas toas magas (administraatorite ütlustest nähtuvalt lubati mh ööbida töötajatel kokkuhoiu mõttes klientide
22(30)
lahkumise järgselt veel koristamata tubades) ei tähenda seda, et administraatori töökohustused, sh valvekohustus oleksid olnud temale täitmiseks üle antud. Lisaks on eelviidatud administraatorite ütlused täpsemad, st konkreetselt on esile toodud, kes töötajatest ja millisel ajaperioodil ning millisel põhjusel üldse majas vahete-vahel ööbis, mistõttu on need ka usutavamad.
123.Apellatsioonkaebuses vaieldakse ka selle üle, kas tulenevalt hotelli mahutavusest oleks pidanud hotellil olema automaatne tulekahjusignalisatsioon tulenevalt õigusaktidest või mitte. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjale kuulunud hoones oli kasutajaid üle 100 või mitte, ei oma see asjaolu hagi lahendamisel määravat tähendust, sest poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste järgi kuulus hüvitamisele tulekahju tagajärjel tekkinud kahju ning kahju kuulus hüvitamisele tingimusel, et tulekahjust teavitamise süsteem hoones oli lokaalne, vajalik oli 24 tundi inim(administraatori)valve. Erinevalt apellatsioonkaebuse väidetest ei ole võimalik maakohtu otsusest aru saada nii, et maakohus heitis hagejale ette ka automaatse tulekahjust teavitamise süsteemi puudumist. Maakohus ei tuvastanud hotelli kasutajate arvu.
124.Asjas puudub vaidlus selles, et ajal, kui tulekahju avastati ei viibinud hotellis ühtegi inimest, sh ühtegi töötajat, kes ATS seadet oleks jälginud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas juhul, kui mõni hageja töötaja oleks hotellis olnud, oleks ta tulekahjuhäiret märganud.
125.Hageja väidab, et kuivõrd tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häirekellad ei rakendunud (st signalisatsioonisüsteem ise vigane või välja lülitatud), ei avaldanud valve puudumine tulekahju avastamisele ja levikule mingisugust mõju. Ringkonnakohtu arvates on hageja käsitlus põhimõtteliselt vastuolus poolte vahel kindlustuslepingus kokkulepituga seetõttu, et asjas leidis tõendamist, et hotelli ATS süsteemi pidi jälgima administraator, igal juhul mõni töötajatest, kes oli ATS süsteemi jälgima instrueeritud. Seega seisukoht, et kuna ATS süsteemi häire puhul häirekellad hüpoteetiliselt ei rakendunud, ei avaldanud valve puudumine tulekahju avastamisele ja levikule mingisugust mõju, eeldab seda, et lepingutingimuste kohaselt võis ATS süsteemi toimimist jälgida ka administaatorilauast võrreldes hotelli kaugeimas nurgas või kusagil mujal väljaspool hotelli hoonet, mingit tööd tehes (näit privaatsauna remontides või katuselt lund lükates, milliste tööde tegemine sellel päeval kui tulekahju puhkes, oli asjast nähtuvalt hotelli majamehe ülesanneteks) või magades. See seisukoht on aga vastuolus eelpool tuvastatud poolte lepingutingimustega ning õigusaktidega kehtestatud regulatsiooniga. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et tuletõrjealarmi eesmärgiks sätestab siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 § 12 lg 1 järgi, mitte keskseadme juures valves olema pidanud isiku teavitamine vaid selle eesmärgiks oli tagada kõikide hoones viibivate inimeste tulekahjust teavitamine. 126.Maakohtu seisukoha järgi ei ole tõendatud tulekahju häirekellade mitterakendumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuid leiab, et isegi juhul, kui tõendamist oleks leidnud, et häirekellad tulekahju puhkemisest ei teavitanud, oli see põhjustatud hageja poolt lepingu rikkumisest. 127.Kindlustustingimustest reguleerisid signalisatsioonide ja kustutussüsteemidega seotud nõudeid ning tuleohutuse nõudeid mh järgmised: Punkti 108 järgi pidi kindlustusvõtja tagama, et signalisatsioonisüsteemid on töökorras, punkt 114 nägi ette, et kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse nõudeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrusega nr 43 kinnitatud nõuetest majutusettevõttele
23(30)
nr 1 § 25 lg 2 p 11 järgi on omaniku kohustus tagada vaatlus, kus kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda. Kui keskseade ei näita normaalolukorda, siis tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest viivitamatult hooldajale. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud; § 26 lg 6 järgi omanik peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele abinõud, kui: 1) tablool on mis tahes automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rikkenäit; 2) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mis tahes osa on kahjustatud. Eeltoodust tulenes hagejale kohustus tagada ATS süsteemi töökorras olek. Juhul, kui oleks leidnud tõendamist, tulekahjust teavitamise häirekellad ei rakendunud, siis oli see põhjustatud hageja raskest hooletusest.
128.Asjas on valves olnud administraatori Z ütlustega (VIII kd, tlk 83) on tõendatud, et ööl vastu 25.01.2016, st eelmisel ööl enne tulekahju puhkemist tuvastas administraator ATS süsteemi kaudu tulekahjuteate hotellis, kuid minnes olukorda kontrollima, teate põhjust ei tuvastanud. Z sõnul andis alarm helisignaali katkendlikult ja jäi ise vait. Administraator eitas kategooriliselt seda, et ta lülitas ATS süsteemi alarmi peale valehäireteadet täielikult välja. Samas administraator valehäirest süsteemis kedagi ei teavitanud (hageja seaduslik esindaja ega keegi teine ei ole sellist asjaolu esile toonud), tulekahju alarmivihiku olemasolust ei teadnud ning ta ei olnud ka asja materjalidest nähtavalt teadlik, et häire olemasolu tuleb dokumenteerida ja sellest kedagi teavitada. Kuigi C antud ütlusest nähtub, et tuletõrje signalisatsiooni päeviku olemasolust oli ta teadlik, ei olnud teda teavitatud sellest, et päevikusse tuleb kanda märkmeid häiresse mineku kohta (XVI kd, tlk 33). Seega nimetatud ütlustest saab järeldada, et hageja ei olnud hotelli administraatoreid (oluline seejuures see, et ei olnud instrueeritud ööl vastu 25.01.2016 veateate tuvastanud administraatorit) tuleohutuse alal, st ATS süsteemi korrasoleku tagamiseks, juhendanud. Et tegemist oli hageja poolt süstemaatilise rikkumisega, st valehäired olid pidevad, kuid süsteemi korrasoleku kontrolli ei teostatud nõuetekohaselt, kuna valehäireid ei dokumenteeritud, on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 27.01.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (koos fotodega toimiku XV kd, lk 69 pöördel), millest nähtuvalt tuvastati põlengujärgselt administraatori leti kohal seinal automaatse tulekahjusignalisatsiooni juhtimiskilbi võtme asend „käsijuhtimine“. Kilbilt olid eemaldatud kaitsed nuppudelt „algseadistamine/testimine“ ja „häire ja veasummeri väljalülitamine“ ning viimase juurde oli markeriga märgitud „piiks maha“, koosmõjus Selerek OÜ esindaja ÜK arvamusega automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kohta (koos lisadega toimiku XVI kd, lk 164-172). Dokumentatsiooni ja seadmestiku fotode alusel leidis ÜK, et keskseadme võtme asend „käsijuhtimine“ viitab kahe nupu sagedasele kasutamisele (nupud „algseade“ ehk „reset“ ja „häire veasummeri vaigistus“ ehk „sounders off“). Keskseade oli tegelikult mõeldud toimima automaatrežiimis ja võti oli mõeldud keskseadmes muudatuste tegemiseks. Keskseade ise ei osanud hinnata, kas häire on õige või vale, vaid seda pidi tegema personal. ÜK leidis, et seadme võtme asend ja kahe eelviidatud nupu plastikkatete kulumine viitab, et neid nuppe oli sagedasti vajutatud ja objektil võis tihti olla vahehäireid. Ringkonnakohus osutab, et asjas puuduvad igasugused andmed, et peale valehäireid oleks signalisatsiooni hooldajale teatatud ja, et seadet seejärel pidevate häirete järgselt oleks kontrollitud. Rikkumisi ei kõrvalda see, et süsteemi enda hooldus oli tegtud 2015.a detsembris, kuivõrd ATS (või selle alarmi) rikkest kohene teatamine ja selle kõrvaldamine oli eelduseks, et ATS süsteem töötab kõrvalekalleteta.
129.Asjast nähtub, et hotelli tulekahjuhäiresüsteem (ATS) andis 25.01.2016 öösel hotelli administraatorile häire samast toast, mis süttis 26.01.2016 pärastlõunal/õhtul. Kindlustustingimuste p 103 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama, et kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest kindlustusvõtja
24(30)
vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta ja seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded. Seega, isegi juhul, kui tõendamist oleks leidnud see, et ATS häirekellad 26.01.2016 tuleohule viitava suitsu tekkimisel tööle ei hakanud, oli see põhjustatud hageja enda hoolsuskohustuse rikkumisest ning see tõi kaasa tekkinud kahju.
130.Täiendavalt on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui tõendamist oleks leidnud, see, et ATS süsteemi häirekellad tööle ei rakendunud, oleks kindlustuslepingu järgse valvekohustuse täitmisel tulekahju ikkagi avastatud koheselt peale selle puhkemist isegi siis, kui administraator/ või mõni muu isik, kes oli juhendatud ATS süsteemi jälgima/kontrollima poleks viibinud vahetult administraatorilaua juures. Fiider L.E.G. OÜ juhataja 04.05.2018 HS seisukohast nähub (XIV kd, lk 116), et alarm ei rakendu, kui see on välja lülitatud, väljundiahela juhtmestikus tekib lühis või ahel on katkestatud. Viimase osas on ta märkinud, et seni, kuni juhtmestik häirekelladele on töökorras, on kuuldav ka tulekahjualarm. Alarmi väljalülitamine ei leidnud asjas tõendamist. Seega põhjused, miks alarm hüpoteetiliselt ei rakendunud, saavad olla kas lühise tekkimine või ahela katkestus. 131.Selerek OÜ esindaja ÜK arvamusest automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kohta (XVI kd, lk 164-172) nähtub, et sõltumata häirekellade olemasolust oli ATS keskseadmel endal sõltumatu alarmseade ehk summer, mis alarmeeris keskseadme juures helisignaaliga nii häiretest kui süsteemivigadest. Arvamuse kohaselt oleksid inimesed pidanud häiretest ATS süsteemis kuulma, sest häiresignaali summeri miinimumhelitugevus oli 1 m kaugusel keskseadmest 60 dB, mis vaikses ruumis pidi olema kuuldav vähemalt 32 m kaugusele. Seda, et keskseadme summer ei töötanud, ei pidanud ÜK tõenäoliseks. ÜK 01.2021 ekspertarvamuse täienduse (XVIII kd, lk 26-30) järgi, erinevalt häirekelladest ei saanud summerit ennetavalt välja lülitada. Administraatori töökohas asuvale keskseadmele jooksis tulekahjuohule viitav teave alati kohale häiresummerina ning rikkeinfo veasummerina koos vastava häire märgutulega. Seda isegi siis, kui alarmkellad mingil põhjusel oleks vaikinud. Kui tegemist oli valehäirega, siis tavaliselt see vaigistati „Piiks maha“ kombinatsiooniga. EP arvamusest (XVII kd, tlk 158) nähtub samuti, et kui ATS süsteemi kellahela väljunditega on probleeme annab selle kohta keskseade eraldi veateate. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et isegi juhul kui asjas oleks tõendamist leidnud, et ATS süsteemis tekkis mingi häire vahetult enne või tulekahju puhkemise ajal, mistõttu häirekellad ei rakendunud, oleks hotellis vastava koolituse saanud isiku olemasolul (st isiku, kes oleks saanud aru summeri märguandest ning sellest, et koheselt tuleb kontrollida ATS keskseadme indikaatortulesid), tulekahjuhäire ATS süsteemis tuvastanud. Tuleb osutada, et selliselt käitus ka varasemal ööl enne tulekahju puhkemist valehäire tuvastanud administraator Z, kes kuuldes märguannet kontrollis ATS keskseadmes häire paiknemist ja läks olukorda seejärel kontrollima.
132.Nagu eelpool osutatud leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud see, et ATS süsteemi häirekellad töösse ei rakendunud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuse seisukohti täies ulatuses korrata, sest nõustub maakohtu järeldustega, kuid vastuseks apellatsioonkaebusele toob esile kõige olulisema. Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud H (VIII kd, lk 52-54) kinnitas, et hotelli tulekahju häiresüsteemi keskseade asus administraatori laua juures ning see võimaldas tsooni täpsusega saada infot häire kohta. Sündmuskohal tehtud fotode alusel järeldas tunnistaja, et peaaegu kõik tsoonid olid häires. Tunnistaja pidas tõenäoliseks, et tulekahju avastamise ajal ei olnud häirekellasid kuulda, sest tulekahju oli kestnud juba üle poole tunni ja häirekellad olid lühisesse läinud. Häirekellad olid korras ja töötasid tulekahju ajal, mida näitasid keskseadme kontrollimise ajal indikaatorlambid.
132.Eeltoodust nähtuvalt ATS süsteemi keskseade töötas, sh tulekahjust märku andvad indikaatorlambid olid aktiivsed. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et ATS süsteem avastas tulekahju, reageeris sellele nõuetekohaselt, kuna aga hoones ühtegi isikut ei olnud, ei olnud seal kedagi, kes edastaks keskseadmest tulnud teate Häirekeskusele.
133.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tulekahju avastamise ajal häirekellasid kuulda ei olnud, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa nimetatu tõendada seda, et häirekellad üldse tööle ei rakendunud. Asjatundja RP on välja toonud, et häirekella kaabelduse tulepüsivuseks on 30 min. Tulekahju pidi enne selle avastamist kestma vähemalt 60 min ja pidi järelikult algama enne kella 16:12. Täpset signalisatsiooni rakendumise aega tuvastada ei olnud võimalik, kuid arvestades ruumide ja tuleohutuspaigaldiste ülesehitust, pidas RP võimalikuks aega kell 16:10.
134.Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas on veenvalt tõendatud tulekahju puhkemine enne selle avastamist vähemalt tunni aja jooksul. See on ringkonnakohtu arvates leidnud tõendamist järgmiste tõenditega. EKEI kohtuekspert LR arvamuse kohaselt (I kd, tlk 181 p 4) kestis põlemine toas 105 pikka aega, enne kui tuli toa uksest hotelli koridori liikuma pääsemiseks „läbi põles“, millele viitab, et kõikidest hotelli ustest ainsana on just toa 105 sisemised ukselingid sulanud. Sisekaitseakadeemia tulekahju- ja päästeala õppejõu RP analüüsist (VIII kd, tlk 101 pöördel), riiklikult tunnustatud tuleohutusekspert PP arvamuste (XVI kd, tlk 151, XVIII kd, tlk 93 pöördel), Eesti Turvaettevõtete Liidu häiresüsteemide asjatundja ÜK (XVIII kd tl 29 pöördel p 5) ja TR 21.04.2016 arvamusest (I kd tlk 66 all) nähtuvalt on peetud vähimaks põlemise kestuseks enne selle avastamist 60 minutit. Kuna ATS häirekellade kaabelduse tulepüsivuseks on 30 min (Hi ütlused VIII kd, tlk 54 pöördel), siis arvestades, et tulekahju oli kestnud juba vähemalt 60 minutit, on ringkonnakohtu arvates loogiline, et tulekahju avastanud isikutele ei olnud enam häirekellad kuulda, sest selle kaabeldus oli läbi põlenud.
135.Hageja on menetluses sh apellatsioonkaebuses püüdnud ümber lükata seisukohti, et häirekellad tööle ei rakendunud, sest kaabeldus ei saanud olla läbipõlenud, kuna avastamise hetkel ei olnud hoone tulekahjust haaratud. Hoolimata hageja väidetest ning asjas esitatud tõenditest, näiteks sellest, et hotelli tiigipoolsest küljelt tehtud fotolt, mis on tehtud vahetult peale tulekahju avastamist, on näha tulekolle vaid tuba nr 105 juures või TR 09.02.2016 antud ütlustest (XIV kd, tlk 99 pöördel), et ta vaatas peasissekäigu juurest kella 17. paiku hoonesse ning nägi tulekuma sh administraatori koha poolt tulemas, ei kõrvalda need tõendid tulekahju avastanud isikute vahetuid selgitusi tulekahju ulatuse kohta, samuti 7 minutit peale tulekahju avastamist kohalejõudnud päästjate kirjeldusi olukorra kohta. Nii nähtub tulekahjust esimesena teataja UR kirjeldusest 26.01.2016 Häirekeskusele kõnes kell 17:12:19 tulekahju kohta (VIII kd, tl 47 pöördel)): Bernhardi juures põleb, kõik leek on üleval. No tähendab ikkagi hoone põleb, hotell põleb noh. Leek on väljas juba kõik no. Mul on näha see üle teise maja. See leek on näha nüüd. Sama kordas ta kriminaalmenetluses 02.02.2016 antud ütlustes tule avastamist kohta (VIII kd, tl 49 pöördel-50): Nägin, et naabrimaja tagant paistab leeki ja suitsu. Kui mina aknast nägin, oli leek juba naabermaja katusest kõrgemal. Teine helistaja R teatab kõnes kell 17:12:53, et Hotell Bernhard põleb lahtise leegiga, põleb mõlemal korrusel, sealt tuleb suitsu ja tuld roppu moodi ja muud ma ei näe. No lahtine, lahtise leegiga põleb hotell põleb. Nüüd on täitsa leek, leek, lahtine leek üleval“ (VIII kd, tl 48-49). Kolmandana
26(30)
kirjeldas C politseile 26.01.2016, et: Vaatasin ma oma maja teise korruse aknast hotelli poole ja nägin, et hotelli poolt paistab punast kuna nagu oleks tulekahju. Joostes hotelli poole nägin, et hotell põleb. Nägin, et põleb hotelli „Bernhard“ keskmine osa. Hotelli keskmine osa põles seest ja tuleleek oli üleval pool nii, et põles ka ülevalt poolt välisvooder (XIV kd, tl 102 pöördel). Neljandana kirjeldas D oma 02.02.2016 ütlustes: Kui mina hotelli Bernhard juurde jõudsin, nägin, et hotelli „Bernhard“ numbritubade osa katusest tuleb juba leek välja ja hotell põles. D ütlustest nähtuvalt oli olukord selline, kui tuletõrje ei olnud veel kohal (XIV kd, tl 105). D avaldas 28.01.2016 (I kd, tl 223), et: Leegid oli sel hetkel hoone fassaadil. Esimesena kell 17:19:15 (VIII kd, tl 56, 57): sündmuskohale saabunud Otepää P-11 sõnul oli olukord järgmine: Peasissepääsu juurest põlesid II korrusel umbes kaks kuni kolm ruumi ja kukkusid välisfassaadi tükid ning hotelli osa ja SPA poolse katuse vahelt tuli rohkelt suitsu, mis oli levinud ka hoone ees olevale parklale ja kõrval olevatele hoonetele. Põles hotellipoolne osa lahtise leegiga. Päästemeeskondade kohale jõudes hoone oli osaliselt varisemisohtlik. Tulekahju avastati liiga hilja, tulekahju oli jõudnud lahtise põlemise faasi. Hoone oli varisemisohtlik ja hoonesse siseneda polnud enam võimalik. Ringkonnakohus osutab, et viidatud tõendid kummutavad ka versiooni, et tulekahju lõpptulemus ehk kahju suurus, oli põhjustatud päästemeeskondade ebaprofesionaalsest tegevusest.
136.Ringkonnakohtu arvates tuleb lugeda eeltooduga tõendatuks, et tulekahju avastamise ajal oli hotell haaratud põlengust. Hilisemalt antud ütlused, isegi juhul, kui osaliselt on tegemist samade isikutega kes kirjeldasid olukorda vahetult, ei saa vahetult tulekahju kohta kajastatut ümber lükata. Asjaolu, et hilisemalt on osaliselt isikud oma vahetult avaldatut korrigeerinud, ei muuda vahetut olukorra kirjeldust olematuks. Lisaks, isegi juhul, kui asuda seisukohale, et TR kella 17 paiku nägi hoones tulekahju, mis ei olnud veel sel hetkel hoonest väljunud ei tähenda see seda, et tõendatud on ATS häirekellade mitterakendumine. Nimelt nähtub Ue arvamusest (XVII, tlk 159), et ei ole teada mis trajektoori pidi häirekella kaablid kulgesid. Ta toob küll esile, et vigastused ühes häirekella ahelas ei mõjuta teiste häirekella ahetate tööd, viidates samas, et juhul, kui kaablid kulgevad kõrvuti on võimalik nende samaaegne vigastamine tulekahju poolt. Ringkonnakohus toob esile, et kuna TR nägi kella 17 paiku tulekuma administraatori laua poolt, tähendas see seda, et tuli oli toast 105, mille ukse tulepüsivus oli 30 minutit juba läbi tunginud ning paiknes vähemalt koridoris. Kuigi asjatundja nähtub U avaldas oma arvamuses, et on reaalne võimalus et häirekellad ei rakendunud tulekahju korral töösses, märgib ta, et sellele võimalusele viitavad tunnistajate ütlused ning ekspertarvamused. Asjatundja ei too konkreetselt esile milliseid isikud ta silmas peab.
137.Ainuke tunnistaja, kes väidetavalt oli tulekahju arvatava puhkemise ajal hotellis, st 16.10 paiku oli tema seletuste ja ütluste kohaselt D. Asjast nähtuvalt kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga lahkus administraator C hotellist tulekahju päeval kella 12.00 paiku. Majja jäi vaid D, kelle ütluste kohaselt lahkus ta majast kell 16.45. D ütlustest saab järeldada seda, et tema lahkudes häirekellad ei töötanud. Need ütlused seega seavad kahtluse alla selle, kas tulekahju puhkes 16.10 paiku ja/või, kas häirekellad rakendusid tööle. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades asjas esitatud D erineval ajal antud vastuolulisi ütlusi, mida ta selgitada ei osanud, samuti seda, et asjas on veenvalt tõendamist leidnud hageja seadusliku esindaja sihipärane tegevus selleks, et hotelli töötajad annaksid kostjale ja politseile valeütlusi (vt mh käesoleva kohtuotsuse p 121), tuleb asuda seisukohale, et D ütlused tema lahkumise kohta hotellist 16.45 on ebausaldusväärsed. D ütlused on kohtu hinnangul tema lahkumise aja osas ilmselgelt ebausaldusväärsed, sest kaupluses Tamme Äri, mis asub hotellist 700 m eemal (XIV kd, tlk 106 pöördel) nägi kaupluse müüja teda juba kell
16.30.Puudub vaidlus, et D tervislik seisund sellel päeval, tulenevalt hiljutisest operatsioonist
27(30)
oli kehv, ilmaolud olid keerulised - talvised sademed ja libe tee. Seega isegi juhul kui uskuda D väiteid, et ta läks kauplusesse otse hotellist, võis tema hotellist lahkumise ja tulekahju häire rakendumise vahel olla piisav ajavahemik, et ta häirekellasid ei kuulnud. Kuna D ütlusi, et tema oli umbes tund aega enne tulekahju avastamist hotellis usaldusväärseks pidada ei saa, langeb sellega ära ka alus, millele tugines mh U oma arvamuses, leides, et võib olla tõenäoline, et tulekahju häirekellad ei rakendunud. 138.Kuna asjas on tõendatud, et tulekahju puhkes vähemalt tund enne selle avastamist ning häirekella kaabelduse tulepüsivuseks oli 30 min, siis tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et häirekellad rakendusid küll tööle, kuid kuna ühtegi töötajat hotellis ei olnud ei kuulnud häiret keegi. MO (XIV kd, tlk 107 jj) arvamuses avaldatu, et tulekahju leviku ulatust ei mõjutanud personali ehitises viibimine vaid see, et häirekellad ei rakendunud töösse ,aluseks on võetud D poolt avaldatu, et ta lahkus hoonest 17.30 kuni 17.34. Kuna aga D ütluseid ja seletusi ei pea eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus usutavaks, langeb sellega ära ka viidatud asjatundja järelduste usaldusväärsus. 139.Ringkonnakohus leiab, et kostja on põhjendatult esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis puudutavad varasemalt hageja administraatori käitumist tulekahjust teavitamiset Häirekeskusesse. Ringkonnakohtu arvates võimaldab see välja selgitada kahju suuruse, kui hageja ei oleks kindlustuslepingu tingimusi rikkunud. Võrdlus varasema tulekahjuga tõendab, et hotelli administraatori kindlustuslepingule ja määrusele „Nõuded majutusettevõttele“ vastav tegevus piirab kahjustused ja kostja täitmise kohustuse süttinud numbritoaga 105 (remondi maksumus 9559 eurot). 140.Nimelt nähtub asja materjalidest, et 2005.a leidis aset analoogne tulekahjujuhtum, mis hotellis tööl olnud administraatori tegevuse tulemusel piirnes ühe toa remondiga. 2005.a süttis samas hotellis 2. korruse tuba (nr 107). Administraator kustutas süttinud hotellitoa ning kahju piirnes ühe hotellitoaga (2. korruse tuba nr 107) ja kahju suurus oli 1 386 eurot (I kd tl 198199), muud hotelli osad kahjustusi ei saanud. Võrdlus 26.11.2005 samas hotellis samal korrusel toas 107 toimunud tulekahju tagajärgedega tõendabki, et kindlustuslepingu tingimuste rikkumine hageja poolt 26.01.2016 tõi kaasa tulekahjustused väljaspool tuba nr
105.Kui hageja täitnuks kindlustuslepingut ja õigusaktide nõudeid, siis olnuks maksimaalne kahju 26.01.2016 tulekahju tagajärjel 9 559 eurot (I kd tl 200-210). Puudub vaidlus, et vastava summa on kostja tasunud.
141.Kuna hotelli ATS-süsteem avastas juba tulekahju suitsu kuni 3 minuti jooksul ja edastas häire edastas häire administraatori laua juures asuvasse ATS-keskseadmesse, on usutav, et kui hotellis viibinuks administraator, siis oleks ta oma töökohast ca paarikümne sammu kaugusel süttinud tule ise kustutanud või teatanud tulekahju häirest Häirekeskusele. Seega isegi kui lugeda põhjendatuks hageja väiteid, et hotelli administraatorite kohustuseks ei olnud tulekahju (ükskõik millises faasis) kustutada, siis oleks administraator saanud tulekahjust teatada vähemalt tund aega enne esimesena tulekahju avastanud A. Kuna toa seinte tulepüsivuseks oli 60 min ja toa ukse tulepüsivuseks oli 30 minutit, kuid päästjad jõudsid kohale 26.1.2016 7 minutiga, siis arvestades ATS poolt häirest teatamise aega 3 minutit, administraatori poolt ATS häire kontrollimiseks kuluvat aega ning Häirekeskust teavitamise aega (mõned minutid, vt asjatundja RP arvamust VIII kd, tlk 95 pöördel kuni 97) ning päästjate saabumist (7 minutit) ei oleks tuli toast 105 mujale saanud väljuda, seda isegi juhul, kui tuba oleks tulekahju avastamise hetkel olnud täisleegis, sel juhul jäänuks väljaspool tuba 105 üldse kahjustused tekkimata (VIII kd, tlk 101 pöördel). Järelikult väljaspool tuba 105 tekkinud ulatuslike kahjustuste ja tule kiire leviku põhjustas hageja, kui jättis hotellis täitmata
28(30)
kindlustuslepingu järgi nõutud tingimused sh olemasolu.
tuleohutusnõuded ja kokkulepitud valve
142.Kuna tõendatud on hageja poolt kindlustuslepingu rikkumine ning see, et tuvastatud rikkumine tõi kaasa kahju ulatuses, mille hüvitamisest kostja on põhjendatult keeldunud, tuli juba seetõttu jätta hagi rahuldamata.
143.Ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi, milles heidetakse hagejale ette ka teisi kindlustuslepingu tingimuste rikkumist ning nõustub nendega. Ringkonnakohus peab vajalikuks vaid esile tuua, et nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et hageja poolt ei ole tahtlikult valeandmete esitamine kostjale, selleks, et saavutada suurem kindlustushüvitise maksmine, tõendamist leidnud. Ringkonnakohus leiab, et asjas on veenvalt tõendamist leidnud, see, et hageja on esitanud peale kindlustusjuhtumi toimumist kostjale tahtlikult valeandmeid kindlustuslepingu tingimuste täitmise kohta. Samuti on peale esialgsete valeandmete (seletuste) esitamist tõendatud hageja seadusliku esindaja poolt oma töötajate jätkuv eesmärgipärane valeütluste andmisele kallutamine, sh erinevate ähvardustega, näiteks et nad ei leia kusagilt elukoha lähedalt enam tööd, kui nad tema nõudmisi ei täida (VIII kd, tlk 80 pöödel), hotelli administraatorite elukaaslaste kallutamine, et administraatorid hageja seadusliku esindajale sobivaid ütlusi annaksid (VIII kd, tlk 80 pöördel, tlk 85 pöördel), samuti hotelli süütamise versiooni toetamiseks tõendite hankimine, lubades seda versiooni tõendavate tõendite andmise korral rahalisi vahendeid, on asjas veenvalt tõendamist leidnud.
144.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et asjas ei leidnud tõendamist see, et tulekahju põhjuseks oli süütamine. Asjatundjad on avaldanud arvamust, et põlengu põhjuseks oli elektriline põhjus või süütamine, kuid viimane tõendamist ei leidnud. Tõendamist leidis see, et hageja seaduslik esindaja kallutas tunnistajaid korduvalt andma endale sobivaid ütlusi, et süütamise versioon oleks usutav, sh ise tunnistusi vormistades, seejärel neid allkirjastamiseks andes. Seda ei seisukohta ei kummuta ka apellatsioonimenetluses esitatud järjekordne tunnistaja tõend. Tuleb osutada, et juba kriminaalmenetluses (kus tõendamiskoormis on kõrgem võrreldes tsiviilmenetlusega) leidis tõendamist hageja seadusliku esindaja poolt tunnistajate kallutamine endale sobivate ütluste saamiseks. Ringkonnakohtu arvates on usutavam asjas esitatud tõendeid kogumis arvestades, millele maakohus on otsuses juba viidanud, põlengu tekkimise elektriline põhjus. On tõenäoline, et süttimise põhjustas mh siiski valesti paigaldatud külmkapp. Ainuke isik, kes reaalselt ohtlikult paigaldatud külmkappe nägi oli elektrisüsteemide kontrollijaks määratud isik O, st tegemist oli asjatundjaga. Hiljem tehtud katse tulemusi, kas konkreetse tootja külmkapp võis põhjustada tulekahju, ei saa pidada piisavalt veenvaks, sest selles ei ole arvestatud piisavalt individuaalseid muutujaid (XVIII, tlk 79-81), mh kuidas konkreetne külmkapp oli reaalselt paigaldatud, hooldatud, tema töötamise vanus/kestus jne. Seda ei muuda ka apellatsioonimenetluses esitatud tõend külmkapi paigaldamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega ka osas, milles tuvastati puuduseid hotelli elektrisüsteemis. Fakt on see, et ettekirjutust, mille kohaselt tuli hagejal esitada elektrisüsteemi ohutust tõendav akt, ei olnud tulekahju tekkimise ajal täidetud. See kas kõik nõuded on täidetud või mitte saab konkreetse ajahetke kohta tõendada nõuetekohane akt. Seda asjas ei ole esitatud. Põhjuseks, miks kontroll jäi lõpuni läbi viimata on toodud see, et hotelli ei saanud sulgeda klientide tõttu, kuid hotelli korraks sulgemine oli kontrolli lõpuleviimiseks vajalik. Need väited on aga vastuolus apellatsioonkaebuste väidetega (appelatsioonkaebuse lk 15), millest saab järeldada, et hotellis ei olnud pidevalt kliente, sh 2016.a jaanuaris.
29(30)
145.Hageja esitas taotluse istungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte seisukohad on kirjas esitatud menetlusdokumentides ning protokollimata pole jäänud midagi olulist edasikaebamise seisukohalt. Istungi protokoll ei ole stenogramm. 146.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
30(30)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.