Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 24. september 2025
Tsiviilasja number
2-23-8169
Tsiviilasi
Kait Tiisleri avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 170/2012/1466 nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. mai 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marvic Transport OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/sissenõudja): Marvic Transport OÜ (rk: 11195136), esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja (avaldaja/võlgnik): Kait Tiisler (ik:
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. mai 2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Marvic Transport OÜ kanda. Kait Tiisleril hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Võtta asja juurde tsiviilasja nr 2-15-10983 toimikust Tartu Maakohtu 24. juuli 2015,
5.augusti 2015 ja 13. septembri 2016 määrused. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kait Tiisler (avaldaja/võlgnik) esitas 05.06.2023 maakohtule avalduse kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevas täiteasjas nr 170/2012/1466 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Tartu Maakohtu 17.02.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-6209. Täitemenetlus on alustatud sissenõudjate Marvic Transport OÜ (puudutatud isik/sissenõudja) ja Viktor Poklonski avalduse alusel 06.09.2012, s.o enam kui 10 aastat tagasi.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Nõude täitmine ei ole aegunud, kuna aegumine on katkenud ja peatunud pikaks ajaks. Võlgnik on nõuet tunnustanud 29.12.2014, 08.01.2015, 05.07.2015 ja 27.07.2015 e-kirjades ning aegumise katkemise tulemusel ei saabu aegumistähtaeg enne 27. juulit 2025. Aegumine oli peatunud järgmistel perioodidel: - 06.05.–12.06.2013 (37 päeva) läbirääkimiste ajaks võlgnevuse tasumiseks; - 18.10.–11.11.2013 (24 päeva), kui võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele võlgniku kinnisasja arestimisel; - 08.11.2013–23.04.2014 (166 päeva), kui kohtutäitur esitas kohtusse avalduse uue hindamise korraldamiseks; - 29.12.2014–27.07.2015 (210 päeva) läbirääkimiste ajaks võlgnevuse ajatamiseks; - 27.07.2015–31.12.2016 (523 päeva), kuna 27.07.2015 kokkuleppe järgi andis sissenõudja võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 2016. a lõpuni. Alternatiivselt peatus aegumine perioodil 03.08.2015–13.09.2016 (407 päeva) tsiviilasja nr 2-15-10983 (võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele) menetluse ajaks. Kokku oli aegumine peatunud 960 päeva. Kui läbirääkimised ei toimunud alates 29.12.2014, vaid 27.06.–27.07.2015, s.o 30 päeva, oli aegumine peatunud vähemalt 780 päeva. Aegumine pikenes peatumise tulemusena kuni 23.04.2025 ja nõude täitmine ei aegu enne 23. juunit 2025. Alates 07.06.2023 on aegumine peatunud, kuna täitemenetlus peatati kohtumääruse alusel. Alternatiivselt on võlgniku käitumine olnud vastuolus hea usu põhimõttega, mis välistab aegumise kohaldamise. Teise alternatiivina on sissenõudjal kui pandipidajal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 alusel õigus nõuda nõude rahuldamist sõltumata aegumisest.
3.Kohtutäitur A. Kolsar teatas vastuseks kohtunõudele, et täitemenetlus on alustatud 06.09.2012 sissenõudja samal kuupäeval esitatud täitmisavalduse alusel. Menetlusosalised on täitemenetluses avaldanud, et neil on kokkulepe nõude tasumiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 02.05.2025 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 170/2012/1466 Tartu Maakohtu 17.02.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-09-6209 tuleneva Marvic Transport OÜ nõude osas nõude täitmise aegumise tõttu. 2
Maakohus tühistas maakohtu 07.06.2023 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Määruse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks 17.02.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-6209, mis on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud 17.02.2010. Kohtuotsus on täitmiseks esitatud 06.09.2012 ja samal kuupäeval on kohtutäitur alustanud ka täitemenetlust, st täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti 06.09.2012 ning kümneaastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 06.09.2022. Maakohus leidis, et sissenõudja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et nõude täitmise aegumine oleks katkenud TsÜS § 158 alusel seoses nõude tunnustamisega. Kohtupraktikas on leitud, et nõude tunnustamist täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul, kuna täitedokumendiga on nõue täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud. Seega ei saanud nõude täitmise aegumine katkeda seoses nõude tunnustamisega võlgniku poolt 29.12.2014, 08.01.2015, 05.07.2015 ja 27.07.2015. Täidetud ei ole ka TsÜS §-st 162 ja § 167 lg-st 1 tulenevad tingimused aegumise peatumisele 06.05.–12.06.2013, 18.10.–11.11.2013, 29.12.2014–27.07.2015 ja 27.07.2015–31.12.2016. Esitatud e-kirjadest nähtub, et sissenõudja ja võlgnik on pidanud täitemenetluses läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas ning et pooltel on etteheiteid kohtutäituri tegevusele. TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on, et nõude sundtäitmise asjaolude üle peetavate läbirääkimiste ajaks on peatatud ka täitemenetlus (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.2, 12.3). Asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel oleks toimunud läbirääkimisi või sõlmitud maksegraafik, mille ajaks oleks täitemenetlus kohtutäituri poolt peatatud, mh võlgniku kontod ja kinnistu aresti alt vabastatud. Kohtutäituri abi on küll 08.01.2015 kirjas sissenõudja avaldusel peatanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse, kuid 16.07.2015 otsuses märgib kohtutäitur, et ta ei ole teinud asjas otsust täitemenetluse peatamiseks. Võlgnik esitas 22.07.2015 kaebuse kohtutäituri 16.07.2015 otsusele täiteasjades nr 170/2012/1466 ja 170/2012/1467. Võlgnik vaidlustas täituri tegevust, mis seisnes kinnisasja enampakkumise korraldamises ajal, kui täitemenetlus oli peatatud. Kohus jättis 13.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-10983 kaebuse rahuldamata. Samuti on kohus jätnud rahuldamata võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras. Kohtu põhjenduste kohaselt edastas sissenõudja täiturile vaid e-kirja, kuid ei esitanud täituri abi nõudmisel digitaalallkirjaga avaldust täitemenetluse peatamiseks, seega puudus täituril alus täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäituril ei olnud seega takistatud täitemenetluse jätkamine ja menetlusosalistele oli selge, et täitemenetlust ei peatatud. Samuti ei ole kohtutäitur välja toonud, et ta oleks kokkuleppel hoidunud täitetoimingutest. Täitemenetluse peatamist või täitetoimingutest hoidumist ei saa järeldada väitest, et kohtutäitur ei ole uut enampakkumist välja kuulutanud. Samuti ei ole põhjendatud lugeda nõude täitmise aegumist peatunuks ajaks, mil kohtutäitur lahendas võlgniku kaebust kinnisasja arestimisel ainuüksi seetõttu, et kohtutäitur ei alustanud sel perioodil, 18.10.–11.11.2013, kinnisasja enampakkumist. Täitemenetlus ei olnud perioodil 27.07.2015–31.12.2016 peatunud ka TsÜS § 162 lg 1 alusel. Sissenõudja 27.07.2015 e-kirjast, kus sissenõudja on märkinud, et: „saadan kohtutäiturile kirja nii, et müüki ei tuleks lootuses, et meie kokkulepped kehtivad ja sa tegeled minu võlaga edasi ilma kohtutäiturite vahenduseta hiljemalt järgmisel aastal, siis kui üks teine võlanõudja on rahuldatud“, ei saa tuvastada kokkulepet, mille alusel oli võlgnikule antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Sissenõudja ei ole peale 27.07.2015 esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse peatamiseks. Sissenõudjad on esitanud 08.07.2015 ja 29.07.2015 kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Kohus ei lahendada aegumise üle otsustamisel etteheiteid täituri tegevusele.
3
Põhjendatud ei ole ka lugeda TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud võlgniku kaebust kohtutäituri otsusele võrdsustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning lugeda selle menetlemise ajaks täitmine peatunuks. Kohus luges TMS § 74 lg 8 alusel algatatud kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-13-53225 võrdustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgse hagita menetlusega ja selle toimumise ajaks täitmise aegumise peatunuks 08.11.2013–22.05.2014 (195 päeva). Käesolevas tsiviilasjas on täitemenetlus peatatud 07.06.2023 kohtumääruse alusel. Seadusandja ei ole andnud kohtule aegumise üle otsustamisel võimalust arvestada võlgniku käitumisega täitedokumendi täitmisel. Tegemist on formaalse aegumistähtaja hindamisega. Iseenesest on erandlikel asjaoludel võimalik lugeda aegumisele tuginemine hea usu põhimõtte vastaseks. Maakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Selleks ei anna alust asjaolu, et võlgnik on tõenäoliselt hoidunud kõrvale võla tasumisest või kasutanud oma õiguste realiseerimiseks seadusest tulenevaid võimalusi. Ei nähtu, et võlgnik oleks täitemenetluses teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldaja õigusi. Maakohus ei nõustunud ka sissenõudja TsÜS § 145 1 lg 1 käsitlusega. Riigikohus on leidnud (3-2-1-153-10, p 13), et TsÜS § 145 1 kohaldamist piirab ajaliselt TsÜS § 157 täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohta, st kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul on hüpoteegipidajal aega kümme aastat tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest pöörduda kohtutäituri poole hüpoteegi realiseerimiseks. Kümneaastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 06.09.2022, kuid aegumistähtaeg pikenes 195 päeva võrra. Seega nõude täitmine aegus 20.03.2023 ja täitemenetlus tuleb TMS § 223 1 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Marvic Transport OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 02.05.2025 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta K. Tiisleri avaldus rahuldamata ja menetluskulud K. Tiisleri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis maakohus ebaõigesti, et aegumine ei katkenud TsÜS § 158 lg 1 alusel. Nõue saab katkeda tunnustamisega ka täitemenetluses (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.1). Võlgnik on 29.12.2014, 08.01.2015, 05.07.2015 ja 27.07.2015 e-kirjades avaldanud selgelt tahet tunnustada nõuet viisil, mis toob kaasa aegumise katkemise. Aegumise katkemise tulemusel ei saabu aegumistähtaeg enne 27.07.2025 või kui võtta aluseks võlgnevuse tunnustamine 29.12.2014, siis enne 29.12.2024; 2) oli aegumine korduvalt peatunud TsÜS § 167 lg 1 ja § 162 alusel. Sissenõudja ja võlgnik pidasid 06.05.–12.06.2013 (37 päeva) läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks, mida kinnitab e-kirjavahetus. Seejärel pidasid sissenõudja ja võlgnik läbirääkimisi 29.12.2014–27.07.2015 (210 päeva). 29.12.2014 e-kirjaga pöördus võlgnik sissenõudja poole eesmärgiga kokku leppida võlgnevuse ajatamine selliselt, et täitemenetlus peatatakse ja võlgniku konto vabastatakse aresti alt. Läbirääkimised kestsid kuni 27.07.2015, kui sissenõudja teatas, et on nõus saatma kohtutäiturile kirja ja peatama täitemenetluse. Kohtutäitur on 08.01.2015 e-kirjas vastuseks sissenõudja 07.01.2015 e-kirjale kinnitanud, et täitemenetlus on peatatud TMS § 46 lg 1 p 1 alusel. Selline peatamine vastab Riigikohtu selgitustele (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.2, 12.3), mille järgi ei ole nõutud, et sissenõudja avaldus peaks olema digitaalselt allkirjastatud. Maakohtu arutlus, et puudus
4
kohtutäituri formaalne otsus, on sissenõudja suhtes ebaõiglane, kuna viimane oli heas usus nõus täitemenetluse peatama. Kokku peatus aegumine läbirääkimiste tõttu vähemalt 247 päevaks (37 + 210). 27.07.2015–31.12.2016 peatus aegumine 523 päevaks TsÜS § 162 alusel. Võlgnik tegi 27.07.2015 e-kirjas sissenõudjale taas ettepaneku enampakkumise peatamiseks ja 29.12.2014 alustatud läbirääkimised, mille alusel täitemenetlus 07.01.2015 peatati, lõppesid 27.07.2015, kui saavutati kokkulepe, et sissenõudja annab võlgnikule täiendava tähtaja võla tasumiseks 2016. a lõpuni. Ajatamise kokkulepe on vormivaba (TlnRnKm 17.09.2021, 2-21-9534, p-d 10.1, 10.2). Seega TsÜS § 162 kohase kokkuleppe sõlmimiseks piisas sissenõudja e-kirjast. Kohus leidis ebaõigesti, et see ei toonud kaasa aegumise peatumist, kuna sissenõudja ei olevat esitanud kohtutäiturile eraldi avaldust. Sissenõudja oli esitanud 22.05.2015 e-kirjas taotluse täitemenetluse peatamiseks. Võlgnevuse ajatamise tõttu aegumise peatumine ei eelda täitemenetluse peatamise formaalset otsust (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.3, 12.4; TlnRnKm 17.09.2021, 2-21-9534). Seetõttu ei oma tähtsust Tartu Maakohtu 13.09.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-10983, millega lahendati võlgniku kaebust. Asjaolu, et täitemenetluses ei tehtud 10.08.2015–05.09.2022, s.o seitsme aasta jooksul, ühtegi menetlustoimingut, kinnitab, et kohtutäitur oli arvestanud, et sissenõudja ja võlgnik olid jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumise ajatamises ning täitemenetlus oli peatatud. Lisaks peatus aegumine 18.10.–11.11.2013. a 24 päevaks kaebuse lahendamise ajal. 18.10.2013 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele 30.09.2013 kinnisasja arestimise akti koostamisel, mis lahendati kohtutäituri 11.11.2013 otsusega. Kohtutäitur ei alustanud sel ajal enampakkumist. Sellest järeldub, et kaebuse lahendamine takistas enampakkumise läbiviimist. Samuti peatus aegumine 03.08.2015–13.09.2016. a 415 päevaks tsiviilasja nr 2-15-10983 lahendamise ajal (kui see ei olnud peatunud sissenõudja antud tähtaja tõttu kuni 31.12.2016). Võlgnik esitas 03.07.2015 ja 04.07.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses enampakkumise väljakuulutamisega ning kohtutäituri 16.07.2015 otsusele maakohtule kaebuse, mis jäeti Tartu Maakohtu 13.09.2016 määrusega rahuldamata. Kokku peatus aegumine 1404 päevaks ja aegumine ei saabuks enne 14.07.2026 või alternatiivselt 965 päevaks (195 + 247 + 523) ning arvestades TsÜS § 168 lg-t 2 ei aeguks nõue enne 28.06.2025. Perioodi alates 07.06.2023 kuni lõpplahendi jõustumiseni ei arvestata aegumise perioodi hulka, kuna praeguses tsiviilasjas on täitemenetlus 07.06.2023 kohtumäärusega peatatud; 3) oli võlgniku käitumine pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, mis välistab aegumisele tuginemise. Aegumise on põhjustanud võlgniku pikaajaline sihipärane tegevus, mille jooksul on võlgnik andnud selgelt mõista kavatsusest kohustus täita, kuid ei ole kohustust täitnud, vaid on takistanud täitemenetluses sissenõudja nõude maksmapanekut. Võlgnik tegi korduvalt ettepanekuid võla tasumiseks täitemenetluse väliselt ja survestas sissenõudjat täitemenetlust peatama. Pooled jõudsid kokkuleppele, et võlgnik tasub võla 2016. a lõpuks. Võlgnik esitas pidevalt kaebuseid täituri tegevusele, mis sageli päädisid kohtumenetlustega. Kuivõrd rohkem kui kümne aasta jooksul ei ole toimunud ühtegi laekumist, on ilmne, et võlgnikul ei olnud algusest peale kavatsust kohustust täita, vaid eesmärk oli saavutada nõude täitmise aegumine; 4) on teise alternatiivina sissenõudjal kui pandipidajal õigus nõuda nõude rahuldamist sõltumata aegumisest TsÜS § 1451 lg 1 alusel. Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-15310 ei ole asjakohane, kuna viidatud lahendi ajal kehtis täitedokumendile 30-aastane aegumistähtaeg.
5
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.K. Tiisler vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tugineb sissenõudja tegelikkusele mittevastavatele asjaoludele, mis ei ole seotud nõude täitmise aegumisega. Sissenõudja esitatud „kirjalikud tõendid“ enam kui kümne aasta tagusest ajast ei tarvitse olla eluliselt usutavad (objektiivsed) ja adekvaatselt säilinud. Maakohtu määrus, sh kohtukulude jaotus, on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
8.Avaldaja esitas maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Maakohus tuvastas, et täiteasja täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 17.02.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-6209, mis esitati täitmiseks 06.09.2012. Maakohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 06.09.2012 ja kümneaastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 06.09.2022. Neid asjaolusid menetlusosalised määruskaebemenetluses ei vaidlusta. Menetlusosalised ei vaidlusta ka maakohtu seisukohta, et aegumine peatus tsiviilasja nr 2-1353225 menetluse ajal 08.11.2013–22.05.2014. a 195 päevaks TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel, mis pikendas aegumistähtaega kuni 20.03.2023. Käesolevas tsiviilasjas peatati täitemenetlus esialgse õiguskaitse korras 07.06.2023 kohtumäärusega.
9.Menetlusosalised vaidlevad endiselt selle üle, kas aegumine on katkenud avaldaja poolt nõude tunnustamisega TsÜS § 158 lg 1 alusel, kas aegumine oli peatunud TsÜS § 167 lg 1 alusel võlgnevuse tasumiseks läbirääkimiste pidamise ajaks ning TsÜS § 162 alusel seetõttu, et sissenõudja ja võlgnik olid jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumise ajatamises, ning samuti võlgniku vaidlustamiste tõttu lisaks maakohtu leitud 195-päevasele perioodile veel 18.10.-11.11.2013 võlgniku kaebuse lahendamise ajaks ja 03.08.2015–13.09.2016 tsiviilasja nr 2-15-10983 lahendamise ajaks (kui see ei olnud peatunud sissenõudja antud tähtaja tõttu kuni 31.12.2016). Samuti on sissenõudja jätkuvalt seisukohal, et võlgniku käitumine on olnud pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, mis välistab aegumisele tuginemise, ning alternatiivselt on sissenõudjal pandipidajana TsÜS § 1451 lg 1 alusel õigus nõuda nõude rahuldamist sõltumata nõude aegumisest.
10.Maakohus on kõigi sissenõudja väidete osas seisukoha võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
10.1.Sissenõudja seisukoht, et võlgnik on avaldanud oma e-kirjades selgelt tahet tunnustada nõuet viisil, mis toob kaasa aegumise katkemise, ei ole põhjendatud. Alates 01.04.2021 on aegumise katkemist reguleerivat TsÜS §-i 158 täiendatud lõikega 3, mille järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (lk 12) on selgitatud, et tegemist ei ole kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides.
6
Maakohus on asjakohaselt viidanud, et erialakirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et nõude tunnustamist täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul, kuna täitedokumendiga on nõue nagunii juba täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud (TsÜS komm (2023) § 158, p 3.3; TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-9760, p 14.2; TlnRnKm 18.08.2023, 2-22-9761, p 13.2.3). Jõustunud kohtuotsus on pooltele kohustuslik (TsMS § 457 lg 1) ning kohtulahendist tuleneva nõude hilisem tunnustamine võlgniku poolt ei saa mõjutada jõustunud kohtuotsuse õigusjõudu ja kohustust seda täita. Seega hõlmab „muu tegu“ TsMS § 158 lg 3 tähenduses ka seda, kui võlgnik täitemenetluses nõude täitmise ajatamise üle peetavate läbirääkimiste käigus tunnustab sundtäidetava nõude olemasolu. Järelikult ei saanud täiteasjas täidetava nõude täitmise aegumine katkeda seoses nõude tunnustamisega võlgniku poolt.
10.2.Põhjendatud ei ole sissenõudja seisukoht, et nõude täitmise aegumine on olnud peatunud TsÜS § 167 lg 1 ja § 162 alusel, s.o võlgnevuse tasumiseks läbirääkimiste pidamise ajaks ning seetõttu, et sissenõudja ja võlgnik olid jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumise ajatamises. Maakohus on tuginedes Riigikohtu juhistele 11.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10665 (p-d 12.3, 12.4) õigesti leidnud, et TsÜS § 167 ja § 162 kontekstis on aegumistähtaja peatumise eelduseks see, et läbirääkimiste ajaks või täitmiseks antud täiendava tähtaja lõpuni on peatatud ka täitemenetlus (või on võimaldatud muul viisil kokkulepitud täiendava tähtaja jooksul nõude täitmist – nt vabastades arestitud pangakonto aresti alt vms, hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest), seejuures on aegumistähtaja peatumiseks vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks või täitetoimingute edasilükkamise kohta läbirääkimiste ajaks.
10.2.1.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et ehkki kohtule esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt on võlgnik ja sissenõudja omavahel suhelnud ning arutanud võlgnevuse tasumist, siis kirjavahetusest nähtuvat arutelu ei saa pidada läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes, sest kohtutäituri otsus täitemenetluse peatamise kohta puudub. Kohtutäitur on oma 20.09.2023 vastuses kohtunõudele (dtl 268–269) toonud esile, et sissenõudja saatis 22.05.2015 kohtutäiturile e-kirja täitemenetluse peatamiseks ja kohtutäitur saatis samal päeval sissenõudjale nõude esitada avaldus allkirjastatult, kuid sissenõudja täituri nõudele ei vastanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-10983 menetlenud võlgniku kaebust kohtutäituri 16.07.2015 otsusele, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele, mis seisnes võlgniku kinnisasja enampakkumise korraldamises ajal, kui täitemenetlus oli väidetavalt sissenõudja 07.01.2015 e-kirja alusel peatatud. Maakohus jättis 13.09.2016 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Maakohus leidis nimetatud asjas, et täitemenetlus ei olnud peatatud, kuna puudus kohtutäituri vastav otsus ja kuivõrd sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile kohtutäituri nõutud digitaalallkirjaga avaldust täitemenetluse peatamiseks, puudus kohtutäituril alus täitemenetluse peatamiseks. Seega on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et ka sissenõudja 07.01.2015 e-kirja ja kohtutäituri abi 08.01.2015 vastuse alusel ei ole täitemenetlus olnud peatatud. Määruskaebuse esitaja arvamus, et sissenõudja avaldus ei pea olema (digi)allkirjastatud ja puudub vajadus kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamise kohta formaalse otsuse vormistamiseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige. Kuivõrd läbirääkimiste ajal ei ole täitemenetluse läbiviimine takistatud, on oluline fikseerida läbirääkimiste alguse ja lõppemise aeg ning selleks on kohtupraktika kohaselt vajalik kohtutäituri otsus. Vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 16 lg-le 1 on kohtutäitur kohustatud ametialase elektronposti vahendusel vastu võtma digitaalallkirjaga dokumente. Määrustiku § 23 lg 2 kohaselt eeldab
7
kohtutäitur, et avalduse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid.
10.2.2.TsÜS § 162 kohaldub kohtupraktika kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele võlgnikule täitmiseks täiendava tähtaja andmise (maksegraafiku sõlmimise) korral samuti kindlate eelduste olemasolul. Nimelt tuleb täitemenetluses maksegraafiku kokkuleppimisel selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.3, 12.4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud asjaoludest, sh sissenõudja 27.07.2015 e-kirjast (dtl 70) ei saa tuvastada, et poolte vahel oli lepitud kokku (võlaõigusseaduse § 9 lg 1 ja TsÜS § 162 mõttes) võlgnikule kuni 2016. a lõpuni nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine. Poolte e-kirjavahetusest nähtub selgelt vaid võlgniku soov vältida oma kinnisasja sundmüüki. Sissenõudja ei ole võlgnikule 27.07.2015 e-kirjas lubatud täitemenetluse peatamise avaldust kohtutäiturile esitanud. Võlgnik ei ole vaielnud vastu sissenõudja väitele, et võlgnik ei ole sissenõudjale võla katteks mitte midagi maksnud, st ka võlgnik ei ole sissenõudja väidetud kokkulepet täitma asunud. Kohtutäituri vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kohtutäitur oleks leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud võla tasumiseks kokkulepe (tähtajaga 2016. a lõpp) ning et kohtutäitur oleks seetõttu teinud täitemenetluse peatamise otsuse või vabastanud võlgniku pangakonto kokkuleppe täitmise ajaks aresti alt vms või kokkuleppel sissenõudjaga hoidunud peale 2015. a-t täitetoimingutest. Ainuüksi asjaolust, et kohtutäitur ei ole peale 2015. a suvel välja kuulutatud enampakkumise nurjumist kuni 2022. a sügiseni täitetoiminguid teinud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada kokkuleppel täitetoimingutest hoidumist. Kohtutäitur on olnud täitemenetluse läbiviimisel pärast 2015. a-t passiivne mitte ainult väidetava täiendava tähtaja, s.o 2016. a lõpuni, vaid kuni 2022. a sügiseni (olles samas tsiviilasjas nr 2-15-10983 esitatud väidete järgi seisukohal, et täitemenetlus ei ole peatatud). Ülaltoodut kokku võttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudub alus lugeda, et nõude täitmise aegumine oli mingil perioodil peatunud TsÜS § 167 ja § 162 alusel.
10.3.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud õigele seisukohale ka seonduvalt võlgniku poolt kohtutäituri tegevuse/otsuste peale esitatud kaebustega. Maakohus on õigesti leidnud, et TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning sama sätte lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Õiguskirjanduses (TsÜS (2023) § 160 p 3.3.2.c) on leitud, et nõude täitmise aegumine peatub nende sätete alusel ainult sellise hagita menetluse avalduse esitamisega, mille alusel algatatud kohtumenetluse ajal ei saa sissenõudja täitemenetluses oma õigusi realiseerida. Sellisel juhul ei saa faktiliselt täitemenetlust läbi viia, samas on aegumise peatumise algus- ja lõppaeg selged. Täitemenetluse peatamine võib nõude täitmise aegumise peatunuks lugemiseks vajalik olla neil juhtudel, kus täitemenetluse läbi viimist saab olenemata kohtumenetlusest jätkata. Nagu eespool öeldud, ei ole vaidlust, et nendele kriteeriumitele vastab tsiviilasja nr 2-1353225 menetlus, mille tõttu peatus nõude täitmise aegumine 08.11.2013–22.05.2014. a 195 päevaks. Võlgniku poolt 18.10.2013 kohtutäiturile esitatud kaebus, mille täitur lahendas 11.11.2013, TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 alusel nõude täitmise aegumist ei peatanud ning ka kohtutäitur ei ole täitemenetlust kaebuse esitamise tõttu TMS § 46 lg 2 p 1 alusel peatanud. Samuti ei teinud seda tsiviilasja nr 2-15-10983 menetlus 03.08.2015–13.09.2016. Seejuures on Tartu
8
Maakohus jätnud viimatinimetatud tsiviilasjas 24.07.2015 ja 05.08.2015 määrustega rahuldamata võlgniku taotluse kinnisasja suhtes toimuva enampakkumise peatamiseks või tühistamiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus on 24.07.2015 määruses mh märkinud, et kui ebaseadusliku täitetoimingu tagajärjel toimub omandi üleandmine, on võlgnikul võimalik oma õigusi kaitsta hagimenetluses.
10.4.Sissenõudja on oma kirjalikus vastuses avaldusele viidanud Tartu Maakohtu 13.09.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-10983 ning maakohus on määruses lisaks viidanud nimetatud tsiviilasjas tehtud lahenditele, millega on jäetud rahuldamata võlgniku esialgse õiguskaitse taotlused. Nimetatud kohtumääruseid ei ole käesoleva asja juurde esitatud/võetud. Ringkonnakohus võtab seetõttu kohtute infosüsteemist täiendavalt asja materjalide juurde tsiviilasjast nr 2-15-10983 Tartu Maakohtu 24.07.2015, 05.08.2015 ja 13.09.2016 määrused.
10.5.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga ka seda, et sissenõudja esiletoodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et täitemenetluse kestel esinesid avaldaja käitumises sellised erandlikud asjaolud, millest tulenevalt saaks lugeda aegumisele tuginemise hea usu põhimõtte järgi lubamatuks. Asjaolud, et võlgnik on esitanud kohtutäiturile ja kohtule seaduses lubatud kaebusi ja taotlusi (mis seaduses ettenähtud juhul on ka aegumise peatanud) ning on andnud sissenõudjale võla tasumise kohta erinevaid lubadusi, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgniku lubadused täitemenetluse läbiviimist ei takista. Kohtutäituri vastusest kohtunõudele nähtub, et pärast Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-10983 13.09.2016 tehtud määrust, millega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata põhjendusel, et täitemenetlus ei olnud peatatud, kuivõrd puudusid kohtutäituri vastav otsus ja sissenõudja allkirjastatud avaldus täitemenetluse peatamiseks (mille esitamist oli kohtutäitur nõudnud), pöördus sissenõudja kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks alles 05.09.2022. Sissenõudja oli tsiviilasjas nr 2-15-10983 menetlusosaline ja teadlik maakohtu määrusest ning seega ka asjaolust, et täitemenetlus ei olnud peatatud. Vaatamata sellele ei ole sissenõudja järgmise kuue aasta jooksul täitemenetluse vastu huvi tundunud. Täitemenetluse läbiviimine on kohtutäituri ülesanne. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel olnud passiivne vähemalt alates maakohtu 13.09.2016 määruse tegemisest. Selle põhjused ei ole ringkonnakohtule teada ega ole käesoleva asja lahendamisel olulised. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri seaduse § 9 näeb vastavate eelduste olemasolul ette kohtutäituri vastutuse oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest.
10.6.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja alternatiivse seisukohaga, mille kohaselt on sissenõudjal pandipidajana TsÜS § 145 1 lg 1 alusel õigus nõuda nõude rahuldamist sõltumata nõude aegumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsÜS § 145 1 lg 1 mõte selles, et põhivõla nõudeid saaks täitemenetluses täita tähtajatult. Õiguskirjanduses (TsÜS komm (2023) § 1451, p 3.2.1.2.b) on leitud, et TsÜS § 1451 kohaldamist piirab ajaliselt TsÜS § 157 ja seda sõltumata nõude täitmise aegumistähtaja lühendamisest 30 aastalt 10 aastale. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (sissenõudja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.