Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-135384
Tsiviilasi
OÜ Vagodent hagi I. L.i vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 67 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Vagodent (registrikood 10220852, J. Sütiste tee 17, esindajad 13419 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Lea Vakra (e-post: [email protected]); Kostja: I. L. (isikukood xxxx, xxxx); Kostja seaduslik esindaja: L. L. (xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt I. L.ilt (isikukood xxx) hageja OÜ Vagodent (registrikood 10220852) kasuks välja 67 (kuuskümmend seitse) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt I. L.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ Vagodent (registrikood 10220852) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot. Jätta menetluskulud kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 67 eurot. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt ortodontiateenust, s.o ortodondi tehtavat ravi hammaste ja hambumuse korrigeerimiseks. Kõnealust teenust ei rahasta Eesti Haigekassa, sest kostja soovib ravi esteetilistel, mitte meditsiinilistel põhjustel. Kostja seaduslik esindaja on soovinud ja aktsepteerinud teenuse tellimist. Seda tõendab arsti koostatud raviplaan ja kostja esindaja registreeritud esmase ravi aja kinnitus.
2.Vastavalt kostja ja tema seadusliku esindaja soovile koostas hageja raviplaani ning asus ravi teostama. Ortodontiline ravi on pikaajaline ning kostja on sellest lähtuvalt tasunud raviarveid. Kostja on jätnud tasumata ühe arve nr 20206737.
3.Kostja võttis 02.07.2020 visiidil arsti koostatud raviarve registratuurist kaasa tasumiseks ülekandega. Vastavalt hageja kodukorrale kinnitas kostja oma allkirjaga arve kätte saamist. Selle arve jättis kostja esindaja tasumata. Hageja saatis 11.08.2020 kostja esindajale meeldetuletuse tasumata arve maksmiseks. Sellele järgnes kirjavahetus, milles kostja heitis hagejale ette sularaha kaotamist ja nõudis turvakaamera salvestise ülevaatamist.
4.Hageja kasutab kliiniku ootesaalis turvakaamerat, järgides isikuandmete kaitse seadust. Hageja vajab registratuuris reaalajas nähtavat pilti tagamaks ootesaalis turvaline keskkond ja patsientide parem teenindamine. Kasutuses olev turvakaamera on seadistatud salvestama andmeid vähemalt ühe kuu ulatuses. Hageja vaatas 13.08.2020 kostja esindaja palvel üle 02.07.2020 turvakaamera salvestise, millest nähtus, et kostja esindaja väide sularahas maksmise kohta ei ole tõene. Turvakaamera salvestises on jäädvustatud kostja kliinikusse saabumine, ülekandearve saamine, lahkumine ja ligi 1,5 tundi lisaaega, mil kostja ei saabunud tagasi arvet tasuma.
5.Kostja esindaja väitis, et arve on sularahas tasutud, kuid kostjale ei väljastatud kviitungit. Kostja enda esindajat ei lubatud kliinikusse eriolukorra tõttu. Lisaks leidis kostja, et xxxx aastase lapse allkiri arvel ei tõenda lepingu olemasolu. PPA politseinik I. V. käis hageja juures 12.10.20 ca kl 13.00 ja vaatas 02.07.2020 toimunu kohta 23.08.2020 tehtud videosalvestise koopia üle. Tema suusõnaline teade oli, et kostja sai registratuurist arve, millele kirjutas alla, kuid sularahas maksma ei tulnud.
6.Hageja 02.07.2020 väljastatud arve on siiani tasumata. Pikaajaline raviprotsess eeldab usaldust arsti/kliiniku ja patsiendi (tema esindaja) vahel. Vale on väide, et 02.07.2020 kliinikusse koroonast tingitud ohu tõttu lapsevanemaid ei lubatud (selline olukord oli maikuus). Ebaõige on väide, et alaealise kostja allkiri ühel paljudest raviarvetest on käsitletav siduva lepinguna. Hageja ning kostja esindaja vahel sõlmiti leping raviplaaniga nõustumise ja vastavalt sellele raviaegade
registreerimise ning vajalike raviseansside toimumisega. Patsiendi allkiri ülekandearvel näitab kliiniku raamatupidamises, et registratuur on selle isiklikult üle andnud.
7.Kõigi maksete puhul väljastab registraator alati arve, sularaha- ja kaardimaksete korral annab kviitungi. Kõik arved koostatakse ja on nähtavad hambaraviprogrammis „Hammas“. Vaatamata vaidlusele jätkab kostja ravi ning külastab raviarsti. Hageja on sellega nõustunud tingimusel, et kostja tasub edaspidi kõik raviarved koha peal.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja kordab varasemaid väiteid. Asjakohatud on kostja seadusliku esindaja selgitused selle kohta, millal ja millisel põhjusel tema tütar ravi vajab. Alusetu on väide, et raviplaanis ei võimaldatud arve ülekandega tasumist. Raviplaan on meditsiiniline dokument, mille eesmärk on tutvustada patsiendile raviskeemi, selle täitmiseks kuluvat aega ning teha ligikaudne hinnakalkulatsioon. See ei sisalda suuniseid makseviisi kohta. Raviplaaniga nõustumine ja selle tõenduseks raviaja võtmine registratuuri kaudu on siduvaks lepinguks arsti ja patsiendi vahel. See lause on selgelt raviplaanis kirjas. Arve allkirjastamisega ei ole pooled lepingut sõlminud ning hilisemad arved on kostja tasunud.
9.Raviasutuse registratuur on kohustatud väljastama, kas maksmist või (ülekande puhul) arve kättesaamist tõendava dokumendi. Hambaraviprogrammis on kõik dokumendid seotud patsiendi isikuga, olenemata sellest, kas on tegu täiskasvanu või lapsega. Eesti Haigekassa raviarvetel on laste andmed olenemata nende vanusest ning keegi ei eelda, et näiteks aastase lapse isikukoodi ei tohiks arvel olla.
10.Eriolukorra ajal 12.03.2020 kuni 03.05.2020 oli hambakliinik Terviseameti korraldusel suletud. 04.05.2020 alustati tavapärase hambaravi taastamisega. Patsiente teavitati piirangutest ja nõutest. Alusetu on kostja seadusliku esindaja väide, et juulis 2020 ei saanud ta kliinikusse siseneda. Videosalvestist ei saanud hageja kostjale näidata Andmekaitse Inspektsiooni soovitusel, sest kostjat ega tema seaduslikku esindajat sellest ei nähtunud. Kostja palvel tuli salvestist vaatama politseinik, kes nõustus, et kostja ei tulnud tagasi arvet tasuma.
11.Hageja juures on võimalik arveid tasuda ka ülekandega või pangakaardiga. Alusetu on kostja seadusliku esindaja väide, et ta sai tasumata arvest teada rohkem kui kuu aja pärast. Registratuuri juhataja saatis kostja seaduslikule esindajale järgmisel kuu meeldetuletuse koos arve koopiaga. Hageja nõuab kostjalt vaid arve tasumist ega nõua viiviseid, millele kostja viitab. Kostja vastuväited
12.Kostja seaduslik esindaja vaidles hagile vastu. Kostja tegeleb võistlusspordiga, mille tõttu on talle vajalik ravi. Kostja seaduslikul esindajal puudub süü selles, et ta hambaarsti poole pöördus. Olles hambaarstiga ravi läbi arutanud, on kostja seaduslik esindaja teadlik kohustusest ravi eest ise tasuda.
13.Raviplaanis on märgitud iga visiidi hind miinimum ja maksimum summas. Seega on kostjal arsti juurde minnes vajaminev maksimum summa kaasas. Raviplaanis ei ole antud võimalust tasuda ülekandega, järelmaksuga ega krediidiga. Seega tasub kostja alati kohe peale teenuse saamist. Kõik eelnevad arved on kostja seaduslikul esindajal tasutud.
14.Kostja esindaja leidis, et ta ei nõustu, et tema alaealisele lapsele, kes oli tollel ajal xxxx. aastane, anti allkirjastamiseks arve leping nr xxxx. Kostja esindaja leidis, et tehing, mille alaealine tegi ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta ja mis tekitab talle kohustuse, on tühine. Seoses eriolukorraga tuli hagejalt teade, et kliinikusse lubatakse ainult patsiendid ilma saatjata. Teistsugust teadet ei ole kostja esindaja saanud ning eeldas, et ta ei või kliinikusse siseneda. Kostja on oma emale kinnitanud, et ta ei ole raha endale võtnud.
15.Kostja seaduslik esindaja soovis seetõttu näha videosalvestist ravivisiidi päevast. Videot koos lapsega vaadates oleks saanud selle päeva sündmusi rahulikult meelde tuletada. Andmekaitse Inspektsioon teatas kostjale, et kui videol on tema laps, on tal õigust videot vaadata. Sama kinnitasid hageja ja politsei. Seega ei peaks kohus sekkuma.
16.Kostja palus tunnistada kehtetuks hageja väljastatud arve nr 20206737, millele kostja on isiklikult andnud allkirja ilma vanema nõusolekuta. Arve tasumata jätmisest sai kostja seaduslik esindaja teada enam kui 1 kuu hiljem. Kui kohus leiab, et arve on tasumata, on kostja seaduslik esindaja nõus selle tasuma, kui see esitatakse talle. Kostja ei ole nõus tasuma kohtukulusid, viiviseid ega trahve. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja seaduslik esindaja sõlmisid lepingu kostjale ortodontia teenuse osutamise kohta; 2) kostjale osutatav teenus on pikaajaline ning sellega seotud kulusid ei kanna Eesti Haigekassa; 3) kostjale osutatava raviteenuse eest tuli maksta tasu; 4) kostjale osutati 02.07.2020 raviteenust ning esitati selle eest arve nr 20206737 summas 67 eurot, mis on tasumata.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda arve nr 20206737 alusel hagejale osutatud teenuse eest 67 eurot.
20.Hageja väitis, et kostja võttis 02.07.2020 osutatud teenuse eest esitatud arve registratuurist kaasa ja kinnitas arve saamist allkirjaga. Arve jäi tasumata. Samal viisil varem ning hiljem esitatud arved on tasutud. Arvet oli võimalik tasuda ka ülekande teel ja pangakaardiga ning kostjale koostatud raviplaan ei reguleerinud tasumise viise. Hageja saatis kostja seaduslikule esindajale 11.08.2020 meeldetuletuse arve tasumata jätmise kohta. Kostja ei ilmunud 02.07.2020 arvet sularahas tasuma ning kostjat ega tema seaduslikku esindajat ei nähtu hageja turvakaamera salvestiselt. Ebaõige on kostja seadusliku esindaja väide, et talle ei lubatud juulis 2020 kliinikusse siseneda.
21.Kostja ei eitanud hagejaga lepingu sõlmimist ega seda, et 02.07.2020 arve anti registratuurist kaasa. Kostja seaduslik esindaja väitis, et ta ei saanud ise piirangute tõttu kliinikusse siseneda. Alaealisele kostjale ei andnud seaduslik esindaja nõusolekut arve allkirjastamiseks. Raviplaanis ei olnud võimalust tasuda arveid ülekandega või muul moel peale sularaha. Kostja tuli sularahaga kliinikusse tagasi ja tasus arve. Vastuolus eelnevaga väitis kostja seaduslik esindaja, et arve nr 20206737 tuleb kehtetuks tunnistada ning kui see esitatakse kostja seadusliku esindaja nimele, see tasutakse. Trahve, menetluskulusid ega viiviseid ei olnud kostja nõus tasuma.
22.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kostja väited on vastuolulised, sest ühest küljest väidab kostja, et arve oli tasutud 02.07.2020 sularahas, kuid teisest küljest on kostja seaduslik esindaja asunud nõudma arve kehtetuks tunnistamist ning selle uuesti esitamist tema nimele. Millisel õiguslikul või faktilisel alusel peaks kohus arve kehtetuks tunnistama, kostja vastuväidetest ei selgu.
23.Kostja on jätnud tähelepanuta, et õigused ja kohustused ei tulene mitte arvetest, vaid poolte vahel sõlmitud raviteenuse lepingust. Raviteenuse lepingu sõlmimist ja sellest tulenevat raviteenuse eest tasumise kohustust ei ole kostja eitanud. Arve on üksnes raamatupidamislik dokument, millel on märgitud tasumisele kuuluv summa ja tasumist võimaldavad andmed.
24.VÕS § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik ehk tervishoiuteenuse osutaja osutama oma kutsetegevuses teisele isikule ehk patsiendile tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale on tervishoiuteenust osutatud, sealhulgas on kostjale osutatud teenust 02.07.2020, mille eest talle esitati arve.
25.VÕS § 761 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale osutatud teenuse kulusid ravikindlustus ei kata ning nende teenuste eest tuli tasuda.
26.Alusetu on kostja seadusliku esindaja arusaam, et tema alaealine tütar ei saanud anda allkirja arvele, mille tõttu puudub kostjal kohustus arvet tasuda. Kostja andis allkirja arve kättesaamise kohta ning kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et sellisel viisil oli arve esitatud. Vastupidi, kostja seaduslik esindaja on väitnud, et analoogilisel viisil esitati arved kõigil varasematel kordadel, mil need tasuti. Kostja enda väidetest nähtub selgelt, et tegelikult oli kostja oma seadusliku esindaja nõusolek arve vastu võtta, sest kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt tuli kostja pärast arve saamist koos sularahaga tagasi seda maksma. Kostja seadusliku esindaja väited, milliste kohaselt ei olnud tal võimalik juulis 2020 kliinikusse siseneda, on tõendamata.
27.TsÜS § 11 lg 2 näeb ette, et kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kostjale raviteenuste osutamiseks lepingu sõlmimiseks ning kõigi varasemate arvete vastuvõtmiseks, võis hageja eeldada, et kostja seaduslik esindaja andis nõusoleku ka 02.07.2020 koostatud arve vastuvõtmiseks.
28.Asjaolu, et vaidlusalune arve oleks tasutud 02.07.2020, ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus tasuda arvet mõnel muul ajal või muul moel. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuli kostjal tõendada, et 02.07.2020 arve tasuti, kuid kostja seda tõendanud ei ole.
29.Kohus selgitas kostjale 24.05.2021 pöördumises (toimiku lk 49-50), et kostjal tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi vastuväidet, mille alusel saaks nõude jätta rahuldamata. Kohus selgitas, et arve tasumise kohustus tuleneb lepingust ning raviteenuse lepingu sõlmimise üle pooled ei vaidle. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Asjakohatud on kostja viited sellele, et ta ei ole nõus tasuma trahve ega viiviseid, sest hageja ei ole kostjalt hagiavalduses nõudnud ühegi trahvi ega viivise tasumist.
30.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 02.07.2020 tasulise teenuse arve nr 20206737 hambaravi teenuste eest kokku summas 67 eurot (toimik lk 19). Arvel on kostja
allkirjaga antud kinnitus selle vastuvõtmise kohta.
31.19.08.2020 saatis hageja kostja seaduslikule esindajale e-kirja (toimiku lk 20), mille kohaselt oli hageja üle vaadanud kostja raviarved ning videosalvestise. Hageja selgitas, et 28.05.2020 raviarve tasumine vastas kostja seadusliku esindaja selgitusele. 02.07.2020 käis kostja üksi arsti vastuvõtul, sai registratuurist arve, kuid ei tulnud tagasi seda tasuma. Mõlemal kaasa antud arvel oli kostja allkiri arve kättesaamise kinnitamiseks. Hageja palus kostjal tasuda 02.07.2020 raviarve summas 67 eurot. Seega pidi kostja seaduslik esindaja hiljemalt 19.08.2020 teada saama, et arve on tasumata. Kostja vaatamata meeldetuletusele arvet ei tasunud.
32.Hageja esitas kohtule väljavõtte kostja raviplaanist (toimiku lk 27) ja ravi päevikust (toimiku lk 25). Raviplaanil oli märge, et sellega nõustumise korral saab patsient leppida registratuuris kokku ravi teostamiseks vajaliku aja. Kostja ravikaardist (toimiku lk 29-31) nähtub, et kostja käis arsti juures visiidil ja sai raviteenust 02.07.2020. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja kostja sõlmisid raviteenuse osutamise lepingu, mille alusel tuli osutatud teenuste eest tasuda. Kostja ei ole sellele asjaolule vastuväiteid esitanud. Alusetu on kostja väide, et raviplaani kohaselt sai ta tasuda teenuse eest ainult sularahas. Raviplaanis puuduvad piirangud selle kohta, kuidas osutatud teenuse eest tasuda.
33.28.05.2020 väljastati kostjale samuti tasulise raviteenuse arve nr 20205002 summas 67 eurot (toimiku lk 36), millel on märge, et seda arvet tuli kostja hiljem sularahas maksma. Hageja koostatud arvete koond (toimiku lk 28) näitab, et kostjal jäi tasumata arve nr 20206737 summas 67 eurot. Ülejäänud arved on kostja tasunud. Seega oli kostja varasemalt isiklikult kinnitanud arvete kättesaamist ning need olid tasutud.
34.Asjaolu, et kostja oleks tasunud vaidlusalust arvet, ei saa tuvastada asjas kogutud tõenditest. Hageja ja kostja seadusliku esindaja e-kirjade vahetusest 2020. aasta augustis, septembris ja oktoobris (toimiku lk 22-23) nähtub, et kostja arvates läks tema tütar pärast arve saamist tagasi kliinikusse seda tasuma. Kostja seaduslik esindaja ootas teda autos. Kostja seaduslik esindaja soovis hagejalt saada lõiku videost, millest oleks näha, et tema tütar ei tulnud tagasi. Hageja selgitas, et isikuandmete tõttu ta seda salvestist kostjale väljastada ei saa. Kuna kostja tütar tagasi ei tulnud, ei ole videosalvestisel näha ei teda ega kostja seaduslikku esindajat.
35.Hageja e-kirjade vahetusest politseiga (toimiku lk 21) nähtub, et hageja küsis politsei seisukohta seoses videosalvestise läbivaatamisega. Politsei vastuses on selgitatud, et videosalvestise vaatamise eesmärgiks oli tuvastada, kas tegu on süüteoga või mitte. Süütegu ei tuvastatud.
36.Kohtumenetluse käigus ei esitanud kostja kohtule taotlust nõuda hagejalt välja videokaamera salvestus. Kuna kostja ei ole esitanud muid tõendeid ega taotlust videokaamera salvestise väljanõudmiseks, loeb kohus usutavateks hageja väiteid, et salvestiselt ei nähtu kostja või tema seadusliku esindaja tagasitulekut kliinikusse arve tasumiseks. Lisaks ei saa kohus nõuda hagejalt negatiivse asjaolu tõendamist ehk selle tõendamist, et kostja ei tulnud tagasi kliinikusse. Arve tasumist saab tõendada kostja ning kostja seda teinud ei ole. Kuna kostja seaduslik esindaja on samaaegselt nõudnud väljastatud arve tasumist ja on lubanud selle maksmist pärast uuesti vormistamist, on kostja sisuliselt möönnud, et arve on tasumata. Kuna kostja vastuväited hageja nõudele on alusetud ja tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 67 eurot.
37.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kostja ei sõlminud hagejaga kompromissi ega tasunud arvet ise vabatahtlikult, puudub kohtul õiguslik alus jätta menetluskulud hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.