Mõista M Ki Slt OK Incure OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (250 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis (kostja) IPF Digital Estonia OÜ-ga (krediidiandja) 21.09.2015 krediidilepingu nr xxx, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti limiidiga
2000 eurot, intressimääraga 3,99% kuus. Kostja kasutas raha, kuid rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu ütles krediidiandja lepingu 12.06.2018 üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot ja viivis summas 374,88 euro nõudes.
2.Pärast kohtu selgitamiskohustust selgitas hageja, et limiit on olnud 2 000 eurot. Kostjale on laenuandja edastanud kaks meeldetuletuse teadet 04.04.2018 ja 07.05.2018 tasumata osamaksete kohta ning olemasolevate võlgnevuste kohta, mida aga kostja jätkuvalt ei tasunud, mistõttu tekkis hagejal alus lepingu ülesütlemiseks. Kostja on jäänud maksetega korduvalt viivitusse.
3.17.05.2021 esitatud täpsustuse kohaselt on tehtud kostjale järgmiseid väljamakseid: 21.09.2015 2000 eurot; 18.01.2016 160,68 eurot; 12.07.2016 220 eurot; 13.07.2016 100,29 eurot; 29.08.2016 100 eurot; 03.09.2016 60 eurot; 26.09.2016 150 eurot; 18.09.2017 550 eurot. Kokku on tehtud kostjale väljamakseid summas 3340,97 eurot. Laekumisi on kostjalt kokku olnud summas 3765,58 eurot, millest intressi katteks on arvestatud 2168,02 eurot ja põhiosa katteks on arvestatud 1441,56 eurot, seega moodustas põhivõla suuruseks 1899,41 eurot, millele lisandus lepingu ülesütlemise seisuga tasumata intress 266,33 eurot, mis on osaliselt arvestatud esialgselt põhivõla hulka. Kostja on tasunud kahel kuul (09.04.2018 ja 15.05.2018) kohustuse katteks üksnes osalise makse, s.o 50 eurot ja edaspidi makseid toimunud ei ole. Krediidiandja edastas kostjale teatise, et ta ei ole täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kirja saatmise seisuga moodustas kostja võlgnevus krediidiandja ees 197,02 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul nõutavat summat, siis ütles krediidiandja krediidilepingu üles.
4.Hageja palub 17.05.2021 menetlusdokumendis välja mõista kostjalt põhivõla jääk 1899,41 eurot ja mõista viivise seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 13.06.2018 kuni 17.05.2021, s.o 0,022% päevas summas 446,70 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 250 eurot.
5.Hageja loobub 30.08.2021 menetlusdokumendis osaliselt põhinõudest. Algne põhinõue oli 2000 eurot ja täpsustatud põhinõue on 1899,41 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi.
8.Esmalt lahendab kohus hageja 30.08.2021 taotluse osaliselt hagist loobumise osas. 30.08.2021 menetlusdokumendi kohaselt vähendas hageja algset põhinõuet summas 2000 eurot ning esitas põhinõudeks 1899,41 eurot. Hageja soovib vähendatud nõude osas hagist loobuda. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
9.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 100,59 euro põhivõla osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhivõla nõude 100,59 euro osas.
10.Kohus täitis 06.01.2021 määrusega selgitamiskohustust ning määras hagejale tähtaja oma nõuete täiendavaks põhistamiseks (dtl 58-59).
11.Kohus uuendas 04.05.2021 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse ja andis hagejale
tähtaja nõude täiendavaks selgitamiseks ja tõendamiseks hiljemalt 17.05.2021.
12.Hageja 17.05.2021 täpsustatud nõue kostja vastu koosneb põhinõudest 1899,41 eurot ja viivisenõudest 446,70 eurot. Kohus loeb kostja vastuväidete puudumise tõttu hagis ja 17.05.2021 täpsustuses esitatud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks.
13.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
14.Esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).
15.Kohus tuvastab, et IPF Digital Estonia OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 21.09.2015 krediidikonto kasutamise lepingu nr xxx, mille kohaselt on krediidikonto limiit 2000 eurot ning kostja arvelduskonto nr xxx (dtl 37-42). Krediidilepingust nähtuvalt pidi kostja tasuma arve iga kuu 21. kuupäevaks. Kohtule 22.01.2021 esitatud maksekorralduste ja 17.05.2021 esitatud täpsustuse kohaselt tegi hageja kostjale limiidikontolt väljamakseid perioodil 21.09.2015 kuni 18.09.2017 summas 3340,97 eurot (dtl 67-70 ja 91-95). Kostja tasus krediidilepingu alusel kokku 3765,58 eurot. Hageja arvestas intressi katteks 2168,02 eurot, 1441,56 eurot laekunud summast arvestas hageja põhivõla katteks, 134,37 eurot lisatasu katteks ja 21,63 eurot viivise katteks (dtl 91-95). Tasumata põhivõla suuruseks jäi 1899,41 eurot.
16.Hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks on kohustuse sissenõutavaks muutumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Tulenevalt VÕS §-st 421 on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Krediidiandja edastas kostjale krediidilepingu nr xxx ülesütlemise teate 12.05.2018 mille kohaselt on võlgnevus hageja ees 197,02 eurot ja andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja kuni 12.06.2018 (dtl 43). Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt esitas laenuandja laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud täitnud krediidilepingust nr xxx tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja oli laenumaksete tasumisega viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, rikkudes oluliselt krediidilepingut. Hagi täpsustusest nähtuvalt on kostja tasunud kahel kuul (09.04.2018 ja 15.05.2018) kohustuse katteks üksnes osalise makse, s.o 50 eurot ja edaspidi makseid toimunud ei ole. 06.04.2018 arve alusel pidi kostja tasuma hiljemalt 23.04.2018 minimaalselt 128,53 ja eelmisest perioodist oli tasumata summa 196,99 eurot. Kostjale on laenuandja edastanud ka kaks meeldetuletuse teadet 04.04.2018 ja 07.05.2018 tasumata osamaksete kohta ning võlgnevuste kohta (dtl 63-66). 07.06.2018 esitatud arve ei olnud ülesütlemisavalduse esitamisel veel sissenõutavaks muutunud, kuid 04.04.2018 ja 07.05.2018 meeldetuletustest ja 17.05.2021 täpsustusest nähtuvalt oli kostja juba enne 06.04.2018 arve esitamist võlgnevuses. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda
tarbijakrediidileping ülesöelduks.
17.Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1899,41 eurot.
19.Hageja esitas kostja vastu pärast nõude sissenõutavaks muutumist perioodi 13.06.2018 kuni 17.05.2021 eest viivisenõude summas 446,70 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so alates 13.06.2018. Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja viivis 446,70 eurot alates 13.06.2018 kuni 17.05.2021 eurot.
MENETLUSKULUD
20.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 250 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagihind on 2374,88 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse kuni 2500 euro suuruse hagihinna korral riigilõivu 250 eurot. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 250 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 250 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.