AS-i Ühisteenused hagi Sergei Varšavski vastu 60 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. veebruari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Ühisteenused apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) AS Ühisteenused (rg-kood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Vastustaja (kostja) Sergei Varšavski (ik
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. veebruari 2025 otsus osas, millega maakohus jättis AS-i Ühisteenused õigusabikulu 20 eurot ületavas osas Sergei Varšavskilt välja mõistmata.
2.Teha uus otsus, millega määrata AS-ile Ühisteenused hüvitatava menetluskulu suuruseks maakohtu kindlaksmääratud kulule lisaks 360 eurot, välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks täiendavalt menetluskulu 360 eurot ja seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras sellelt summalt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks 70,83 eurot (sh põhivõlg 35 eurot, viivis 10,83 eurot aja eest 29. juulist 2021 kuni 30. augustini 2024 ja sissenõudmiskulu 25 eurot).
3.Välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks viivis tasumata põhivõlalt (35 eurolt) alates 31. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 35 eurot.
4.Jätta menetluskulud Sergei Varšavski kanda ning välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks menetluskulud 480 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot ja hagimenetluse õigusabikulu 360 eurot).
5.Välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (480 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.“
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Ühisteenused (hageja) esitas Sergei Varšavski (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 155 euro nõudes (põhinõue 35 eurot, viivis 5 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, riigilõiv 65 eurot, menetluskulu 20 eurot). Põhinõudeks oli parkimisteenuse leppetrahv, sest kostja parkis 14. juulil 2021 sõiduautot reg.märgiga XXXXXXX Ühisteenused ASi opereeritavas Uusküla 11 parklas Narvas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Kostja esitas avaldusele vastuväite, milles vaidles vastu parkimise eest tasu maksmise kohustusele, teavituse saamisele ja nõudis aegumise kohaldamist. Seoses vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti menetluse jätkamiseks üle Viru Maakohtule. Hagiavalduses nõudis hageja põhivõla 35 eurot, 29. juulist 2021 kuni 30. augustini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 31. augustist 2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistmist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja tunnistas hagimenetluses hagi osaliselt. Kohas, kust kostja parklasse sõitis, tasulise parkla märki ei olnud. Kostja ei ole saanud trahvikviitungeid ega meeldetuletusi. Nõue on aegunud. Õigusabikulu on liiga suur. Kostja on nõus tasuma trahvi 35 eurot ja riigilõivu. Muud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
2
3.Viru Maakohus rahuldas 11. veebruari 2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 35 eurot, enne 31. augustit 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, samuti viivise tasumata põhivõlalt alates 31. augustist 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulu katteks välja 120 eurot ja viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hagi kohtuistungil õigeks. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 9 maakohus hagi rahuldamist rohkem ei põhjendanud. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1014 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Nõude suurust ja hea usu põhimõtet arvestades ei ole mõistlik mõista kostjalt välja menetluskulusid summas, mis ületab nõuet rohkem kui 14-kordselt. Seetõttu jättis maakohus hagimenetluse õigusabikulu kostjalt välja mõistmata. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 koostoimes § 484 2 ja § 172 lg-ga 9 on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 120 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. veebruari 2025 otsuse osalist tühistamist ning menetluskulude välja mõistmist vastavalt menetluskulude nimekirjale. Muus osas peale menetluskulude rahalise suuruse hageja maakohtu otsust ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus ilmselgelt ja oluliselt diskretsiooni piire. Riigikohtu 14. aprilli 2021 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10324 p-st 19 tuleneb, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus võib ületada tsiviilasja hinda. Hageja esindajal kulus tsiviilasjaga tegelemisele kokku kuus tundi. Lisaks dokumentide koostamisele oli hageja kostja vastuväidetest tulenevalt sunnitud koguma täiendavaid tõendeid Narva Linnavalitsuselt, Google Mapsist ja osalema istungil. Olukorras, kus kõik kostja vastuväited olid asjakohatud ja hagi rahuldati täies ulatuses, ei ole põhjendatud jätta õigusabikulu nõuet rahuldamata. Tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta ei saa inflatsiooni ja üldise elukalliduse tõusu tõttu pidada ebamõistlikult suureks.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning peab seda alusetuks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt eksis hageja nõude esitamisel, valesti olid märgitud trahvi kuupäev ja summa. Arvestades õigusabikulu 169 eurot tunnis peaksid dokumendid olema laitmatult vormistatud. Nõude esitamise ajaks oli trahvist möödunud ligi kolm aastat. Hageja oleks võinud kostjaga varem ühendust võtta. Kostja oli valmis kompromissiks, kuid hageja keeldus sellest. Õigusabikulu on ebamõistlikult suur.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt jäi hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 360 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 360 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsusest üksnes see osa, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus hagi rahuldas ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, samuti kostjalt väljamõistetud muude menetluskulude rahalise suuruse osas. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Hageja esitas 15. septembril 2025 ringkonnakohtule uue tõendina meeldetuletuse, mille ta on kostjale saatnud 25. novembril 2021, jättes põhjendamata, miks ta ei saanud tõendit varem esitada. Kostja esitas vastuväite, et ei ole trahvikviitungit ega meeldetuletusi kätte saanud, juba maakohtus (dtl 80). TsMS § 652 lg 2 teise lause alusel jätab ringkonnakohus hageja esitatud uue tõendi tähelepanuta.
9.Ringkonnakohtu hinnangul sidus maakohus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava esindajakulu põhjendamatult hagihinnaga ja ületas seega kaalutlusõiguse piire.
10.30. jaanuari 2025 istungil selgitas maakohus, et menetluskulu on nõudega võrreldes ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega (dtl 112). Iseenesest on see lähenemine õige, kuid maakohus ei ole kulu väljamõistmisel arvestanud TsMS § 175 lg-ga 1, mille järgi mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus ei ole kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud, vaid lähtunud ainult nõude summast ja on seega eksinud kaalutluse kohaldamisel. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 11. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 3. aprill 2019 nr 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27. mai 2020 nr 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust (vt nt RKTKm 11. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 14). Kuigi Riigikohus on varem leidnud, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ei tohiks ületada tsiviilasja hinda, on seda seisukohta hiljem muudetud ja leitud, et ei ole põhjendatud siduda väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Lähtuda tuleb kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Seejuures tuleb arvestada menetlustoimingute 4
tegemise tavapärast ajakulu, st menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 14. aprill 2021 nr 2-19-10324, p 18–19).
11.TsMS § 174 lg 5 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatava menetluskulu suuruse maakohtus.
12.Menetluskulude nimekirjas palub hageja kostjalt hagimenetluse õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 1014,00 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli kuus tundi, tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja maakohtus nõustus kostja põhivõla tasumisega, ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-219796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-2413110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Ka kogu kulunud aeg ei ole põhjendatud. Hagimenetluses kulunud kuuest tunnist kulus hageja lepingulisel esindajal kolm tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele kohtule, üks tund kostja 7. oktoobri 2024 vastusega tutvumisele, hageja 7. novembri 2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele, üks tund hageja 5. detsembri 2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele ning üks tund 30. jaanuari 2025 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele. Arvestades, et hagiavaldus ja selle lisad on taolistes vaidlustes tüüpilise sisuga ning hageja osaleb sarnastes vaidlustes tihti, on hagi esitamiseks kulunud aja hüvitamiseks põhjendatud kostjalt välja mõista ühe tunni kulu. Hageja 7. novembri 2024 ja 5. detsembri 2024 seisukohad on mõlemad koostatud vastuseks kostja 7. oktoobri 2024 menetlusdokumendile. Teise menetlusosalise seisukohale vastamiseks ei ole üldjuhul vaja koostada kahte erinevat menetlusdokumenti. Hageja 5. detsembri seisukohale on lisatud Narva Linnavalitsuse vastus liiklusmärkide kohta, mida hageja on linnavalitsuselt küsinud pärast 7. novembri seisukoha kohtule saatmist. Eraldi esitatud seisukohta ei saa seega põhjendada ka linnavalitsuse vastuse viibimisega. Lisaks vaidleb hageja 5. detsembri seisukohas vastu kostja 7. oktoobri 2024 seisukohas esitatud väidetele, mis olid hagejale teada juba 7. novembril ehk esimese vastuse kohtule esitamisel. Mõlema seisukoha koostamiseks kulunud aja hüvitamiseks kokku on põhjendatud kostjalt välja mõista ühe tunni kulu. Istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kokku hindab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus kolm tundi, määrab seega TsMS § 175 lg 1 alusel hagejale hüvitatava õigusabikulu suuruseks 360 eurot (3x120) ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Sellelt summalt tuleb hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskulude suurust 5
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kostja väited kohtueelse suhtluse ja kompromissi pakkumise kohta oleks TsMS § 163 lg 2 järgi asjakohased menetluskulude jaotuse üle otsustamisel. Menetluskulude jaotust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), millest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.