1.Rahuldada R.Z-i 27.02.2025 hagi R.S vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja 4199 eurot 45 senti, millest 3650 eurot on põhivõlg, 495 eurot kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest ja 54 eurot 45 senti perioodil 06.02.2025–20.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt (4145 eurot) alates 21.03.2025 kuni põhivõla ja kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
5.Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja menetluskulud 1155 eurot 20 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1155 eurot 20 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.Z (hageja) esitas 27.02.2025 hagi R.S (kostja) vastu ja täpsustas seda 20.03.2025, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 3650 eurot, kahjuhüvitis 495 eurot, perioodil 06.02.2025– 20.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 54 eurot 45 senti aj võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 21.03.2025 kuni põhinõude ja kahjuhüvitise tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 31.07.2024 kostjalt 10 akent ja 2 ust hinnaga 7300 eurot. Kokkuleppe kohaselt tasus hageja ettemaksu 3650 eurot kostja osundatud pangakontole, ülejäänud 3650 eurot tuli tasuda pärast tellimuse valmimist. Kostja kohustus hageja tellimuse täitma ja üle andma 6–8 nädala jooksul, hiljemalt 25.09.2024. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt. Hageja pöördus 09.01.2025 kostja poole lepingust taganemise hoiatusega, nõudes tellimuse tarnimist hiljemalt 14.01.2025 ja hoiatades, et kui tellimus jääb tarnimata, taganeb hageja lepingust kostja rikkumise tõttu. Kostja ei tarninud tellimust talle antud tähtajaks ja hageja saatis 31.01.2025 kostjale e-posti aadressile xxxxxx lepingust taganemise avalduse, nõudes ettemaksu 3650 euro tagastamist ja tekkinud õigusabikulude 495 euro hüvitamist hiljemalt 05.02.2025. Kostja kinnitas hagejale 07.02.2025 peetud telefonivestluses, et on nimetatud teated kätte saanud ning et vaidlust ei ole selle üle, et ta on lepingut rikkunud ja soovib asja lahendada. Kostja väitis sama telefonikõne jooksul, et tellimus on valmis. Hageja leiab, et see ei saa tõsi olla, kuna projekti kohaselt tuleb tootejoonised enne tootmisse suunamist kooskõlastada arhitekti ja omanikuga (hagejaga) ja 2
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Seda kostja ei teinud. Kostja lubas nõu pidada oma juristiga ning anda vastus paari päeva jooksul. Pärast nimetatud telefonivestlust ei ole kostja ühelegi hagejapoolsele meeldetuletusele reageerinud. Kostja ei ole saadud ettemaksu tagastanud. Hageja nõuab kostjalt ettemaksu 3650 tagastamist. Hageja kasutas oma õiguste maksma panemiseks õigusabi, mistõttu tekkis tal kulu 495 eurot (kolm tundi, tunnihind 165 eurot (sh km). Hageja nõuab kostjalt õigusabikulude hüvitamist. Hageja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist hiljemalt 05.02.2025. Seega nõuab hageja viivist alates 06.02.2025 nii tagastamata ettemaksult kui hüvitamata õigusabikuludelt, mis on kokku 4145 eurot. Viivis 54 eurot 45 senti on sissenõutavaks muutunud kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab lisaks edasiulatuvat seadusjärgset viivist alates 21.03.2025 kuni põhivõla ja kahjuhüvitise tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 28.03.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus helistas 08.04.2025 kostjale seoses menetlusdokumentide kättetoimetamisega telefoninumbril 526 1826. Kostja kinnitas, et tema e-posti aadressi xxxxxxx. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 18.04.2025, kui saatis dokumendid kostja avaldatud e-posti aadressile, TsMS § 3141 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3.Hageja esitas kohtule 11.07.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 60), milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 763 eurot 40 senti, mis hõlmab 4,55 tundi õigusabikulu tunnihinnaga 165 eurot. Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub hagejal võimalus käibemaks tagasi saada. Hageja palus 20.03.2025 täpsustatud hagiavalduses jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud (sh riigilõiv) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja seadusjärgne viivis.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
5.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest.
6.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude 3
kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
7.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu neli tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, samas ei olnud tegemist tüüphagiga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu neli tundi hõlmab hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist, hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, kohtuga peetud kirjavahetust ning menetluskulude nimekirja koostamist. Koos käibemaksuga on tunnitasu määr 148 eurot 80 senti, seega põhjendatud lepingulise esindaja kulud koku 595 eurot 20 senti (120 + km) × 4.
8.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1155 eurot 20 senti (riigilõiv 560 eurot + esindajakulu 595 eurot 20 senti). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
9.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.