OÜ Aktiva Finants hagi E L vastu 1 390,31 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1 470,36 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn)
Hageja esindaja:
A Ž, volikirja alusel, e-post: xxx
Kostja:
E L (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E Llt OÜ Aktiva Finants kasuks 1 390 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot 31 senti.
3.Välja mõista E Llt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (1 000 eurot) alates 08.06.2021. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Välja mõista E Llt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot.
3.Välja mõista E Llt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (680 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.OÜ Aktiva Finants esitas 28.04.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Llt 1 299 euro võlgnevuse, lisanduva viivise ning menetluskulude hüvitamiseks. 03.05.2021. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite, soovides sõlmida maksegraafikut. Pärnu Maakohtu 20.05.2021. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.OÜ Aktiva Finants esitas hagi E L vastu 1 390,31 euro võlgnevuse (sh põhivõlgnevus 1 000 eurot, intress 95,79 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 244,52 eurot) ning lisanduva viivise nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja E L 02.04.2020. a krediidikonto lepingu nr xxx, millega laenuandja võimaldas kostjale laenulimiiti 1 000 eurot tähtajatu lepingu alusel, tagasimakse perioodiga 60 kuud, intressimääraga aastas 34,90% ja kuus 2,91%, krediidi kulukuse aastamääraga 41,72%. Kuna kostja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles xxx lepingu üles 24.09.2020. a. xxx loovutas nõude kostja vastu 30.09.2020. a hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlg on 1 000 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. Osamaksest 10.07.2020. a kuni ülesütlemiseni eelnenud 3.
Osamakseni 10.09.2020. a summas 95,79 eurot (35,87 + 30,05 + 29,87). Võla sissenõudmiskulud on 50 eurot (kuus tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemise päevast, so alates 24.09.2020. a kuni hagi esitamiseni summas 244,52 eurot kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 ning lisanduvat viivist seadusjärgses viivisemääras e 8% aastas.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnistanud.
5.Vastuväidete kohaselt esitas hageja kehtiva kohustuse kinnitamisena üldreeglite või personaalsete tingimuste koopiad ilma allkirjata. Lisatud dokumentides aga puudub allkirjastatud laenuleping või E L poolt allkirjastatud tingimused. Jääb arusaamatuks, kas kostjat tutvustati lepingukohustuste tingimustega, kas ta nõustus nendega ja kas ta kinnitas nõusolekut oma allkirjaga või muul viisil. Hageja poolt esitatud dokumetidest jääb ebaselgeks, kui palju raha klient lõppkokkuvõttes sai. Mingeid raha väljamaksmist kinnitavaid dokumente hageja ei esitanud. Alates 02.04.2020. a ei ole kostja mingeid maksenõudeid saanud, ei laenuettevõttelt ega hagejalt. Jääb ebaselgeks, kas laenuandja püüdis mingil viisil teavitada kostjat võlgnevuse olemasolust. Arusaamatuks jääb, kellele nõude loovutamise teatis saadeti. Kostja pole sellist teadet saanud. Hageja ei ole kuidagi kinnitanud oma õigust võla väljanõudmiseks. Samuti ei kinnita miski kostja võlgnevust laenuettevõttele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Asja materjalidest nähtub, et xxx ja E L sõlmisid krediidikonto lepingu xxx iseteenindusportaalis. Selleks, et esitada laenutaotlus, tuleb taotlejal end identifitseerida, logides iseteenindusportaali sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart ID-ga. xxx krediidikonto lepingu üldtingimuste kohaselt on koduleht internetis aadressil xxx asuv laenuandja veebileht ning laenuandja teenustega seotud iseteenindussüsteem. Kostja on taotluse esitamisel kinnitanud, et ta on tutvunud lepingutingimustega, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Üldiselt teadaolevalt sisaldab laenutaotlus laenu taotleja andmeid (nimi, isikukood, kontaktandmed (aadress, telefon, e-post), tööandja, sissetulekud, kulud ja kohustused võlausaldajatele), taotleja kinnitab eelnevalt, et ta on tutvunud ja nõus lepingu tingimustega. Laenutaotluse esitamisel võib laenuandja nõuda laenu taotlejalt pangakonto väljavõtet taotleja maksevõime hindamiseks. Enne laenu andmise otsust saadetakse kliendile info (lepingueelne teave). Positiivse laenuotsuse korral teavitatakse klienti laenu andmisest ja laenusumma ülekandmisest ja saadetakse kliendile lepingu põhitingimused. Asja materjalidest nähtub, et E L laenutaotlus (krediidikonto laenuliimiga 1 000 eurot) rahuldati xxx poolt, sest viimane on E L pangakontole xxx xxx-is 03.04.2020. a üle kandnud 1 000 eurot selgitusega „väljamakse krediidikonto lepingu xxx alusel“. Kostja on võtnud kasutusele kogu laenulimiidi. Seega on asjakohatud kostja väited selle kohta, et teda pole tutvustatud laenulepingu tingimustega, ta pole oma nõustumist allkirjaga kinnitanud ning et tõendatud ei ole raha väljamaksmine lepingu alusel.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. xxx krediidikonto lepingu üldtingimuste kohaselt on laenutaotleja isik, kes on esitanud laenuandjale laenulimiidi ja/või laenu väljamaksmise taotluse. Laenusaaja on isik, kelle laenulimiidi taotlus on saanud positiivse laenulimiidi andmise otsuse ning kellega on sõlmitud leping. Laen on laenulimiidi piires kasutusele võetud tegelik rahasumma ning laenulimiit maksimaalne rahasumma, mida laenusaaja võib laenuna kasutusse saada. Laenulimiidi taotlus tähendab laenutaotleja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, mille laenutaotleja edastab laenuandjale sidevahendite kaudu. Laenu väljamaksmise taotlus on laenutaotleja tahteavaldus laen kasutusele võtta lepingus sätestatud tingimustel. Kuna kostja on kogu laenulimiidi korraga kasutusse võtnud, pidi sellele eelnema krediidikonto lepingu sõlmimise tahteavaldus kostja poolt, laenuandja aktsept lepingu sõlmimiseks, laenu väljamaksmise taotlus ning laenuandja aktsept limiidi väljamaksmiseks. Seega on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et ta ei ole lepingut sõlminud. Üldtingimuste kohaselt on lepingu üldmõiste laenuandja ja laenusaaja vahel sidevahendite kaudu või kirjalikus vormis sõlmitud laenulimiidi kasutamise kokkulepe (krediidikonto leping), koos kõigi sõlmitavate lisadega (üldtingimused, põhitingimused, graafik).
9.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole krediidikonto lepingut täitnud, sest krediidilimiidi kasutamise eest ei ole kostja laenuandjale makseid sooritanud vastavalt maksegraafikule (hageja põhinõue on võrdne väljamakstud limiidiga) ning seetõttu on laenuandja lepingu 24.09.2020. a üles öelnud.
10.Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja teadet nõude loovutamise kohta saanud. Asja materjalidest nähtub, et nõude loovutamise teade on saadetud kostja e-posti aadressil xxx . Kostja on nimetatud e-posti aadressilt saatnud kohtule vastuse hagile. Seega on e-posti aadress seostatav kostjaga. Samale e-posti aadressile on saadetud ka meeldetuletuskirjad.
11.VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
12.Hageja intressi- ja viivisenõue on põhjendatud ning tuleneb lepingust ning võlaõigusseadusest. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb
eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.
13.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
15.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 680 eurot.
17.Kohus mõistab hageja menetluskulud välja kostjalt.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.