Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 28.09.2021, Tallinn 2-21-115335 V F hagi R L vastu võla nõudes 3400 eurot Hageja: V F (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja: R L (isikukood xxx; elukoht xxx). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt R L hageja V F kasuks 3400 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt R L hageja V Filoneno kasuks menetluskulud summas 300 eurot. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.V F esitas 25.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 6400 euro saamiseks. R L esitas 15.06.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati
2-21-115335 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).
2.V F (hageja) esitas 26.07.2021 hagi R L (kostja) vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 27.07.2021 määrusega menetlusse. 06.09.2021 määruses selgitas kohus, et hageja nõuab kostjalt 3400 euro tasumist, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 3400 eurot. Seega menetleb kohus käesolevas asjas hageja nõuet kostja vastu 3400 euro nõudes. Juhul, kui hageja soovib esitada kostja vastu tulevikus täiendavaid nõudeid, siis on hagejal võimalik esitada soovi korral uus hagiavaldus.
3.06.09.2021 määrusega jättis kohus kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Kohtul ei ole kohustust vaheotsuse tegemiseks. Vaheotsuse tegemise eesmärk saaks olla menetlusökonoomia, st kui vaheotsuse tegemine aitaks vaidlust kiiremini ja säästlikumalt lahendada. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Poolte vaheline vaidlus on oma olemuselt pigem lihtne ning vaheotsuse tegemine venitaks kohtumenetlust asjatult.
4.06.09.2021 määruses selgitas kohus, et kostja poolt esitatud vastuväidetest nähtuvalt soovib kostja, et kui kohtu hinnangul ei ole hageja nõue summas 2400 eurot aegunud, siis kohus arvestaks nimetatud summast maha hageja poolt lepinguga võetud täitmata rahalised kohustused summas 311,96 eurot. Samuti palub kostja, et tema poolt õigeks võetud nõudest summas 1000 eurot tuleks maha arvestada perioodil alates 2018 kostja poolt tehtud kulutustest pool ehk siis 759,84 eurot. Kostja nimetatud vastuväiteid arvestades soovib kostja sisuliselt tugineda sellele, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Kuna hageja esitas käesolevas menetluses kostja vastu ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude, siis kohus selgitas kostjale, et kohus ei saa hageja nõude lahendamisel arvesse võtta kostja väidetavat tasaarvestuse õigust. Juhul, kui kostja leiab, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid ja kostja soovib hagejalt vastavate summade väljamõistmist, siis tuleb kostjal esitada selleks TsMS sätteid arvestades (mh riigilõivu tasumine) hageja vastu nõuetekohane hagiavaldus. Kohus selgitas, et ei saa kostja väidetavaid vastunõudeid hageja ülalpidamisnõudele arvesse võtta käesolevas menetluses esitatud tasaarvestuse raames.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Hagi kohaselt on R L jätnud täitmata 29.04.2015 sõlmitud Kinnistu kinkelepingust, registreeritud Tallinna notar S R, notari ametitegevuse raamatus nr xxx, punktis 2.4.1. kohustuse, alates 23.12.2015.a. kuni käesoleva ajani. Vastavalt punktile 2.4.1. R L on kohustatud tasuma V Fle tema eluajal ülalpidamiseks ükssada (100) eurot kuus pärast abikaasa A L surma. Hageja abikaasa suri xx ja seega sellest ajast alates on kostjal tasumata lepingus ettenähtud rahaline kohustus. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata lepingu p. 2.4.1 alusel kokku summas 3400 eurot. Hageja on kohtule esitanud: tõendid - Kinnistu kinkelepingust Tallinna notar S R, Leping xxx, 29.04.2015. Võlgniku 15.06.2021 vastuväitega hageja ei ole nõus, kuna 29.04.2015 kinkelepingus ei ole ettenähtud kohustuste täitmist osaliselt.
6.Hageja esitas Harju Maakohtule 30.06.2021 avalduse, kus kinnitas, et kohtu poolt makseettepaneku tegemise tulemusena võlgnik R L sooritas ülekande summas 3000 eurot, millega täitis oma lepingulise kohustuse osaliselt. Hageja palub kohtul kohustada R L`it tasuma nõutavast 6400 eurost ülejäänud osa summas 3400 eurot, jätkates selles osas asja menetlemist hagimenetluses.
7.03.09.2021 menetlusdokumendis leiab hageja, et kostja viide lepingu tingimuste muudatuste suulisele kokkuleppele, mida tuleb tõendada tema abikaasa ütlustega, ei ole asjakohane ja seda kasutatakse ettekäändena täitmata kohustustele. Kostja väide, et kogu selle aja oli vara ainult hageja valduses, ei ole tõenäoline. Vastupidi, kõik need aastad on R L hagejat kinnisvara kasutamisega seoses pigistanud, piiranud majas ruumi, keelanud isegi mu lähedastel mind
2-21-115335 külastada. Kõik kulud, mida kostja loetleb, on puhtal kujul tema enda omavoli tegevuse tagajärjed, need on kulud omal algatusel, mis tehti ilma hageja nõusolekuta. Kostja peab võimalikuks hagi lahendamist kompromissi teel, kuid samas väldib käesolevas nõudes nimetatud lepinguliste kohustuste täitmist.
8.Hagi kohtumenetluse põhjuseks oli R Li käitumine, lepinguliste kohustuste mittetäitmine ja sobimatu suhtumine hagejasse, sellega kostja kingisaajana on oma käitumisega näidanud hageja ja tema lähedaste vastu üles jämedat tänamatust. Seetõttu taotleb hageja, et kohusmääraks kostja kanda kõik kohtukulud. Hageja nõuab kostjalt 3 400 euro tasumist.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 18.08.2021 vastuse hagile, kus märkis, et kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja taotles eha asjas vaheotsuse nõude summas 2400 eurot (periood 2016-2017) aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Kostja palub hagi rahuldada osas, mille on kostja omaks võtnud ja menetluskulud määrata osapoolte kanda vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.
10.Kostja vastuväidete kohaselt vastab tõele, et vastavalt 29.04.2015 aasta notariaalsele lepingu (Tallinna notar S R, notari ametitegevuse raamatu registri number xxx) punktile 2.4.2. kohustus kostja maksma hagejale igakuiselt tema ülalpidamiseks 100 (ükssada) eurot alates 2016 aastast. Kostja juhib kohtu tähelepanu osundatud lepingu punktile 2.3.3., mille kohaselt kohustus hageja kostjaga võrdsetes osades kandma lepingu esemega seotud kulusid, sh hoolduskulud, kulud kommunaalteenuste tarbimise eest, lepingu eseme tavapärase korrashoiuga seotud kulud. Hageja ei ole kogu perioodi jooksul lepingu punktis 2.3.3. kohustust täitnud, kõik lepingu esemega seotud kulud on kandnud kostja.
11.Kostja kinnitab, et hageja soovil leppisid pooled koheselt 2016 aasta alguses suuliselt kokku, et kostja kannab kõik vajalikud kulutused seoses lepingu eseme kasutamisega ning sõltumata kulutuste suurusest, loevad pooled kokku, et ka kostja igakuise maksekohustus on täidetud. Samuti leppisid pooled kokku, et kui kulutuste summa on oluliselt suurem (ületades summa 200 eurot iga kalendrikuu kohta), siis ei nõua kostja hagejalt kompensatsiooni ning lepingu ese on hageja ainuvalduses- ja kasutuses. Kokkuleppe sõlmimist kinnitavad alljärgnevad asjaolud: kostja on kulutusi üksi kandnud ning pole nõudnud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses; hageja ei ole alates 2016 aastast kuni käsilolevas asjas hagi esitamiseni kordagi nõudnud igakuiste maksete tegemist; lepingu ese oli vähemalt kuni hagi esitamiseni hageja ainuvalduses ja -kasutuses.
12.Hageja esitas 25.05.2021 aastal maksekäsu kiirmenetluses avalduse raha summas 6400 eurot saamiseks. Tulenevalt nõude summast, esitas hageja avalduse perioodi 2016 kuni 2021 aprill eest ehk siis 64 kuu eest. Kostja hinnangul olid hagi esitamise ajaks hageja nõuded perioodi 2016 ja 2017 aasta eest aegunud. Seega esitatud nõue oli osaliselt, summas 2400 eurot aegunud. Kostja tunnustas nõuet summas 3000 eurot ning tasus nimetatud summa 26.07.2021 aastal. Nimetatud summaga täitis kostja aegumata hageja nõude 30 kuu eest ehk siis perioodi 2018 kuni 2020 juunikuu kaasa arvatud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Pooled on lepinguga kokku leppinud kostja korduvate kohustuste täitmise. Korduvate kohustuste täitmise korral algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tulenevalt eelpool toodust palub kostja kohaldada aegumist 2016 ja 2017 aasta nõuetele kokku summas 24 x 100 = 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot.
13.Juhul kui kohtu hinnangul ei ole nõue summas 2400 eurot aegunud, siis palub kostja, et kohus arvestaks nimetatud summast maha hageja poolt lepinguga võetud täitmata rahalised kohustused summas 311.96 eurot ja nimelt: 1. perioodil 2016-2017 aastal on kostja tasunud lepingu esemega seotud elektrienergia tarbimise eest kokku summas 550,42 eurot, millest pool ehk siis 275,21 eurot oli hageja kohustus; 2. perioodil 2016-2017 aastal on kostja tasunud lepingu esemega seotud
2-21-115335 maamaksu kokku summas 73,50 eurot, millest pool ehk siis 36,75 eurot oli hageja kohustus. Kogu osundatud perioodi on lepingu ese olnud hageja ainuvalduses ja – kasutuses. Tulenevalt TsMS § 449 palus kostja, et kohus teeks vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
14.Kostja võtab omaks nõude osaliselt, summas 1000 eurot, millest maha arvestada perioodil alates 2018 kostja poolt tehtud kulutustest pool ehk siis raha summas 759,84 eurot ja nimelt: perioodil 2018-2020 aasta on kostja tasunud lepingu esemega seotud elektrienergia tarbimise eest kokku summas 788,08 eurot, millest pool ehk siis 394,04 eurot oli hageja kohustus; perioodil 2018-2019 aastal on ostja tasunud lepingu esemega seotud maamaksu kokku summas 60,93 eurot, millest pool ehk siis 30,47 eurot oli hageja kohustus; 2021 aastal vahetati lepingu esemeks oleval elamul aknad maksumusega 173,87 eurot, millest poolt on ehk siis 86,94 eurot on hageja kohustus; 14.05.2021 aastal korraldas kostja vajaliku olmeprahi ära veo lepingu eseme territooriumilt ning tasus osutatud teenuse eest summa 416,23 eurot, millest pool ehk siis 208,12 eurot on hageja kohustus; Seoses pisiremondi ja hooldustöödega lepingu esemel, on kostja on tasunud pisitarvikute eest kokku summas 80,54 eurot, millest pool ehk siis 40,27 eurot on hageja kohustus; ka perioodil alates 2018 aasta kuni käesoleva ajani on lepingu ese olnud hageja ainuvalduses ja – kasutuses. Kostja hinnangul kuulub tema poolt tasumisele summa 1000 – 759,84 = 240,16 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus, et A L ́i, hageja ja kostja vahel sõlmiti xxx sõlmitud kinnistu kinkeleping, mille punktis 2.4.1. võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale tema eluajal ülalpidamiseks ükssada (100) eurot kuus pärast hageja abikaasa A L surma (vt dtl 4-11). Hageja abikaasa suri xxx, seega kostja ülalpidamiskohustus tekkis alates 2016. aasta jaanuarist. V F esitas 25.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 6400 euro saamiseks, seega nõudis hageja kostjalt ülapidamiskohustuse täitmist kokku 64 kuu eest (jaanuar 2016 – aprill 2021).
13.Kostja ei vaidlusta ülalpidamiskohustuse olemasolu. Vaidlus puudub, et pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tunnustas kostja osaliselt hageja nõuet ja tasus hagejale 3000 eurot. Seega on käesolevas menetluses vaidluse all, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale täitmata ülalpidamiskohustuse eest täiendavalt 3400 eurot. Hagivastuse kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet summas 3400 eurot osaliselt. Kostja leiab, et hageja nõuded perioodi 2016 ja 2017 aasta eest aegunud ja palub kohaldada aegumist 2016 ja 2017 aasta nõuetele kokku summas 24 x 100 = 2400 eurot. Juhul kui kohtu hinnangul ei ole nõue summas 2400 eurot aegunud, siis palub kostja, et kohus arvestaks nimetatud summast maha hageja poolt lepinguga võetud täitmata rahalised kohustused summas 311,96 eurot. Ülejäänud osas summas 1000 eurot võtab kostja küll hageja nõude omaks, kuid leiab, et tal on hageja vastu vastunõue summas 759,84 eurot, mis tuleks hageja nõudest maha arvestada, kostja hinnangul kuulub tema poolt hagejale tasumisele summa 1000 – 759,84 = 240,16 eurot.
14.Kohus kontrollib esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ülalpidamiskohustuse näol on tegemist korduva kohustusega TsÜS § 154 tähenduses. TsÜS § 154 on sätestatud, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Samas tuleb arvestada, et TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS §
2-21-115335 158 lg 2 on sätestatud, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ülalpidamiskohustuse täitmise katteks 3000 eurot (vt ka dtl 114). Võlgnevuse osalise tasumisega 17.06.2021 tunnustas kostja vastavalt TsÜS §-le 158 lg 2 hageja nõuet, mille tagajärjel aegumine katkes ja algas uuesti. Seega ei saa hageja nõue kostja vastu olla aegunud.
15.Kuigi kostja väidab, et 3000 euro tasumisega hagejale täitis kostja aegumata hageja nõude 30 kuu eest ehk perioodi 2018 kuni 2020 juuni eest, siis maksekäsu kiirmenetluses esitatud võlgniku vastuväide seda ei kinnita. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites (vt dtl 23-25) kinnitas kostja, et tunnustab hageja nõuet summas 3000 eurot sellise arvestusega, et nimetatud summa tasumisega loetakse tasutuks kõik tasumisele kuuluvad maksed kuni 2021 juunini (kaasa arvatud). Kostja ei viidanud seejuures hageja nõuete aegumisele ega määranud kindlaks, et 3000 euroga loetakse tasutuks üksnes kostja hinnangul mitte aegunud nõuded alates 2018. aastast. Ka kohtule esitatud maksekorraldus ei kinnita kostja väidet, et 3000 euro tasumisega hagejale täitis kostja aegumata hageja nõude 30 kuu eest ehk perioodi eest 2018 kuni 2020 juuni. Kostja esitatud maksekorralduse selgituse kohaselt tasus kostja hagejale 17.06.2021 kokku 3000 eurot selgitusega „Punkt 2.4.1“ (dtl 114). Seega viitas kostja hagejale 3000 eurot tasudes enda lepingulisele kohustusele tasuda hagejale tema eluajal ülalpidamiseks 100 eurot kuus pärast hageja abikaasa A L surma (vt dtl 7) ega teinud vahet väidetavalt aegunud või aegumata nõuetel.
16.Arvestades eeltoodut ei ole kostja enne kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Kohtu hinnangul ei saa alles kostja hagivastuses 18.08.2021 esitatud seisukohta, justkui oleks kostja 3000 euroga täitnud aegumata nõuetest tuleneva kohustuse alates 2018. aastast, lugeda mõistlikuks ajaks kohustuste täitmise järjekorra määramisel VÕS § 88 lg 4 mõttes. Hagivastuse esitas kostja ligi 2 kuud pärast hageja ees oma kohustuste (osalist) täitmist 17.06.2021 maksekorralduse alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 on sätestatud, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kuna käesolevas asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja või kostja oleks mõistliku aja jooksul määranud, millise konkreetse ülalpidamiskohustuse katteks kostja hagejale 3000 eurot tasus, siis tuleb lugeda, et 3000 euroga olid esimeses järjekorras tasutud 2016. ja 2017. aasta ülalpidamiskohustuse nõuded. Seega ka VÕS § 88 lg 6 p 1 arvestades ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
17.Seoses kostja vastuväitega, et tal on hageja vastu vastunõue, mis tuleks hageja ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes maha arvata, soovib kostja sisuliselt tugineda sellele, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Hageja nõue kostja vastu tuleneb ülalpidamislepingust VÕS § 572 tähenduses (vt dtl 7, lepingu p 2.4.3.). Kohus on kostjale selgitanud, et VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Kuna hageja esitas käesolevas menetluses kostja vastu ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude, siis ei saa kohus hageja nõude lahendamisel arvesse võtta kostja väidetavat tasaarvestuse õigust. Kohus on kostjale selgitanud, et juhul, kui kostja leiab, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid ja kostja soovib hagejalt vastavate summade väljamõistmist, siis tuleb kostjal esitada selleks TsMS sätteid arvestades (mh riigilõivu tasumine) hageja vastu nõuetekohane hagiavaldus. Kohus selgitas, et ei saa kostja väidetavaid vastunõudeid hageja ülalpidamisnõudele arvesse võtta käesolevas menetluses esitatud tasaarvestuse raames.
18.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3400 eurot perioodil 2016 – 2021 aprill (kaasa arvatud) tasumata ülalpidamiskohustuse katteks. Kohus on hagejale selgitanud, et hageja nõudis kostjalt 3400 euro tasumist, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 3400 eurot. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Juhul, kui hageja soovib esitada kostja vastu tulevikus täiendavaid nõudeid, siis on hagejal võimalik esitada soovi korral uus hagiavaldus. Siiski
2-21-115335 märgib kohus, et kuna kostjal on hageja ees lepingust tulenev igakuine ülalpidamiskohustus, ei saa hageja esitada nõuet vastava summa väljamõistmiseks enne, kui kostja on oma kohustust rikkunud ja jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Kohus andis pooltele 06.09.2021 määrusega tähtaja 21.09.2021 oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (juhul, kui pooltel on tekkinud käesolevas asjas menetluskulusid). Pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot (dtl 52). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 300 eurot, mis tuleb menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.