24. september 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-143308
Tsiviilasi / hagi ese
Krediidikaitse Grupp OÜ hagiavaldus LIK Ehitusgrupp OÜ ja I Ki (K) vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes
Hagihind
6400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, aadress Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas
Kostjad
LIK Ehitusgrupp OÜ (registrikood 12167633, aadress Tõusu tn 5, 21043 Narva) Seaduslik esindaja juhatuse liige I K I K (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista solidaarselt LIK Ehitusgrupp OÜ-lt (registrikood 12167633) ja I Kilt (K, isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks 4136,83 (neli tuhat ükssada kolmkümmend kuus koma kaheksakümmend kolm) eurot.
3.Välja mõista solidaarselt LIK Ehitusgrupp OÜ-lt (registrikood 12167633) ja I Kilt (K, isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks viivis 0,2% (null koma kaks protsenti) päevas põhinõude 3192 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend kaks) eurot tasumata osalt alates 14.01.2021.a (neljateistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2263,17 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kolm koma seitseteist) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud solidaarselt LIK Ehitusgrupp OÜ (registrikood 12167633) ja I Ki (K, isikukood xxx) kanda.
5.Välja mõista solidaarselt LIK Ehitusgrupp OÜ-lt (registrikood 12167633) ja I Kilt (K, isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks menetluskulud riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend viis) eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20
(kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot.
6.Jätta rahuldamata Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) taotlus määrata kindlaks ja mõista solidaarselt LIK Ehitusgrupp OÜ-lt (registrikood 12167633) ja I Kilt (K, isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja lepingulise esindaja kulu 141,60 (ükssada nelikümmend üks koma kuuskümmend) eurot.
7.Välja mõista solidaarselt LIK Ehitusgrupp OÜ-lt (registrikood 12167633) ja I Kilt (K, isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks viivis menetluskulude 938 (üheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 30.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse LIK Ehitusgrupp OÜ ja I Ki (kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 02.12.2020 kostjatele makseettepaneku. Kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 05.01.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis avalduse 05.01.2021 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja esitas hagiavalduse 13.01.2021 ja 14.01.2021. Kohus võttis hagi 15.01.2021 menetlusse. Kostja LIK Ehitusgrupp OÜ vastas hagile 28.01.2021. Kohus määras 11.08.2021 asja lahendamise kirjalikus menetluses. Hageja esitas 23.08.2021 menetlusdokumendi.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Credit Invest OÜ ja kostja LIK Ehitusgrupp OÜ sõlmisid 17.07.2020 laenulepingu nr xxx. Laenulepingu kohaselt andis Credit Invest OÜ LIK Ehitusgrupp OÜ-le laenu 3200 eurot ning OÜ LIK Ehitusgrupp OÜ kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus, st 3200 eurolt 192 eurot kuus. Pooled leppisid kokku, et tegemist on vaba tagasimaksega lepinguga, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 17. kuupäevaks. Pooled leppisid kokku lepingutasus 100 eurot, mis kuulus mahaarvamisele väljamakstavast laenusummast. Credit Invest OÜ maksis laenusumma 17.07.2020 kostja OÜ LIK Ehitusgrupp OÜ pangakontole. Kostja LIK Ehitusgrupp OÜ tasus Credit Invest OÜ-le 16.08.2020 intressi 192 eurot ja tagastas laenu 8 eurot. Pärast 16.08.2020 ei ole kostja LIK Ehitusgrupp OÜ tasunud Credit Invest OÜ-le intressi ega tagastanud laenu. Credit Invest OÜ ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 16.11.2020. Credit Invest OÜ ja kostja I K sõlmisid 17.07.2020 käenduslepingu nr. xxx. Credit Invest OÜ on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded LIK Ehitusgrupp OÜ vastu hagejale. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt laenusumma 3192 eurot tagastamist ning intressi 574,56 eurot ja viivise 370,27 eurot tasumist. 2 (6)
3.Kostjad vaidlevad hagile viivisenõude osas vastu. Kostjad taotlevad viivise vähendamist kuni 0,022%ni päevas. Kostjad leiavad, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist sellises ulatuses. Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud lagi ning maksimaalne ühe päeva viivis saab olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066%, tuleb arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja on leidnud, et kostja I K ei ole hagile vastanud (dtl 73). Kohtule 28.01.2021 esitatud menetlusdokument on allkirjastatud I Ki poolt (dtl-d 64-66). I K on samaaegselt solidaarvõlgnikust kostja kui ka teise kostja LIK Ehitusgrupp OÜ juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei ole menetlusdokumendis väljendatud, et kostja I K ei loe ennast menetlusdokumendis esitatuga seotuks vaatamata sellele, et ta on menetlusdokumendi allkirjastanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusdokumendi saab lugeda esitatuks mõlema kostja poolt.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoludega, mille kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja kostja LIK Ehitusgrupp OÜ 17.07.2020 laenulepingu nr Xxx. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 33-39). Laenulepingu kohaselt andis Credit Invest OÜ LIK Ehitusgrupp OÜ-le laenu 3200 eurot ning OÜ LIK Ehitusgrupp OÜ kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus, st 3200 eurolt 192 eurot kuus. Lepingutingimused on tõendatud lepingudokumendiga (dtl 33, p-d 3.1 ja 3.6). Pooled leppisid kokku, et tegemist on vaba tagasimaksega lepinguga, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Kokkulepe on tõendatud lepingudokumendiga (dtl 34, p 1.1). Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 17. kuupäevaks. Kokkulepe intressimaksete tähtaja kohta on tõendatud lepingudokumendiga (dtl 33, pd 3.4 ja 3.5). Pooled leppisid kokku lepingutasus 100 eurot, mis kuulus mahaarvamisele väljamakstavast laenusummast. Kokkulepe on tõendatud lepingudokumendiga (dtl 33, p 3.7; dtl 35, p-d 3.1 ja 3.2). Credit Invest OÜ maksis laenusumma 17.07.2020 kostja OÜ LIK Ehitusgrupp OÜ pangakontole. Laenusumma 3100 eurot väljamaksmine on tõendatud maksekorraldusega (dtl 40). Kostjad ei ole esitanud vastuväited laenulepingu sõlmimisele ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud Credit Invest OÜ ja kostja LIK Ehitusgrupp OÜ vahel võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 1 mõistes tähtajatu laenulepingu sõlmimise, mille kohaselt oli LIK Ehitusgrupp OÜ-l kohustus kuni laenusumma tagastamiseni tasuda Credit Invest OÜ-le laenusummalt arvestatud intressi.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tasus kostja LIK Ehitusgrupp OÜ Credit Invest OÜ-le 16.08.2020 intressi 192 eurot ja tagastas laenu 8 eurot (dtl 42). Kostjad ei ole intressi tasumise ja laenu osalise tagastamise väitele vastuväiteid esitanud ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid asjaolusid. Kohus tuvastab, et laenusumma on tagastatud 8 euro ulatuses, mistõttu on pärast 16.08.2020 tagastamata laenusumma suuruseks 3192 eurot.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pärast 16.08.2020 ei ole kostja LIK Ehitusgrupp OÜ tasunud Credit Invest OÜ-le intressi ega tagastanud laenu. Kostjad ei ole tõendanud intressi tasumist ega laenu tagastamist. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja LIK Ehitusgrupp OÜ ei täitnud pärast 16.08.2020 intressi tasumise kohustust.
8.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Credit Invest OÜ ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 16.11.2020. kohus tuvastas eelnevalt laenulepingu ülesütlemise materiaalse eelduse esinemise, milleks oli intressi tasumise kohustuse rikkumine, mis annab VÕS § 399 lg 1 p 2 ja laenulepingu üldtingimuste punkti 9.3.2 (dtl 37) alusel laenuandjale õiguse lepingu ülesütlemiseks. Hageja on tõendanud ülesütlemisavalduse tegemist 09.11.2020 ülesütlemisavaldust sisaldava ekirjaga, mis on saadetud aadressile xxx (dtl 41). Pooled on märkinud nimetatud e-postiaadressi kostja LIK Ehitusgrupp OÜ kontaktiks laenulepingusse (dtl 33, p 2.7). Kohus on seisukohal, et laenulepingu üldtingimuste punkti 10.4 (dtl 38) järgi tuleb lugeda ülesütlemisavaldus kostja LIK Ehitusgrupp OÜ poolt kättesaaduks alates 09.11.2020. Eeltoodut arvestades on laenulepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning laenuleping lõppes erakorraliselt pärast 16.11.2020 möödumist. 3 (6)
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Credit Invest OÜ ja kostja I K sõlmisid 17.07.2020 käenduslepingu nr. Xxx. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtld 43-45). Lepingu punkt 1.1.1 on sõnastatud järgmiselt: „1.1. Käendaja kohustub Võlausaldaja ees vastutama Võlausaldaja ja LIK EHITUSGRUPP OÜ reg. nr. 12167633 (edaspidi Laenusaaja) vahel 17.07.2020 a. sõlmitud laenulepingu nr. Xxx ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade (edaspidi Laenuleping) nõuetekohase täitmise eest“ (dtl 44, p 1.1). Lepingu punkt 1.2 on sõnastatud järgmiselt: „1.2. Käendaja vastutab Laenusaaja poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6400 eurot. (Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma)“ (dtl 44, p 1.2). Kohus on seisukohal, et Credit Invest OÜ ja kostja I Ki sõlmitud käenduslepingust tuleneb kostja kohustus vastutada LIK Ehitusgrupp OÜ 17.07.2020 laenulepingust nr. Xxx tulenevate kohustuste täitmise eest. Seejuures vastutab kostja I K nii laenu tagastamise, intressi, viivise kui ka sissenõudmiskulude tasumise eest.
10.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Credit Invest OÜ on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded LIK Ehitusgrupp OÜ vastu hagejale. Kohus leiab, et hageja on tõendanud LIK Ehitusgrupp OÜ-le nõude loovutamisest teatamist 19.11.2020 nõude loovutamise teatega (dtl 46). Teade on saadetud e-kirjaga aadressile xxx, mille lepingupooled on märkinud kostja LIK Ehitusgrupp OÜ kontaktiks laenulepingusse (dtl 33, p 2.7). laenulepingu üldtingimuste punkti 10.4 (dtl 38) järgi tuleb lugeda ülesütlemisavaldus kostja LIK Ehitusgrupp OÜ poolt kättesaaduks alates 19.11.2020. Kohus leiab, et VÕS § 170 järgi tuleb lugeda loovutamine võlgniku suhtes toimunuks. VÕS § 167 lg 1 järgi on hagejale üle läinud ka käenduslepingust tulenevad nõuded kostja I Ki vastu.
11.VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenuleping lõppes ülesütlemise tõttu 16.11.2020. VÕS § 398 lg 1 järgi on laenuandjal järgi õigus nõuda laenu tagastamist. Seega on laenu 3192 eurot tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu ülesütlemise aja seisuga oli tasumata intress 574,56 eurot. Intressi tasumise tähtajad on möödunud, mistõttu on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumist laenulepingu punktide 3.5 ja 3.6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuivõrd Credit Invest OÜ on nii laenu tagastamise kui ka intressi tasumise nõuded loovutanud hagejale, on hagejal õigus nõuda kostja LIK Ehitusgrupp OÜ-lt laenusumma tagastamist ja intressi tasumist. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuivõrd Credit Invest OÜ on nõuete loovutamisega andnud hagejale üle laenulepingust tulenevate nõuete tagatised, on hagejal õigus nõuda käenduslepingu alusel kostjalt laenusumma tagastamist ja intressi tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse laenusumma 3192 eurot tagastamise ja intressi 574,56 eurot tasumise nõuetes ning mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
12.Hageja nõuab kostjatelt viivise 370,27 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 3192 eurot määraga 0,2% päevas ajavahemiku 17.11.2020 kuni 13.01.2021 eest. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et laenuandja ja kostja LIK Ehitusgrupp OÜ leppisid kokku viivisemääras 0,2% päevas. Kohus leiab, et viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimine on tõendatud laenulepingu nr. Xxx (viitenumber: xxx) lepingudokumendiga, mille punktist 3.7 nähtub viivisekokkuleppe sõlmimine (dtl 33). Kostjad on esitanud taotluse vähendada viivist kuni 0,022%ni päevas (dtl 66). Kostjad on põhjendanud taotlust sellega, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist sellises ulatuses. Kostjad on leidnud, et Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud lagi ning maksimaalne ühe päeva viivis saab olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066%, tuleb arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022% (dtl 65). 4 (6)
Kohtu hinnangul on Credit Invest OÜ ja kostja LIK Ehitusgrupp OÜ vahel laenuleping sõlmitud mõlema lepingupoole majandustegevuses. Krediidilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Viivisemäär 0,2% päevas põhivõlalt ei ole siiski nii kõrge, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48-49, 13.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 17). Kohtul puudub alus vähendada viivist VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostjad ei ole menetluses välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Eeltoodut arvestades puudub kohtul alus viivisemäära vähendamiseks kostjate taotletud ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 370,27 eurot tasumise nõudes ja mõistab viivise solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 3192 tasumata osalt alates 14.01.2021, kuid mitte rohkem kui 2263,17 eurot. Kohus mõistis eelnevalt kostjatelt hageja kasuks välja 370,27 eurot. Hageja on ise piiranud oma viivisenõuet selliselt, et kostjalt väljamõistetud viivis ei ületa põhinõuet. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja viivise 0,2% põhinõude 3192 eurot tasumata osalt alates 14.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2263,17 eurot.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus rahuldas hagiavalduse ning tegi sellega otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
15.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjatelt välja mõista riigilõivu 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu 629,60 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4,23 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl 74). Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 450 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 450 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. TsMS § 4842 järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks maksekäsus või maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu. TsMS § 172 lg 9 ls 2 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tulenevalt TsMS §-dest 4842 ja 172 lg 9 ls 2 ei saa nõuda menetluskulude hüvitise 20 eurot tasumist maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitisena. Kui hagejal tekkis maksekäsu kiirmenetluses lepingulise esindaja kulusid, hüvitatakse need hagimenetluses menetluskulude kindlaksmääramise sätete järgi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud 20 eurot on vastavuses õigusabi mahuga, mis on vajalik võlausaldaja õiguste teostamiseks maksekäsu kiiremenetluses. Seetõttu tuleb menetluskulu 20 eurot lugeda põhjendatud ja vajalikuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja toimingu, milleks oli hagiavalduse koostamine ajakuluga 1 tund 25 minutit (dtl 74). Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine. Asja keerukusastet ja mahtu arvestades on ajakulu 1 tund 25 minutit vähim vajalik aeg, mis kulub sarnases asjas seaduse nõuetele 5 (6)
vastava hagi koostamiseks, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud 1 tund 25 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja toimingu, milleks oli kostja vastusega tutvumine, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ajakuluga 2 tundi 49 minutit (dtl 74). Kohus leiab, et kostja vastuse kohta kohtu nõudel arvamuse koostamine ja esitamine on TsMS §-s 396 nimetatud menetlustoiminguna vajalik hageja menetlusõiguste teostamiseks. Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on TsMS § 176 lg-s 2 nimetatud menetlustoiminguna vajalik hageja menetlusõiguste teostamiseks. Asja vähest mahtu ja keerukusastet, samuti kostja vastuse sisu arvestades on hagejal toimingute tegemiseks kulunud aega rohkem, kui on vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on asja vähest keerukusastet ja väikest mahtu arvestades kostja vastusega tutvumiseks ja hageja arvamuse koostamiseks vajalik ajakulu kuni 1 tund ja 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalik ajakulu kuni 20 minutit. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund ja 50 minutit. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,25 tundi (1 tund ja 25 minutit + 1 tund ja 50 minutit = 3 tundi ja 15 minutit = 3,25 tundi). Kohtu hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Hageja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 468 eurot (põhjendatud ajakulu 3,25 tundi x tunnitasu 144 eurot = 468 eurot). Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 938 eurot (riigilõiv 450 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 468 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 141,60 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjatelt hageja kasuks väljamõistmiseks (609,60468=141,60). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 938 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.