24. september 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-109276
Tsiviilasi
V. A. (A.) hagiavaldus S. L. (L.) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
552,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
V. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx xx-xx, xxxxx xxx) Lepinguline esindaja Philippe Hint
Kostja
S. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx xx-xx, xxxxx xxx) Lepinguline esindaja Olga Väina
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 02.06.2021.a, pärast kohtuistungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista S. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) V. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks 512,02 (viissada kaksteist koma null kaks) eurot.
3.Välja mõista S. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) V. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks viivis põhinõude 500 (viissada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.05.2020.a (viiendast maist kahe tuhande kahekümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 487,98 (nelisada kaheksakümmend seitse koma üheksakümmend kaheksa) eurot.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 (kaks) nimetatud nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud S. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
6.Välja mõista S. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) V. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 (üheksasada) eurot.
7.Välja mõista S. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) V. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks viivis menetluskulude 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata V. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) taotlus lepingulise esindaja kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja S. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) V. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule 08.03.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 13.04.2020 määrusega ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule kostja vastu hagiavalduse 04.05.2020. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja sõlmisid 23.07.2019 eluruumi üürilepingu tähtajaga 30.07.2019 kuni 29.01.2020, mille alusel andis kostja hageja kasutusse korteri Tallinnas. Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 04.10.2019, sest kostja võttis üürilepingu kehtivuse ajal korteri ilma hageja nõusolekuta 30.08.2019 enda valdusse. Hageja tasus kostjale lepingu sõlmimisel tagatisraha 500 eurot. Kostja ei ole pärast lepingu lõppemist hagejale tagatisraha tagastanud. Hageja nõuab kostjalt tagatisraha tagastamist ja tagatisrahalt viivise tasumist. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Hageja soovis üürilepingut lõpetada ja korterit 27.08.2019 kostjale üle anda. Korter oli koristamata, selle seinad ja sisustus olid kahjustatud. Korteri üleandmine kostjale ei õnnestunud 27.08.2019. Pooled leppisid kokku uues korteri üleandmise ajas 30.08.2019, kuid hageja ei ilmunud kohale. Kostja võttis korterile edasise kahju tekitamise vältimiseks enda valdusse, sest tal oli vaja 31.08.2019 vaja pöörduda tagasi Venemaale, ja lasi korteri lukud ära vahetada. Kostjale on tekitatud kahju, mis seisneb korteri koristamise, remondi ja sisustuse puhastamise ning uue mööbli soetamise kuludes. Kohtuotsuse põhjendav osa
3.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse 2 (6)
põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
4.Pooltevahelise üürilepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Hageja põhjendab hagiavaldust kostjale tagatisraha maksmisega. Kostja on kinnitanud, et hageja tasus kostjale tagatisraha 500 eurot (dtl 63). Kohus leiab, et poolte väiteid arvestades ei vaja tagatisraha maksmise asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooltevahelisest lepingust ei nähtu poolte kokkulepet tagatisraha maksmise kohustuse kohta. Üürilepingu dokumendile on käsitsi kirjutatud: „500.- 420.- Makstud 24.07.2019 /allkiri/“ (dtl 109). Üürilepingus kokkulepitu ei välistanud pooltevahelisi suulisi kokkuleppeid üürilepingu tingimuste kohta. Kohus leiab, et tagatisraha maksmine ja selle lepingul fikseerimine näitab pooltevahelist kokkulepet tagatisraha maksmise kohta, mida hageja üürnikuna on täitnud.
5.VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Pooled leppisid kokku üürilepingu tähtajas 30.07.2019 kuni 29.01.2020 (dtl 107, p 1.3). Kostja on tuginenud sellele, et lepingu kehtivuse viimane päev oli 05.09.2019, sest hageja teatas kuu aega varem soovist korter üle anda (dtl 134, dtl 131 – tõlge). Kohus leiab, et hageja on teatanud kostjale lepingu lõpetamise soovist 20.08.2019 saadetud e-kirjas (dtl-d 202, dtl-d 30, 228– tõlge). Samuti leiab kohus, et lepingu lõpetamise soovist etteteatamine ei saanud tuua kaasa lepingu lõppemist korralise ülesütlemise tulemusel, sest pooltevaheline üürileping ei sisalda sellist kokkuleppelist üürilepingu ülesütlemise alust. Võlaõigusseadus tähtajalise üürilepingu korralise ülesütlemise aluseid ei sätesta. Eeltoodut arvestades ei lõppenud üürileping 05.09.2019 ega saanud lõppeda ka varem. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 04.10.2019. Hageja on tõendina esitanud 05.10.2019 allkirjastatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles hageja on avaldanud, et ütleb üürilepingu üles 04.10.2019 (dtl-d 44-45). Hageja on avalduse saatnud kostja e-postiaadressile 05.10.2019 (dtl 222). Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja on talle saatnud avalduse üürilepingu ülesütlemiseks. Seetõttu leiab kohus, et kostjale on üürilepingu ülesütlemise avaldus kätte toimetatud ning see on jõustunud 05.10.2019. Hageja põhjendab üürilepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et kostja võttis 30.08.2019 üüritud korteri omavoliliselt enda valdusse. Kostja on avaldanud, et võttis korteri 30.08.2019 oma valdusse ja lasi korteril lukud ära vahetada. Asjaolu ei vaja seetõttu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on seisukohal, et üürilepingu valduse üürilepingu kehtivuse ajal üürnikult ilma tema nõusolekuta äravõtmine on üürilepingu oluline rikkumine. Pooled ei vaidle selle üle, et 31.08.2019 seisuga oli pooltevaheline üürileping kehtiv. Kuivõrd hagejal puudus alates 31.08.2019 võimalus üüritud asja kasutada, on olemas materiaalõiguslik eeldus üürilepingu ülesütlemiseks. Kohtu hinnangul lõppes pooltevaheline üürileping eeltoodut arvestades hageja poolt erakorralise ülesütlemise tagajärjel alates 05.10.2019.
6.VÕS § 308 lg 3 järgi tekkis hagejal õigus nõuda tagatisraha tagastamist alates 05.12.2019 eeldusel, et kostja ei ole teatanud oma nõudest tema vastu. Kohus leiab, et kostja on teatanud hagejale oma nõuetest hageja vastu. See nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest. Kostja on 01.09.2019 saadetud e-kirjades avaldanud, et seinade parandus, kardinate keemiline puhastus, laua vahetus/ost, diivani puhastus, korteri puhastus, prügi, õllepudelite äraviimine, tehakse korda ja kõikide teenuste tasu kaetakse tagatisraha summast, lisaks ka kommunaalmaksud (dtl 36). Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul kostja teatanud hagejale oma nõudest. Kohus leiab, et nõudest teatamisele vaatamata ei ole kostja tasaarvestanud enda nõudeid hageja vastu. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on teinud hagejale avalduse enda nõuete tasaarvestamiseks, mille tulemusel on hageja nõue lõppenud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kasutanud mõnda seaduses sätestatud või lepinguga kokkulepitud õiguskaitsevahendit, mis annab aluse tagatisraha tagastamise nõude täitmisest keelduda. Kostja ei ole 3 (6)
esitanud tasaarvestuse vastuväidet ka kohtumenetluses. Eeltoodut arvestades puudub kostjal õigus keelduda tagatisraha tagastamisest.
7.Kohus leiab, et isegi kostja kahjunõude olemasolul puudub kostjal õigus keelduda tagatisraha tagastamisest, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Kostja võttis üüritud korteri enda valdusse 30.08.2019 pärast seda, kui ta oli pakkunud hagejale kohtumist alates 30.08.2019 ning hageja ei ilmunud kohtumisele. Kohtu hinnangul tõendab hageja 31.08.2019 kell 20:27 e-kiri, et poolte vahel puudus kokkulepe kohtumisaja kohta (dtl 211). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja etteheited hagejale, et hageja ei ilmunud 30.08.2019 kohtumisele. Kohtu hinnangul puudus kostjal lepingust tulenev õigus siseneda hageja nõusolekuta üüritud korterisse ja võtta see enda valdusse üürilepingu kehtivuse ajal. Kohtu hinnangul välistas kostja sellega hageja võimaluse kõrvaldada üüritud korteri puudused ja tagastada korter seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Selline käitumine kujutab endast hea usu põhimõttega vastuolus olevat käitumist ning välistab üürileandjal hilisemalt esitada nõudeid tulenevalt üüritud asja lepingujärgsele kasutamisele mittevastavast seisundist tulenevalt. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjal puudub õigus keelduda tagatisraha tagastamisest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagatisraha 500 eurot.
8.Kostja nõuab hagejalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist tagatisraha tagastamisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja nõuab tagatisrahalt arvestatud viivist alates 16.01.2020. Hageja on kostjale esitanud nõude tagatisraha tagastamiseks (dtl-d 39-40). Nõue on saadetud kostjale 30.12.2019 e-kirjaga (dtl 224). Kostja on selle kätte saanud 01.01.2020, mis nähtub kostja vastuseks saadetud e-kirjast (dtl 225). Hageja andis kostjale tagatisraha tagastamiseks tähtaja kuni 15.01.2020 (dtl 40). Eeltoodut arvestades on hagejal õigus VÕS § 113 lg 2 kohaselt viivise tasumist alates 16.01.2020. Hageja nõuab kostjalt tagatisrahalt 500 eurot ajavahemiku 16.01.2020 kuni 04.05.2020 eest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivise 12,02 eurot tasumist. Kostja ei vaidlustanud viivisearvestust. Kohtu hinnangul vastab arvestatud viivise summa viivitatud päevade arvule ja viivisemäärale. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 12,02 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 05.05.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt 500 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 500 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 487,98 eurot (põhinõue 500 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 12,02 eurot = 487,98 eurot).
9.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega 4 (6)
viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude osas.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab seetõttu TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1050 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 10,5 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 125 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus võtab lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 04.05.2020 toiminguks materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamine, mille ajakulu on 4 tundi. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulub kohtu hinnangul vähemalt neli tundi, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 4 tundi olnud vajalik ja põhjendatud. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 20.05.2020 toiminguks kostja seisukohaga tutvumise ja analüüsi, arutelu kliendiga, mille ajakulu on 0,5 tundi. Kohus leiab, et vastaspoole menetlusdokumendiga tutvumine on TsMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusõiguse teostamine. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Selle alla kuuluvad ka konsultatsioonid kliendiga. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 0,5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 02.06.2021 toiminguks ettevalmistus kohtuistungiks, mille ajakulu on 1,5 tundi. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 1,5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 1 tunni ulatuses. Ajakulu on 0,5 tunni ulatuses põhjendamatu. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 02.06.2021 toiminguks kohtuistungil osalemise, mille ajakulu on 0,5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 30.07.2021 toiminguks seisukoha koostamine, mille ajakulu on 1 tund. Kohus leiab, et ajakulu on kooskõlas menetlusdokumendi ja selle lisade mahuga ning seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 15.08.2021 toiminguks tutvumise kostja seisukohaga ja lisadega, mille ajakulu on 1 tund. Kohus leiab, et ajakulu on kooskõlas kostja menetlusdokumendi ja selle lisade mahuga ning seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 23.08.2021 toiminguks vastuse koostamise kostja seisukohale ja menetluskulude nimekirja koostamise, mille ajakulu on 1,5 tundi. Kohus leiab, et asja 5 (6)
vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust ning hageja 23.08.2021 menetlusdokumendi mahtu arvestades on ajakulu 1,5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 1 tunni ulatuses. Ajakulu on 0,5 tunni ulatuses põhjendamatu. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 10.09.2021 toiminguks vastuse koostamise kostja menetluskulude nimekirjale, mille ajakulu on 0,5 tundi. Hageja ei ole esitanud vastust kostja menetluskulude nimekirjale, mistõttu on ajakulu 0,5 tundi mittevajalik ja põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et hageja mitte-advokaadist esindaja tunnitasumäär 100 eurot tunnis ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 900 eurot (põhjendatud ajakulu 9 tundi x tunnitasu 1 eurot = 900 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 900 eurot. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 1050 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab taotluse lepingulise esindaja kulu 150 eurot kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1025 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.