G. K. OÜ hagi R. OÜ vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G. K. OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat K. K. (XXX); Kostja R. OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja advokaat K. K. (XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-6972.
4.Teostada määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 nõuete osas tasaarvestus ja selle tulemusena välja mõista kostjalt R. OÜ hageja G. K. OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 852,70 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Tagastada G. K. OÜ-le pool tasutud riigilõivust summas 150 eurot.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-6972 – G. K. OÜ (hageja) hagi R. OÜ (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks.
2.Hageja esitas 29. juunil 2021 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-21-6972, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses hagist loobumisega ning palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas koos avaldusega oma menetluskulude nimekirja.
3.6. juulil 2021 esitas kostja hageja taotlusele seisukoha, milles märkis, et ei ole vastu hagist loobumisele, kuid märgib, et hagist loobumise avaldusest ei selgu, kas hageja loobub mõlemast kostja vastu esitatud nõudest. Samuti ei nõustu kostja hageja taotlusega jätta menetluskulud kostja kanda, kuna hageja ei ole põhistanud ühest nõudest loobumist ja kostja ei ole teist nõuet täitnud, kuna pooled ei ole sõlminud lepingut, millest nähtuks, et kostja hoiduks edaspidi hageja suhtes andmete avaldamisest. Samuti vaidleb kostja vastu hageja menetluskulude suurusele ning esitab oma menetluskulude nimekirja.
4.6. augustil 2021 esitas hageja seisukoha, milles märkis, et kohus on menetlusse võtnud ainult ühe nõude ja see on kostja poolt täidetud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
6.Kohus leiab, et hageja taotlus hagist loobumiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS §-ga 429.
7.Arvestades kostja 6. juuli 2021 seisukohta selgitab kohus, et hageja esitas kohtule nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Kuigi haginõue võiks olla detailsemalt sõnastatud, viitab haginõudes sisalduv sõna „avaldatud“ asjaolule, et silmas on peetud hagi lisas nr 1 toodud andmeid. Samuti selgub nii hagiavaldusest (hagiavalduse p 13, tl 4 pöördel) kui hagi lisadest, et hageja sooviks oli, et kostja eemaldaks andmed hageja krediidi- ja maineskoori kohta, mida ta pidas ebaõigeks, mitte et kostja lõpetaks hageja kohta igasuguste andmete avaldamise. Kohus märgib ka, et sellise rikkumise tuvastamise eelduseks on andmete avaldamine ja nende ebaõigsuse tuvastamine, mistõttu ei ole õiguslikult võimalik esitada nõuet seoses avaldamata hüpoteetiliste andmetega.
8.Hageja on esitanud 26. mail 2021 seisukoha, milles märkis, et kostja on küll teinud endast oleneva andmete eemaldamiseks, aga otsinguportaalis Google on endiselt kättesaadav veebilehe ajalugu. 29. juunil 2021 esitas hageja hagist loobumise avalduse, sest kostja on täitnud hageja nõude. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et pärast 26. maid 2021 tekkinud menetluskulud on tekkinud hageja tegevuse tõttu. Juba 26. mai 2021 seisukohas tunnistab hageja, et kostja on tema nõude täitnud, kuid ei ole hagist loobunud, kuna kolmandad isikud rikuvad endiselt tema õigusi. Nõuet kolmandate isikute vastu ei ole aga siin menetluses esitatud ning samuti ei saa vastuta kostja nende tegevuse eest. Hageja ei olnud kohustatud 26. mail 2021 võtma hagi tagasi, kuid otsustas seda siiski samadel asjaoludel teha 29. juunil 2021. Kohtu hinnangul langeb sellise menetlusliku taktika muutmise riisiko hagejale, kes esialgu otsustas pärast nõude
rahuldamist menetlust jätkata, kuid hiljem muutis seisukohta, mõistes nõude perspektiivitust.
9.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
10.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
12.Käesoleval juhul on kostja hageja nõude rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist, mistõttu esineb TsMS § 168 lg-s 4 nimetatud alus menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Siiski leiab kohus, et kostja ei pea kandma kõiki menetluskulusid. Nimelt sai hageja aru juba hiljemalt 26. mail 2021, et kostja on nõude täitnud, kuid võttis hagi tagasi alles 29. juunil 2021. Seetõttu tuleb jätta pärast 26. maid 2021 tekkinud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja, kui edasise menetluse põhjustaja kanda.
13.Riigikohus on 14. mai 2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324 toonud esile, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varem selgitanud, et selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
14.Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 25,3 tunni eest, tunnihinnaga 130 eurot, kogusummas 3289 eurot.
15.Nendest 6,8 tundi ehk summas 884 eurot on tekkinud pärast 26. maid 2021. Kuna need menetluskulud jäävad hageja enda kanda, siis ei ole kohtul vaja nende põhjendatust kontrollida.
16.Enne 26. maid 2021 (k.a) on hageja menetluskulud 350 eurot riigilõivu ja 18,5 tunni õigusabi eest kogusummas 2405 eurot.
17.Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise nõude hinnaga 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasutakse selliselt hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Hagi tagamise eest tasutud riigilõivu ei hüvitata. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot. Seega on põhjendatud kostja kanda jätta hageja tasutud riigilõiv summas 150 eurot.
18.Hageja menetluskulud õigusabi eest enne 26. maid 2021 on järgmised: -
29.04.– 03.05.2021 – nõupidamised kliendiga, materjali kogumine ja analüüs, õiguslik analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine R. OÜ vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks kohustamise nõudes – 13 t;
26.05.2021 – hageja seisukoha lõplik vormistamine ja koos tõenditega kohtule esitamine – 0,1 t;
19.Riigikohtu praktika järgi tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Riigikohus on pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 165 eurot (Riigikohtu 30. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16). Arvestades tsiviilasja olemust, peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks.
20.Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud menetlusdokumente ja tehtud
menetlustoiminguid, on õigusabi maht (18,5 t) ülepaisutatud ega ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja on märkinud, et on kulutanud nõupidamistele kliendiga, materjali kogumisele ja analüüsile, õiguslikule analüüsile, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kokku 13 tundi. Kuna toimingud on esitatud kogumina, ei saa kohus hinnata igale toimingule kulunud aja põhjendatust. Kohus leiab, et antud juhul tuleb vähendada hagiavaldusele ja hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud aega, kuna avaldus ei ole piisavalt selge ja kvaliteetne. Hageja on esitanud avalduse hagi tagamiseks, mis jäeti rahuldamata põhjusel, et sisulist oli tegemist hagi rahuldamise taotlusega hagi tagamise korras. Vandeadvokaadile peaks kohtu hinnangul olema teada sellise nõude perspektiivikus. Samuti ei ole põhjendatud jätta kostja kanda aega, mis esindajal kulus õigusliku regulatsiooniga tutvumiseks. Sisuliselt on hagiavalduses esitatud üks nõue, mistõttu ei ole tegemist keskmisest keerukama asjaga. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud aeg 29. aprillist 2021 kuni 3. maini 2021 menetlustoimingute tegemiseks on 8 tundi. 4. mail 2021 tehtud menetlustoimingule kulunud aega peab kohus põhjendatuks. 25. mail 2021 ja 26. mail 2021 kulunud aega hageja seisukoha koostamisele peab kohus üksnes osaliselt põhjendatuks. Arvestades dokumendi sisu, peab kohus põhjendatuks sellele kulunud aega 3 tunni ulatuses.
21.Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud, mis tuleb kostjalt välja mõista kokku 11,2 tunni ulatuses ehk summas 1456 eurot.
22.Kuna hageja kanda jäävad ka kostja pärast 26. maid 2021 tekkinud menetluskulud, määrab kohus kindlaks ka need. Enne 26. maid 2021 tekkinud menetluskulud jäävad kostja kanda, mistõttu ei ole vajalik nende suurust kindlaks määrata.
23.Kostja menetluskulud õigusabi eest alates 26. maist 2021 on järgmised: -
07.06.2021 kohtuasja materjalidega tutvumine ja seisukoha koostamine hageja 26.05.2021 seisukohale kokku 1,25 t kogusummas 168,75 eurot (1,25*135 eurot/t);
-
11.06.2021 seisukoha koostamine hageja 26.05.2021 seisukohale kokku 5,21 t kogusummas 703,35 eurot (5,21*135 eurot/t);
-
29.05.2021 hageja seisukohaga tutvumine, kokkuvõte kliendile, suhtlus kliendiga kokku 0,5 t kogusummas 67,50 eurot (0,5*135 eurot/t);
-
05.07.2021 vastuse koostamine hagist loobumisele kokku 1,33 t kogusummas 179,55 eurot (1,33*135 eurot/t).
24.Arvestades tsiviilasja olemust, peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks. Kohus ei pea aga õigustoimingute mahtu täies ulatuses põhjendatuks. Kostja on kulutanud 11. juunil 2021 seisukoha koostamisele 5,21 tundi, mis on kohtu hinnangul seisukoha sisu ja pikkust arvestades ülepaisutatud. Asjaolu, et kostja on menetluse kestel lepingulist esindajat vahetanud ning uuel esindajal võib asjaoludega tutvumiseks kuluda täiendavat aega, on kostja enda riisiko. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg 11. juuni 2021 menetlusdokumendi koostamiseks 2,5 tundi. Ülejäänud kostja toiminguid peab kohus mõistlikeks ja põhjendatuks.
25.Seega on kostja mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud, mis tuleb hagejalt välja mõista 5,58 tunni eest ehk summas 753,30 eurot.
26.Riigikohus on leidnud, et kui pooltel on teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas (Riigikohtu 14. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06, p 14).
27.Kuna hagejal ja kostjal on mõlemal üksteise vastu samaliigilised nõuded, siis peab kohus vajalikuks sooritada nõuete osas tasaarvestus ja mõista tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitis summas 852,70 eurot (1606-753,30).
28.Vastavalt taotlusele määrab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Hageja on esitanud kohtule taotluse poole riigilõivu 150 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagist loobumise tõttu hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 150 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.