Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-06 Otsuse kuupäev Tartu, 14. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Kohtuasi OSAÜHINGU V hagi AKTSIASELTSI T (endise ärinimega AS V) vastu 48 000 krooni saamiseks ja AKTSIASELTSI T vastuhagi 119 618 krooni 28 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/2054/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OSAÜHINGU V kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja OSAÜHING V (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindajad Riigikohtus esindaja vandeadvokaat Andres Past. Kostja AKTSIASELTS T (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma. Asja läbivaatamise kuupäev 15. mai 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2005. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Marina Smirnovale OSAÜHINGU V kassatsioonkaebuselt 27. jaanuaril 2006. a tasutud kautsjon 1196 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni 20 (kakskümmend) senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING V esitas 26. oktoobril 2004. a hagi AKTSIASELTSI T vastu, paludes kostjalt osutatud teenuste eest välja mõista võlgnevuse 24 000 krooni ja viivise 24 000 krooni, kokku 48 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 22. oktoobri 2003. a veotellimuse alusel 24. oktoobrist 2003. a 3. novembrini 2003. a veoteenust, vedades laki- ja värvitooted Tallinnast Moskvasse. Kostja kohustus hagejale osutatud teenuse eest maksma 24 000 krooni, mille kohta hageja esitas kostjale
19.novembril 2003. a arve-saatelehe nr 81. Kuna kostja jättis arve tasumata, saatis hageja talle meeldetuletusi ja arve nr 123 viivise (17 880 krooni) tasumiseks. Hageja nõudis kohustuse täitmist ja viivist 326 päeva eest poolte kokku lepitud ulatuses, s.o 0,5% päevas.
2.Kostja esitas 2. novembril 2004. a vastuhagi, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista kahjuhüvitise kaotsiläinud kauba eest summas 109 563 krooni 28 senti ja viivise 10 055 krooni, kokku 119 618 krooni 28 senti. Vastuhagi kohaselt selgus kauba üleandmisel saajale, et vedamise käigus läks 109 563 krooni 28 sendi väärtuses kaupa kaotsi. 12. novembril 2003. a esitas kostja hagejale nõude kaotsiläinud kauba hüvitamiseks. Hageja sellele ei vastanud. Kuna hageja ei ole tasunud võlgnetavat kahjuhüvitist kaotsiläinud kauba eest, tuleb temalt välja mõista ka viivis 316 päeva eest summas 10 055 krooni.
Kostja hagi ei tunnistanud, kuna kaotsiläinud kauba väärtus moodustab kogu veose väärtusest 16,65%. Järelikult saab hageja nõuda veotasuna mitte rohkem kui 20 004 krooni, kui ta on hüvitanud kostjale kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju. Hageja esitatud viivisenõue on alusetu, kuna pooltel puudus kokkulepe viivise tasumise kohta lepingujärgsete maksetega viivitamise korral. Hageja arve-saatelehel nr 81 ühepoolselt määratud viivisemäär on meelevaldne ega ole kostjale siduv. Siduv saab olla üksnes lepingupoolte kahepoolne kokkulepe viivise kohta.
3.Hageja tunnistas vastuhagi selles, et kauba üleandmisel saajale selgus, et vedamise käigus on mingi osa kaubast kaotsi läinud. Hageja ei nõustunud kahju suurusega ja leidis, et see on tõendamata. Kostja esitatud nõue ületab summaarselt kogu veose väärtuse. Kaotsiläinud kauba hüvitamisel tuleb aluseks võtta arvel nr 18 näidatud kauba väärtus. Ka ei ole kostja kauba omanik, saatja ega saaja, kes saaks kahju hüvitamist nõuda.
4.Tallinna Linnakohus rahuldas 7. oktoobri 2005. a otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 119 618 krooni 28 senti ja kostjalt hageja kasuks 20 021 krooni 76 senti. Kohtuotsuse kohaselt tuli hageja nõue 20 021 krooni 76 sendi saamiseks rahuldada pärast seda, kui hageja on rahuldanud kostja nõude 119 618 krooni 28 sendi saamiseks. Samuti mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 30 895 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb poolte veolepingust tulenev vaidlus lahendada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätete alusel. Kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju suuruse määramisel tuleb aluseks võtta kostja 24. oktoobri 2003. a saateleht/koondarve, mille kohaselt veose väärtus on 42 242 eurot 17 senti. Ka 24. oktoobril 2003. a vormistatud tollideklaratsiooni nr 10055444 järgi on kauba väärtus sama. Hageja arve nr 18, mille kohaselt maksis kaup 9664 USA dollarit, ei ole usaldusväärne. Hageja väide selle kohta, et kostja ei saa olla hagejaks vastuhagis, sest ta ei ole kauba omanik, kauba saatja ega kauba saaja, on väär. Tollideklaratsiooni järgi on kostja kauba saatja. Esialgselt müüdi värvi- ja lakitooted 2003. aasta septembris B LLC-le. Lõpliku ostja OOO T kinnituskirja kohaselt sõlmis OOO T 4. novembril 2003. a kostjaga värvitoodete ostu-müügilepingu, millega ostis ära B LLC-le esialgselt müüdud kauba. Kaubast on maha arvestatud veo käigus vedaja poolt kaotsi lastud kauba kogus. Tõendatud on, et kauba saaja ja hageja esindaja sõlmisid kauba üleandmisel akti nr 04/11/2003 7002 euro 37 sendi suuruse puudujäägi kohta, kus hageja esindaja autojuht Igor Iljin ja OOO T esindajad kinnitasid kaotsiläinud kauba nimekirja, spetsifikatsiooni ja hinnad. Kauba turuhinnaks on kostja 2003. aasta hinnakirja tüüphinnad. B LLC kolmandale isikule
24.oktoobril 2003. a väljastatud arvel nr 18 näidatud kauba maksumus on kordi väiksem veose objektiks olnud värvi- ja lakitoodete turuhinnast. Hageja töötaja I. T kirjaliku seletusega on tõendatud, et kaup laaditi autole kostja laadimisplatsil Liimi tn 5 ja I. T viis selle tollilattu REFETRA, kus pärast tollidokumentide vormistamist tolliinspektor kontrollis veose ja pani peale tolliplommi. Seejärel anti masin ja haagis koos veosega
Paneeli 4 C valve alla. Järgmisel päeval anti dokumendid I. I, kes I. T juuresolekul kontrollis dokumendid ja plommis veose. Hageja ei ole I. T seletust ümber lükanud. Veotellimusest tulenev hageja nõue kostja vastu on 24 000 krooni. Kaotsiläinud kauba väärtus 7002 eurot 37 senti moodustab kogu veose väärtusest 16,576%. Seega on hagejal õigus veotasule summas 20 021 krooni 76 senti. Kuna hageja ei ole hüvitanud kostjale kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju, ei pea kostja hüvitama hagejale 20 021 krooni 76 senti enne, kui hageja on kostjale hüvitanud kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju ja viivise 119 618 krooni 28 senti. Hageja viivisenõue on alusetu, sest veotellimuses ei ole viivises kokku lepitud.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamise korral palus hageja vähendada kaotsiläinud kauba väärtust 21 880 krooni 96 sendini. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulu 2460 krooni 85 senti ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud kohtukulusid 5980 krooni 90 sendini.
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata osas, millega rahuldati vastuhagi. Kostja nõustus hageja seisukohtadega kohtukulude jaotamise ebaõigsuse osas. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus muutis 29. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsust kohtukulude jaotamise osas. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata selle põhjendusi kordamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastutab vedaja CMR art 17 p 1 järgi kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kui vedaja on vastavalt CMR-i sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitatava summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel (CMR art 23 lg 1). Hageja väite kohaselt kohustus ta toimetama talle kostja poolt üle antud kauba viimase laost Muuga sadama tollilattu
24.oktoobril 2003. a tollideklaratsiooni nr 10055444 alusel. Nimetatud tollideklaratsioonil on märgitud kauba maksumuseks 42 242 eurot 17 senti. Seega on tõendatud, et kostja on andnud hagejale üle kauba nimetatud maksumuses. See, millises summas ja millistel asjaoludel esitas B LLC arve OOO-le T summas 9664 USA dollarit, ei oma tähtsust, kuna see oli kolmandate isikute omavaheline kokkulepe. Moskvasse saadetud kauba lõplikuks ostjaks oli OOO T, mida tõendab OOO T 10. mai 2005. a kinnituskiri ja puudujäägi akt nr 04/11/03-1, mille allkirjastasid hageja autojuht ning OOO T esindajad. Puudujäägi aktist nähtub, et kostja saadetud kauba võttis vastu OOO T kui ostja. Tulenevalt sellest ei saanud ostjaks olla OOO T. Kuna tuvastatud on kauba koguväärtus 42 242 eurot 17 senti, siis kaotsiläinud kauba väärtus sellest on 16,576%, s.o 7002 eurot 37 senti. Kostja oli kauba saatja. Ebaõige on hageja väide, et kostjale ei saanud kahju tekkida, seega puudub alus kaotsiläinud kauba väärtuse vähendamiseks 21 880 krooni 96 sendini.
Linnakohus on ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistnud kohtukulud summas 30 859 krooni. Kohus rahuldas vastuhagi summas 119 618 krooni 28 senti. Tulenevalt sellest pidi kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistma õigusabikulud summas 5980 krooni 90 senti. Vastuhagiavalduse esitamisel tasus kostja ka riigilõivu 7000 krooni. Seega pidi kohus vastuhagi rahuldamisel hagejalt kostja kasuks välja mõistma kohtukulud 12 980 krooni 90 senti. Kohus eksis kohtukulude väljamõistmisel ka hagi osalisel rahuldamisel. Kohus rahuldas hagi summas 20 021 krooni 76 senti. Tulenevalt sellest pidi kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistma õigusabikulud hagi rahuldatud osalt summas 1001 krooni ja hagejalt kostja kasuks hagi rahuldamata jäetud osalt 1398 krooni 91 senti. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu 3500 krooni. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista ka riigilõiv 1459 krooni 85 senti.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta kostja vastuhagi rahuldamata või vastuhagi rahuldamise korral vähendada kaotsiläinud kauba väärtust 21 880 krooni 96 sendini. Samuti palus hageja mõista kostjalt tema kasuks välja kogu kohtumenetluses kantud kohtukulud summas 6982 krooni. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjale 119 618 krooni 28 sendi suuruse kahju tekitamine tõendatud, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. CMR art 23 p 1 järgi võetakse hüvitatava kahju suuruse määramisel aluseks kauba maksumus veoks vastuvõtmise kohas ja ajal. Praegusel juhul on kauba saatjaks B LLC ja kauba saajaks OOO T. Kuna kauba saatja B LLC arve nr 18 järgi on kauba hinnaks 9664 USA dollarit, on see ka veose väärtuseks. Sellest tulenevalt on kaotsiläinud kauba väärtus 1601 USA dollarit. Samas ei ole kauba saatja ega saaja esitanud vedajale pretensiooni kauba puudujäägi kohta ega andnud ka vastavat volikirja kostjale. Kostjale, kes ei ole kauba omanik, saatja või saaja, ei ole hageja kahju tekitanud.
9.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kohtud on õigesti leidnud, et vaidlus tuleb lahendada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni sätete alusel.
12.Vastavalt CMR art 17 lg-le 1 vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vastuhagi on esitatud õige isiku, s.o hageja (vastuhagis kostja) kui vedaja vastu. Vaieldakse esmalt selle üle, kas kostjal (vastuhagis hagejal) on õigus esitada hageja vastu kahju hüvitamise nõue CMR art 17 lg 1 alusel, st kas kostja oli kauba saatja. Kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. CMR art 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendiga, kuid selle puudumine ei tähenda veel iseenesest
veolepingu puudumist. Siiski tõendab saatedokument CMR art 9 lg 1 järgi veolepingu sõlmimist prima facie. Saatedokumendi sisu ja vorminõuded sätestatakse CMR artiklites 5 ja 6. Seega tõendab isiku kauba saatjaks olemist kuni vastupidise tõendamiseni eelkõige saatedokument. Eeltoodu ei välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite alusel. Kohtud leidsid, et kostja on kauba saatjaks, mida kinnitab tollideklaratsioon. Kohtud ei ole seejuures arvestanud, et eelkõige tehakse kauba saatja kindlaks tulenevalt saatedokumendist. Samuti ei ole kohtud põhjendanud, miks tuleb saatja teha kindlaks tollideklaratsiooni või ka muude tõendite, mitte aga saatedokumendi alusel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas kostja on kauba saatja, ja kui ringkonnakohus leiab, et on, siis põhjendama, miks võib kostjat pidada kauba saatjaks vaatamata saatedokumendis märgitule.
13.Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Vastavalt CMR art 23 lg-le 1 arvestatakse hüvitise suurus vastavalt kauba väärtusele selle vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Sama artikli teise lõike kohaselt määratakse kauba väärtus vastavalt börsihinnale, selle puudumisel vastavalt turuhinnale või mõlema puudumisel vastavalt sama liiki ja sama kvaliteediga kauba tavalisele väärtusele. Eeldusel, et kostja on kauba saatja, lugesid kohtud tõendatuks, et kostja andis hagejale üle kauba väärtuses 42 242 eurot 17 senti, võttes aluseks kostja 2003. aasta hinnakirja tüüphinnad, 24. oktoobri 2003. a saateleht/koondarve ja tollideklaratsiooni. CMR art 23 lg-s 1 sätestatu alusel võib nõustuda ringkonnakohtu järeldusega hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Vastavalt TsMS § 688 lg-le 5 Riigikohus tõendeid ei uuri.
14.Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kuigi TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra, ei nähtu asja materjalidest, et kumbki pool oleks seda taotlenud. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul alust määrata kindlaks poolte rahuldatud nõuete rahuldamise järjekorda. Kolleegium leiab, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Seega peaks kohus hageja nõude ja kostja vastunõude kohta võtma seisukoha otsuse resolutsioonis ja ise tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.