nende Hageja: O. P. , registrikood 10851963 Esindaja: juhatuse liige P. K. Kostja: 3. T. O., registrikood XXX Esindaja: advokaat I. K.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. P. hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskuludena kindlaks õigusteenuse tasu summas 1742 eurot ning mõista see summa o.t P. 3. T. O. kasuks välja.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1742 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 29.03.2021 Tartu Maakohtule hagi, mille kohaselt korraldas ettevõtte 3. T. O. kollektiivile 28.01.21. XXX vallas riskikäsitluskoolituse koos teoreetilise ja praktilise osaga (kokku 20 osalejat).
3.T. O. tegevjuht A. S. on üritusele eelnevas kirjavahetuses viidanud kodulehel esitatud infole mis lubab eeldada et ta on enne ürituse toimumist olnud tuttav nii kõigi esitatud hinnakujunduse alustega kui näidispakettide hindadega "ALATES . . .". Seega on üritust tellides võtnud kostja lepingulise kohustuse paketi suhtes hinnaga "ALATES 249.- EUR osaleja + km". Kuna hinnakujunduse osas pole tellija täiendavat infot küsinud, tuleb eeldada et tellija on tutvunud ja nõustunud ka muude kodulehel esitatud hinnatingimustega. Tellimuse kinnituseks on 3. T. O. tasunud ka ettemaksu arve summas 1800.-EUR ning seega aktsepteerinud ka arvel olevat teksti: "Ettemaksu arve laekumine loetakse tellimuse kinnituseks." Enne ürituse toimumist on kostja esindaja suurendanud esialgselt planeeritud tellimuse mahtu, tellides tel. teel kõigele muule lisaks sõidud XXX ning teatanud täiendavalt et tegu on võõrkeelse (kakskeelse) grupiga mis eeldab vastavate keeleoskustega XXX. Kostja tegevjuht A. S. on vahetult enne ürituse toimumist kinnitanud võetud lepingulist kohustust ning allkirjastanud omakäeliselt kirjaliku kohustuse mis sisaldab mh. järgnevat: Garanteerin tellija nimel tasu ürituse korraldamise eest sõltuvalt tarbimisest ja vastavalt esitatud arvele koos viivisega 0,5 % päevas, samuti tagan, et vastutan tellija nimel materiaalselt kõigi võimalike lisakulutuste ja kahjude eest, mis võivad tekkida osalejate tegevuse tagajärjel ürituse käigus või seoses võimalike nõuete käsitlemisega, s.h. side, transport, juriidiline abi ja nõustamine, menetluskulud jmt. Mistahes vaidluste või viivituste korral maksete ja/või kompensatsioonide küsimustes kohustun tasuma P. O. arveldusarvele viivituseta leppetrahvi 5000.- (viis tuhat) EUR esimesel nõudmisel ning nõustun leppetrahvi tasumisel ennetavalt ka maksekäsu kiirmenetlusega. Poolte vahel on sõlmitud leping, mis koosneb üritusele eelnenud kirjavahetusest, täpsustavatest ja selgitavatest telefonikõnedest, ettemaksuarvest, lisateenuste tellimustest, tellija esindaja poolt allkirjastatud kohustusest ja kohapeal tellija soovil kooskõlastatud laiendatud programmist. Kuigi kogu tarbitud teenuste maht ega valik ei kvalifitseeru ühekski näidispaketiks, kõikide lisateenuste hinnad on kodulehel piisava selgusega välja toodud ja nii pakettide kui kelkude hinnad on suure valiku tõttu esitatud kodulehel klausliga "ALATES . . .", on kostja peale edukat üritust nõustunud põhjendamatult kogutarbimise maksumusega vaid valikuliselt. Kostja on tasunud lõplikust arvest nr XXX summas 7 368.00 EUR hilinemisega vaid 3 418.20 EUR ning on keeldunud tasumast puuduvat 3949,8 EUR, rikkudes sellega iseenda poolt võetud lepingulist kohustust. Arvestades võlgnevuse proportsionaalset
2(9)
suurust ürituse kogumaksumuse suhtes, on hageja seisukohast tegemist olulise ja intensiivse rikkumisega. Ülaltoodust lähtuvalt on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust. Leppetrahvi maksmise kohustus tekib lepingut rikkunud poolele, kui ta vastutab rikkumise eest vastavalt VÕS § 103 lg-le 1. Hageja taotleb kostjalt lepingujärgse leppetrahvi 5000 eurot väljamõistmist. Alternatiivselt määrata leppetrahvi suurus kohtu poolt vastavalt VÕS § 162. 31.08.2021 seisukohtades on hageja avaldanud, et kostja võlgnevuse suurus on 1561,80 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagis esitatud nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 18.01.2021. a pöördus kostja hageja poole e-kirjaga ning soovis tellida XXX paketi 20le inimesele. Teenuse sisu ja hinna kujunemine on selgelt lahti kirjutatud hageja kodulehel: Hind al. 249€/in. + km. Ajakavad on näidised ning majutus ja toitlustus ei kuulu hinna sisse. Teenuspaketi hind on 249 eurot + km inimese kohta, millele saab lisaks tellida XXX majutus, saunade kasutamine ja 3 söögikorda, mis lisab hinnale 55€/in + km. 19.01.2021. a kinnitas hageja tellimuse ja esitas ettemaksuarve summas 1800 eurot. Mitte ühtegi selgitust, et teenuse hind inimese kohta võiks olla erinev kodulehel välja pakutud hinnast 249 eurot + km inimese kohta, hageja ei esitanud. 28.01.2021. a leidis aset XXX. 01.02.2021. a esitas hageja kostjale täiendava arve kogusummas 7368 eurot, mille kohta kostja palus 02.02.2021. a selgitust ning hageja esitas omapoolsed selgitused, milles märkis, et tegemist oli küll paketijärgse XXX, kuid see läks kallimaks, kuna olid kaasreisijad, XXX, täiendavad instruktorid ja üleüldse kallimad kelgud. Asjaolust, et hind paketijärgsest kallimaks kujuneb hageja enne teenust osutama hakkamist ega ka teenuse osutamise ajal kostjat ei informeerinud. 22.02.2021. a tasus kostja arve osas, milles ta seda aktsepteeris. Kostja on tasunud hagejale kokku (1800+3418,20) 5218,20 eurot. Nähtuvalt hagist on hageja möönnud, et konkreetset kokkulepet, et teenuse hind võiks olla suurem, kui 249 eurot + km inimese kohta pooltel ei olnud ja hageja eeldab, et kostja pidi ise arvama ja välja mõtlema, et teenusehind võiks paketihinnast erineda. Kostja oli veendumusel, et talle osutatakse XXX paketi teenust ja vastupidist hageja ka ei väljendanud. Hageja viited mis iganes võimalikele kodulehe kirjetele on kohatud. Hagi punktis 2 möönab hageja ka ise, et ta ei informeerinud kostjat hinnakujundusest ja kostja ei osanud sellega ka arvestada, et hageja arvates müüb ta kostjale mingit muud teenust, kui seda on XXX pakett. Hageja ei ole hagis nõudnud väidetava põhivõla tasumist so on aktsepteerinud kostjapoolset arve osalist aktsepteerimist. Sisuliselt soovib hageja kohaldada leppetrahvi isiku suhtes, kes tema alusetule nõudele vastuväite esitab. Hageja ei ole kostjale tema arvates kohalduvat hinnastamispoliitikat tutvustanud, samuti ei ole ta tutvustanud ka tüüptingimustel oleva garantiikirja sisu. Eluliselt toimus vastava dokumendi allkirjastamine viimasel hetkel, enne sõidu alustamist ja kostjal ei olnud ka
3(9)
võimalust selle läbilugemiseks, hagejapoolne selgitus oli vaid see, et tegemist on kinnitusega hüvitamise tagamiseks ja kohaldub seadmete tahtliku lõhkumise korral. Poolte vahel eksisteeris leping, pooled on kokku leppinud ka lepingu hinnas, milleks on 249 eurot + km inimese kohta. Kostja on oma esmases päringus väga selgelt piiritlenud, millist teenuspaketti ta soovib. Hageja ei ole kordagi enne lõpliku arve esitamisele järgnenud kirjavahetust selgitanud, et ta ei müünud kostjale tellitud teenust, vaid hoopis midagi muud, lisaks on hageja ka möönnud, et ta enne teenuse osutamist ega ka teenuse osutamise ajal ei informeerinud hagejat, et teenuse hind võiks mingitest asjaoludest tulenevalt muutuda, eriti veel suureneda. Kostja mõistis lepingut nii, et hind kujuneb vastavalt hageja kodulehel avaldatud paketimaksumusele so 249 eurot + km inimese kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku mingis muus hinnas, kui seda on tema kodulehel XXX kajastatud ja kostja poolt küsitud XXX paketi hind, siis tuleb asuda seisukohale, et pooled määrasid lepingu hinnaks 249 eurot + km inimese kohta. Kostja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Leppetrahvi kohaldamise eelduseks on lepingu rikkumine. Isegi olukorras, kui jaatada hageja õigust nõuda leppetrahvi, oleks hageja leppetrahvinõue ebaõiglane olukorras, kus hageja hinnastamispoliitika ei ole läbinähtav ning üheselt arusaadav. Garantiikiri on hageja tüüptingimustel, ning sellega kostja loobub sisuliselt mis iganes vastuväidete esitamise õigusest. VÕS § 42 lg 3 p 2, 3, 5 ja 10 kohaselt on selline tingimus ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kostja palub lugeda hageja garantiikirjast tulenevad tüüptingimused sh „Mistahes vaidluste või viivituste korral maksete ja/või kompensatsioonide küsimustes kohustun tasuma P. O. arveldusarvele viivituseta leppetrahvi 5000.- (viis tuhat) EUR esimesel nõudmisel ning nõustun leppetrahvi tasumisel ennetavalt ka maksekäsu kiirmenetlusega.“ ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks. Kui kohus ei tunnista hageja tüüptingimusi ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks, palub kostja eelpool välja toodud asjaoludele tuginedes VÕS § 162 lg 1 vähendada leppetrahvi nullini. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
kostja tellis hagejalt teenust, mille sisuks oli XXX korraldamine;
-
teenust osutati 28.01.2021;
-
hageja on kostjale teenuse eest esitanud arved kokku summas 9168 eurot;
4(9)
-
kostja on tasunud arved summas 5218,20 eurot;
-
kostja on allkirjastanud dokumendi, milles kinnitab, et tasub hageja esimesel nõudmisel leppetrahvi 5000 eurot mistahes vaidluste või viivituste korral maksete ja/või kompensatsioonide küsimustes ning nõustub leppetrahvi tasumisel ennetavalt ka maksekäsu kiirmenetlusega.
Vaidlus on poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustes ning asjaolus, kas kostja on lepingut rikkunud, samuti leppetrahvi kohaldamise põhjendatuses.
5.Asja lahendamisel tuleb kohaldada leppetrahvi reguleerivaid sätteid VÕS § 158-163. VÕS 158 lõigete 1-3 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.
6.Leppetrahvi kohaldamise eeldusteks on käesolevas vaidluses seega: -
leping;
-
lepingu rikkumine;
-
lepingus on kokku lepitud leppetrahv konkreetse summana.
7.Kohus analüüsib järgnevalt lepingu sõlmimist, lepingu tingimusi, lepingu rikkumist ning leppetrahvi kohaldamise õigust. Seejärel jagab menetluskulud ning määrab kindlaks nende rahalise suuruse. Lepingu sõlmimine, tingimused ja leppetrahvi kohaldamine
8.Uuritud tõenditest nähtuvalt 18.01.2021 tellis kostja hagejalt teenuse osutamist. 19.01.2021 kinnitas hageja tellimuse ning kostja tasus ettemaksuarve 1800 eurot. Teenust osutati 28.01.2021. Nendes asjaoludes pole ka vaidlust. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et pooled on sõlminud omavahel kehtiva lepingu teenuse osutamiseks. Tegemist on kohtu hinnangul käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
9.Kohtu hinnangul leppisid pooled kokku ka lepingu hinnas, st hagejale makstavas tasus. Uuritud tõenditest nähtub, et 18.01.2021 saatis kostja esindaja A. S. hagejale kirja (dtl 131-132), milles avaldab, et soovib korraldada firmaürituse umbes 20 inimesele koos majutuse, söökide ja XXX 28.-29.01. Kirja kohaselt paketina võiks aluseks võtta XXX paketi. 19.01.2021 e-kirjaga kinnitas hageja, et pärast osalise ettemaksuarve laekumist saab küsitud aja lukku panna (dtl 131). Vaidlust pole selles, et ettemaksuarve (dtl 133) summas 1800 eurot on kostja poolt enne teenuse osutamist tasutud.
10.Hageja interneti kodulehelt XXX väljatrükilt (dtl 130) nähtub, et XXX paketi tingimused on järgmised:
5(9)
Hind al. 249€/in. + km; kehtib al. 8 inimest / 8 kelku; vähemalt 3h sõiduaega osaleja kohta; piknik metsas lõkke ääres. Paketi kirjelduses on toodud ka ajakavad, mille kohta selgitatakse, et need on näidised ning majutus ja toitlustus ei kuulu hinna sisse. XXX majutus, saunade kasutamine ja 3 söögikorda lisab hinnale 55€/in +km. Samuti nähtub paketi kirjeldusest, et kõik paketid sisaldavad: seiklusprogramm ja selle korraldus; koolitus ekstreemelamusteks; sõidukid ja kütus. Lisavõimalused: transport lumetaksodel; VIP piknik erimenüüga; Majutus XXX; Buffee hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid.
11.Hageja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, millest võiks järeldada, et pooled leppisid enne teenuse osutamist kokku mingis muus hinna kujunemise aluses või teenuse maksumuses kui XXX paketi tingimused kodulehel. Kohus järeldab uuritud tõenditest, et kostja tugines oma tellimuses selgelt XXX paketi hinnale, mis on alates 249 eurot inimese kohta (ilma käibemaksute). Paketi kirjeldusest järeldab kohus ka, et majutus, toitlustus ja saunade kasutamine ei kuulu hinna sinna ning nende tellimine lisab hinnale 55 eurot inimese kohta (ilma käibemaksuta). Võimalike muude lisateenuste hindu XXX paketist ei nähtu. Nagu märgitud, pole esitatud tõendeid, et pooled oleksid võimalikke muid hindu leppinud kokku eraldi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on lahtise hinnakokkuleppega VÕS § 26 mõttes. Sellist kokkulepet ei ole hageja suutnud tõendada. Hinna juures kasutatud täiend „alates“ viitab kohtu hinnangul asjaolule, et majutus, toitlustus ja saunad võivad algsele hinnale lisanduda. Teenusepaketi kirjelduse sõnastust arvestades puuduvad seal igasugused viited, et paketi tellija peaks asuma võimalikke muid hinnakirju otsima muust kohast. Kohtu hinnangul leppisid pooled kokku lepingu hinnas 249 eurot inimese kohta, millele lisandub majutuse, toitlustuse ja saunade kasutamisel 55 eurot inimese kohta (hinnad ilma käibemaksuta).
12.Pärast teenuse osutamist esitas hageja kostjale 01.02.2021 täiendava arve nr XXX, summas 7368 eurot (dtl 54). Kohus märgib, et arvel on teenuse sisuks märgitud „Koolituskursused“ ning „Riskide käsitlus“ summas 7640 eurot (ilma käibemaksuta). Arvest ei nähtu, milliste konkreetsete teenuste eest on see esitatud. Arve esitamisele järgnenud poolte kirjavahetuses palub kostja 02.02.2021 e-kirjas lahti kirjutada, millest arve summa koosneb ning tugineb kokkulepitud paketihinnale 249 eurot (dtl 134-135). Kohus järeldab sellisest kostja küsimusest muuhulgas, et kostja oli saanud teenuse hinnast üheselt aru selliselt, et see on 249 eurot inimese kohta. 02.02.2021 saadetud vastuses (dtl 134) on hageja selgitanud, et paketijärgne hind on alates 249 eurot osaleja ja arvestatud on alates kõige soodsamatest kelkudest ning 8 inimese puhul. Ka on hageja märkinud, et suure grupiga kaasnevad kallimad kelgud, samuti on kostja grupil palju lisasid (lastekelgud, kaasreisijad ja lisainstruktorid). Kohus märgib, et selles kirjas on esitatud tõenditest nähtuvalt hageja esmakordselt kostjale avaldanud, et lisaks paketijärgsele hinnale 249 eurot kaasnevad veel mingisugused kulud (kallimad kelgud, lastekelgud, kaasreisijad, lisainstruktorid). Järgnevas kirjavahetuses on kostja jätkuvalt selgitanud, et mitte kordagi polnud hagejaga juttu sellest, et tuleb arvestada mingite täiendavate tasudega (dtl 63-65). 6(9)
13.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kuna hinnakujunduse osas pole kostja täiendavat infot küsinud, tuleb eeldada, et tellija tutvunud ja nõustunud ka muude kodulehel esitatud hinnatingimustega. XXX kirjelduse juures puudub igasugune teave selle kohta, et lisanduvad veel mingisugused muud hinnatingimused. Lähtudes konkreetse teenusepaketi sõnastusest ei pidanud kostja kohtu hinnangul arvama, et tegelikkuses kujuneb hind mingil muul moel, kui paketis märgitult. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Riigikohus on selgitanud, et milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (2-10-4395, p 16).
14.15.06.2021 kohtunõudes selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist. Hageja ei ole ka täiendavates seisukohtades esitanud asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid kokku leppinud mingi muu teenuse hinna kujunemise aluse, kui hageja kodulehel toodud XXX paketi tingimused. Ka pole hageja tõendanud, et kostja pidi või oleks pidanud teadma ja arvestama mingeid muid hinna kujunemise aluseid kui XXX pakett. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et ta on nii kostjale kui kohtule esitanud hulgaliselt selgitusi oma hinnapoliitika kohta, kuid see on toimunud pärast tellitud ürituse toimumist. Nagu nähtub menetluses uuritud poolte kirjavahetusest, ei olnud kostja teadlik sellistest hinnastamise alustest, mida on hageja asunud esitama pärast vaidluse tekkimist.
15.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on lepingut rikkunud. Esitatud selgituste kohaselt osales hageja poolt 28.01.2021 teenusel 16 inimest ja 4 last. Seega on hind 16x249 eurot = 3984 eurot. Lisaks on kostja aktsepteerinud hageja esitanud arvest täiendavalt tasu 2 lastekelgu kasutamise eest ning lisasõitu 7-le 30 minuti mahus. Kokku kasutatud teenust 4348,50 euro eest, koos käibemaksuga 5218,20 eurot. Arvestades ettemaksuga 1800 eurot, pidi kostja tasuma veel 3418,20 eurot. Nimetatud summa on kostja tasunud hagejale 22.02.2021 (dtl 129). Nagu eelnevalt märgitud, pole kohtule esitatud tõendeid, et pooled oleksid leppinud enne teenuse osutamist või teenuse osutamise ajal kokku lastekelgu kasutamise ning lisasõidu hindades. Kuivõrd kostja on selliste lisateenustega ja hindadega tagantjärgi nõustunud, tuleb vastav tasu arvestada 16 inimese tasu juurde.
7(9)
Samuti pole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks kasutanud täiendavalt muid ekstreempaketi juures toodud lisateenuseid, nagu majutus, toitlustus ja saunade kasutamine, mis võiks tingida kõrgema hinna. Majutuse ja toitlustuse teenust osutas kostjale hageja kinnitusel teine ettevõte eraldi kokkuleppe alusel, mille osas vaidlust ei ole. Kohtu hinnangul on kostja täies ulatuses tasunud tellitud teenuse eest ning seega kohus ei tuvasta lepingu rikkumist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks tekkinud kohustus rohkem tasuda.
16.Kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud, puudub ka leppetrahvi kohaldamise eeldus.
17.Seonduvalt kostja 28.01.2021 allkirjastatud dokumendiga „Garantiikiri“ (dtl 32) märgib kohus, et sisuliselt ei ole tegemist garantiiga VÕS 155 lg 1 tähenduses, vaid seda dokumenti tuleb pidada poolte kokkuleppe väljenduseks. Ka selgitab kohus, et ainuüksi asjaolu, et kostja on selles dokumendis kinnitanud, et garanteerib tasu sõltuvalt tarbimisest ja vastavalt esitatud arvele, ei tekita kostjale kohustust tasuda hageja esitatud arvet. Riigikohus on selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tekita kohustust (3-2-1-7215, p 10). Kostja peab tasuma teenuse eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele.
18.Kohus märgib ka, et tuleb nõustuda kostja vastuväitega, mille kohaselt kostja 28.01.2021 allkirjastatud dokumendist nähtuvalt ei ole leppetrahv mitte sanktsiooniks lepingu rikkumise, vaid mistahes vaidluse puhul ning sisuliselt loobutakse igasuguste vastuväidete esitamise õigusest. Kohtu hinnangul tuleb vastavat tingimust lugeda hageja tüüptingimuseks, mis on VÕS § 42 lg 3 p 2,3,5,10 ning § 44 kohaselt ebamõistlikult kostjat kahjustav ja tühine.
19.Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Kostja esitas 15.09.2021 menetluskulude nimekirja (dtl 227-229), mille kohaselt on kostja menetluskuludeks kulud õigusteenusele kokku mahus 13 tundi ja 24 minutit. Kostja on esitanud tehtud tööde kirjelduse ja ajalised mahud kuupäevade kaupa. Advokaadibüroo tunnihinnaks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on kostja kandnud menetlusega seoses käibemaksuta kulusid lepingulisele esindajale summas 1742 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane.
23.Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured ning põhjendamatud, arvestades materjali vähest keerukust ja mahtu.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning
8(9)
asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
25.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
26.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.
27.Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – advokaat I. K. Kostja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (dtl 46-53 ning lisad), samuti seisukohad hageja 31.08.2021 seisukohtadele (dtl 212-214). Kohtuistungeid asjas ei toimunud. Arvestades poolte kohtule esitatud menetlusdokumentidega loeb kohus kostja menetluskulud mõistlikuks, määrab menetluskulude rahaliseks suuruseks 1742 eurot (13 tundi 24 minutit x 130 eurot) ning mõistab selle summa hagejalt välja.
28.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, ei käsita kohus hageja menetluskulusid. Kohus siiski märgib, et hageja on viidanud (dtl 221), et tema õigusabikuludeks on ka XXX tehtud kulud. Tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et hagejat oleks asjas esindanud lepinguline esindaja.
29.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.