Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-926
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi M. V. ́i vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
6604.24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Pille Pihler (e-post: [email protected]); kostja M. V. (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-21-926 Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Harju Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi M. V. ́i vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes. Hageja nõude kohaselt tekitas M. V. 26.05.2019, 18.03.2020 ja 10.05.2020 tervisekahjustusi K. V. ́ile (edaspidi ka ravikindlustatud isik või kannatanu). Esimesel ja teisel juhul tekitas kostja kannatanule tervisekahjutusena kehapiirkondade pindmised vigastused ning silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning kolmandal juhul põrnarebendi. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, kokku summas 6604.24 eurot, mis koosneb Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenustest summas 6354.20 eurot, kannatanult ravimite tasumise eest üle võetud summast 0.45 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitisest summas 249.59 eurot. Kui Kostja ei oleks tekitanud kannatanule 26.05.2019, 18.03.2020 ja 10.05.2020 tervisekahjustusi, siis ei oleks 26.05.2019 ja 10.05.2020 kiirabi kutsutud ning kiirabi töötaja otsustanud kannatanu seisundist lähtuvalt kannatanut haiglasse viia ja 18.03.2020 kannatanu pöördunud perearsti poole ning ei oleks osutatud tervishoiuteenuseid ja hageja ei oleks pidanud kannatanule võimaldama ravikindlustushüvitisi. Jah, kannatanule on osutatud teenuseid ka seoses pankrease ebatsüsti purunemisega, kuid need teenused on põhjuslikus seoses kostja poolt kannatanule tervisekahjustuste tekitamisega, sest kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks olnud vaja kannatanut opereerida ja põrna eemaldada ning pankrease ebatsüst ei oleks lõhkenud. Hageja saatis 08.10.2020 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta vastavalt ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg-le 1, mille kohaselt on hagejal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. AS-i Eesti Post andmetel on kostja nõudeavalduse kätte saanud. Nõudesumma on tasumata. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 6604.24 eurot. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt lõi kostja viimane kord kannatanut K. V. ́i vasaku külje piirkonda, mis põhjustas pseudotsüsti ehk juba joomisest tingitud pankrease healoomulise kasvaja, mis täitis kogu kõhu, purunemise. Kostja on seisukohal, et tema ei pea pankrease kasvaja lõhkemise ravi eest maksma, kuna see oli põhjustatud kannatanu pikaajalisest alkoholi joomisest. Kostja ei ole võimeline hageja nõuet täitma, tal puudub sissetulek, konto on arestitud, võlad on kasvanud 25 000 euroni. Vanglast väljasaamisel hakkab kostja koos abikaasast kannatanuga elama ning kaudselt hakkab ka kannatanu ise hagejale ühisest rahast makseid tegema.
2-21-926 III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 6604.24 eurot, mis tuleneb kostja poolt K. V. ́ile 26.05.2019, 18.03.2020 ja 10.05.2020 tervisekahjustuste tekitamisest, millest tulenevalt leidsid aset kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas K. V. ́ile tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi. Hageja nõuab hüvitist tagasi kostjalt kui ravikindlustusjuhtumi eest vastutavalt isikult. Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab K. V. ́ile tervisekahjustuste tekitamist, kuid on seisukohal, et tema ei pea kannatanu pseudotsüsti ehk juba joomisest tingitud pankrease healoomulise kasvaja, mis täitis kogu kõhu, lõhkemise ravi eest maksma, kuna pankrease kasvaja oli põhjustatud kannatanu pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest. Kostjale esitatud süüdistuse kohaselt lükkas ta 26.05.2019 aadressil xxxx kannatanu K. V. magamistoas voodile pikali, lõi teda korduvalt kätega näo piirkonda, kui kannatanu lebas voodis, lõi M. V. teda korduvalt jalgadega seljapiirkonda, samuti raputas kannatanut ning lükkas ta voodist maha põrandale. Samuti süüdistati M. V.u selles, et ta 06.08.2019 aadressil xxxx asuva korteri rõdul haaras kinni kannatanu K. V. kampsunist ja raputas teda, seejärel hakkas kannatanut kägistama ning tõukas teda mitmel korral, mille tõttu kannatanu kukkus. Samuti süüdistati M. V.u selles, et ta 18.03.2020 lõi kannatanut K. V.u ühel korral rusikaga näopiirkonda, mõne hetke pärast lõi tugitoolil istuvat kannatanut jalaga roiete piirkonda ning tõukas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale pikali. Samuti süüdistati kostjat selles, et ta 21.04.2020 aadressil xxxx asuvas korteris haaras kannatanul K. V.l kahe käega
2-21-926 mõlemast randmest, mõlema käe õlavarrest ja paremast käelabast ning tiris kannatanu korterist välja. Samuti süüdistati M. V.u selles, et ta 23.04.2020 haaras kannatanu K. V. riietest kinni (rinnaku piirkonnast) ning samal ajal lõi kannatanut ühe korra lahtise käega vasakule poole näopiirkonda. Seejärel lõi M. V. kannatanut rusikaga ühe korra paremale poole näopiirkonda. Selliste tegevustega pani M. V. toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise isiku suhtes, kes on kahtlustatavaga lähisuhtes, kui see on toime pandud korduvalt. Lisaks süüdistati M. V.u selles, et ta 10.05.2020 aadressil xxxx asuvas korteris ja kortermaja trepikojas lõi kannatanut K. V.u mitmel korral kätega näo- ja kehapiirkonda ning jalaga kõhupiirkonda, põhjustades selliselt kannatanule eluohtliku raske tervisekahjustuse (põrnarebend), mille tagajärjel eemaldati kannatanult põrn. Sellise tegevusega pani M. V. toime KarS § 118 lg 1 p 1, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule ning elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine. Eeltoodud süüdistustes on kostja M. V. süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-5903 Harju Maakohtu 23.09.2020 kohtuotsusega. Pooled ei vaidle selle üle, et M. V. tekitas 26.05.2019, 18.03.2020 ja 10.05.2020 tervisekahjustusi K. V. ́ile, mis on tõendatud Harju Maakohtu 23.09.2020 otsusega nr 1-20-5903 (tl 3-4). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, kokku summas 6604.24 eurot, mida tõendavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH7636442 (tl 6-8 pöördel); PõhjaEesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH7007067 (tl 9); Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH7635943 (tl 10), retsept nr 1069130327 (tl 11), Perekliinik OÜ väljastatud töövõimetuslehed nr 1001664768 (tl 12) ja nr 180292 (arhiveerimise nr 1002612819, tl nr 13), raviteenuste arve RT417099 (tl 29). Kriminaalasjas nr 1-20-5903 23.09.2020 tehtud Harju Maakohtu kohtuotsus ja raviteenuste arved tõendavad, et kannatanule tekitas tervisekahjustused ja kannatanul tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on Kostja. Kostja tegevusest, kannatanu löömine, tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused (põrnarebend, mille tagajärjel eemaldati kannatanult põrn), mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ravimid, ajutise töövõimetuse hüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Kostja poolt K. V. ́ile tervisekahjustuste tekitamine on kvalifitseeritav kostja õigusvastase tegevusena VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi K. V. ́ile tervisekahjustuste tekitamises vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et ta on K. V. ́ile tervisekahjustusi tekitanud. Kuna kostja vastutab K. V. ́ile tervisekahjustuste tekitamise eest, tuleb kostjal hüvitada K. V. ́ile tervisekahjustuste põhjustamisega tekkinud kahju VÕS § 130 lg 1 kohaselt. RaKS § 2 lõike 1 kohaselt on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks ravikindlustuse seaduse sätestatud tingimustel ja korras. K. V. oli tervisekahjustuste tekitamise ajal ravikindlustatud isikuks vastavalt RaKS § 5 lg-le 1. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Praegusel juhul on hageja lepingupartnerid K. V. ́ile kostja tegevuse tulemusel osutanud tervishoiuteenuseid, mille on hageja esitatud arvete alusel hüvitanud. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad
2-21-926 ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lg-st 1 tulenev tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kui kostja ei oleks K. V. ́ile tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks osutunud vajalikuks talle ka tervishoiuteenuste osutamine. Hagejal on RaKS § 26 lg-st 1 tulenev tagasinõudeõigus kostja suhtes summas 6604.24 eurot. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited, et K. V. on ise oma tegevusega (alkoholi kuritarvitamine) osaliselt põhjustanud tekkinud kahju, alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohtu hinnangul on kostja eelnimetatud väited paljasõnalised. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Antud juhul ei nähtu asjaolusid, mille tõttu kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Harju Maakohtu 23.09.2020 otsuses nr 1-20-5903 on tuvastatud, et kostja on K. V. ́ile korduvalt põhjustanud tervisekahjustusi. 10.05.2020 tervisekahjustuse tekitamise käigus põhjustas kostja K. V. ́ile eluohtliku raske tervisekahjustuse (põrnarebend), mille tagajärjel eemaldati kannatanult põrn (tl 3 pöördel). Juhul, kui kostja ei oleks kannatanut 10.05.2020 vasaku külje piirkonda löönud, ei oleks kannatanul tekkinud põrnarebendit ega pankrease ebatsüst lõhkenud. Seega on kostja tegu põhjuslikus seoses kannatanul kahju tekkimisega. Asjaolu, et kostjal on suured võlad ning puudub sissetulek, mille arvelt tekkinud kahju hüvitada, ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis välistaks kostjal töötamise ja sissetuleku teenimise võimaluse peale vanglast vabanemist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 6604.24 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2-21-926 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi ja jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.