Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.septembril 2021.a, Tallinnas
Hagihind
2-20-4538 SV Torutööd OÜ hagi aktsiaselts Tesman vastu võlgnevuse 66 067,79 euro, viivise 1791,60 euro ja täiendava viivise nõudes 73 133,62 eurot
nende Hageja: SV Torutööd OÜ (registrikood 11132667, asukoht Põlluvahe tn 4, Sikassaare küla, Saaremaa vald, Saare maakond) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn; e-post [email protected]; [email protected]) Kostja: aktsiaselts Tesman (registrikood 10275264, asukoht Lootsi tn 3a-42, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja J. R. (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 12.08.2021 Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja K. Õ., Hageja lepinguline esindaja Martin Männik Kostja seaduslik esindaja L. S. Kostja lepinguline esindaja J. R.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista AS-lt Tesman välja SV Torutööd OÜ kasuks põhivõlg 34 176,59 eurot, sellelt seisuga 23.09.2021 arvestatud viivis 5895,81 eurot ja alates 24.09.2021 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivisega mitte üle põhivõla summa.
Jätta SV Torutööd OÜ menetluskulud 52% ulatuses AS-i Tesman kanda ja AS-i Tesman menetluskulud 48% ulatuses SV Torutööd OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.SV Torutööd OÜ esitas kohtule hagi aktsiaselts Tesman vastu võlgnevuse 66 067,79 euro, viivise 1791,60 euro ja täiendava viivise 8% aastas tasumata põhinõudelt summas 66 067,79 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja projekteerimis- ja ehitustööd elamuskeskuse X rajamisel aadressil xxx. Tööd tellis H OÜ Tesman AS-lt (edaspidi kostja) ning YOÜlt. Hageja oli kostja alltöövõtja.
1.2.Vastavalt teostatud töödele allkirjastasid hageja ja kostja neli akti. Kostjal on käesoleva ajani tasumata aktis nr 4 nimetatud tööde eest 31.05.2019 arve nr 12192 alusel 29 533,79 eurot. Ühtlasi on kostja teostanud täiendavaid hagejaga kokkulepitud töid vastavalt aktile 5, mis on samuti kostja poolt tasumata summas 21 735,60 eurot. Veel on kostja poolt tasumata kokkulepitud lisatööde eest vastavalt 28.02.2020 aktile summas 14 798,40 eurot. Kostja koguvõlgnevus on seega 66 067,79 eurot.
1.3.H OÜ on kinnitanud, et ta on Tesman AS-ilt kostja poolt teostatud ehitustööd vastu võtnud ja tasunud kogu projekti ja ehitusmaksumuse Y OÜ-le.
1.4.Kuivõrd X on valminud ja kostja poolt H OÜ-le üle antud, siis vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks töö valmimisel ning töö tuli lugeda vastuvõetuks selle üleandmisel kostja poolt H OÜ-le või hiljemalt siis, kui kostja sai hageja 12.032020 kirja ning väitis alusetult, et töid ei ole hageja poolt teostatud.
1.5.Kostja põhivõlg hageja ees on summas 66 067,79 eurot, millele lisandub viivisvõlgnevus seoses arvega nr 12192 alates 21.06.2019 summas 1791,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka arvates 24.03.2020 viivisvõlgnevuse 8% aastas tasumata põhinõudelt summas 66 067,79 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Kostja ja hageja vahel ei eksisteeri hagiavalduses väidetud õigussuhet, st kostja ei ole mitte kunagi ega mingiski vormis sõlminud hagejaga töövõtulepingut elamuskeskuse X rajamisel Kuressaares. Hagejalt tellis tööd, st sõlmis ehitustööde lepingu, X omanikvaldusühing H OÜ, keda seadusest tulenevalt esindab juhatuse liige A. T.. H OÜ-l ja A. T.l ei ole kunagi olnud õigust esindada kostjat. V. P. oli X omanik-valdusfirma (st ehitustööde tellija) H OÜ tehinguliseks esindajaks.
3.2.Hageja poolt esitatud aktid ei tõenda hageja ja kostja vahel ehitustööde lepingu sõlmimist X osas.
3.3.Avalikest allikatest on kättesaadav info, et H OÜ poolt rajatud keskus X on osaliselt ehitatud avalike vahendite eest. EAS on toetanud H OÜ-d X rajamisel 2 miljoni euroga. Juhul, kui V. P. oleks samaaegselt esindanud avalikest vahenditest toetuse saajat H OÜd ja osade ehitustööde teostajat Tesman AS-i, siis oleks see toimingupiirangu rikkumine ning süütegu korruptsioonivastase seaduse ja karistusseadustiku vastavate normide valguses. Kuna V. P. ei ole esindanud kostjat, vaid H OÜ-d lepingulistes küsimustes hagejaga, siis süütegu ta toime pannud ei ole.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes ja see muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega tuleb hagejal tõendada, et millal on kostja saanud kätte tööde üleandmise3
vastuvõtmise aktid. Kui kirjalikke akte koostatud ei ole, peab hageja tõendama, et kostja on tööd vastu võtnud.
Pooltel on vaidlus selle üle, kas nad sõlmisid 2018. aastal töövõtulepingu projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks elamuskeskuse X rajamisel aadressil xxx. Hageja väitel selline töövõtuleping sõlmiti, kostja vastuväite kohaselt töövõtulepingut hageja ja kostja vahel ei olnud. Vaidlus puudub selles, et kirjalikku töövõtulepingut pooled koostanud ega allkirjastanud ei ole.
Hageja on esitanud hagiavalduse põhinõude summas 66 067,79 eurot, tuginedes:
1) tööde üleandmise aktile 4, 31.05.2019 (I kd lk 7), 2) 31.05.2019 arvele nr 12192 summas 31 800 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) (I kd lk 8), 3) tööde üleandmise aktile 5, 28.02.2020 (I kd lk 9), summale 21 735,60 eurot (sisaldab käibemaksu 20%), 4) tööde üleandmise aktile, 28.02.2020 (I kd lk 10), summale 14 798,40 eurot (sisaldab käibemaksu 20%).
8.1.1.Hageja kirjutas hagiavalduse punktis 1.2 (I kd lk 1), et akti nr 4 alusel väljastatud arvest nr 12192 on kostjal tasumata 29 533,79 eurot. Seega, ehkki ülalviidatud kolme akti summa on kokku 68 334 eurot (mitte 66 067,79 eurot, nagu hagis nõutud), kinnitas hageja ka 12.08.2021 istungil (II kd lk 95, 00:58:12), et akti nr 4 eest nõutakse osalist tasumist ehk väiksemat summat, kui see, mis aktis ja arvel kirjas on.
Kostja kinnitusel ei ole tema hagejalt töid tellinud ega hagejaga töövõtulepingut X objektil tööde tegemiseks sõlminud. Kostja arvates võis hagejaga vastava töövõtulepingu sõlmida menetlusväline kolmas isik, H OÜ, kes oli X ehitusobjektil tööde kostjalt tellija ning kellega hageja otse suhtles ja kes hagejale suunatud tahteavaldusi tegi.
Seega peab kohus tuvastama, kas pooled on sõlminud hageja viidatud ehituse ja projekteerimise töövõtulepingu, millised olid selle alusel tehtavad tööd ja nende maht ning kas need tööd on hageja poolt tehtud ning kas kostjal on kohustus teostatud tööde eest tasuda.
Kohus on hagejale 08.12.2020 kohtuistungil selgitanud asjas läbivaatamisel olevat hageja nõuet ning toonud välja, milline on asjas tõendamiskoormis, milliseid asjaolusid peab hageja oma nõude rahuldamiseks tõendama. Kohus selgitas hagejale, et „[l]epingu sõlmimise fakti ja asjaolude tõendamiskoormis on hagejal, mis hetkel täidetud ei ole. Tuleb tõendada, et leping on sõlmitud kostjaga, mis tingimustel, mis tööde tegemiseks, mis maksumusega, mis üleandmise ja tasumise korraga.“ (II kd lk 1p, 00:06:29). Kohus selgitas hagejale täiendavalt, et „[p]ikaajaline koostöö saab olla kaudne tõend, tõendada tuleb konkreetselt selle vaidluse ja lepinguga seotud asjaolusid. Peate tõendama, et olete teinud need tööd lepingu kohaselt valmis, et olete võimaldanud kostjal tööd üle vaadata või olete kostjale tööd üle andnud, seejärel kostja kas pole esitanud pretensioone või on muul põhjusel jätnud tööd vastu võtmata. Tuginete kolmele aktile, millest vaid üks on allkirjastatud.“ (II kd lk 1p, 00:10:33). Samuti selgitas kohus hagejale, et „[a]llkirjastamata aktide osas – hageja peab tõendama, et on tööd lepingu kohaselt teinud, pakkunud kostjale tööde vastu võtmist mõistliku tähtaja jooksul ja kostja on kas põhjendamatult keeldunud või pole teinud toiminguid. Tööde üleandmine on tahteavaldus, peate tõendama, et olete aktid üle andnud kostjale. Millal üle andnud, sellest hakkavad kulgema tähtajad. Lepingu hind – aktides on hind, hageja peab tõendama, et sellise hinnaga kostja need tööd teilt ka tellis. Kui seda teha ei suuda, siis vastavalt VÕS § 637 lg 1.“ (II kd lk 1p, 00:12:07).
Kohus selgitas ka, et akt nr 5 ja ilma numbrita akt, mille mõlema kuupäev on 28.02.2020, on allkirjastamata ja kostja vaidleb neile vastu ning et nende tööde osas on tõendamiskoormis hagejal (II kd lk 2p, 00:31:01). Kostjale selgitas kohus, et akti nr 4 osas on tõendamiskoormis kostjal selles osas, et neid töid pole kostja kas vastu võtnud või on kostjal muu nõue hageja vastu, mis võimaldab tal mitte tasuda aktis näidatud summat (II kd lk 2p, 00:30:08). Kohus andis korraldaval istungil pooltele võimaluse ja tähtaja esitada täiendavaid seisukohti, põhistusi ja tõendeid, mida pooled ka kasutasid.
Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tal oli kostjaga sõlmitud töövõtuleping aktides 14 (I kd lk 4-7) loetletud ehitustööde teostamiseks objektil xxx ja et hageja seal töid teostas. Samuti on hageja osaliselt tõendanud nn lisatööde aktis (I kd lk 10) kostja poolt tööde tellimise ja kostjale üleandmise. Vaidlus puudub selles, et aadressil xxx asus X , millel peatellijaks oli H OÜ. Kohus tuvastas töövõtulepingu järgmistele tõenditele ja asjaoludele tuginedes.
10.1.Esmalt nähtub aktidest 1-4 (I kd lk 4-7), et need on vormistatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise kajastamiseks. Tegemist on ehituse töövõtulepingu nn rahaliste aktidega, mille alusel praktikas tellija finantseerib kostja poolt ehitustööde teostamist. Aktides on kirjas objekti nimetus, lepinguliste tööde loetelu, iga loetletud töölõigu maksumus ja tööde summa kokku, samuti aruande perioodil kajastatud tööd rahalises mahus. Nimetatud kõik aktid on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud, mida kostja kinnitas 08.12.2020 kohtuistungil (II kd lk 2p, 00:29:51 ja 00:27:46). Aktidega andis hageja kohtu hinnangul kostjale üle aruandeperioodil teostatud tööd. Kohus märgib, et aktidest ei selgu, mis oli kokkulepitud tööde maht (peale rahalise mahu).
10.2.Hageja on 22.01.2021 menetlusdokumendi lisana 6 esitanud veebruar-märts 2019.a. ekirjavahetuse hageja, kostja ja H OÜ esindaja V. P.i vahel (II kd lk 27). Seal annab kõigepealt hageja kostjale ülevaate sellest, mis summades aktid on ta kostjale esitanud. Seejärel annab kostja omakorda H OÜ-le info, et K. Õ. (s.o. hageja juhatuse liige) on esitanud akti 1 126 397.- + 20% ja akti 2 16 300.- +20%. Nimetatud aktide summad kattuvad hageja poolt kostjale esitatud aktide 1 ja 2 summadega (vt I kd lk 4 ja 5). Sellega kostja tunnistas nende aktide siduvust endale.
10.3.22.01.2021 menetlusdokumendi lisana 7 esitatud 13.03.2019 e-kirjavahetusest (II kd lk 28) nähtub samuti, et kostja käsitles hagejat enda alltöövõtjana ning kinnitas OÜ-le H, et viimasega kui tellijaga akteeritavatest summadest osa kuulub tasumisele alltöövõtjatele, sh. hagejale. Kohus ei loe siit välja lepingu puudumist kostja ja hageja vahel, nagu viitab kostja oma teesides ega nõustu kostja antud tõlgendusega sellele ekirjale.
10.4.Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on hagejale tasunud vähemalt aktide nr 1-3 eest. Hageja on esitanud aktide 1-3 alusel kostjale väljastatud arved (I kd lk 100102) ning konto väljavõtted nende arvete tasumise kohta (I kd 80-99). Kostja ei ole nende arvete tasumisele vastu vaielnud.
10.5.Kostja on 12.08.2021 kohtuistungil väitnud, et kostja on tasunud hagejale X ehitustööde eest 304 607 eurot (II kd lk 95, 00:40:16). Kohus leiab, et kostja on sellega sisuliselt ka kinnitanud, et tal hagejaga töövõtuleping X ehitusobjektil tööde tegemiseks oli, sest kostja ei ole esitanud tõendeid muu õigussuhte kohta hageja ja kostja vahel. Kostja käsitlus sellest, et tegemist võiks olla kolmanda isiku (s.o. OÜ H) asemel kohustuse täitmisena hagejale, ei ole usutav ega kooskõlas ühegi asjas esitatud tõendiga.
10.6.Kostja kinnitas 08.12.2020 istungil, et „[a]ktide allkirjastamisega kostja kinnitas, et sellisel objektil on sellised tööd faktiliselt tehtud. Kostja on tasunud arved selles summas, mis tal oli esialgselt tööde eelarvesse arvestatud. Kostja seaduslik esindaja L. Soe on väitnud, et kui hageja ehitusobjektile töid teostama tuli, oli tal hageja esindajaga jutuajamine, kus ta kinnitas, et tema on valmis tasuma ainult selle osa, mis tal oli esialgselt arvestatud. Muude tööde osas peab suhtlema ta H OÜ-ga, kuna H OÜ sõlmis hagejaga lepingu nende tööde osas.“ (II kd lk 2, 00:17:53). Siit nähtub, et kostja kontrollis ja fikseeris, mis ehitustöid ja mis mahus hageja objektil tegi. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks kostja seda pidanud tegema, kui tal poleks olnud hagejaga sõlmitud selleks töövõtulepingut.
Kostja on menetluses läbivalt eitanud töövõtulepingu sõlmimist hagejaga ning olnud seisukohal, et hagejal oli see sõlmitud OÜ-ga H (vt nt II kd lk 2, 00:14:12 : „Kostja leiab, et temal ei ole hagejaga õigussuhet olnud vaidlusaluste tööde osas. Hagejal oli leping X ehitustööde H OÜ-ga, seda tõendavad ka hageja enda poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, mh e-kirja vahetus, millest nähtub, et hageja on tööde osas suhelnud H OÜ-ga, kes oli tööde tellija. Hagejal oli õigussuhe H OÜ-ga. Lepingu sõlmimine eeldab tahteavalduste vahetamist, aga hageja ja kostja vahel puudus suhtlus. Kostja ei kutsunud hagejat neid töid X ehitusobjektile tegema.“).
11.1.Kostja ei ole siiski esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks töövõtulepingu X objektil ehitamiseks sõlminud OÜ-ga H. Hageja ise seda eitab, sellist kirjalikku lepingut esitatud ei ole. Ükski 12.08.2021 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja, sh. OÜ H juhatuse liige, ei kinnitanud lepingu sõlmimist hageja ja OÜ H vahel ega olnud sellisest kokkuleppest teadlikud. Küll aga teadsid tunnistajad, et hageja tegi X objektil töid kostja alltöövõtjana.
11.2.Kõik 12.08.2021 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad teadsid kinnitada, et hageja oli kostja alltöövõtja. Tunnistaja V. P., kes oli X projekti juht 2017. aasta detsembrist kuni 2019. aasta detsembrini ja oli palgatud OÜ H poolt seda projekti projektijuhi tasemel juhtima, andis ütluseid, et objekti peatöövõtja oli Tesman AS ja OÜ Y ja alltöövõtja hageja (II kd lk 99). Tunnistaja A. T., kes oli H OÜ juhataja, teadis, et kostja alltöövõtja oli hageja ja X ehitamise raames tema ei ole sõlminud mingeid kokkuleppeid otse hagejaga (II kd lk 103). Tunnistaja T. R., kes oli objektil omanikujärelevalvet tegeva äriühingu juhataja ja omanikujärelevalve teostaja, kinnitas, et talle teadaolevalt kõik tööd, mis SV Torutööd objektil tegi, tegi ta Tesmani alltöövõtjana. Ta ei teadnud, kas OÜ H tellis otse mingeid töid hagejalt või et hageja oleks otse H OÜ-le arveid või akte esitanud (II kd lk 108).
11.3.Kohus leiab, et hageja peetud e-kirjavahetus OÜ H esindajatega V. P. ja A. T. ei viita sellele, et hageja oleks ehituse töövõtulepingu sõlminud OÜ-ga H ja et viimane oleks hagejalt ehitustöid tellinud. Sellest, kui ehitustööde käigus arutab alltöövõtja objekti peatellijaga objekti kitsamaid töölõike või kooskõlastab mingeid tehnilisi detaile, ei saa teha järeldust, et töövõtuleping oligi sõlmitud nende vahel. Ükski tõend sellise lepingu sõlmimist hageja ja OÜ H vahel ei kinnita. Samuti kinnitas tunnistajana OÜ H juhatuse liige, A. T., et H SV Torutöödele (hageja) otse ei maksnud, nad (hageja) küll avaldasid soovi, aga selleks oleks vaja peatöövõtja nõusolekut, mida ei tulnud. Kui peatöövõtja annab mulle (s.o. OÜ-le H) nõusoleku otse maksmiseks, siis maksin vastavalt sellele kokkuleppele (II kd lk 101). Sellest nähtub, et H OÜ käsitles hagejat kostja alltöövõtjana ning mingit lepingulist otsesuhet nende vahel ei olnud. Kostja ei ole seda seisukohta tõenditega ümber lükanud.
Kohus nendib edasises analüüsis, et ehkki hageja tõendas, et tal oli kostjaga sõlmitud töövõtuleping aktides 1-4 nimetatud ehitustööde tegemiseks X objektil xxx, ei nähtu ühestki hageja poolt esitatud tõendist, mis oli kostjaga kokkulepitud tööde täpne maht ning mis mahus hageja töid tegi ning mis ulatuses kostja hagejale tööde eest tasus ja tasumata jättis.
12.1.22.01.2021 menetlusdokumendi lisana 4 on hageja esitanud seadusliku esindaja K. Õ. 11.04.2017 e-kirja H OÜ juhataja A. T.le, milles viitab manuses olevale ja väidetavalt kostjale saadetud pakkumisele (II kd lk 21-25). Kostja on väitnud, et ei ole hagejalt seda pakkumust kunagi saanud. Kohus nõustub kostjaga, et esitatud e-kirja väljatrükk ei tõenda selle e-kirja saatmist kostjale, kuna kostjat ei ole adressaadina märgitud ega ole ka muul moel tõendatud, et kostja oleks selle e-kirja või hinnapakkumise hagejalt saanud. Samas ei annaks nimetatud tabel asja lahendamisel midagi juurde ka juhul, kui oleks tõendatud selle saatmine kostjale. Tabelis olevad tööde nimetused ja summad kattuvad suuresti aktidel olevate ridadega. Tabelist ei nähtu täiendavalt ega täpsemalt, mis mahus töid pidi hageja kostja tellimusel tegema. Aktides (ja ka tabelis) on tööde loetelus näidatud ainult töölõigu maksumus, aga mitte maht.
12.2.Hageja on esitanud hagi lisana OÜ H 23.03.2020 kinnituse (I kd lk 19), mille kohaselt „S.V Torutööd teostas projekteerimis-ehitustöid kogupere- ja elamuskeskuse X rajamisel Tesmas AS ja Y OÜ ühispakkumuse allhankijana. S.V Torutööd OÜ esindajad osalesid objekti koosolekutel, koostasid VK ja KV ehitusprojektid ning teostasid vajalikud tööd vastaval allpool toodud tööde tabelile. Samuti kinnitame, et H OÜ on objekti kogu projekteerimis- ja ehitusmahus vastu võtnud (sh S.V. Torutööde OÜ teostatud osa) ja tasunud kogu projekti ja ehitmaksumuse vastavalt hanke pakkumisele ja lepingule Y OÜ arveldusarvetele esitatud arvete alusel.“ Tegemist on väga üldsõnalise kinnitusega, kinnituses viidatud tööde tabel on sisuliselt aktis esitatud tööde nimekiri ilma ühegi mahuühikuta. Sellest kinnitusest ei nähtu, mis mahus täpsemalt töid kostja hagejalt tellis ja mis mahus hageja neid tegi.
12.3.Hageja on esitanud 22.01.2021 menetlusdokumendiga omanikujärelevalve O OÜ 23.03.2020 kinnituse (II kd lk 30), mille kohaselt X ehitusobjektil oli peatöövõtja AS Tesman ja Y OÜ alltöövõtjaks SV Torutööd OÜ ja teostas VK osade (vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid) ja KV osade (küte, ventilatsioon ja jahutuse süsteemid) projekteerimise ja ehitustööd sellel objektil. Sarnaselt eelmise kinnitusega on tegemist üldsõnalise konstateeringuga ning hagejalt tellitud ja kostjale teostatud tööde mahud siit ei selgu.
12.4.Samuti ei selgunud hageja tehtud tööde täpsem maht tunnistajate ütlustest. Tunnistaja V. P. kinnitas, et tema He poolt suhtles Tesmaniga (kostja), SV Torutööde (hageja) ja Tesmani (kostja) vahelist asja tema ei tea (II kd lk 99). Tunnistajad viitasid oma ütlustes küll hageja poolt kostjale tehtud hinnapakkumisele, kuid ükski tunnistaja ei teadnud, kas see hinnapakkumine oli kostja poolt aktsepteeritud ega kinnitanud, et oleks seda hinnapakkumist kunagi mõne kostja esindaja käes näinud. Lisaks ei selgunud tunnistaja ütlustest, kas ja kui detailselt oli selles hinnapakkumises hageja tehtav tööde maht määratletud.
12.5.Kohtu hinnangul ei tulene kostja, OÜ Y ja H vahel riigihanke nr 182526 tulemusel sõlmitud hankelepingust, milline oli hageja ja kostja vahelise lepingu maht ja summa.
Järgnevalt tuvastab kohus, millised nõuded on hageja töövõtulepingule tuginedes kohtule esitanud ja millised hageja nõuded on tõendatud ja põhjendatud.
13.1.Hageja on esitanud esmalt nõude summas 29 533,79 eurot tuginedes tööde üleandmise aktile 4, 31.05.2019 (I kd lk 7) ja 31.05.2019 arvele nr 12192 (I kd lk 8). Hageja kinnitas hagiavalduse punktis 1.2 (I kd lk 1) ja 12.08.2021 istungi (II kd lk 95, 00:58:12), et akti nr 4 eest nõutakse osalist tasumist ehk väiksemat summat, kui see, mis aktis ja arvel kirjas on.
13.1.1.Kohus leiab, et nimetatud osas on hagi nõue põhjendatud ja tõendatud. Nimetatud akt on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud, mida kostja kinnitas 08.12.2020 kohtuistungil (II kd lk 2p, 00:29:51 ja 00:27:46). Kostja on seda akti ja seal näidatud summat allkirjastades aktsepteerinud. Kohus selgitas kostjale 08.12.2020 istungil, et nimetatud eelduse ümberlükkamine või tasumist ajutiselt või lõplikult välistava asjaolu tõendamine on kostja tõendamiskoormiseks. Kostja seda kohtumenetluses teinud ei ole. Selles osas muutus nõue sissenõutavaks 21.06.2019 vastavalt 31.05.2019 arvele nr 12192 (I kd lk 8). Kostja ei ole arve sissenõutavaks muutumise kuupäeva osas konkreetseid vastuväiteid esitanud.
13.2.Hageja on esitanud nõude summas 21 735,60 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) vastavalt tööde üleandmise aktile 5, 28.02.2020 (I kd lk 9). Kohus leiab, et nõue nimetatud akti alusel tõendatud ei ole. Kostja ei ole seda akti allkirjastanud ega selliselt seda aktsepteerinud. Kohus selgitas 08.12.2020 istungil hagejale, et ta peab tõendama vastavate tööde tegemise ja kostjale üleandmise või üleantuks lugemise. Hageja seda kohtumenetluses teinud ei ole. Mitte ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks teinud aktis nr 5 veerus „Aruande periood“ näidatud töid ning need oleks kostjale esitatud vastuvõtmiseks ja kostja keelduks nende vastuvõtmisest alusetult. Kohus ei saa selles osas tugineda tunnistajate üldsõnalistele kinnitustele, et hageja tegi objektil kõik tööd. Tunnistajate ütlused on liiga üldsõnalised, et nende alusel võiks teha tõsikindla järelduse hageja poolt tööde tegemise mahu ja kostja poolt nende vastuvõtmise kohta. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööde täpset mahtu ei ole hageja tõendanud. Seega tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.
13.3.Hageja on esitanud nõude summas 14 798,40 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) vastavalt 28.02.2020 tööde üleandmise aktile (I kd lk 10). Kohus leiab, et nõue nimetatud akti alusel on tõendatud osaliselt. Kohus selgitas hagejale, et ta peab tõendama vastavate tööde tegemise ja kostjale üleandmise või üleantuks lugemise.
13.3.1.Kostja ei ole seda akti allkirjastanud ega selliselt seda aktsepteerinud. Nimetatud akt koosneb tööde kallinemisest või lisatöödest kahes positsioonis: 1) san.seadmete ja radiaatorite kallinemine seoses sisekujundaja projekti muudatustega 8463 eurot, lisaks käibemaks 20%; ja 2) suure kinosaali suitsuärastussüsteemi ehitus 3869 eurot, lisaks käibemaks 20%.
13.3.2.Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja oleks aktsepteerinud või hagejaga kokku leppinud san.seadmete ja radiaatorite kallinemine seoses sisekujundaja projekti muudatustega 8463 eurot, lisaks käibemaks 20%, seega kokku 10 155,60 eurot. Hageja on nimetatud kokkuleppe tõendamiseks esitanud e-kirjavahetuse (I kd lk 3237). Nimetatud kirjavahetusest aga ei selgu, et kostja oleks nõustunud vastava kallinemisega või et hageja oleks kostjaga vastavas osas kallinemise kokkuleppe teinud. Kirjavahetusest nähtub hageja suhtlemine vastaval teemal OÜ H esindajatega. OÜ H on mingis osas mingite tööde kallinemist küll aktsepteerinud, aga nende aktseptist ei selgu, mis tööde eest täpselt ja mis summas on nad seda teinud ning kas tegemist on samade tööde ja summadega, mis kajastatud 28.02.2020 tööde üleandmise aktis. Samuti, nagu märgitud, ei nähtu esitatud tõenditest kostja tahe võtta endale mingeid kohustusi seoses kallinemisega.
13.3.3.Hageja on esitanud kostja esindaja A.T. 28.03.2019 e-kirja (I kd 37), milles ta aktsepteerib suitsuärastuse tööde tellimuse vastavalt hinnapakkumisele (18.03.2019) summas 3869 eurot, lisaks käibemaks 20%. Selline tööde kirjeldus ja summa kattub 28.02.2020 tööde üleandmise aktis kajastatuga. Tunnistaja V. P. kinnitas 12.08.2021 kohtuistungil (II kd lk 99-101), et A. T. osales kostja esindajana ehituskoosolekutel, kus arutati hageja lisatööde kallinemist. Tunnistaja A. T. kinnitas samuti, et A. T. oli kostja esindaja ehituskoosolekutel, ta oli objektijuht (II kd lk 103). Samuti kinnitas ta, et viimased kolmveerand aastat [kostja juhatuse liige] L. S. ehituskoosolekul ei viibinud, objektijuht osales. A. T. kooskõlastas suitsuärastussüsteemi ehitamise. A. T. osales katsetustel ja oli see, kes oli vastuvõtul ja käis objektil koos päästeameti esindajatega. A. oli sel ajal see, kellega peatellija suhtles igapäevaselt tööküsimustes (II kd lk 104). TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eelviidatud tunnistajate ütlustest nähtub, et A. T. tegeles igapäevaselt X objekti ehitusel üleskerkivate küsimuste lahendamisega ning kostja juhatuse liige ehituskoosolekutest objekti lõpetamisel osa ei võtnud. Kostja käitumisest sai mõistlik äripartner teha järelduse, et kostja oli volitanud A. T.it kui ehituse objektijuhti tegelema kõikide küsimustega, mis olid vajalikud objekti lõpetamiseks ja tellijale üleandmiseks, sh. vajalike lisatööde tellimiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat teavitanud sellest, et A. T.il puudusid volitused ehitustööde käigus tekkivate lisatööde hinnakokkulepete sõlmimiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et A. T.i poolt antud kooskõlastus suitusärastussüsteemi lisatöödele summas 3869 eurot, lisaks käibemaks 20% ehk kokku 4642,80 eurot oli kostjale siduv. Nimetatud osas kuulub hageja nõue rahuldamisele.
13.3.4.4642,80 euro osas ei ole hageja esitanud tõendeid, et 28.02.2020 akt oleks kostjale varem kätte toimetatud kui hageja 12.03.2020 hagihoiatusega (I kd lk 13-14). Kostja ei ole vastu vaielnud selle hagihoiatuse saamisele. Selles andis hageja kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.03.2020. Seega muutus 4642,80 euro osas hageja nõue sissenõutavaks 19.03.2020. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet, et hageja ei oleks neid töid teinud.
Kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et ta on hagejale tasunud X objektiga kokku 304 607,42 eurot, mis on kogusumma ülekannetest, mis sisaldavad viiteid X ehitustööde arvetele. Arveldusarvete väljavõtetest ei ole võimalik selliseid järeldusi teha ning kostja väide ei ole kontrollitav ega tõendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud 31.05.2019 arve nr 12192 ja 28.02.2020 akti suitusärastussüsteemi lisatööde osas summas 3869 eurot, lisaks käibemaks 20% ehk kokku 4642,80 eurot.
Eeltoodu alusel kuulub osaliselt rahuldamisele hageja põhinõue 34 176,59 eurot.
Hageja on esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.1.Hageja nõue summas 29 533,79 eurot muutus sissenõutavaks 21.06.2019 vastavalt 31.05.2019 arvele nr 12192 (I kd lk 8). Perioodil 22.06.2019 - 23.09.2021 (otsuse tegemise kuupäev) on kostja viivitanud tasumisega 825 päeva ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi moodustab viivis 5333,88 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil).
16.2.Hageja nõue summas 4642,80 eurot muutus sissenõutavaks 19.03.2020 vastavalt 12.03.2020 hagihoiatusele (I kd lk 13-14). Perioodil 20.03.2020 - 23.09.2021 (otsuse tegemise kuupäev) on kostja viivitanud tasumisega 553 päeva ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi moodustab viivis 561,93 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil).
Seega kuulub otsuse tegemise kuupäevaga kostjalt väljamõistmisele viivis 5895,81 eurot.
Hageja edasiulatuva viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja summalt 34 176,59 eurot alates 24.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle selle põhinõude summa.
Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub hageja põhinõue 34 176,59 eurot, sellelt arvestatud viivise nõue 5895,81 eurot ja edasiulatuva viivise osas seadusjärgses määras. Rahuldamata jääb nõue põhisumma 31 891,20 eurot ja sellelt arvestatud viivise osas.
Kohus märgib, et rahuldamata jäänud osas ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada ka ühelgi muul õiguslikul alusel.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 73 133,62 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (põhinõudest 66 067,79 rahuldatakse 34 176,59 eurot) 52% ulatuses, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 52% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48% ulatuses hageja kanda.
Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.