A.P.Kaubatrans OÜ hagi T. M. i vastu kahju hüvitamiseks ja T. M. i hagi A.P.Kaubatrans OÜ vastu töövaidluses
Hagi hind
A.P.Kaubatrans OÜ hagi hind 942,44 eurot T. M. i hagi hind 1681,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Töötaja T. M. (isikukood XXX) Töötaja esindaja E. P. Tööandja A.P.Kaubatrans OÜ (registrikood 10298294) Tööandja lepinguline esindaja vandeadvokaat R. H.
Kohtuistungi toimumise aeg
11.08.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.P.Kaubatrans OÜ ja T. M. i hagid osaliselt.
2.Mõista A.P.Kaubatrans OÜ-lt T. M. i kasuks välja 905,04 eurot.
3.Mõista T. M. ilt A.P.Kaubatrans OÜ kasuks välja 218,43 eurot.
Tasaarvestada käesoleva otsuse resolutsiooni p 2 ja 3 ning töövaidluskomisjoni 02.07.2020 otsusega nr XXX välja mõistetud summad.
5.Mõista A.P.Kaubatrans OÜ-lt T. M. i kasuks tasaarvestuse tulemusena välja 321,04 eurot.
6.Mõista A.P.Kaubatrans OÜ-lt T. M. i kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 321,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 22.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebusele tuleb lisada sellega seotud menetluskulude nimekiri.
ASJAOLUD
1.T. M. (töötaja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse A.P.KAUBATRANS OÜ (tööandja) vastu. Töötaja palus lõpliku nõudena tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, muuta töötamise registri kannet, mõista välja töötasu 1014,32 eurot (bruto), puhkusehüvitis 74,72 eurot (bruto), välislähetuse päevaraha 400 eurot (neto) ning viivised. Lisaks palus töötaja tuvastada, et tööleping lõppes töötaja poolse ülesütlemisega 20.03.2020. A.P.KAUBATRANS OÜ esitas T. M. i vastu töövaidlusavalduse kahju hüvitamiseks summas 1199,95 eurot (neto) ning kahjuhüvitiselt arvestatud viivise väljamõistmiseks. Lisaks esitas tööandja taotluse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. TVK tegi 02.07.2020 otsuse, millega:
1.rahuldas T. M. i töövaidlusavaldused täies ulatuses. TVK: • luges tuvastatuks, et tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ning TLS § 88 lg 1 p 7 alusel on tühine; • luges tuvastatuks, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 20.03.2020; • tegi otsustuse töötamise registri kande kohta; • mõistis töötaja kasuks välja töötasu 1014,32 eurot (bruto); • mõistis töötaja kasuks välja puhkusehüvitise 74,72 eurot (bruto); • rahuldas töötaja esitatud välislähetuse päevaraha nõude summas 400 eurot (neto). TVK tasaarvestas välislähetuse päevaraha tööandja kahju hüvitamise ja viiviste nõudega ning mõistis tööandja kasuks välja välislähetuse päevaraha 34,43 eurot (neto); • mõistis töötaja kasuks välja viivised.
2.rahuldas A.P.KAUBATRANS OÜ töövaidlusavalduse osaliselt. TVK: • rahuldas tööandja kahju hüvitamise nõue summas 362,48 eurot (neto). TVK tasaarvestas kahju hüvitamise nõude välislähetuse päevaraha nõudega; • jättis rahuldamata tööandja kahju hüvitamise nõue summas 837,47 eurot (neto); • mõistis töötajalt välja viivised.
2.Tööandja esitas kohtule avalduse, milles palus T. M. i avaldused vaadata täies ulatuses läbi hagimenetluse korras. Lisaks palus tööandja mõista T. M. ilt A.P.Kaubatrans OÜ kasuks välja tööülesannete täitmisega tekitatud kahju 837,37 eurot ja viivised. Kohtu menetluses on eeltoodust tulenevalt T. M. i nõuded kogu ulatuses ja tööandja nõue kahju hüvitamiseks summas 837,47 eurot. TVK otsus rahuldada tööandja kahju hüvitamise nõue summas 362,48 eurot (neto) ning mõista välja viivised on jõustunud.
T. M. I NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.T. M. esitas hagis järgmised nõuded:
1.tuvastada A.P.Kaubatrans OÜ poolt T. M. iga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus;
2.tuvastada, et poolte vaheline tööleping lõppes alates 20.03.2020 TLS § 85 lg 1 alusel;
3.teha Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kanne lõpetamise aluse muutmise kohta;
4.mõista A.P.Kaubatrans OÜ-lt välja saamata jäänud töötasu 430,32 eurot, puhkusehüvitis 74,72 eurot ning lähetuse päevaraha 400 eurot, kokku 905,04 eurot (bruto);
5.mõista A.P.Kaubatrans OÜ-lt välja saamata jäänud ühe kuu töötasu 584 eurot (bruto);
6.mõista A.P.Kaubatrans OÜ-lt välja viivis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest seisuga 11.10.2020 summas 72,79 eurot ja alates 12.10.2020 VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.11.2018 tähtajatu töölepingu. Töötaja ütles töölepingu 19.02.2020 korraliselt üles ja palus end töölt vabastada alates 20.03.2020. Tööandja sai ülesütlemisavalduse kätte 19.02.2020. Tööandja esitas 20.02.2020 töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate ühes kahju hüvitamise nõudega ja jättis lõpparve maksmata põhjendusega, et tasaarveldab hageja töötasu oma kahjunõudega. Töölepingu ülesütlemisel tugines tööandja TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 7. Tööandja põhjenduste kohaselt kasutas töötaja tööandja nõusolekuta ettevõtte rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, tekitas töökohustuste täitmiseks kasutatud tööandja haagisele vigastusi ning viibis liikluses avariiohtliku sõidukiga. Töötaja leiab, et tööandjal ei olnud ülesütlemiseks seadusest tulenevalt alust ja töötaja poolt juba üles öeldud lepingut ei saanud tööandja enam omakorda üles öelda. Kehtiv on töölepingu töötaja poolne ülesütlemine alates 20.03.2020. Kuni selle ajani oleks tööandja pidanud teda tööga kindlustama ja maksma keskmist töötasu. Töötaja taotleb 20.02.20.03.2020 eest saamata jäänud töötasu 584 euro ning viiviste väljamõistmist. Töötaja leiab, et materiaalse vastutuse leping on tulenevalt TLS § 75 lg-st 2 kehtetu. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 84 lg 1 järgi pidanuks tööandja maksma töötajale välja lõpparve, kuid ei ole seda teinud. Kuna töötaja ei ole andnud tasaarvelduseks nõusolekut, on lõpparve kinnipidamine lubamatu. Töötaja lõpparve summas 905,04 eurot muutus sissenõutavaks 20.02.2020, seega on töötajal õigus nõuda viivist.
A.P.KAUBATRANS OÜ VASTUVÄITED TÖÖTAJA HAGILE
4.A.P.Kaubatrans OÜ teatas, et aktsepteerib töötaja nõudeid osaliselt, 26.02.2020 lõpparves märgitud mahus. Tööandja palus jätta rahuldamata töötaja hagi lõpparvet 905,04 eurot (bruto) ületavas osas ja viivisenõue seisuga 11.10.2020 summas 46,49 eurot ületavas osas. Tööandja palus jätta rahuldamata T. M. i hagiavalduses esitatud tuvastusnõuded ning nõue töötamise registri kannete muutmiseks. Lisaks palus tööandja tasaarvestada töötaja nõue rahuldatud osas tööandja nõudega. Tööandja leidis, et tal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles kuni töölepingu lõppemiseni. Tööleping oli ülesütlemise ajal kehtiv. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu nr XXX üles põhjendatult usalduse kaotamise ja tööandja vara ohtu asetamise tõttu. Tegemist ei olnud töötaja esmakordsete rikkumistega ning 500 euro ulatuses tööandja rahaliste vahendite kuritarvitamine ei ole väike rikkumine. Edasise kahju vältimiseks pidas tööandja ainuvõimalikuks lõpetada töötajaga sõlmitud tööleping ilma etteteatamistähtaegasid järgimata. Lepingu lõpetamise aluseks olid tööandja nõudes nimetatud episoodid, täpsemalt trahvi maksmine ja ohtliku sõidukiga liikluses osalemine. Tööandja leidis, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades on tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse korral põhjendatud vähendada väljamõistetavat hüvitist nullini. Saamata töötasu puhul tuleb arvestada sellega, et kuigi töötaja hinnangul kehtis pärast tööandja ülesütlemisavalduse esitamist tööleping edasi, ei ilmunud ta tööle ega andnud märku, et on valmis töökohustusi täitma. Tööandja teatas kohtuistungil, et ei vaidlusta töötaja esitatud nõuete osas nende arvutuskäiku.
A.P.KAUBATRANS OÜ NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.A.P.Kaubatrans OÜ esitas hagi, milles palus mõista T. M. ilt A.P.Kaubatrans OÜ kasuks välja tööülesannete täitmisega tekitatud kahju 837,37 eurot ja viivised alates 26.02.2020. Hagiavalduse kohaselt tekitas töötaja tööandjale kahju kokku 1199,95 eurot nelja episoodiga:
1.töötajal oli välislähetuses tekkivate kulutuste hüvitamiseks tööandja deebetkaart. Töötaja tegi 11.02.2020 tööandja kaardiga 500 euro suuruse makse. Töötaja suusõnaliste väidete kohaselt oli tegemist 08.02.2020 Sloveenia politsei poolt tehtud trahviga, mille töötaja tasus tööandja rahaliste vahenditega. Väidetav rikkumine seisnes asjaolus, et kostja sisenes raskeveokiga Sloveenia riiki ajal,
kui kehtis raskeveokite sõidukeeld. Trahv oli väidetavalt liikluseeskirjade rikkumise eest määratud nii töötajale kui tööandjale. Töötaja ei ole esitanud hagejale tõendit, mille kohaselt oleks Sloveenia politsei trahvinud tööandjat. Enne trahvi tasumist töötaja käitumisjuhiseid ei küsinud. Töötaja poleks tohtinud ettevõtte eest otsustada, kas ettevõte soovib trahvi vaidlustada või selle tasuda. Samuti puudus töötajal volitus kasutada pangakaarti ettevõtte kohustuste kandmiseks. Tööandja kahju on 500 eurot. Tööandja leiab, et töötaja oli piiranguid rikkudes raskelt hooletu. Tegemist on lojaalsuskohustuse rikkumise ning tööandja usalduse kuritarvitamisega.
2.Töötaja lõhkus 06.02.2020 kuni 18.02.2020 töölähetuses viibides töökohustusi täites tööandjale kuulunud haagise numbrimärgiga XXX rehvi ning vigastas haagise tulede aluspaneeli. Arvestades asjaolu, et lõhutud rehv oli kasutatud ning tegemist on kuludetailiga, nõuab tööandja rehvi maksumusest 50% hüvitamist, s.o 224,95 eurot. Haagise tulede paneeli sirgendamise ja värvimise maksumus on 115 eurot. Kahju tekitades oli töötaja hooletu ning vastutab tekkinud kahju eest.
3.Töötaja kasutas 06.02.2020 kuni 18.02.2020 töölähetuses viibides vedukit registreerimismärgiga XXX, mille esimene vasak rehv oli äärmiselt avariiohtlikus konditsioonis. Rehvi muster oli kulunud rehvi karkassi metallvõrguni. Töölepingu lisa 1 punkti 3.3 kohaselt pidi töötaja teostama õigeaegselt auto, haagise või muu temale kasutada antud tehnika hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti. Majandus- ja kommunikatsioooniministri 13.06.2011 määruse nr XXX „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood XXX kohaselt peab N kategooria sõidukil (sh veoauto) olema mustri jääksügavus vähemalt suurem võrdne 1,6 mm. Suurema kulumisastmega rehviga on keelatud liikluses osalemine. Töötaja kasutuses oleva veduki mustri jääksügavus oli ligilähedaselt 0 mm. Töötaja põhjustas sellega ohu kaasliiklejatele ning tööandja varale.
4.Töötaja märkis töökohustuste täitmisel Austrias 03.04.2019 ja 04.04.2019 teemaksulugejas vale sõidukikategooria ning tööandjale on selle tõttu väljastatud 16.01.2020 kolm trahviteadet kogusummas 360 eurot. Autojuhi ametijuhendi kohaselt oli teeboksi seadistamine liikluseeskirja nõuetele vastavalt töötaja kohustus. Kokku on tööandjale tekkinud kahju 1199,95 eurot. Arvestades TVK poolt rahuldatud nõuet soovib tööandja töötajalt välja mõista kahju hüvitamiseks 837,37 euro (neto). Lisaks palub tööandja mõista töötajalt välja viivised alates töövaidluskomisjonile kahjunõude esitamisest 26.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana 37,83 eurot (arvestades töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud nõuet 40,92-3,09 = 37,83 eurot) ning alates hagiavalduse esitamisest 30.07.2020 seaduses sätestatud määras, mis hagiavalduse esitamise hetkel on 8% aastas. Tööandja esitas 26.02.2020 töötajale TLS § 78 lg 1 järgi ettepaneku vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Töötaja tööandja nõudele ei vastanud.
T. M. I VASTUVÄITED
6.T. M. vaidles tööandja hagile vastu. Töötaja vastuväidete kohaselt tehti Sloveenia rikkumise eest kaks trahvi. Endale määratud trahvi maksis töötaja ise. Tööandjale määratud 500 euro trahvikviitungi andis ta lähetusest naastes kohe 18.02. isiklikult üle sekretär Jekaterina Kuznetsovale. Töötaja viimane reaalne tööpäev oli 18.02.2020. Töötaja selgitas teemaksulugeja kohta, et see kuulub konkreetse sõiduki juurde, seda ei tõsteta ühest autost teise. Sildade arv sisestatakse käsitsi. Austria aparaadil sildade arv esipaneelil näha ei ole ning töötaja ei saanud tööandjalt seoses teemaksuaparaadiga juhiseid. Austria politsei teatest selgus, et box oli seadistatud vähemale sildade arvule. Vastavalt logistiku korraldusele helistas töötaja kolleeg Jürile ja tema juhtnööride järgi kontrollis seadet. Töötaja sisenes Austriasse heas usus, et kõik on korras. Töötaja kinnitas, et tema sõiduki all ei ole olnud selliselt kulunud rehve, nagu tööandja väidab. Töötaja kontrollis lähetuse ajal rehve.
Sellele, et tulede aluspaneel oli deformeerunud, töötaja vastu ei vaielnud. T. M. ei osanud kohtuistungil selgitada, kus, kuna ja miks see tekkis. Ta oli nõus ka sellega, et haagise rehvi purunemine oli tema juhtimise viga. Haagise rehv purunes tagurdamisel.
KOHTU SEISUKOHAD
7.Kohus leiab, et T. M. i ja A.P.Kaubatrans OÜ hagid tuleb mõlemad rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • T. M. asus 28.11.2018 töölepinguga A.P.Kaubatrans OÜ-s tööle autojuhina (dtl 338-339, 330-332); • töötaja ütles töölepingu 19.02.2020 korraliselt üles ja palus end töölt vabastada alates 20.03.2020 (dtl 203). Tööandja sai ülesütlemisavalduse kätte 19.02.2020. • tööandja esitas 20.02.2020 töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate ühes kahju hüvitamise nõudega (dtl 333-334, 337). Töölepingu ülesütlemisel tugines tööandja TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 7. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist ning lõpetada tööleping erakorraliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööandja sai töötaja avalduse kätte 19.02.2020. Töölepingu seaduse kommentaaride kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda ka olukorras, kus üks pooltest on teinud ülesütlemisavalduse muul alusel, kuid ülesütlemine ei ole veel jõustunud
(TÖÖLEPINGU
SEADUS.
Selgitused töölepingu seaduse juurde. https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf.) Seega oli tööandjal õigus 20.02.2020 omapoolselt esitada töölepingu erakorralise ülesütlemise teade, kuigi töötaja oli juba avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks alates 20.03.2020. Erakorralise ülesütlemise teade on esitatud töölepingu kehtivuse ajal. Kui tööandja ülesütlemine on kehtiv, lõppes leping 20.02.2020 ning töötaja poolne ülesütlemine ei ole enam asjakohane. Kui tööandja ülesütlemine on tühine, lõppes leping töötaja poolse ülesütlemisega 20.03.2020.
8.Tööandja on esitanud erakorralise ülesütlemise teate ning kahju hüvitamise nõude. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72; VÕS § 100); • tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); • töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). TLS § 74 lg 2 kohase hüvitise välja mõistmiseks tuleb teada kogu tekitatud kahju suurust. Kohtul tuleb lahendada esmalt küsimus, kas tööleping lõppes 20.02.2020 tööandja poolse ülesütlemisega. Kuna tööandja on lepingu ülesütlemises viidanud ka kahju hüvitamise aluseks olevatele asjaoludele, analüüsib kohus neid korraga. Kohus võtab seejärel seisukoha, kas tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist ning analüüsib viimasena, kas need samad asjaolud said olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Seejärel lahendab kohus töötaja nõuded.
9.Tööandja on töötajale ette heitnud järgmisi tegevusi: 9.1 Töötaja tegi 11.02.2020 tööandja kaardiga 500 euro suuruse makse (XXX). Töötaja selgituse kohaselt oli tegemist 08.02.2020 Sloveenia politsei poolt tehtud trahviga, mille töötaja tasus tööandja rahaliste vahenditega. Tööandjale määrati trahv 500 eurot ja töötajale 300 eurot (XXX). Töötaja selgitas kohtuistungil, et ta sisenes raskeveokiga XXX Sloveenia riiki ajal, kui kehtis raskeveokite sõidukeeld. Raskeveoki keeld oli kuni kella kümneni õhtul, T. M. sisenes riiki üheksa ajal ja ta oleks pidanud teadma, et on keeluaeg (XXX). Seega nähtub tõenditest ja töötaja enda selgitusest, et ta rikkus teadvalt liikluseeskirju ning tekitas sellega tööandjale kahju. Töötaja rikkus sellega ametijuhendi p 2.2, mille kohaselt autojuht juhindub oma tegevuses muuhulgas kehtivatest liikluseeskirjadest. Ametijuhendi p 5.3 ja 5.4 järgi vastutab autojuht liikluseeskirjade ja raskekaalulise autoveo eeskirjade täitmise eest. Ametijuhend on poolte vahel sõlmitud töölepingu lisa. Töötaja rikkus seega töösuhtest tulenevaid kohustusi. Töötaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et makse aluseks on just tööandjale määratud trahvisumma. Töötaja taotletud tunnistaja trahvikviitungi saamist ei mäletanud. Samas ei ole kohtu arvates oluline, kas töötaja tasus tööandjale kuuluva kaartiga trahvi eest või mingeid muid summasid. Isegi kui lugeda tõendatuks, et tööandjale tehti trahvi, oli trahvi põhjuseks töötaja tegevus. 9.2 Töötaja lõhkus 06.02.2020 kuni 18.02.2020 töölähetuses viibides töökohustusi täites tööandjale kuulunud haagise numbrimärgiga XXX rehvi ning vigastas haagise tulede aluspaneeli. Töötaja selgitas, et ta tagurdas pikalt mööda käänulist teed ja lõhkus seetõttu rehvi (dtl 591). Seda, kus ja millal haagise tulede aluspaneel viga sai, töötaja ei teadnud (XXX). Töötaja kohtus antud selgitused on samased nendega, mida ta kirjutas seletuskirjas tööandjale (XXX). Ametijuhendi p 3.2 kohaselt suhtub töötaja töövahenditesse (auto, haagis jms) heaperemehelikult. Kuivõrd töötaja on kinnitanud, et lõhkus tagurdades rehvi (s.o tegemist ei ole loomuliku kulumisega), tuleb öelda, et ta ei käinud haagisega ümber päris heaperemehelikult. Ametijuhendi p 3.7 järgi peab töötaja kontrollima enne väljasõitu auto, haagise jms tehnoseisundi vastavust LE-le ja tehasejuhendile. Töötaja kontrollis sõiduki olukorda enne sõitma hakkamist ja tuvastas aluspaneeli vigastuse. Samas ei nähtu ühestki tõendist, et aluspaneel oleks viga saanud T. M. i süül. Töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et töötajal oleks kohustus iga auto või haagise vigastuse korral teavitada sellest tööandjat. Tööandja ei ole ka tõendanud, et töötajal oli sel juhul kohustus teavitada kohalikku politseid ning kirjutada avaldus. Seega leiab kohus, et töötaja rikkus rehvi lõhkudes ametijuhendi p 3.2, kuid tulede aluspaneeli vigastuse puhul ei ole ta töölepingut või muid töösuhte aluseks olevaid dokumente rikkunud. 9.3 Tööandja väitel kasutas töötaja 06.02.2020 kuni 18.02.2020 töölähetuses viibides vedukit registreerimismärgiga XXX, mille esimene vasak rehv oli äärmiselt avariiohtlikus konditsioonis. Rehvi muster oli kulunud rehvi karkassi metallvõrguni. Töötaja vaidles sellele väitele vastu ja väitis, et tema auto all selliseid rehve ei ole olnud, nagu tööandja esitatud pildilt näha. Kohus loeb tööandja esitatud fotodega tõendatuks, et veduki rehvimuster oli kulunud (dtl 215-217). Tööandja on tõendanud ka seda, et ta lasi rehvid vahetada (dtl 218). Rehvide seisukorda kinnitab A. M. 10.07.2020 antud seletus, mille kohaselt T. M. i auto esirehv oli kulunud nii palju, et traadid olid nähtavad (dtl 537). A. M. kinnitas seletuskirjas antud ütluseid ka kohtuistungil ning selgitas, et sellise rehviga liikluses osaleda ei tohi. Tunnistaja väitel ei ole esitatud fotod tema tehtud, aga ta on kindel, et fotod on T. M. i auto all olnud rehvist (dtl 661-662). Kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda. Lisaks tunnistaja ütlustele tõendab rehvide suurt kulumist ka see, et tööandja lasi rehvid 21.02.2020, s.o kohe pärast T. M. i naasmist vahetada. Ostu-müügi lepingul on välja toodud, et rehvid on vahetatud autol nr XXX. Kohtul ei ole alust arvata, et tööandja oli valmis kulutama 884 eurot rehvide vahetuseks, kui seda ei oleks vaja olnud. Majandus- ja kommunikatsioooniministri 13.06.2011 määruse nr XXX „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood XXX kohaselt peab N kategooria sõidukil (sh veoauto) olema mustri jääksügavus vähemalt suurem
võrdne 1,6 mm. Suurema kulumisastmega rehviga on keelatud liikluses osalemine. Tööandja on tõendanud, et töötaja kasutuses olnud sõiduki esirehvil ei olnud enam mustrit ja töötaja ei ole tõendanud vastupidist. Seega rikkus töötaja ametijuhendi punkti 3.3, mille kohaselt pidi töötaja teostama õigeaegselt auto, haagise või muu temale kasutada antud tehnika hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti. Töötaja oleks pidanud tööandjat teavitama rehvide kulumisest ning nende vahetamise soovist. 9.4 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et T. M. i vedukil oli Austrias 03.04.2019 ja 04.04.2019 märgitud teemaksulugejas vale sõidukikategooria ning tööandjale on selle tõttu väljastatud 16.01.2020 kolm trahviteadet kogusummas 360 eurot (dtl 205-207). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et autojuhi ametijuhendi kohaselt oli teeboksi seadistamine liikluseeskirja nõuetele vastavalt töötaja kohustus. T. M. i selgituse kohaselt helistas ta logistiku korraldusel teemaksulugeja kontrollimiseks Jürile. Jüri juhatas, et tuleb vajutada pastaka otsaga boksi nuppu, hoida seda all ja kui see teeb piiksu, siis on asi korras. Töötaja toimis vastavalt Jüri juhatusele. Teemaksuboksil ekraani ei ole ja kuskilt sildade arvu võimalik kontrollida ei ole. Kohus on kohtuistungil ära kuulanud tunnistaja J. S., kes selgitas Austria teemaksuboksi kohta, et boks on kogu aeg ühes autos, ta on veoki numbriga seotud. Boks seadistatakse kohe algul ära ja seda boksi ei saa ise seadistada. Sildade arvu saab boksis ise muuta, aga seda ei ole vaja teha. Boksile tuleb ainult vahel tanklas või piiril raha juurde panna. Seda, mitmele sillale on boks seadistatud, saab kontrollida tanklas. Seega oli teemaksulugeja töötaja ütlustest nähtuvalt autos juba enne seda, kui tema selle autoga sõitis. Töötaja ja tunnistaja ütluste kohaselt ei ole teemaksulugejal ekraani, millelt töötajal oleks võimalik sildade arvu kontrollida ja sildade arvu tavaliselt ei muudeta. Seega pidi T. M. saama tugineda sellele, et tema sõidukis olev Austria teemaksulugeja on õigesti häälestatud. Tunnistaja ütluste kohaselt tuleb paber, mis boksi väljaandmisel kaasa antakse, viia tööandjale ja tööandja helistab Austriasse ja tõendab seda, et auto oli kas XXX ja siis jääb see boks töökorda. Seega pidi tööandjal olema info selle kohta, mitmele sillale boks oli häälestatud ja tööandja pidi teadma ka seda, millise veduki ja haagisega töötaja sõidab, s.o mitme sillaga. Kui keegi sõiduki eelmistest juhtidest oli omal algatusel sildade arvu muutnud, ei saa tegemist olla töötaja vastutusalasse kuuluvaga. Kohus loeb, et töötaja ei ole selles osas töölepingut rikkunud.
10.Teine töötaja vastutuse eeldus on, et tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128). Kohus on leidnud, et seoses tööandja kaarti kasutamisega rikkus töötaja ametijuhendi p 5.3 ja 5.4 ning töötajale tekkis teetõttu kahju 500 eurot. Haagise numbrimärgiga XXX rehvi lõhkudes tekitas töötaja tööandjale kahju. Uue rehvi hind oli 449,90 eurot, arvestades rehvi kulumist on tööandja kahjuks 224,95 eurot (dtl 220). Mitte nõuetekohase rehviga sõitmise eest ei ole tööandja kahju hüvitamise nõuet esitanud ning ülejäänud nõude osas on kohus leidnud, et töötaja ei ole töölepingut rikkunud. Seega on tööandjale tekkinud töötaja kohustuste rikkumise tõttu kahju 724,95 eurot.
11.Järgmisena tuleb kohtul kontrollida, kas töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2). TLS § 16 lg 2 kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
Kohus leiab, et Sloveeniasse sissesõidu piirangutega mitte arvestamisel rikkus töötaja oma kohustust hooletuse tõttu. Töötaja ütlustest nähtuvalt teadis ta, et siseneb riiki keelatud ajal. Lisaks oleks töötaja pidanud kutselise autojuhina arvestama, et tema tegevus toob tööandjale kaasa trahvi maksmise kohustuse. Lisaks pani töötaja trahvi koheselt tasudes tööandja olukorda, kus viimasel ei olnud enam võimalik ka trahvi sisuliselt vaidlustada. Töötaja oli hooletu ka tagurdamisel, kui selle tulemusena purunes haagise rehv. Tavapäraselt peaks kutseline autojuht suutma tagurdada ilma rehvi rikkumata.
12.Kahju peaks hüvitamiseks olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Praegusel juhul on kahju tekitatud töölepingu raames, töötaja poolse töölepingu täitmise käigus. Töölepingus toodud töötaja kohustused on kirja pandud ka muuhulgas sellise kahju ära hoidmiseks ja seega on tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
13.Töötajale pidi olema kahju rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Töötaja pidi aru saama, et kui ta rikub liikluseeskirju, saab tööandja trahvi. Töötaja pidi ette nägema ka seda, et rehvi purunemine toob tööandjale kaasa vajaduse tasuda uue rehvi eest.
14.Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Ilma töötaja poolse liikluseeskirjade rikkumiseta ning piisavalt hoolikate sõiduvõtete puhul ei oleks töötajal kahju tekkinud. Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist.
15.TLS § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohus leiab kõiki eelduseid kogumis hinnates, et tööandja nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada summas 584 eurot. Tööandja on juba vähendanud rehvi vahetuse hinda, arvestades selle kulumist. T. M. töötas selle tööandja juures vähem kui 1,5 aastat, s.o mitte eriti pikka aega. Samas tuleb kohtul arvestada, et T. M. i töötasu oli lepingu sõlmimisel 500 eurot, s.t töötaja teenis miinimumtasu. Kohus piirab töötajalt välja mõistetava kahjuhüvitise ühe kuu töötasuga. Kuna TVK mõistis töötajalt tööandja kasuks välja põhivõla ja viivise kokku 365,57 eurot, mõistab kohus T. M. ilt tööandja kasuks välja veel 218,43 eurot.
16.Tööandja on lepingu lõpetanud TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus on eelpool tuvastanud, et töötaja tõttu määrati tööandjale Sloveenias trahv ning töötaja tasus selle tööandja kaartiga. Lisaks lõhkus töötaja ebaõigete sõiduvõtetega veduki rehvi. Kohus leiab, et
need rikkumised ei anna tööandjale õigust lõpetada tööleping etteteatmistähtaega järgimata. Kohus ei pea usutavaks, et 30 päeva jooksul oleks töötaja saanud samadel asjaoludel tööandjale uuesti kahju tekitada. Samas loeb kohus põhjendatuks töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise kulunud rehvidega sõitmise tõttu. Kui 5 sillaga sõiduki esirehvid on kulunud, on ta nii linnas kui maanteel nii iseendale, teistele sõidukitele kui muudele liiklejatele tõenäoliselt väga suur oht. Tegemist ei ole rikkumisega, mida tööandja peaks tolereerima. Seega oli tööandjal õigus lõpetada tööleping viivitamatult. Kohus loeb eeltoodu alusel, et tööandja poolne töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine on kehtiv ning tööleping lõppes 20.02.2020.
17.Kuna tööandja ülesütlemine on kehtiv, jätab kohus rahuldamata töötaja nõude tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja tuvastada, et poolte vaheline tööleping lõppes alates 20.03.2020 TLS § 85 lg 1 alusel. Kohus selgitab samas, et kohtul ei ole pädevust teha kandeid töötamise registrisse. Kohus jätab rahuldamata ka T. M. i taotluse ühe kuu töötasu 584 euro väljamõistmiseks.
18.Töötaja väitel ei ole talle siiani välja makstud lõpparvet, s.o töötasu 430,32 eurot, puhkusehüvitist 74,72 eurot ning lähetuse päevaraha 400 eurot, kokku 905,04 eurot (bruto). Töötaja toodud summad lähevad kokku tööandja märgitud lõpparve summadega (dtl 219) ning tööandja on seda nõuet ka kohtumenetluses tunnistanud. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega rahuldab kohus töötaja nõude osaliselt ning mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja 905,04 eurot (bruto).
19.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus mõistab tööandja kasuks välja 218,43 eurot ja töötaja kasuks välja 905,04 eurot. Lisaks on TVK samas töövaidlusasjas mõistnud tööandja kasuks välja 365,57 eurot. Kuivõrd töövaidluskomisjoni otsuses ei ole märgitud, et nimetatud summa tuleb töötajalt tööandja kasuks välja mõista, tasaarvestab kohus ka selle summa. Tööandjal tuleb töötajale pärast tasaarvestust tasuda 321,04 eurot. Mõlema poole kohustused tekkisid umbes 21.02.2020, kohus tasaarvestab nõuded alates nende tekkimisest ja seega ei mõista kohus tasaarvestatavatelt summadelt välja viiviseid. Tööandjal tekkis lõpparve tasumise kohustus 21.02.2020 ning kohus mõistab alates 22.02.2020 välja viivised tasaarvestamata osa eest.
20.Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus rahuldab mõlema poole hagid osaliselt. Mõlemal poolel on esindaja. Tööandja esindaja on vandeadvokaat, s.t tööandja menetluskulud on eelduslikult suuremad, aga kohus rahuldab töötaja rahalise nõude suuremas ulatuses. Samas jätab kohus rahuldamata töötaja tuvastushagid. Seega on poolte menetluskulude nende endi kanda jätmine õiglane lahendus. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei ole põhjust kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.