2-25-107963/6 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja ja 24.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr L241003443, millega hageja andis kostjale laenu 1000 eurot ja kostja kohustus selle tagastama koos kõrvalkuludega. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 50,35% aastas. Hageja kontrollis kostja puhul laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ning konto väljavõttest, olemasolevaid kohustusi, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist. 24.01.2024 tehtud Creditinfo päring näitas, et isikul puudusid lõpetatud või kehtivad maksehäired. Laenutaotlusega koos esitas kostja kahe pangakonto väljavõtted. Laenutaotluse hindamisel tugines hageja sellele, et isiku keskmine sissetulek oli 695,13 eurot kuus, arvestades nii tööandjalt saadud tasu kui ka Töötukassa toetusi. Kostja teatas ühest krediidikohustusest, mille igakuine makse oli 35,63 eurot. Hageja kontrollis kostja esitatud andmeid tema pangakonto väljavõttelt. Kostja majapidamiskuludeks arvestas hageja 519,00 eurot kuus. Kostjal puudusid ülalpeetavad ja ta elas üksi. Hageja esitas kostjale kohustusliku lepingueelse teabe, samuti tuvastas hageja kostja isiku. Hageja on laenusumma kostjale välja maksnud. Kostja ei täitnud oma maksekohustusi vastavalt maksegraafikule ja sattus võlgnevusse nelja järjestikuse graafikujärgse maksega. Hageja on korduvalt edastanud kostjale tasuta ja tasulisi meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuste kohta. 03.02.2025 edastas hageja kostjale tema poolt antud elukoha aadressile, e-posti kui ka SMS-i saatmise teel teate edastamisel kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega üles öelda leping selle tasumata jätmise korral. 20.02.2025 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, teavitades kostjat kohustusest tasuda laenulepingu järgne nõue. Laenulepingu ülesütlemise seisuga jättis kostja tasumata 4 järjestikkust igakuist makset. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt kättetoimetamisportaali kaudu 24.05.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hageja on hagiavalduses põhjendanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud seadusest tulenevaid kohustusi ning vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu ega muul alusel. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 739,96 eurot, intressi 95,38 eurot, haldustasu 4,90 eurot, võlamenetlustasu 35 eurot perioodil 24.10.2024 kuni 25.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 31,89 eurot ning edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,06% päevas alates hagiavalduse esitamisest 25.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 280 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik